Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Tartu tänavaruum

Tartu plaanib tänavaruumi ulatuslikku ümbermõtestamist

Tartu tänavaruumi põhimõtted

Tartu panustab lähiaastatel tugevalt elukeskkonna parandamisele ja tänavate kasutamise viis ning disain mängivad selle juures väga olulist rolli. 2024.-2027. aastani vaadatakse põhjalikult üle kesklinna teiste linnaosadega ühendavad olulised liikluskoridorid ning ehitatakse need ümber turvaliseks keskkonnaks kõikidele liiklejatele ning ka vaba aja veetjatele.

Inimsõbralikumate tänavate loomist veab eest jalgrattateede võrgu väljaehitamine. Kõik tänavad, mis saavad rattateed, läbivad ümberehituse käigus ka laialdasemad muutused kogu elukeskkonna parandamiseks. Projekteeritavate tänavate kvaliteeti aitab plaanida ja mõõta ka "Tartu tervislik tänav" juhend, mille kohta saab täpsemalt lugeda allpool. 

Siin käsitletavate tänavate ümberehitusel lähtutakse kolmest põhieesmärgist:

  • Elukeskkonna parandamine (tänavadisain, ruumi ümberjagamine, müra ja saaste vähendamine)
  • Ohutuse suurendamine (tänavadisain, eraldatud liiklejagrupid, piirkiirus)
  • Liikumisvõimaluste parandamine (heade ühendustega jalg- ja jalgrattateed, ühistranspordi arendamine)

Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et Tartust saab lähitulevikus linn, kus tänav ei ole ainult transpordikoridor vaid loomulik osa turvalisest linnaruumist. “Uuenduskuuri läbivatel lõikudel ehitame liiklusohutuse suurendamiseks autodest eraldatud teed nii jalgratturitele kui jalakäijatele. Kõige suurema liiklusega tänavatel ei pea ratturid enam sõitma autode või ka jalakäijate vahel,” ütles Tamm. 

Kesklinna piirkonnas plaanib Tartu linn elamistingimuste parandamiseks vähendada sõidukitest tulenevat müra ja tolmu. Seda on võimalik teha näiteks sõiduradade kitsendamise ja -kiiruse vähendamise abil. Ohutuse tagamiseks ja paremate liikumisvõimaluste loomiseks ehitatakse jalgrattateed täiesti eraldatuna nii autoradadest kui ka jalakäijatest. Võimalikult palju püütakse leida ruumi haljastusele ja ka kultuuri ning kohvikute tänavale toomiseks. “Uuenduskuuri saavatel tänavatel on tervislikum elada, kasumlikum teenuseid pakkuda ja meeldivam aega veeta,” ütles Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera.  

Ümberehitused algavad 2024. aastal ja nelja aasta jooksul ehitatakse välja inimkesksed tänavad koos erinevaid linnaosasid ühendava rattateede võrguga. Plaanitavasse võrku kuuluvad Vabaduse pst, Turu, Riia, Kastani, Tähe, Õnne, Tähtvere ja Tuglase tänavad. Samade põhimõtete järgi ehitatakse ka Põhja puiestee läbimurre ja uuendatakse Ülikooli tänavat. 

2023. aastal toimusid kohtumised kohalike elanikega, et koos leida parimad lahendused linnaruumi muutmiseks. Tartu linnavalitsus tänab kõiki aruteludel osalejaid.

Kõik avalikud avalikud arutelud on täies pikkuses järelvaadatavad.

Rattateede võrk

Tänavaruumi parandamine käib käsikäes rattateede võrgu ehitamisega, mis annab võimaluse mitmeid muutusi ellu viia korraga. Tartu alustab rattateede võrgu loomise uut etappi 2024. aastal ja nelja aasta jooksul ehitatakse välja autoteest ja kõnniteedest eraldiseisvate jalgrattateede võrk, mis võimaldab kiirelt ja mugavalt liikuda kesklinna ja erinevate linnaosade vahel. Autodest ning jalakäijatest eraldi paiknevad teed loovad kiired ning mugavad ühendused ratturite jaoks ning suurendavad liiklusohutust.  

Uus rattateede võrk on planeeritud lähtudes ratturite vajadusest ning arvestades kõige populaarseimaid liikumissuundi.  

Esimeses etapis (2024-2027) on fookuses just rattateede loomine põhilistele liikumissuundadele. Sageli on need ka suure liiklusega tänavad, kus muidu oleks rattaga sõitmine ohtlik.  

Rattateede rajamisel arvestatakse ka autoliikluse vajadustega. Mõnel tänaval vähendatakse ohutuse tagamiseks piirkiirust ning kitsendatakse sõiduradasid.  

Tartu rattateede põhivõrgu esimeses etapis valmivate tänavatega saab tutvuda ka kaardivaates

Tervislike tänavate projekteerimise juhend

Tartu linnavalitsus on koostöös Kino Maastikuarhitektide ja Artes Terrae`ga välja töötanud "Tervisliku tänav Tartus" juhendi, mis loob selge süsteemi linnatänavate kvaliteedi mõõtmiseks ja aitab luua paremait linnakeskkonda. Juhendi abil saab hinnata tänava praegust olukorda ja seada eesmärgid, mida ümberehitusega saavutada tahetakse. Konkreetsete mõõdikute abil saadavad tulemused aitavad hinnata ümberehituse vajadust ja sellest saadavat tulu linnaruumile ning inimestele. 

Tervisliku tänava juhendi eesmärk on kujundada linna tänavad jalakäijasõbralikuks, tervislikuks ja kõrge ehituskultuuriga keskkonnakaks. Lisaks võimaldab  juhend paremini kontrollida projekteeritud lahenduse kvaliteeti juba enne ehitustegevuse algust. 

Juhend lähtub neljast põhiteemast, mille alusel tänava kvaliteeti mõõta. Nendeks on kõnnitavus, jalgrattaga liikumine, elurikkus ja sidusus. Tartu üldplaneering näeb ette jalakäijate ja jalgratturite arvu kasvamise ning sama eesmärki kannab ka uue tänavaruumi hindamise juhend.  

