Ilmatsalu piirkonna üldplaneering

Ilmatsalu piirkonna üldplaneering hakkab valmis saama

12. oktoobril 2026 toimus Ilmatsalu koolis järjekorras juba neljas Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu arutelu. Seekord tutvustasid linnavalitsuse töötajad suvel toimunud avalikul väljapanekul laekunud arvamusi ja ettepanekuid.

Kokku laekus ettepanekuid 13 isikult ja 2 ametiasutuselt. Need puudutasid paljusid valdkondi, kusjuures ei piirdunud mured sugugi planeeringuala lahendustega. Enim tagasisidet anti Järve tee liikluskoormuse ja sellega kaasneva müra osas. Siinkohal selgitasid linnavalitsuse töötajad, et liikluskoormuse arusaadava tõusu leevendamiseks on planeeringumenetluse ajal valminud Järve tee rekonstrueerimisprojekt. Oluline on, et projekti lahendus tugines koostatud liiklusuuringule, kus loendati praegune liiklus ja prognooositi tulevikupilti. Tänava projekti lahendus arvestas tipptunni liikluse läbilaskvuse tagamisega kõigil ristmikel, lahendus on eraldi antud Raba tee ristmikule. Projekteeritud on ka uued kõnniteed ja rattateed. Nii mürauuringus kui ka laekunud ettepanekute osas oli suurimaks probleemiks raskeliiklus, mis aga nüüd on kavandatud suunata rekonstrueeeritud Pärna teele ja alevikku enam ei läbi.

Lisaks anti ülevaade keskkonnaküsimustest. Keskkonnamõjude hindajad selgitasid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisega aga ka salvkaevude veerežiimiga seonduvat aga ka lähedal asuva Natura ala kaitset puudutavaid küsimusi.

Eraldi käsitleti ettepanekuid, mis olid seotud jõe laevatatavusega, kämpingu ja sildumisaladega. Ettepanek rajada kämping jõe kaldale ei olnud leidnud linna poolt toetust, kuna sellelaadset majutust on võimalik lahendada sadama territooriumil, kuhu on lubatud ka majutusaruumide, sh karavankämpingu kohtade rajamine. Samuti ei leidnud toetust mõte lubada paadildade rajamist väljaspool sadamat, sest seal on sildumiseks kavandatud paadikohtade reservi piisavalt.

Teede osas tehtud ettepanek näha tehisjärve ümber planeeritud tänav ette eratänavana, kus keelatud oleks juhuslike autode läbisõit, ei leidnud linna poolt samuti toetust.

Arutelul esitati pärast linna selgitusi ettepanekute kohta palju erinevate valdkondadega seonduvaid küsimusi, mis leidsid ka selgitused ning vastused.
Otsustati jätkata planeeringu menetlemist, viies planeeringusse avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel sisse vajalikud muudatused. Avaliku arutelu tulemuste alusel tehtavad muudatused ei muuda üldplaneeringu põhilahendusi ega too kaasa vajadust keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks. Seejärel esitatakse üldplaneering keskkonnaametile nõusoleku andmiseks ning Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga luuakse  

• võimalused Ilmatsalu alevikku elanike lisandumiseks ning tänu sellele 
• paremad eeldused teenusepakkujate ligi meelitamiseks ja ühistranspordi paremaks toimimiseks. 

Kui piirkonnas hakatakse pakkuma rohkem teenuseid, suureneb ka elanike elukvaliteet ning väheneb linna ja aleviku vahel autoga sundsõitude tegemise vajadus. 

Planeeringuala suurus ega ligi 200 hektarit asub Tartu linnas Ilmatsalu külas. See hõlmab järgmisi katastriüksusi: Angervaksa, Raudla, Katsetiikide, Kalatiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi. 

Mida muudetakse, kui üldplaneering ellu viiakse? 

• Kasutuseta tehismaastiku asemele rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab Ilmatsalu küla, Ilmatsalu aleviku ja Tüki külaga loogilise terviku. Ka muus osas vähendatakse kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu sellel Tartu äärealal. 
• Luuakse kohalikele kaunim elukeskkond. 
• Kuna veekogud on Ilmatsalu maastiku oluline element, rajatakse endiste kalakasvatustiikide asemele kaks tehisjärve. See suurendab ala maastikulist väärtust ja seob veekogud ümbritseva looduskeskkonnaga. 
• Luuakse uusi puhkevõimalusi: rajatakse golfiväljak ja tänu Ilmatsalu jõel veeliikluse tagamisel saab hakata paremini kasutada Ilmatsalu-Kärevere linnutee matkarada ning sealset linnuvaatlustorni koos puhke- ja lõkkekohtadega. Nii suureneb Ilmatsalu jõe puhkepotentsiaal ja kiirendatakse piirkonna arengut. 
• Piirkonna atraktiivsust suurendatakse ka sellega, et seal hakatakse pakkuma elanikele rohkem teenuseid. Näiteks on Ilmatsallu kavandatava golfikeskuse asukoht Tartu elanikele paremini kättesaadav, kui praegu Tartule lähim golfikeskus 55 km kaugusel Otepääl. 

