Ehitustööde kavandamisel on teejuhiks EhitusgiidLink avaneb uuel vahelehel, mis selgitab mõisteid ja õigusraamistikku, kirjeldab olulisimaid tegevusi ja nõudeid ning juhendab, kas ja milliseid lube või kooskõlastusi on vaja.
Detailplaneeringuga
Üldjuhul on uue hoone püstitamiseks vajalik detailplaneering. Detailplaneeringu olemasolu saab kontrollida Tartu planeeringute arhiivist või dokumendiregistristLink avaneb uuel vahelehel.
Planeerimisseaduse §125 lg 1 ja lg 3Link avaneb uuel vahelehel
Detailplaneeringu koostamine
Projekteerimistingimustega
Juhul kui kavandatud ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt väljakujunenud keskkonda, on võimalik ehitusõigust määrata projekteerimistingimustega.
NB! Projekteerimistingimused on vajalikud ka olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust.
Hoone projekteerimistingimused
Rajatise projekteerimistingimused
Täpsem info hoonete kohta:
Ivo-Sven Riet
736 1219
[email protected]
Täpsem info rajatiste kohta:
Mati Raamat
736 1156 ja 507 9650
[email protected]
Elamu ümberehitamine ehk rekonstrueerimine
Üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamute (üksikelamud, korterelamud, ühiselamud jms) ümberehitamisel tuleb koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale menetlemiseks. Ehitusteatis on riigilõivuvaba ning see vaadatakse läbi 10 päeva jooksul. Läbivaatamise tähtaega pikendatakse kuni 40 päevani, kui ehitusprojektis on puudusi või kui on vajalik kellegi kaasamine.
Ehitusseadustiku § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva hoone omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva hoone üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.
Hoone ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:
- muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
- muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
- paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
- muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
- viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
- taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.
Elamu laiendamine
Üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamu laiendamise puhul tuleb kontrollida ehitisregistrist hoone olemasolevat mahtu (m3). Kui hoonet laiendatakse vähem kui 33% hoone ehitisregistrijärgsest mahust, siis tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamut laiendatakse rohkem kui 33% võrra ehitisregistrijärgsest mahust, tuleb ehitusseadustiku järgi taotleda ehitusluba, tasuda riigilõiv ning esitada nõuetele vastav ehitusprojekt.
Ehitusseadustiku § 4 lg 2 järgi on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.
Mitteelamu ümberehitamine ja laiendamine
Kõigi mitteelamute (nt kaubandushooned, teenindushooned jms) ümberehitamiseks ja igasuguseks laiendamiseks tuleb taotleda ehitusluba ning koostada nõuetele vastav ehitusprojekt. Ehitusteatise esitamisest piisab, kui ümberehitamisega muudetakse ainult hoone tehnosüsteemi.
Geoaluse koostamise vajadus
Hoonete püstitamisel ja tehnilise taristu rajamisel ning nende ümberehitamise ja hoonealust pinda suurendavate laienduste puhul ning nende töödega kaasnevate kaevetööde korral tuleb ehitusprojekti koostamisel asendiplaanina kasutada aktuaalset (olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500. Alusplaan peab olema koostatud kõrgussüsteemis EH2000. Alusplaanile peab olema kantud koostaja andmed (ettevõtja nimi, litsentsi ja töö nr) ja mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud Tartu geomõõdistuste infosüsteemis „GeoarhiivLink avaneb uuel vahelehel“. Alusele peavad olema kantud kõik puud. Alusplaanina ei saa kasutada kommunikatsioonide teostusmõõdistuste jooniseid.
Enne projekteerimist
Kui hoone kavandatav laiendus suurendab hoone algset mahtu üle 33%, tuleb projekti aluseks võtta projekteerimistingimused.
Juhul kui soovite hoonet ümber ehitada või laiendada (soojustada, lisada vintskappe, tuulekodasid vms) ning kavandatav ehitus ei suurenda hoone algset mahtu rohkem kui 33%, ei ole projekteerimistingimuste taotlus seaduse järgi tarvilik. Küll aga võite täpsemate juhiste saamiseks taotleda arhitektuursed-ehituslikud juhised. Kui ehitis paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal, soovitame tingimata juhised taotleda ning konsulteerida kultuuriväärtuste teenistusega.