Tänavate hindamisel peetakse kõige olulisemaks nii inimeste kui ka meid ümbritseva elukeskkonna tervise toetamist. See tähendab eelkõige teede ja tänavate turvalisust kõikide liiklejagruppide jaoks. Lisaks peab tänav ja liikluskorraldus olema selgelt arusaadav, inimmõõtmeline, heade ühendustega ning pakkuma head suhtluskeskkonda. Tänaval liikumine peab olema mugav ja meeldiv mitte ainult autojuhile vaid ka jalakäijale, ratturile ja teistele kergliiklejatele. Samuti saab juhendi abil mõõta tänava mõju keskkonnale ja hinnata loodava lõigu sidusust ja ühendusvõimalusi kogu tänavavõrguga.   

Juhendi saab kasutusele võtta uute tänavate ehitamisel ning olemasolevate rekonstrueerimisel aga ka detailplaneeringute koostamisel. Juhendi kasutamine on soovituslik ning sõltub konkreetsete funktsioonidega tänavate vajadustest. Esimesena katsetatakse juhendit sel aastal Jalaka tänava ümberehitamisel. Kui juhendi kasutamine pilootalal õnnestub on võimalik, et juhendit hakatakse Tartus tänavate projekteerimisel kasutama juba laiemalt. 

Juhendiga saab tutvuda siin.

Tähtvere ja Tuglase

Tähtvere tänav on Supilinnas asuv kodutänav. Arvestades kohalike soove ning jalgrattateede arendamise vajadust ehitatakse sinna Eesti esimene jalgrattatänav, kus autod ja ratturid jagavad ühte ruumi, kuid eesõigus on alati ratturil. Tähtvere tänav on põhiprojekti staaduimis ja ehitusega soovitakse alustada 2024. aastal.

Jalgrattatänav 

Jalgrattatänaval säilib autoliiklus, kuid eraldi rattateede asemel on ratturid toodud autodega samale teele. See tähendab, et autod peavad erilist tähelepanu pöörama ratturitele. Tänava keskel asub 3 meetri laiune sõiduala, mis on mõeldud korraga nii jalgratturitele kui autodele. Oluline erinevus on see, et autojuht on tänaval külaline ning peab alati arvestama ratturi eesõigusega. Mootorsõidukid peavad enda kiirust ja paiknemist sõiduteel korrigeerima vastavalt ratturitele, mitte vastupidi.  

Jalgratturitele on tänav kahesuunaline, autodele ühesuunaline (suunaga Laululava poole)  kuni A. Le Coq tehase juurdepääsuni. Sealt edasi säilitatakse kahesuunaline liiklus, et tagada ligipääs tootmist teenindavatele sõidukitele. Jalgrattateed viiakse A. Le Coqi juures kahele poole tee serva.  

Piirkiirus saab Tähtvere tänaval olema 20 km/h, et luua kõigile sobilik ja ohutu tänavaruum. Lisaks liiklusmärgile aitavad sõidukiirust kontrolli all hoida ka madalad künniseid. Ristmikke ei tõsteta, kuna ristuvatel tänavatel on nagunii Tähtvere tänava otsas suur tõus. Ristmikud märgitakse ära ka teistsuguse teekattega (tänaval asfalt, ristmikel kivisillutis). Kinnistute pääsuteed tulevad madaldatud äärekividega. 

Parkimine 

Projekti kohaselt jääb Tähtverele tänavale 34 kohta, mis hakkavad asuma vahelduvalt mõlemal pool sõiduteed. Lisaks luuakse trepistiku esisele alale 8 kohta. Selline parkimislahendus toimib samuti liiklust rahustavalt.   

Parkimiskohtade vähendamine võimaldab anda rohkem ruumi jalakäijatele, mis omakorda loob kutsuva tänavaruumi vaba aja veetmiseks ning jalgsi liikumiseks. Ühisel arutelul Tähtvere tänava elanikega selgus, et enamus kohalikud on valmis oma autosid parkima ka hoovi, kuid teatud tänaval parkimise vajadus siiski säilib. Laululava poolses tänava osas aitab parkimisvajadust rahuldada ka Tähtvere spordipargi ja laululava vaheline suur tasuta parkla.   

Jalgteed 

Jalgteed asuvad mõlemal pool sõiduteed ja on eraldatud äärekiviga. Mäepoolsel serval on kõnnitee serv kõrgem kui jõe poolel, kuna sealsete majade fassaadid on kohati tee alla mattunud. Tänava kõrgust püütakse Emajõe pool hoida võimalikult madalal.  

Keskmine jalgteede laius saab olema 2 m, kuid see varieerub oluliselt, kuna otse tänava ääres asuvatel majadel on sageli jalgteele ulatuvad trepid.  

Kauna ja Tuglase tänavad 

A. Le Coqi hoonete juures muutub jalgrattatänav tavaliseks kaherealiseks tänavaks ja ratta- ning jalgteed hakkavad asuma sõidutee servades. Kauna tänaval jätkub rattatee parkla servani kahesuunalisena. Sealt liiguvad ratta- ja jalgteed laululava aia ja parkla vahelt Tuglase tänava kaudu Maaülikooli hoonete ette. Samuti ühendatakse Kauna tänavat mööda olemasolev kergliiklustee (Herne tn juures) uuega. 

F. Tuglase tänaval säilivad 1+1 sõidurajad ning mõlemale poole teed  lisatakse rattateed. Tänavale rohkem liiklust rahustavaid meetmeid kavandatud ei ole kui olemasolev S-kurv. See on projekteeritud pisut laugemaks, et sadulautorongid ei satuks pöördel jalgrattateedele, kuid sellegi poolest kasutab saduautorong kogu sõidutee osa kurvi läbimiseks. 

Haljastus 

Tähtvere tänavale on võimalik lisada madala haljastusega alasid. Suuri puid ei võimalda tee all olevad kommunikatsioonid ja rohealade arvu piirab parkimiskohtade rohkus.  

Tähtvere tänava elanike ja Tartu linnavalitsuse ühine kohtumine toimus 2023. aasta kevadel. Põhiprojekti tutvustamine oli 13. märtsil 2024. 

Projekt ja ettepanekud

Palume oma ettepanekud saata  jalg- ja jalgrattateede peaspetsialist Mihkel Vijarile ([email protected]

Projektiga on võimalik tutvuda siin: 

Tährvere (Kroonuaia-Marja)

Tähtvere (Marja-Tähtvere 55)

Tähtvere (Tähtvere 45-Meloni)

Tähtvere (Meloni-Kauna)

Laualulava tagune

Tuglase

Foto: Johanna Adojaan
Foto: Johanna Adojaan
Tähtvere tänava eskiisprojekti tüüpristlõige
Tähtvere tänava eskiisprojekti tüüpristlõige

Sõpruse sild

Sõpruse sild on väga oluline linnaliiklust teenindav sild, kuhu peavad koos ära mahtuma kõik liiklejagrupid. Sild on seni mahutanud mugavalt liikuma mootorsõidukid, kuid kergliiklejate ja jalakäijate olukord on olnud palju halvem. Sillal kiiresti sõitvate autode kõrval liikumine on ebameeldiv ka ohtlik, mis on pärssinud näiteks jalgratturitel silla kasutamist.