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga 2040+ nähakse ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala muutmine ning Ilmatsalu aleviku laiendamine järgmises ulatuses: 

• kavandatava väikeelamu maa-ala,  
• sellega piirnevate tehisveekogude maa-ala,  
• lähedal asuvad rohealad, 
• Ilmatsalu jõest põhja pool asuvate puhke-, spordi ja kultuurirajatiste maa-ala.  

Neil põhjustel tehakse maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud. 

Plaanitavad muudatused hõlmavad kavandatava golfiala ja elamupiirkonna, mis asuvad planeeringuala poolitavast Ilmatsalu jõest põhja pool. Ilmatsalu aleviku laiendamine on põhjendatud maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna arendamiseks ja endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamiseks. 

Kavas on rajada kaks tehisjärve, millest suurema äärde tuleb supelrand.  

Tehisjärvede ümber planeeritakse arhitektuuriüksustele ILM 11 ja ILM 13 grupiti elamumaad, kuhu on lubatud ehitada nii ridaelamuid, üksikelamuid kui ka paariselamuid. Arvestuslikult on arhitektuuriüksustesse võimalik ehitada u kuni 19 ridaelamut ning 100 üksik- või paariselamut. Kruntidele Tellise tee 4 ja Tellise tee 6 on lubatud ehitada kuni 6 korteriga korterelamuid.  

Neil arhitektuuriüksustel tuleb kujundada tänavalõikude kaupa ühtne ruumiline arhitektuurne keskkond. Elamupiirkonda ümbritsevana ja kohati läbivana on planeeritud tänavad. 

Tellise tee 7 kinnistule planeeritakse tootmismaa juhtotstarbega ala, kus tuleb säilitada ja restaureerida tellisetehase korsten kui väärtuslik ehituspärandi objekt. 

Planeeringuala lõunaossa, Ilmatsalu jõe äärde Sulaoja suudmega piirnevale alale kavandatakse väikesadam. Sinna ja golfikeskusse rajatakse tee.  

Ühe tehisjärve ümber planeeritud väikeelamugruppide vahele on kavandatud avalikult kasutatavad rohealad, mis võimaldavad vaba juurdepääsu tehisjärvele. Rohealad on kavas rajada ka Ilmatsalu jõe kallastele ja Järve tee äärde väiksema tehisjärve juurde.  

Ilmatsalu jõe lõunakaldale plaanitud roheala tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise. Matkaraja algusesse kavandatakse külastajate parkla, bussipeatus ja liikuvuskeskus.  
Väikesadamas peavad matkaraja koridoril olema ööpäev ringi avatud jalgväravad. Matkarajale ja selle äärsetele lõkkekohtadele peavad pääsema ligi teenindavad sõidukid. 

Tellise tee 2 ja Spordimäe kinnistutele kavandatakse puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala ning Golfi kinnistule golfiväljakud koos golfikeskusega ehk golfiküla. 

Arhitektuuriüksuse ILM13 ehitustingimuste alusel on Tellise tee 2 krundile võimalik ehitada lasteaed vms ühiskondlik hoone. 

Ilmatsalu jõe koridor soovitakse väärtuslikust maastikust välja arvata, kuna kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikule maastikule. Planeeringualaga piirnev väärtuslik maastik säilib ja selle kaitsetingimusi ei muudeta, seega ei ole tegu maakonnaplaneeringu sisulise muutmisega. 

Lisaks tehakse ettepanek muuta tootmismaa juhtotstarvet kehtivas üldplaneeringus, et see oleks kooskõlas Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga (praegu kehtivas üldplaneeringus on ette nähtud tootmismaa juhtotstarve eesmärgiga kavandada sinna ulatuslik päikesepark).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise alusel tehti järgmised järeldused. 

