Kui on Tartu linnas asuvas kaasomandiga üksikelamus (elamus reaalselt 3 sissepääsu ja 3 korterit, 2 kaasomanikku) paigaldatud õhk-õhk soojuspump aastaid tagasi ja seda kasutatakse ühe kaasomaniku ühe korteri poolt, aga selle kohta ei ole hoone ehitisregistri kandes märget (st endiselt on EHR-is "Soojusallika liik
ahi, kamin, pliit"; "tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru vmt)"), siis

1) kas see tähendab, et pump on ametlikult registreerimata (st pumbal pole projekti, ehitusteatist/ehitusluba, kasutusteatist/luba)?

2) Kui nüüd keegi elanikest kaebab linnavalitsusse nt, et pumba välisosa paigalduse viis puitmaja seina külge tekitab maja osades ruumides tugevat müra, siis mis sellega kaasneb paigalduse tellinud kaasomaniku jaoks?

3) Mis kaasneb teise kaasomaniku jaoks, kes ise ei ole tellinud paigaldust ja ise pumpa ei kasuta?

4) Kas paigalduse tellinud kaasomanik peab esitama linnavalitsusele projekti, ehitusteatise ja saama teise kaasomaniku kirjaliku nõusoleku paigalduse kohta, et pump ametlikult registreerida? Või kuna pump on paigaldatud aastaid tagasi, siis kõiki neid dokumente paigalduse tellijalt ei nõuta, kui tema pumba paigalduse aeg jääb perioodi, kus veel kõiki neid dokumente ei nõutud?

5) Mis juhtub pumbaga, kui teine kaasomanik ei anna dokumentidele nõusolekut põhjusel, et pumba välisosa paigalduse koht puitmaja seina küljes tekitab liigset müra maja sees ja pakub välja välisosa ümber paigaldamise maja kõrvale maapinnale, et vältida müra ja vibratsiooni levimist maja seintesse?

6) Oletame, et pumba paigaldanud kaasomanik ignoreerib palveid teha dokumendid korda ja keeldub välisosa teise kohta paigaldamisest. Lihtsalt jätkab kasutamist praegusel kujul. Milliseid võimalusi tema mõjutamiseks, siis menetluskäik ette näeb?

Tutvusin küll paigaldamise nõuetega (https://www.tartu.ee/et/ohksoojuspumba_paigaldamise_nouded), kuid ei saanud sellest dokumendist aru, kas samad reeglid kehtivad ka ammu paigaldatud pumpadele.

7) Kui ühel kaasomanikest on huvi tulevikus paigaldada oma korterile õhk-vesi soojuspump, kas siis sellele kehtivad täpselt samad menetlusprotsessi nõuded või on mingeid erisusi võrreldes õhk-õhk soojuspumbaga?

Tere

Esitasite üksikelamule soojuspumba paigaldamise kohta mitmeid küsimusi. Küsimustele vastused sõltuvad paljuski konkreetse objektiga seotud asjaoludest, seepärast palume edastada küsimused koos käsitletava elamu aadressiga arhitektuuri ja ehituse osakonnale [email protected]. Täpseid asjaolusid teadmata ei saa kindlalt väita, et soojuspump on paigaldatud omavoliliselt.

Üldjuhul tuleb soojuspumba seadustamiseks esitada ehitisregistri kaudu (www.ehr.ee) ehitusteatis ja ehitusprojekt. Pärast ehitusteatise heaks kiitmist ja ehitustööde lõppu tuleb esitada kasutusteatis. Pärast kasutusteatise heaks kiitmist muutuvad ehitisregistris soojuspumba andmed ametlikuks. Arhitektuuri ja ehituse osakond kaasab vajadusel menetlusse kinnistu kaasomanikud ning asjasse puutuvate naaberkinnistute omanikud.

Vastavalt kehtivale Tartu linna üldplaneeringule tuleb üldjuhul tehnoseade paigaldada avalikust tänavaruumist mittevaadeldavasse asukohta. Soojuspumbast tulenev müra peab vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Müra sihtväärtused on päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Paigaldatav soojuspump ei tohi töötades ületada antud sihtväärtuseid. Vastavalt nõutud müratasemetele tuleb soojuspump reguleerida päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse määruses toodud nõudeid. Paigaldustehniliste ja hoone konstruktiivsete lahendustega peab olema tagatud müra normtaseme tagamine eluruumides.

Kokkuvõtteks soovitame veelkord edastada küsimus arhitektuuri ja ehituse osakonnale [email protected] koos käsitletava elamu aadressiga, siis saame igale küsimusele anda kõiki asjaolusid arvesse võttes ammendava vastuse.

Lugupidamisega