Sõpruse sild on põhiprojekti staadiumis ja ehitusega soovitakse alustada 2024. aastal. Silla uuendamisega on tulevikus tagatud:

  • Soodsad liikumisvõimalused kõigile liiklejatele.
  • Kõigi liiklejate ohutus ja mugavus.
  • Liiklusvoogude jagunemine tänavavõrgus.
  • Elukeskkonda parandav haljastus.
  • Eriotstarbeliste sõidukite juurdepääs.

Uue lahenduse kohaselt säilitatakse sillal 2+2 sõidurada aga sild ehitatakse mõlemalt poolt laiemaks, et mahutada sellele ka piisavalt laiad ratta- ja jalakäijateed. Nii jalgratturid kui jalakäijad on sõiduteest eraldatud piirde ja ohutusalaga. Kahesuunalised rattateed saavad olema 2,25 meetri laiused ning asuvad mõlemal sõidusuunal. Jalgteede laius saab sillal olema 2 meetrit.

Uued jalgrattateed ühendavad silla Sõpruse ringristmikul kulgevate rattaradadega. Sõpruse ringristmiku lahendust ei muudeta. Samuti ehitatakse välja rattateed ja -rajad Karlova suunas ja kõikidele sillalt tulevatele ning sinna viivatele pööretele. Sõpruse sild on väga oluline osa Tartu rattateede võrgust. 

Liiklusohutuse suurendamiseks ja sillal liikumise meeldivamaks muutmiseks vähendatakse autode piirkiirust 40km/h peale.

Sillale viivad trepid rekonstrueeritakse ja lisaks ehitatakse kaks uut trepistikku, et lihtsustada jalakäijate jaoks silla kasutamist. Algselt oli plaanis ehitada neli trepistikku, kuid majanduslikel kaalutlustel loobuti kahest püstakust. Uued trepistikud tulevad silla Ihaste poolsele servale Turu tänava ja Emajõe vahelisele alale ning Emajõe ja Anne kanali vahelisele alale.

Koos sillaga muudetakse ka Karlova poolset tänavalahendust. Karlova poolele on kavandatud tilgakujuline ringristmik. Sillalt suundub ringile 2 sõidurada, millest parempoolne viib Turu tänavale ja vasakpoolse sõiduraja kaudu saab sõita otse Karlova suunas või läbi vasakpöörde Turu tn suunas. Ringristmik on kavandatud 1 sõidurajaga.

Karlova suunale on kavandatud ka eraldiseisvad kõnniteed ning segaliiklusega jalgratta- ja jalgteed. Ringristmiku kõikidele harudele luuakse jalakäijatele ülekäigurajad. Uued ülekäiguradasid lisatakse ka teistele ristmikele (Õnne, Kalevi, Raua, Jõe). Lahenduse projekteerimisel võeti aluseks, et kõik kõnniteed jätkuksid ülekäikudena üle ristmiku, mis muudab senise autokeskse tänava palju kõnnitavamaks.

Sõpruse silda ehitatakse kahes etapis. Ehitust alustatakse 2024. ja lõpetatakse 2026. aastal. Projekt hõlmab lisaks sillale ka selle all kulgevat Turu tänava osa (Jõe-Rebase) ning Jõe tänavat.

Sõpruse silla lahendus soovib luua Inimmõõtmelist linnaruumi, mis soodustab säästvate liikumisviiside kasutamist, parandab elukeskkonna kvaliteeti ning liiklusohutust. Kavandatud on kõikide liiklemisviisidega arvestav, kuid kergliiklemist eelistav, Sõpruse silla, piirnevate tänavatega, ristmikega, uute planeeringualade ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, miljööväärtusliku piirkonnaga sulanduv, erinevaid huve ja huvigruppe tasakaalustatult arvestav terviklik ruumiline lahendus.

Sõpruse silla eskiis

Karlova suuna eskiis

Turu

Jalg- ja jalgrattateed 

Turu tänava äärtesse luuakse eraldiseisvad jalgrattateed mõlemale poole sõiduteed. Erinevalt enamustest teistest uutest jalgrattateedest saavad Turu tänava rattateed olema kahesuunalised. Seega saavad ratturid mõlemal pool tänavat sõita nii kesklinna kui Ropka suunas laia sõiduteed ületamata. 

Jalg- ja jalgrattateed on üldjuhul planeeritud minimaalselt kahe meetri laiuseks. Erandkorras jääb mõnes kohas ruumi siiski vähemaks. Sõbra tn 41 kuni Teguri tn 55 on jalgrattatee laiusega 1,5-2 m ning seetõttu on selles lõigus plaanitud ühesuunaline jalgrattatee. Kõige laiem on jalg- ja jalgrattatee Turu tn 8 juures, kus mõlemad on 2,5 meetri laiused.  

Sõidutee ja jalgrattatee vahele jääb vähemalt 1,5 meetrine haljasala. Kohtades, kus selleks ei ole piisavalt ruumi, eraldatakse liiklejagrupid munakiviribaga. 

Risti üle Turu tänava kulgevad uued ülekäigurajad on projekteeritud vähemalt 6 meetri laiuseks, millest 3 m laiune ala on jalakäijatele ning 3 m laiune ala jalgratturitele.  

Paralleelselt Turu tänavaga olevad ülekäigurajad saavad olema sama laiusega nagu jalg- ja jalgrattatee. Liiklussaared on projekteeritud minimaalse laiusega 2,5 meetrit, et tagada kastirataste ja lapsevankriga liiklejate ohutus ülekäigurajal liiklussaarel seistes. Erandiks on üks liiklussaar Sõbra tänaval, mis on 2 meetrit lai. 

Sõidurajad 

Turu tänava ümberehitus ei muuda oluliselt olemasolevat sõiduteed. Eskiisi kohaselt säilivad kõik sõidurajad ja piirkiirust ei muudeta. Seoses Turu-Riia ristmiku ümberehitusega võib väheneda sõiduradade arv ristmiku läheduses ning Soola-Aida tänavate vahel. 