1. Üldplaneeringu elluviimine praegu kasutuseta kalakasvanduse alal toetab Ilmatsalu piirkonna ja Tartu linna arengut. Piirkonnast kujuneb läheduses paikneva Ilmatsalu aleviku ja küla tiheasutusalaga (asumiga) sobiv ja sidus asustus. 
2. Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse endise kalakasvanduse kasutuseta tehismaastik. Ilmatsalu alevikuga piirnevale alale rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, millega muudetakse maakasutust ning ala funktsionaalsust. Üldplaneeringus kavandatu elluviimisel mitmekesistuvad Tartu linna ja lähipiirkonna elanike vaba aja veetmise võimalused. Golfikeskus ja väikesadam täidavad linnaäärse puhkeala eesmärki, kuhu on kesklinnast lihtne ja kiire jõuda. Planeeringu elluviimine vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagab Tartu ääreala kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana ning piirkonna elujõulisena hoidmise. 
3. Uute puhkevõimaluste (golfiväljak, veeliikluse tagamine Ilmatsalu jõel) loomine võimaldab paremini kasutada Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkaraja, selleäärsete puhke- ja lõkkekohtade ning Ilmatsalu jõe puhkepotentsiaali. See toetab piirkonna arengut. 
4. Planeeringuga korrastatakse vaated hooldatud ja seega esteetiliselt vaadeldavale alale. 
5. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ alusel ei tähenda asustuse arengu eelistamine tiheasumite alal ehituskeeldu mujal, küll aga taunitakse asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, millest jääb sotsiaalne taristu kaugele ning kus on linliku tehnilise taristu rajamine ja pidamine kulukas. Üldplaneeringuga ei kavandata põllu- ega metsamaade kruntimist, samuti ei moodustata ruumiliselt isoleeritud pisiasumeid. 
6. Planeeringulahendus tagab maakondliku tasandi rohevõrgustiku Rahinge tugiala põhieesmärgi, säilitades rohevõrgustiku sidususe ja loomade takistusteta liikumise. Angervaksa kinnistul väheneb metsa osakaal, kuid ala ei piirata ja tagatakse loomade vaba liikumine. Rohekoridori põhifunktsioon on seotud inimeste vaba liikumise tagamisega puhke-eesmärgil ning see säilitatakse, sest üldplaneeringuga on ette nähtud Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkaraja rajamine uude asukohta (sõiduteest eraldi). Planeeringulahendusel ei ole olulist mõju loomade liikumisele Laugesoo ja Ilmatsalu paisjärve ümbritsevate maa-alade vahel piki Ilmatsalu jõe kallast, kuna võib eeldada, et loomad on aktiivsemad öösel, mil inimhäiringud on minimaalsed ning otseseid füüsilisi takistusi loomade liikumisele ei seata. 
7. Tööde tegemisel ilmneb mõju pinnaveele juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid ja ega valita tööde tegemiseks sobivat aega. Golfikeskuse rajamisest ja ala kasutusest tingitud väetamis- ja taimekaitsevahendite kasutamise vajadus mõjutab eeldatavalt pinnaveekogude seisundit juhul, kui selleks ei rakendata leevendusmeetmeid (õigesti doseeritud kogused, looduslikud taimekaitsevahendid, kemikaalide kasutamine veekogudest piisavalt kaugel). Projekteerimisel on ka olulise tähtsusega niisutussüsteemi lahendamine selliselt, et oleks tagatud veekogude veekvaliteedi säilimine. Tungivalt on soovitatav kavandada integreeritud drenaaži- ja niisutussüsteem, millega üleliigne vesi kogutakse drenaaži abil kokku reservuaaridesse või tiikidesse ja korduvkasutatakse niisutamisvajaduse tekkimisel. 
8. Sulaoja ja Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndite vähendamine detailplaneeringu joonisel näidatud ulatuses ei mõjuta oluliselt leevendusmeetmete järgimisel Ilmatsalu jõe ja Sulaoja (Rahinge maaparandusehitiste eesvoolud) kaldaaladel olemasolevate looduskoosluste seisundit. Samuti ei too see kaasa inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju ega piirata või takistata inimeste liikumist veekogude ääres. 
