1. Kas ja millal lõpuks jaotatakse Turusild kaheks - pool jalgratturitele ja pool jalakäijatele? Seal on iga päev lõputult ohtlikke olukordasid kuna keegi on arvanud, et rattad liiguvad ainult ühes suunas. Kaks ratast üksteise kõrvalt läbi ei mahu ja ainukeseks lahenduseks on põigata inimeste vahele. Sealt liigub tõenäoliselt kõige rohkem rattaid üldse sildade peale kokku. Pehmelt öeldes ajuvaba on see kitsas riba mis sinna jalgratturitele hetkel jäetud on. Ükski rattur ei jäta seal sõitmata ja ei teki ainult muud kui ohtlikke olukordasid.

2. Teine suur probleem - Kaarsild. Jalakäijad käivad mõlemat pidi, ratturid käivad mõlemat pidi, on kaks poolt mis on isegi kaarega eraldatud aga ei suudeta teha mitte mingisugust märgistust ega lahendust sinna. Esimene võimalus - ratturid ühel pool kaart ja jalakäijad teisel pool kaart. Teine võimalus - Üks pool kaart Raekoja poole, teine pool kaart Raatuse poole ja keskelt jookseb joon jalgratturitele ja jalakäijatele. Kui Turusillal saab veel ruumipuuduse süüks siin ilmselt midagi ajada, siis Kaarsild on lihtsalt viitsimatus mingi lahendus sinna teha. Samamoodi lihtsalt igapäev olukorrad kus on ohus nii jalakäijad kui ratturid.

Tere

Tänan huvi tundmast.

Turusild on valminud jalakäijate tarvis 2003. aastal ja on üle 250 meetri pikk. Jalakäijate osa on umbes 3,5 meetri laiune ja jalgratturite osa umbes 1,5 meetri laiune.
Sillal toimuva liikluse jaotus on proportsioonis liikumisalade laiusega ja seetõttu pole plaanis alade jaotust muuta ehk jalgratturite osa laiemaks muuta.
Jalgratturil tuleb Turusillal arvestada jalakäijatega ja jalakäija osal liigeldes liikuda jalakäija kiirusega.

Kaarsillal ei ole seni liiklejagruppe eraldatud kuna silla otstes olevad jalgratta- ja jalgteed on segaliiklusega ehk liiklejagrupid on eraldamata.
Kui tulevikus otsustatakse silla piirkonnas teha liikluskorralduslikke muudatusi, siis on tõenäoline, et analüüsitakse olukorda ja otsitakse uusi lahendusi Kaarsillal.

Lugupidamisega