Haljastus 

Kõnnitee on võimalusel eraldatud jalgrattatee osast haljastusega. Haljastuse laiuseks on minimaalselt 1,5 m. Tänavale saab luua madalhaljastust, muutes linnaruumi veidi rohelisemaks, huvitavamaks ning ohutumaks. Põõsaid lisatakse nii tee servadesse kui ka eraldussaartele. 

Planeeritud on vihmapeenraid, mis on abiks sademevee immutamisel.  

Juhul kui ehitustööde tõttu peab mõne puu eemaldama, tehakse asendusistutus. Kõrghaljastust on planeeritud peamiselt sõidutee ja jalgrattatee või tänava ja hoonete vahele.  

Puhkekohad 

Puhkealad annavad julgust vanematele inimestele jalutada oma koduümbrusest kaugemale ja need ehitatakse minimaalselt iga 300 meetri järel. Soola ja Jõe tänava vahelisel alal on palju kortermaju ja sinna plaanitakse puhkealasid veel tihedamalt.  

Eskiisprojektis esitletud tänava ristlõigetega saab tutvuda siin.

Foto: Johanna Adojaan
Foto: Johanna Adojaan

Põhja puiestee ja Muuseumi tee (2024-2025)

Põhja puiestee läbimurre Muuseumi teele loob alternatiivse ühenduse Narva maantee, Annelinna ja kogu Emajõe paremkalda vahel. Tegemist on väga olulise muutusega nii autoliiklusele kui ratturitele. 

Põhja puiestee servadesse ehitatakse eraldiseisvad rattateed ja kõnniteed. Muuseumi tee ühele poole rajatakse eraldi rattatee, teisele poole kõnniteega koos kulgev rattarada. Tänav võimaldab autodele kiiremat ümbersõitu, mis omakorda vähendab liikluskoormust kesklinnas. Autotee rajamisel on arvestatud tugevalt ka looduse ning inimeste vajadustega. Tiikide ääres kulgeva Muuseumi tee alla ehitatakse konnatunnelid ning Põhja puiestee alt voolab läbi meie kahepaiksete jaoks väga oluline Jaamamõisa oja. 

Muuseumi tee ehitus sai valmis 2023. aastal ja 2024. aastal tehakse haljastustöid ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendeid. Põhja puiestee viiakse Muuseumi tee ristini välja 2024. aastal. Kogu projekt valmib sama aasta sügisel.

Põhja puiestee ja Muusemi tee ehituse kohta saab täpsemalt lugeda siit: www.tartu.ee/pohjapst

Lai

Lai tänav ühendab kesklinna Tallinna suunaga ning on väga oluliseks lõiguks rattateede võrgus. Samuti on tänaval bussiliiklus ning kõikide liiklejate ära mahutamiseks ehitatakse Lai tänav sõidukite jaoks ühesuunaliseks (suunaga Vabaduse puiestee poole). Samasugune liikluslahendus on kasutusel olnud ka varem. Vastassuuna koormuse võtab endale paralleelne Kroonuaia tänav.  

Laiast tänavast on valminud eskiislahendus, põhiprojekti hakatakse koostama 2024. aastal.

Sõidutee plaanitakse 4,5 meetri laiune, kuid liikluse rahustamiseks lisatakse tänavatele šikaane ja teekitsendusi (kitsamas kohas 3,5 m). Seejuures on arvestatud on bussiliikluseks vajaliku ruumi tagamisega. Piirkiirus saab olema 30 km/h, et tagada liiklejate ohutus ja väiksem müra kesklinna piirkonnas. Tänaval kaob parkimisvõimalus. Ettevõtete teenindamiseks on võimalik peatuda sõiduteel, mille laius võimaldab peatunud sõidukist mööduda.  

Vabadussilla ristmik muutub seoses ühesuunalise liikluse taastamisega kompaktsemaks. Pöörded Laiale tänavale kaovad ja ristmikule jäävad vaid sealt väljuvad vasakpöörde- ja parempöörderajad.  

Jakobi ja Kroonuaia/Tähtvere/K.E. von Baeri ristmikul plaanitakse liiklusselguse huvides keelata mitmeid pöördeid. Jakobi mäest alla tulles saaks edaspidi sõita vaid otse edasi mööda Jakobi tänavat. Pööre Tähtvere tänavale jääks ainult Kroonuaia tänava kaudu ning ligipääs K. E. von Baeri tänavale äärsesse parklasse kaoks. 

Jalgratta- ja jalgteed  

Laiale tänavale rajatakse mõlemale poole sõiduteed teistest liiklejatest eraldatud rattateed ning jalakäijate teed. Liiklusega pärisuunas oleva ühesuunalise rattatee laius on 1,5 m ja vastassuunalise tee laius 1,65 m. Jalgrattatee eraldatakse nii sõiduteest kui jalgteest äärekividega. 

Jalgteed ja rattateed on läbivalt samas tasapinnas ka ristmikel. Sõiduauto peab tänavalt maha pöörates (lõikuvatele tänavatele, kinnistutele) ületama madaldatud äärekivi. 

Jalgteede laius varieerub sõltuvalt asukohast, olles keskmiselt 2 meetrit. Laiale tänavale lisatakse kolm uut ülekäigurada ning Jakobi ristmikule on projekteeritud jalgratturite vasakpöördeks ooteala. 

Bussiliiklus 

Tänava kitsendustel on arvestatud bussiliikluse toimimisega. Bussipeatus säilib olemasolevas asukohas ning buss peatub sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks sõidurajal. 

Haljastus 

Laia ja Vabaduse pst ristmikul on soovitakse säilitada olemasolevad männid, kuid nende tervist tuleb enne hinnata. Võimalik on asendusistutus. Uued planeeritud haljasalad on ruumipuuduse tõttu nii väikesed, et sinna puid istutada ei saa, küll aga saab istutada laiematele aladele lehtpõõsaid ja püsikuid ning kitsamatele rohttaimi. 

Foto: Mana Kaasik
Foto: Mana Kaasik

Vabaduse puiestee

Linnas südames asub Vabaduse puiestee kujundatakse ümber tema asukohale vastavaks tänavaks, kus esmatähtis on jalakäijate heaolu ning meeldiv ajaveetmise keskkond. Siin kirjeldatav eskiislahendus käsitleb Raekoja platsi ja Vabadussilla vahelist lõiku, Turu ristmiku ja Raekoja platsi vaheline lõik lahendatakse koos südalinna kultuurikeskuse projektiga. 