- 19.63 KB, DOCX
Projekti koostamise üldnõuded
Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 („Nõuded ehitusprojektile“) ptk 3, teistele ehitusvaldkonda reguleerivatele seadustele ja määrustele (nt tuleohutus, müra, eluruumi nõuded jne) ning heale projekteerimistavale.
Ehitusprojekti (selle osad) peab koostama või seda kontrollima projekteerimises pädev vastutav spetsialist või ehitusteatise puhul asjatundlik isik.
Ehitusprojekti digitaalsel esitamisel tuleb järgida ehitisregistri keskkonnas kättesaadavaid juhendeid.Link avaneb uuel vahelehel
Ehitusprojekti alusplaanina kasutada aktuaalset tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundiplaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on registreeritud Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnas (Raekoja plats 3, III korrus). Kui ehitustegevus jääb hoonesiseseks, võib asendiplaani või -skeemi vormistada krundiplaanil või maa-ameti ortofotol.
Põhijoonised koostada enamlevinud mõõtkavas: nt 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200.
Ehitusprojekt peab olema koostatud arvestades Ehitusseadustikus ehitisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid.
Ehitusprojektis esitada vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sidevarustuse ning kütte ja ventilatsiooni lahendused. Tarbimisvõimsuse suurenemisel tuleb vastavalt võrguettevõttelt taotleda tehnilised tingimused ja saada nõusolek ehitusprojektile.
Parkimine, juurdepääsud ja jäätmekäitlus: lahendada asendiplaanil normikohaselt (EVS 843:2016, Tartu linna jäätmehoolduseeskiri) oma krundil.
Piirded ja haljastus peavad vastama üldplaneeringuga kehtestatud nõuetele, kui kehtestatud detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ei ole sätestatud teisiti.
Kooskõlastused ja arvamused
Arhitektuuri ja ehituse osakond kaasab ehitusloa menetluses või ehitusteatise läbivaatamisel ise ehitisregistri kaudu asjassepuutuvad asutused kooskõlastamiseks ja kolmandad isikud arvamuse avaldamiseks.
1. Korteriühistu juhatus vastutab selle eest, et kõik kinnistuomanikud oleksid soovitud ehitustöödest teavitatud. Vajadusel kaasab arhitektuuri ja ehituse osakond ise menetlusse kaasomanikud või korteriühistu juhatuse.
2. Ehitusprojekt esitatakse tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks naaberkinnistute omanikele või isikutele, kelle huve või õigusi võib ehitamine puudutada (nt halvenevad valgustingimused, tuleohutusest tulenevad ehituslikud piirangud jms).
3. Ehitusprojekt esitatakse kooskõlastamiseks asutustele, kelle pädevus on seotud taotletava ehitise või ehitamisega (nt Transpordiamet, Terviseamet jne).
Soovitame enne ehitusprojekti koostamist eskiis kooskõlastada Arhitektuuriteenistuse juhtiva arhitektiga. Kui püstitatav hoone jääb miljööväärtusega hoonestusalasse, arheoloogilisse kaitsevööndisse või muinsuskaitsealale, tuleb projekt kooskõlastada soovitavalt juba eskiisi staadiumis kultuuriväärtuste teenistusega.
Ehitustegevuse kavandamisel võrguvaldajate liinide kaitsevööndis tuleb projektlahendusele võtta vastava ettevõtte luba ehitustööde läbi viimiseks.
Vastavalt ehitusseadustiku § 37Link avaneb uuel vahelehel võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada nelja aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Peale ehitustööde lõppu esitada arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistusele ehitusregistriLink avaneb uuel vahelehel kaudu kasutusteatis.
Vastavalt ehitusseadustiku § 45Link avaneb uuel vahelehel kehtib ehitusluba viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Peale ehitustööde lõppu esitada arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistusele ehitusregistriLink avaneb uuel vahelehel kaudu.
Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult ehitisregistrisseLink avaneb uuel vahelehel (dokumentide esitamiseks tuleb eelnevalt sisse logida ID-kaardiga).