|
15. juunil saatsime Tartu linnavalitsusele päringu Tartu Postimehes 13. juunil ilmunud artikli kohta, milles teatati, et Puusepa 2, Maarjamõisa ajaloolise haiglahoone taha parki rajab Tartu ülikooli kliinikumi lastefond mänguväljaku neile lastele ja noortele, kel tavalisel platsil oleks keeruline liikuda.
Park Puusepa 2 ajaloolise haiglahoone taga on liiga väike, mänguväljakule püstitatavad eriotstarbelised atraktsioonid ja teed lõhuvad pargi terviklikkuse ning sulevad pargiala teistele inimestele. Mänguväljak iseenesest ei sobi intensiivse haiglatöö keskkonda, sestap pakkusime välja alternatiivseid haljasalasid vana lastekliiniku hoone kõrval või Sanatooriumi pargis, kus miljöö on rahulikum ning mis on erivajadustega laste mänguplatsiks kergemini kohandatavad.
4. juulil saadetud vastuses leiab Ruumiloome osakonna spetsialist Kristin Leis, et puuetega laste mänguväljak on planeeritud parki, sest pidavat muutma pargi meeldivamaks haigla patsientidele ja personalile.
Selmet lähtuda soovmõtlemise ulmest, palume ruumiloome spetsialistil esitada projekti teostamiseks vajalikud mõju-uuringud teemadel: kas Maarjamõisa park säilib senisel kujul intensiivse kasutuse tingimustes; kas haigla personal ja patsiendid olid tõesti nõus mänguväljaku rajamisega haigla akende alla; kas lähipiirkondade elanikud soovivad parki mänguplatsi veidrate atraktsioonidega, mis jäävad sinna kauaks roostetama, kui lapsed on neist ammu tüdinud.
Ruumiloome spetsialist väidab, et park, kuhu mänguväljak rajatakse, kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumile, mitte Tartu linnale.
Teatavasti loobus Tartu Ülikooli Kliinikum teise Eesti Vabariigi algusaastail liiga kulukatest haljasaladest ja need läksid linna haldusesse. Puusepa 2 ja 4 krunte ümbritsenud tara võeti maha ning kahe vana hoone vahelisest teest sai üldkasutatav linnatänav.
Linna krundile rajatav lastefondi ehitusprojekt kinnitati ilma avalikkust teavitamata. Nõuetekohast konkurssi avaliku ruumi kujundamiseks välja ei kuulutatud. Projekti läbisurumist konkurentsi reeglite eiramisega käsitletakse tänapäeval kriminaalkorras karistatavate toimingupiirangute rikkumise ja mõjuvõimuga kauplemise paragrahvide raames.
Projekti autorite mõtteviis näib ulatuvat tagasi lähiminevikku. Nõukogude Liidus kehtestati Stalini ajal põhimõte, et tulevastel kommunismi ehitajatel peavad olema kõik vajalikud tingimused igakülgseks arenguks. Seepärast ehitati pioneeride paleed kõige ilusamatesse parkidesse kogu Nõukogude Liidus. Pioneeride majade juurde rajati laste spordiväljakud ja mänguplatsid. Kuid majade valmimise ajaks polnud parkidest enam midagi järel. Viimase haljastuse lõhkusid lapsed mõne aastaga. Petetud nõukogude rahvas jäi aga ilma oma ilusatest parkidest kui ka tõotatud kommunismist.
Maarjamõisa parkidest on alles vaid üksikud, teiste kohal laiuvad betoonhooned ja parklad.
Mis põhimõtteil mahitab Tartu linnavalitsus linnaparkides küsitavaid ehitustöid, mis viivad parkide likvideerimiseni?
Kas väikese sihtrühma vajaduste rahuldamine avalikus pargis on seda väärt, et seada ohtu piirkonnale elulise tähtsusega roheala, mis Riia tänava üha kasvava õhusaaste ja müra tingimustes on üks väheseid mikrokliima neutraliseerijaid?
Kas ülejäänud inimeste vajadused ei olegi väärt arvestamist?
|