Kuna tegemist on tähtsa südalinna ühenduskoridoriga siis säilib tänaval kahesuunaline liiklus mootorsõidukitele, kuid piirkiirus saab olema 30 km/h ja sõidurajad muudetakse kitsamaks (3,5m+3,5m). 

Lõigul saab olema 16 parkimiskohta sõiduautodele ning 2 kohta bussidele.  

Raeplatsi ja Palmihoone bussipeatused liiguvad sõiduteele ning rattatee ja peatuse vahele luuakse ootealad. 

Jalgratta- ja jalgteed 

Mõlemasse sõidutee serva on projekteeritud jalgrattatee (2 – 2.2 m), mis muutub ruumipuudusel kitsamaks Raekoja platsi ülekäiguraja juures.  Jalgteed kulgevad rattateede kõrval, kuid need on üksteisest eraldatud äärekividega. Jalgteede laius on kesklinna poolel umbes 3 m ja jõe poolel 2,1 – 2,25 m. Raekoja platsi juures peavad ka jalakäijad leppima kitsama ruumiga.  

Munga tänava ristmiku juurde luuakse vaegnägijate vajadustega arvestav ülekäigurada koos ohutussaarega. 

Vabadussilla ristmik 

 Vabaduse puiestee ehitus on seotud Laia tänava omaga ning kuna Lai tänav muutub ühesuunaliseks (suunaga Vabaduse pst poole), siis kaob Vabadussilla ristmikul Emajõe tänava poolt tulijatele parempöörde võimalus ning kesklinnast tulijatele vasakpöörde võimalus koos pöörderajaga.  

Vabadussilla ristmikuharul on plaanitud üks kesklinna suunaline sõidurada ning kaks sillale suunduvat sõidurada – üks piki Vabaduse puiesteed tulijatele ning teine Laialt tänavalt vasakpöörde sooritajatele. 

Foto: Ragnar Vutt
Foto: Ragnar Vutt

Õnne

Õnne tänav on vaikne kodutänav paljudele Karlova inimestele. Eskiisi kohaselt keskendub tänava uuendamine heade elutingimuste tagamisele kohalike jaoks ning rattateede võrgustiku jaoks vajaliku lüli loomisele. Õnne tänav muutub täies pikkuses jalgrattatänavaks, kus eesõigus on alati ratturil, kuid autodel on lubatud sõita 20 km/h või ratturi kiirusel. 

Jalgrattatänav 

Jalgrattatänaval ei ole autotee ja jalgrattatee eraldatud. Tänava keskel asub 3 meetri laiune sõiduala, mis on mõeldud korraga nii jalgratturitele kui autodele. Oluline erinevus on see, et autojuht on tänaval külaline ning peab alati arvestama ratturi eesõigusega. Mootorsõidukid peavad enda kiirust ja paiknemist sõiduteel korrigeerima vastavalt ratturitele, mitte vastupidi. Täpne liikluskorraldus töötatakse välja põhiprojektiga. 

Jalgratturitele on tänav kahesuunaline, autodele ühesuunaline. Eskiisprojekti kohaselt saaks Kesk tänavast Kalevini autoliiklus olema jõe suunaline ja teiselt poolt Kesk tänavat Võru tänava suunaline.    

Piirkiirus saab olema 20 km/h, et luua kõigile sobilik ja ohutu tänavaruum. 

Tähe ja Kesk tänava ristmikel on Õnne tänav tõstetud, et tuua tähelepanu sellele, et ristmikul tuleb vajadusel teed anda. 

Parkimine 

Parkimiskohad luuakse haljasribal olevate puude vahele. Selleks, et võimaldada puudele head elutingimused ning vastu telles ka kohalike elanike soovidele on parkimiskohti märkimisväärselt vähendatud. Alles jäävad parkimiskohad, kus puude vaheline ala võimaldab luua 6 m piikused parkimiskohad puude tüvesid ja juurestikku kahjustamata. 

Murukärjega parkimiskohti luuakse eskiisi kohaselt 13.  

Jalgteed 

Jalgteed kaetakse sillutisega ning need jäävad olemasolevasse asukohta, et säilitada kõrghaljastust. Jalgtee laius vaheldub (0,9-1,9 m), sest tänavaruumi ulatuvad ka hoonete valguskastid ja trepid.  

Haljastus 

Mõlemale poole sõiduteed on jäävad haljasribad laiusega 1,2-3 m. Valdavalt säilitatakse olemasolevad puud, hävinud puude asemel istutatakse uued ning mõni võib halva tervise tõttu vajada asendamist.  

Eskiisi lahenduse kohaselt on sõidutee haljasribast eraldatud äärekiviga, et vältida seal soovimatut parkimist. Alternatiivselt kaalutakse haljasalade kujundamist vihmapeenrana ning puude vahele põõsaste ja püsikute lisamine takistaks ka parkimist. 

Õnne tänava eskiislahenduse videotutvustus:

Jalgrattatänava kontseptsioon Õnne tänaval
Jalgrattatänava kontseptsioon Õnne tänaval

Kastani

Kastani tänav säilib ühesuunalisena, kuid vähendatakse väärtuslikku linnaruumi raiskavat alfaltpinda. Praegu on Kastani tänavast olemas eskiislahendus, mille kohaselt on  Võru tänavast kuni Aparaaditehase esiseni plaanitud sõidutee laiusega 3,15 m ning piirkiirus saab seal olema 30 km/h. Aparaaditehase ees lisandub teine sõidurada, et Riia ristmikul saaks eraldi radadelt teha vasak- ja parempööret. Kuna Aparaaditehas on väga oluline kultuuri- ja ettevõtluskeskus, vähendatakse seal piirkiirust 20 km/h peale.  

Aparaaditehase esisel alal suurendatakse jalakäijatele mõeldud ruumi ja lisatakse jalgrattaparkaid. 

Vasakule poole tänavat tulevad sõiduteest tõstetud äärekiviga eraldatud parkimiskohad. Parkimisriba ja haljasala vahele on projekteeritud murukaitseriba, et sõidukist väljuja ei peaks astuma otse murule. Tamme ja Võru tänavate vahelisele alale on projekteeritud kokku 21 parkimiskohta. 

Jalgratta- ja jalgteed 

Mõlemale poole sõiduteed tulevad ühesuunalised jalgrattateed ja jalgteed. Paremale poolele tuleb sõiduteest tõstetud jalgrattatee laiusega 1,5 m.  Jalgtee osa laius on muutuv (0,9-2,5 m), sest tänavaruumi ulatuvad ka hoonete valguskastid ja trepid. 