9. Üldplaneeringu ega detailplaneeringu koostamise staadiumis ei ole tingimata vaja teha radooniuuringut, kuna see ei mõjuta planeeringute lõpptulemust. Hoonete projekteerijale peaks jääma võimalus otsustada, mil viisil ta tagab, et projekti järgi ehitatud hoone vastab hilisemal kasutusel siseõhu radoonisisaldusele kehtestatud nõuetele. On võimalik juba ennetavalt lähtuda eeldatavast halvemast pinnase radooniriski klassist või teha pinnaseõhus leviva radoonisisalduse uuring, kui see projekteerija hinnangul lisab kindlust vajaliku lõpptulemuse saavutamise kohta. 
10. Planeeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitse- ega hoiualasid, püsielupaiku ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. 
11. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne tagajärgi, mis mõjutaksid planeeringualaga piirneva Kärevere looduskaitseala ja lähedusse (ligikaudu 1,5 – 2,0 km kaugusele) jääva Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist. 
12. Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Kärevere linnu- ja loodusalale ning Alam-Pedja linnu- ja loodusalale on negatiivne mõju välistatud. Kavandatava arenduse elluviimine ei avalda mõju Kärevere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate lindude elupaigale, kuna tegevused viiakse ellu väljaspool seda (väljaspool Kärevere linnuala), seega puudub otsene ehitustegevuse mõju. Planeeringu elluviimine ei muuda Kärevere linnualal olevaid keskkonnatingimusi. Metsa ja planeeringuala vaheline kraav jääb looduslikku seisu, elanikele ei rajata Kärevere looduskaitsealale sattumiseks ülepääsu ja selleks ei looda eeldusi. Planeeringu elluviimisega ei kaasne selliseid tagajärgi, mis võiksid muuta linnuala kaitse-eesmärgiks olevate lindude elutingimusi linnualal või loodusala kaitse-eesmärgiks olevates elupaikades. Lähedal asuvad Kärevere ja Emajõe luhad pakuvad lindudele piisavalt mitmekesiseid toitumisvõimalusi. Kuna alal ei ole moodustatud kaitseala ning sinnani ei ulatu Natura 2000 loodus- ja linnuala, siis ei saa maaomanikku kohustada säilitama vabaveelisi tiike ega tagama lindudele toidulauda kalade kasvatamise või kalade kasvamiseks sobivate eelduste loomise kujul. Samas on tähtis teada, et tehisjärve kavandatakse saar ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on nimetatud hulk meetmeid lindude elupaiganõudlust arvestavate tingimuste loomiseks. 
13. Lihtsasti kättesaadava toidubaasina kasutatavad endised kalakasvatustiigid olid aktiivse inimtegevuse puudumisel paljude linnuliikide peatus- ja toitumispaigaks. Seoses elamupiirkonna rajamisega võivad esialgu kaasneda muutused ala seni harjumuspäraselt kasutanud linnustiku arvukuses ja liigilises koosseisus. Endisi kalakasvatustiike elu- ja toitumiskohana kasutanud lindudele pakub rajatav tehisjärv ning saar eeldatavalt soodsaid elupaiku (toitumis-, varje- ja pesitsusvõimalusi). Liikidele soodsaid elupaiku pakub ka rajatava golfiala tiiktakistuste süsteem. 
14. Ehitustegevus ei avalda negatiivset mõju lähialal (u 500 m) asuvale Ilmatsalu käpaliste püsielupaigale. Kavandatava arendustegevuse elluviimine ei mõjuta selle püsielupaiga veerežiimi ega kaitstava taimeliigi kasvukoha soodsat seisundit. 
15. Endiste kalakasvatustiikide ühendamine tehisveekoguks ilmestab ja muudab positiivselt piirkonna maastiku üldilmet. 
16. Ilmatsalu savimaardla ala on juba osaliselt hoonestatud ja planeeringuga kavandatud elamud ei mõjuta enam oluliselt savimaardla kui terviku olukorda. Ilmatsalu savimaardlale ehitamisel on väljakaevatavat loodusressurssi võimalik taaskasutada sihipäraselt samal kinnistul golfialade kujundamisel ja madalamate alade täitmisel. Väljaspool hoonete ehitusala säilib Ilmatsalu savimaardla kaevandamisväärsus. Üldplaneeringu elluviimisel ei piirata ligipääsu Sangla turbamaardla varudele ega mõjutata loodusressursi kvaliteeti, seega ei avalda golfiväljaku rajamine turbamaardla alale negatiivset mõju. Arhitektuuriüksuse IMT 2 piires asuvad Angervaksa ja Raudla katastriüksused on osa suuremast turbamaardla reservvaru alast, mis on arvatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Angervaksa katastriüksus jääb Sangla turbamaardla (kasutatav turbaala, maardla kood MRD0000165, registrikaardi nr 195) plokkidele nr 19 ja 20. Plokil nr 19 on vähelagunenud turba aktiivne reservvaru, plokil nr 20 hästilagunenud turba aktiivne reservvaru. Plokile nr 20 jääb ka Raudla katastriüksus. Arhitektuuriüksuse ILM13 piires asuvad Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, Golfi, Kalatiikide, Katsetiikide ja Spordimäe katastriüksused paiknevad täielikult või osaliselt Ilmatsalu savimaardlal (1. plokk, maardla kood MRD000072, registrikaardi nr 759, keraamiline savi), mis on määratud aktiivseks reservvaruks. Maardlate kaevandamisloa menetluses tuleb hinnata tegevusega koosnevat keskkonnamõju elamu ja puhkealale. 
17. Kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavate keskkonnakaitse abinõude rakendamisel ja ohutusnõuete järgimisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest ja Tartu linna jäätmehoolduse eeskirja nõuetest, sel juhul puudub jäätmekäitlusest põhjustatud oluline mõju looduskeskkonnale. 
18. Ümbritsevat maakasutust ei killustata ning piirkonna elu- ja töötingimused säilivad: planeeringu elluviimine ei avalda põhjas ja läänes piirnevate metsamassiivide, idas ja kagus paiknevate põldude ja üksikmajapidamiste kasutamistingimustele negatiivset mõju. Planeeringu elluviimisel on võimalik jätkata ümbritsevatel kinnistutel praegust maakasutust. 
19. Golfiväljaku maa-ala on ulatuslik ja tugeva inimmõjuga. Selle projekteerimisel tuleb eelkõige arvestada ümbritsevat keskkonda ning kavandada ala looduslähedasena, et võimaldada linnu-, kahepaiksete ja putukaliikidel kasutada seda elupaigana. 
20. Planeeringu lahendusega kavandatava tegevuse puhul võib ehitustööde ajal ajutiselt kaasneda õhukvaliteedi halvenemine ja mürataseme tõus ehitustööde alal ja lähialal. Inimeste tervist kahjustava välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist ega müra normtaseme ületamist ei ole ette näha. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja õhusaaste teket. 
21. Üldplaneeringus on arvestatud Euroopa rohelises kokkuleppes prioriteetidena nimetatud keskkonnaeesmärke: kliimamuutuste leevendamist, kliimamuutustega kohanemist, veeressursside kestlikku kasutust ja kaitset, üleminekut ringmajandusele, saastuse vältimist ja tõrjet, elurikkuse ja ökosüsteemide taastamist ning kaitset. Planeeringu elluviimisel ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju nimetatud eesmärkide täitmisele. Planeeringu elluviimisel puudub eeldatavalt koosmõju ja kumulatiivne mõju teiste piirkonna praeguste ja kavandatavate tegevustega. 
22. Üldplaneeringu rakendumisel antakse kasutusest väljas olevale tootmismaale uus funktsionaalsus eesmärgiga vähendada kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagada linna lähiümbruse kasutuselevõtt elu- ja puhkepiirkonnana. Planeering arvestab ümbritsevat keskkonda, tehismaastiku kui endise tootmisala taaskasutamise ja ala arendamise parimat lahendust ning võimalikult soodsa keskkonna- ja loodusseisundi säilitamise vajadust. 

• Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga seotud kirjavahetusLink avaneb uuel vahelehel
• Üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Tartu linnavolikogu 29.06.2023. a otsusLink avaneb uuel vahelehel) 
• Üldplaneeringu lähteseisukohtadest ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist (Tartu linnavolikogu 26.03.2024 informatsioonLink avaneb uuel vahelehel) 
• Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ja linna seisukohad (PDF)
• Ettepanekute ja Tartu linna seisukohtade alusel muudetud ja täiendatud üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (pdf)Link avaneb uuel vahelehel (märts 2024) 
• Üldplaneeringu lähteseisukohad (pdf)Link avaneb uuel vahelehel 
• Seisukohtade võtmine Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste osas (Tartu linnavalitsuse 22. juuli 2025. a korraldusLink avaneb uuel vahelehel) 
• Ilmatsalu üldplaneeringu eelnõu avaliku arutelu protokollLink avaneb uuel vahelehel (august 2025)
• Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine (Tartu linnavolikogu 18. juuni 2026. a otsusLink avaneb uuel vahelehel) 

Indrek Ranniku, Tartu Linnavalitsuse planeeringute valdkonna juht (üldplaneeringud), [email protected], tel 511 0990.