Tartu rahu ajalooline läbirääkimislaud jõudis Välisministeeriumisse
Tartu Linnamuuseumi, Tartu linna ja Eesti Välisministeeriumi koostöös jõudis Tartu rahu ajalooline läbirääkimislaud Välisministeeriumi peahoonesse Tallinnas. Eesti diplomaatia ühe olulisema sümbolina hakkab laud tutvustama Tartu rahu pärandit väliskülalistele, diplomaatidele ja rahvusvahelistele delegatsioonidele ning leiab kasutust ka esinduslikel allkirjastamistseremooniatel.
Tartu rahu laud on lahutamatult seotud Eesti välispoliitika ühe suurima saavutusega. Just selle laua ümber peeti läbirääkimisi, mis viisid 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepingu sõlmimiseni Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Jaan Poska juhitud Eesti delegatsiooni saavutatud kokkulepe lõpetas Vabadussõja ning kindlustas Eesti rahvusvahelise tunnustamise. Tartu rahust sai noore Eesti riigi esimene suur diplomaatiline võit ning üks Eesti välisteenistuse alustalasid.
Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler kantsleri ülesannetes Rasmus Lumi ütles, et laud kannab Eesti diplomaatia kõige olulisemat lugu.„Tartu rahu laud ei ole üksnes ajalooline eksponaat, vaid Eesti diplomaatilise pärandi elav sümbol. Just selle laua ümber sündis kokkulepe, mis kindlustas Eesti koha iseseisva riigina rahvusvahelises süsteemis. Soovime, et ajutiselt meie hoolde antud ajalooline laud saaks jätkata Eesti diplomaatia teenistuses ning meil avaneb ka tulevikus võimalus selle taga allkirjastada olulisi rahvusvahelisi kokkuleppeid ja dokumente.“
Laud jõudis Tallinna õppuse Ateena 2026 raames läbi viidud evakuatsiooni tulemusena. Õppuse eesmärk oli harjutada väärtusliku kultuuripärandi kaitsmist kriisiolukorras ning anda Tartu Linnamuuseumile praktiline kogemus suure ja ainulaadse museaali kiireks ümberpaigutamiseks.
Tartu Linnamuuseumi direktori Risto Lehiste sõnul loob koostöö võimaluse tutvustada Eesti ajaloo ja diplomaatia seisukohalt olulist pärandit senisest laiemale publikule. „Eesti muuseumide puhul on meie kogudes leiduvast kultuuripärandist eksponeeritud vaid loetud protsendid. Sellest tulenevalt peame olema targad ning leidma efektiivseid võimalusi muuseumi kogude silmapaistvaks eksponeerimiseks. Tartu rahu laud ning Eesti välispoliitika käivad käsikäes, seega olen rõõmus, et saame mõneks aastaks seda lauda Välisministeeriumis eksponeerida ning Tartu rahu temaatikat meie külalistele tutvustada,“ sõnas Lehiste laua üleandmisel.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on tegemist ühe olulisema Eesti riiklust sümboliseeriva esemega. „Kui me peaksime nimetama Eestist kaks käegakatsutavat eset, mis on meie riigile ja rahvale väga olulise sümbolväärtusega, siis need on Tartu rahu laud ja meie esimene sinimustvalge lipp. Mõlemat hoitakse Tartus. Nende museaalide väärtus on hindamatu ja me peame olema valmis neid ka kaitsma. Seetõttu on taoliste õppuste korraldamine väga oluline. Nüüd leiab Tartu rahu laud mõneks ajaks väärika koha Eesti diplomaatia südames, et meie lugu veelgi laiemalt rääkida,“ ütles Klaas.
Lisaks ajaloolisele tähendusele on tähelepanuväärne ka laua enda lugu. Ebatavaliste mõõtmete tõttu (3,4 × 2,4 meetrit) tunti seda mööblieset rahulauana juba enne Tartu rahuläbirääkimisi. Usuti, et nii suure laua ümber istuvad inimesed leiavad erimeelsustest hoolimata ühise keele. Tartu rahuläbirääkimiste edukas lõpp muutis selle uskumuse osaks Eesti ajaloolisest mälust.Tartu Linnamuuseumi ja
Välisministeeriumi kokkuleppel jääb Tartu Linnamuuseumi kogusse kuuluv laud Välisministeeriumi peahoonesse kuni Tartu Linnamuuseumi renoveerimise ja uue püsiekspositsiooni valmimiseni. Seejärel naaseb museaal Tartusse. Väljapanek sündis Eesti Välisministeeriumi, Tartu Linnamuuseumi ja Tartu linna koostöös ning õppuse Ateena 2026 raames.