Vasakul pool sõiduteed on jalgratta- ja jalgtee plaanitud puudega haljasriba ja hoonete vahele. Jalgrattatee osa on laiusega 1,5 m, jalgtee osa laius on muutuv (0,9-1,9 m), sest tänavaruumi ulatuvad ka hoonete valguskastid ja trepid.  

Ruumikitsikuse tõttu ei ole jalgtee rattateest eraldatud. Liikumisruumi selgemaks mõistmiseks saab eristamiseks kasutada näiteks jalgtee osal sillutiskive ning jalgrattateel punase pigmendiga asfalti. 

Kastani tänavale lisatakse ülekäigurajad Tamme tänava (Aparaaditehase kõrvale) risti ja Samelini tootmishoone juurde. Jalgratturitele on plaanitud kokku viis teeületuskohta. 

Bussiliiklus 

Tänaval säilib ühesuunaline bussiliiklus. „Riia“ bussipeatus tõstetakse Riia ristmikule eelnevale alale. Buss peatub parempöörderajal ning ooteala on toodud peatuse äärde.  Bussipeatuse juurde jääb alles rattaringluse parkla. 

Bussipeatus „Külmhoone“ on säilitatud olemasoleval asukohal. Buss peatub sõidurajal. 

Haljastus 

Kastani tänaval kasvavad vanemad puud on halva tervise juures ja need asendatakse uute kastanitega. Aparaaditehase esisel alal olevad noored puud säilitatakse.  

Tänava paremas servas olev haljasriba omab väga tähtsat rolli varju ja silmailu pakkumisel ning linnalooduse hoidmisel. Haljastusala laiust suurendatakse laiemates kohati 4,35 meetrini, parkimiskohade juures jääb ala 2,2 meetri laiuseks.

Kastani tänava eskiislahenduse videotutvustus:
 

Kastani tänaval asuv Aparaaditehas. Foto: Mana Kaasik
Kastani tänaval asuv Aparaaditehas. Foto: Mana Kaasik

Riia

Riia tänav saab uue lahenduse kogu pikkuse ulatuses. Elamistingimuste parandamiseks soovitakse tänaval vähendada oluliselt müra, saaste ja tolmu hulka. Liiklusohutuse suurendamiseks ja liikumisvõimaluste parandamiseks ehitatakse autoradadest eraldiseisvad rattateed. Selleks alandatakse piirkiirust ja muudetakse sõiduradad kitsamaks. 

Riia tänava eskiislahendus 

 

Riia tänav on oluline liikluskoridor nii autodele, ühistranspordile kui kergliiklusele. Lisaks on see kodutänavaks suurele hulgale inimestele mistõttu on oluline parandada elukeskkonda. Tänaseks on Riia tänava liiklussagedus aastatega nii palju kasvanud, et tegemist Tartu linna ühe mürarikkaima ja saastatuima tänavaga. 

 

Sujuv liikumine mootorsõidukitele tuleb jätkuvalt tagada, aga see ei ole kaugeltki ainuke tänava funktsioon. Sama oluline on tagada kergliiklejatele võimalikult ohutud liikumiskoridorid, säilitada haljastust ja võimalusel lisada nii kõrg- kui madalhaljastust. 

 

Riia tänava uuendamisega parandatakse kohalike elanike elutingimusi, vähendatakse müra- ja saastetaset ning luuakse paremad liikumisvõimalused jalgratturitele ja jalakäijatele. Mootorsõidukite kiirust vähendatakse Riia ringist kuni Kalevi/Ülikooli ristmikuni 40 km/h peale. Kesklinnas saab sõidukiiruseks 30 km/h, mis tagab väiksema müra ja ohutuma tänavaruumi, kus on meeldivam aega veeta, jalutada ning juttu rääkida. Kalevi ja Turu tänavate vahelises lõigus antakse märgatavalt rohkem ruumi jalakäijatele ning ratturitele.  

Siin saab tutvuda Riia tänava eskiislahendusega:

Politseimaja - Raja

Raja - Ravila

Ravila - Puusepa

Puusepa - Lembitu

Vaksali - Era

Era- Tähe

Tähe - Ülikooli

Ülikooli - Rahu sild

 

Sõidurajad 

Mootorsõidukitele säilitatakse olemasolevad rajad samas mahus nagu ka praegu, kuid muutusi võib tulla Turu ristmikul, kus eskiisplaani järgi vähendatakse radade arvu ja luuakse teeületuse võimalused jalakäijatele ning ratturitele. Täpne lahendus selgub aga pärast liiklusuuringute valmimist.  

Sõiduautod saavad Riia tänaval jätkuvalt sõita kõigil sõiduradadel. Eraldi bussiradu hetkel ei plaanita, kuid juba aastaid kehtib soovitus jätta parem sõidurada bussile.

Riia ringristmikult kesklinna poole liikudes säilivad alguses mõlemas suunas kaks sõidurada. Tartu politseijaoskonna maja sissesõidu juures muutub linna sisenev suund ühesuunaliseks. Lõigus Raja/Sanatooriumi – N. Lunini/Suur kaar on sõiduradade arv 2+1 ja sealt edasi kesklinna poole liikudes kuni Kalevi/Ülikooli ristini 2+2. Keskmised sõidurajad on 3 m (erandkorras 2,75m) laiused ja äärmised ühistranspordi teenindamiseks 3,25 m. See tagab piirkiirusele vastava liikumise ja annab ruumi teistele olulistele tänava funktsioonidele.  

Turu ristmikul soovitab eskiislahendus vähendada sõiduradade arvu, mis muudab ristmiku kergliiklejate jaoks sõbralikumaks ning võimaldab ületada teed igast ristmiku harust. 

Riia tänavalt tulles kaoks sellega üks parempöörderada Turu tänavale. Vabaduse puiesteelt ja Rahu sillalt kärbitaks mõlemalt sõidusuunalt üks rada ja Turu tänavalt üks ristmikule suunduv sõidurada. 

Rattateed ja jalgteed 

Tänavaruumi prandamiseks peame looma meeldivad tingimused jalakäijatele ja ratturitele. Riia tänava uus lahendus annab kõikidele liiklejatele eraldi tänava osa, mis muudab liikumise mugavamaks ja liikluskorralduse selgemaks.

