Toidupäästmisliikumine tõi Tartule kuuenda Green Destinations Top 100 tunnustuse
Igal aastal toob maailma suurim kestliku turismi sihtkohtade võrgustik Green Destinations esile inspireerivaid näiteid üle kogu maailma. Kolmapäeva, 28. oktoobri õhtul avaldati tänavune kestlike edulugude TOP 100 nimekiri, kuhu valiti ka Tartu Toidujagamise algatus.
„Rahvusvaheline kestlike turismisihtkohtade programm Green Destinations aitab linnadel ja piirkondadel hinnata ning arendada turismi kestlikkust. Top 100 edulugude hulka jõudmine annab võimaluse tutvustada meie kogukondade häid algatusi, mis on eeskujuks kogu maailmale," ütles Tartu turismivaldkonna juht Annika Ojasaar.
Toiduraiskamine on Eestis jätkuvalt väga suur probleem. Keskkonna Investeeringute Keskuse värske uuringu järgi tekkis Eestis 2025. aastal ligi 139 000 tonni toidujäätmeid, millest umbes pool pärines kodumajapidamistest ning ülejäänu kaubandusest, toitlustusasutustest, toidutööstusest ja põllumajandusest. Sealjuures viskab keskmine Eesti inimene aastas ära ligikaudu 50 kilogrammi söögikõlblikku toitu.
Just soovist sellist raiskamist vähendada kasvas välja Tartu Toidujagamine. Algatuse eestvedaja Kerly Ilves oli Saksamaal kokku puutunud seal juba laialt levinud toidujagamise liikumisega. Eestisse naastes arvas ta esialgu, et siin ei pruugi probleem olla sama suur, kuid Tartu kaupluste prügikastidesse vaadates avanes teistsugune pilt. Kiiresti sai selgeks, et puudu ei olnud toidutarbijatest vaid lihtsast viisist, kuidas ülejääk nendeni viia. Nii sündis mõte luua avalikud toidujagamiskapid, kuhu inimesed ja ettevõtted saavad viia ülejääva söögikõlbliku toidu, mille soovija saab tasuta kaasa võtta.
“Oluline on teada, et liikumise eesmärk ei ole jagada toitu abivajajatele. Keskne põhimõte on, et kui kellelgi jääb toitu üle, peab see jõudma inimeseni, kes selle ära kasutab," rääkis algatuse eestvedaja Kerly Ilves. "Seetõttu on toidujagamiskapid avatud kõigile - kõik võivad sealt toitu võtta ja sinna viia. Nii aitab algatus vähendada toiduraiskamist, kuid aitab inimestel näha toitu väärtusliku ressursina, mis väärib lõpuni kasutamist,” lisas ta.
Praegu tegutseb Tartus viis aktiivset toidujagamispunkti: Barlovas, Aparaaditehases, Turuhoones, Nõlvakul ja Veerikul. Liikumisse panustab ligikaudu 40 aktiivset vabatahtlikku ning pidevat koostööd tehakse umbes kümne partneriga, sealhulgas kaupluste, kohvikute, tootjate ja Eesti Toidupangaga. Tartu Toidujagamine on päästnud ning välja jaganud vähemalt 9 tonni toitu ning avalikke toidujagamisi toimub Tartus umbes kümme korda nädalas.
Viimastel aastatel on Tartu Toidujagamise tegevust mitmeid kordi tunnustatud. 2021. aastal nimetati algatus vabaühenduste liidu poolt aasta kodanikuühiskonna innustajaks ning 2024. aastal tunnustas üliõpilasorganisatsioon OLE ROHKEM seda aasta koostööpartnerina. 2025. aastal võitis toidujagamiskappide võrgustiku laiendamise idee Tartu kaasava eelarve hääletuse. Selle tulemusena toetab ka Tartu linn uute toidujagamiskappide rajamist.
Algatus on levinud ka Tartust väljapoole. Tartu eeskujul on toidujagamisealgatus käima läinud ka Elvas ja Viljandis. Eduloo üheks keskseks sõnumiks on, et suure muutuse käivitamiseks ei ole alati vaja keerulist süsteemi. Toimiv mudel võib alata väikesest kogukondlikust algatusest, kui see põhineb usaldusel ja on inimestele lihtsasti kasutatav.
Lisainfo: Annika Ojasaar, Tartu turismivaldkonna juht, SA Tartumaa Turism, [email protected], +372 5886 7883.
Vaata lisaks toidujagamise kodulehte.Link avaneb uuel vahelehel