Praegu tuleb Riia tänava ääres jalakäijatel jagada teed jalgratturitega, kuigi need on kohati joonega eraldatud. Lisaks peab jalgrattur Riia ringilt Kvartali juurde sõitmiseks tänava poolt vahetama koguni neli korda. Need ei ole head ega turvalised lahendused ratturite ega jalakäijate jaoks ning kindlasti pole sellised lahendused sobilikud jalgrattateede põhivõrgu jaoks. 

Riia tänavale planeeritakse ühesuunalised jalgrattateed laiusega 1,5-2,3 m, kus rattur liigub alati paremal pool sõiduteed. Enamasti on jalgrattateed projekteeritud sõidutee serva ja eraldatud äärekiviga. Mõnes lõigus on jalgrattatee koos jalgteega viidud teisele poole tänava ääres kulgevat puuderivi. Bussipeatuste ja ootealade juures suundub rattatee alati nende tagant läbi (ooteala jääb sõidutee ja rattatee vahele), et vältida ohtlikke olukordi bussi ootavate inimestega.  

Jalgteed on projekteeritud enamasti jalgrattateede kõrvale, kuid näiteks Raja ja Soinaste tänavate vahel asub jalgtee allee vahel. Aparaaditehase ääres on jalakäijatele jäetud eraldi lai ala ning sama kehtib ka kesklinna piirkonna kohta (Kalevi/Ülikooli ja Turu/Vabaduse pst vahel). 

Riia ringist kuni Ravila/Soinaste ristmikuni on jalgrattateed plaanitud sõidutee äärde ja see on sõiduteest eraldatud tõstetud äärekiviga. Sanatooriumi pargi juures jääb rattatee pargi äärde. 

Soinaste ja Raudtee tänavate vahelises lõigus asuvad linna siseneval suunal jalgrattateed ja kõnniteed olemasoleva allee vahel. Linnast väljuval suunal aga äärekividega eraldatult sõidutee ääres.

Vaksali ja Akadeemia/Tähe vahelisel lõigul on linna sisenevad rattateed ja jalgteed sõidutee servas ja linnast väljuval suunal puuderea taga ehk hoonete poolsel küljel. Jalgrattatee laiuseks on projekteeritud 1,7 m. Jalgtee laius varieerub sõltuvalt hoonete eripärast (1,8-3 m).  

W. Struve ja Ülikooli tänavate vahelisele lõigule (Riiamäe tõus) on projekteeritud sõiduteest äärekiviga eraldatud ja tõstetud jalgrattatee laiusega 2,30 m. Jalgrattateed ja jalgteed eraldab teineteisest äärekivi, kuid see on kaldpinnaga (kõrguste vahe 4 cm). Jalgtee laius on Vanemuise esisel alal 3,15 m ning hoonete juures varieerub 2,7-3.15 m. 

Riiamäe linna siseneval suunal (Võru-Kalevi) on jalgrattatee 2 meetri laiune ning see on nii jalgteest kui sõiduteest eraldatud haljastusega. 

Kalevi/Ülikooli ristmikust kuni Rahu sillani on jalgrattateed 2 m laiused ning jalakäijatele on loodud senisest laiemad alad rattateede ja hoonete vahele. Rattateed eristatakse jalakäijate alast erineva teekattega. 

Nii Riia-Kastani, Riia-Filosoofi, Riia-Kalevi kui Riia-Akadeemia-Tähe-Võru ristmikul luuakse kergliiklejatele võimalus teed ületada kõikidel harudel. Jalgratturite teeületused on ühesuunalised. 

Väga oluline on see, et ka Turu ristmikku saavad jalakäijad hakata ületama igal harul, muutes kesklinnas olevad asutused palju lihtsamini ligipääsetavaks. Samuti saab ristmikku ületada jalgratastega.  

Hoovidesse sissesõitudel on sõidutee autode jaoks tõstetud, mis tagad ratturitele ühtlase samas tasapinnas liikumise. Ristmikud on sõidukitele ühel kõrgusel ja rattatee laskub ristmikus sõidutee tasandile. 

Haljastus 

Koos tänava ümberehitusega säilitatakse olemasolevat ja lisatakse uut haljastust. Haljastust kasutatakse näiteks jalgrattateede eraldamiseks jalgteedest. Kui jalgrattatee saab olema kitsam kui 2 m, siis on selle äärde projekteeritud murukaitseriba, mis tagab ka talvise hoolduse koridori. 

Väiksemaid kõrreliste peenraid ja haljastualasid plaanitakse mitmetesse tänava lõikudesse, mis on kasulikud nii rohelusele kui ka liikluskorralduse selguse jaoks. 

Kalevi/Ülikooli ja Turu ristmiku vahel on ette nähtud olemasolevate puude asendamine uutega. Uued puud on plaanis istutada ka Rahu sillale suunduvale Narva maanteele ja Turu tänavale ning haljastusriba ka Vabaduse puiestee sõidusuundade vahele.  

Kõrghaljastusega ohutussaar on plaanitud ka Akadeemia ja W. Struve vahelisele lõigule ning politseimaja ette.  

Projekti edasine käik

Praegune eskiislahendus on saadetud Kliimaministeeriumi valikukomisjoni, mis otsustab projekti rahastamise üle. Positiivse rahastusotsuse korral tellitakse tänava põhiprojekt, mille käigus võib veel tulla väikeseid muutuseid.

Plaanide kohaselt uuendatakse 2026. aastal tänav Võidu sillast kuni Vaksali sillani ja 2027. aastal kuni Riia ringini. 

2023. aasta novembris toimus Riia tänava eskiislahenduse välja töötamise osana avalik arutelu. Sellel arutelul tutvustatud eskiisi versiooni saab vaadata siit:

Võimalik Riia ja Turu tänavate ristmiku lahendus
Võimalik Riia ja Turu tänavate ristmiku lahendus
Ristlõige politseimaja juures
Ristlõige politseimaja juures
Ristlõige Sanatooriumi - Vapramäe lõigus
Ristlõige Sanatooriumi - Vapramäe lõigus
Ristlõige Elva tn - Suur-Kaar lõigus
Ristlõige Elva tn - Suur-Kaar lõigus
Ristlõige Kesk-kaar - Väike-Kaar lõigus
Ristlõige Kesk-kaar - Väike-Kaar lõigus
Ristlõige Aparaaditehase juures
Ristlõige Aparaaditehase juures
Ristlõige Tartu Kiirabi juures
Ristlõige Tartu Kiirabi juures
Ristlõige Lillemäe juures
Ristlõige Lillemäe juures
Ristlõige uueturu pargi juures
Ristlõige uueturu pargi juures
Ristlõige Kvartali juures
Ristlõige Kvartali juures

Tähe

Tähe tänav on Karlova tunnetuslik peatänav, kus on restorane, kohvikuid, baare ja teisi linnaosa jaoks olulisi asutusi. Samas on ta paljudele inimestele kodutänavaks. Tähe tänavast on valminud eskiislahendus, mida kohalikele tutvustati 2023. aasata sügisel. 

Ettevõtluse ja kultuuri arendamiseks ning elutingimuste parandamiseks soovib linn vähendada liiklusest tuleneva saaste ja müra hulka Tähe tänaval. Liiklusohutuse suurendamiseks ja liikumisvõimaluste parandamiseks ehitatakse autodest eraldatud rattateed ning piiratakse liiklust. Koos kohalikega soovivad Tartu linna esindajad leida sobivad ruumilahendused Riia tänavast kuni Ropka tee ringristmikuni. 

Uue lahenduse kohaselt hakkab tänav koosnema kolmest osast. Riia ristmikust kuni Lootuse tänavani on mootorsõidukitele 1+1 sõidurada ja parkimiskohad luuakse vaheldumisi sõidutee äärde ja osaliselt selle peale, mis tähendab, et autojuhid peavad parkivate autode tagant väljudes olema tähelepanelikud ja laskma mööda vastutulevad sõidukid. Sama lahendus jätkub alatest Kuu tänavast kuni Ropka tee ristmikuni. Nendes lõikudes on piirkiiruseks 30 km/h. Tänavat läbivate sõidukite madal kiirus tagatakse sõidutee kitsendamise, tõstetud ristmike ja lisanduvate künnistega. Välditud on pikki sirgeid teelõike, luues sõidutee äärseid parkimistaskuid, mis omakorda toimivad šikaanidena. 

Lootuse ja Kuu tänavate vahele luuakse jalgrattatänav. 

Jalgrattatänav 

Lootuse ja Kuu tänavate vahele luuakse jalgrattatänav. Jalgrattatänaval ei ole autotee ja jalgrattatee eraldatud. Tänava keskel asub 3 meetri laiune sõiduala, mis on mõeldud korraga nii jalgratturitele kui autodele. Oluline erinevus on see, et autojuht on tänaval külaline ning peab alati arvestama ratturi eesõigusega. Mootorsõidukid peavad enda kiirust ja paiknemist sõiduteel korrigeerima vastavalt ratturitele, mitte vastupidi. Täpne liikluskorraldus töötatakse välja põhiprojektiga. 

Tähe jalgrattatänav ei ole autodele mõeldud läbivale mootorliiklusele, kuid seda saavad kasutad kohalikud elanikud ja asutusi teenindav transport. Tähe tänaval toimib kahesuunaline bussiliiklus ning bussidel on võimalik mõlemas suunas tänavat läbida. Kuigi graafik on sellel liinil hõre, võib ette tulla olukordi, kus bussid satuvad jalgrattatänaval kohakuti. Selleks luuakse taskud, mis võimaldavad linnaliinibussidel üksteisest mööduda. 

Piirkiirus saab Tähtvere tänaval olema 20 km/h, et luua kõigile sobilik ja ohutu tänavaruum. Lisaks liiklusmärgile aitab sõidukiirust kontrolli all hoida šikaanidega tänavadisain.  

Jalgratta- ja jalgteed 

Ratturitele on loodud mõlemasse sõidutee serva ühesuunalised rattateed laiusega 2 m, mis on sõiduteest eraldatud 7 cm äärekividega. Jalgteede ja rattateed e vahel on samas tasapinnas murtud pinnaga graniitkiviga.  

Jalakäijatele on terve projektala ulatuses loodud teed mõlemasse teeserva jalgrattatee ja hoonete vahele. Üldjuhul on jalgteede laiuseks 2 - 2,5 m, kuid kohtades, kus hoonestus asub tänava servas, on jalgteid kitsendatud või laiendatud vastavalt olukorrale.  

Ristmikud 

Kõik ristmikud on lahendatud betoonkivikattega tõstetud ristmikena ning rattarada on toodud sõidutee serva, et luua võimalikult ohutu ristmiku ületus kõigile liiklejatele. 

Parkimine 

Parkimistaskute eesmärgiks on vähendada kinnistutele tekkivat parkimissurvet ja rahustada autoliiklust. Parkimiskohad rajatakse sõidutee tasapinda ning on sõiduteest eralduva betoonkivikattega. Lisaks on parkimistaskule tekitatud sõiduteed püvisvalt kitsendav „paun“, mis rahustab liiklust ka ajal, mil parkimistaskus ei pargita. Kohad on sõiduteest ning jalgrattaradadest eraldatud äärekividega. 

Puhkealad 

Tänavale on mõeldud uusi istepinke mitmetes kohtades, et oleks tagatud piisavalt puhkevõimalusi. Kuna uue tänava kujundusega prognoositakse madalamat autode liiklussagedust ning mürataset, siis on oodata tänaval paremat suhtluskeskkonda nii kavandatud kui juhuslikeks kohtumisteks. Ühtlasi paranevad juurdepääsud ja ajaveetmise tingimused tänavaga vahetult seotud avalike haljasaladel. Suur muutus toimub Lootuse tn – Kuu tänava lõigus, kus jääb ära läbiv autosõidutransport ja palju ruumi on antud jalakäijatele ning välikohvikutele. 

Haljastus 

Oluline on maksimaalselt säilitada  olemasolevad puud, mis on üldjoontes hea tervise juures ning elujõulised. Allee säilitatakse võimalikult sarnasena praegusega ka asendus- ja juurdeistutuse korral.  

Alleepuude alune osa on kavandatud täiendada põõsa- ja püsikute istutustega.  

 

Tähe tänava eskiislahenduse videotutvustuse tutvustus:

Tähe Tänava eskiislahenduse 3D animatsioon:

Inimestekeskne Tähe tänava lahendus Eha ristmiku juures
Inimestekeskne Tähe tänava lahendus Eha ristmiku juures
Tähe tänava lahendus kunstipoe kõrval
Tähe tänava lahendus kunstipoe kõrval
Tähe tänava lahenus Saekoja tänava ristil
Tähe tänava lahenus Saekoja tänava ristil

Viimati muudetud 03.06.2024