|
Esitan kaks ettepanekut, eesmärgiga muuta Tartu kesklinn ohtumaks jalakäijatele ja teistele kergliiklejatele.
1) sulgeda teetõketega vms kohase lahendusega teatud kella-aegadel Küütri-Rüütli tänava ristumiskoht täielikult autoliiklusele.
Näiteid reede keskpäevast Küütri-Rüütli ristmikult, kus liiguvad muuhulgas lasteaia- ja koolilapsed, väikelapsed jooksuratastel: suur kaubik sõidab liharestoranini, autojuht võtab max 0.5kg kaaluva tühja leivaresti ning hakkab siis tagurdades manööverdama tagasi Küütri tänavale, samal ajal pidevalt telefoniga rääkides. Mõned minutid hiljem peatub kaubaauto Küütri tänaval (Soho hotelli ja Kampuse vahelisel lõigul), juht transpordib kaupa ja tühja taarat kaubakäruga mõnekümne meetri kaugusele.
Jalakäijate ala peab olema rangelt autovaba ja see tuleb üheselt mõistetavalt linnapildis ellu viia. Jalakäijate turvalisus jalakäijate alal ei saa sõltuda juhusest ja autojuhi hoolsusest. Vilniuse kesklinnas on osutunud see näiteks võimalikuks.
2) pikendada Kaarsilla-Raekoja platsi vahelise valgusfoori jalakäijate tsüklis rohelise tule kestvust ja muuta see vähemalt võrdseks jalakäiajate ning autode suhtes.
Praegune jalakäijate tsükkel (12 sekundit rohelist, 33 sekundit punast) on nii lühike, et isegi terve noor inimene jõuab vaevu üle tee, rääkimata väikelaste ja vanurite ohutust teeületusest. Praegune fooritsükkel annab signaali, et jalakäija peab kiiresti autodelt eest minema, et autoliiklust võimalikult vähe häirida. Paradoksaalne selle juures on, et see toimub igapäevaselt Tartu edulooks nimetatud Autovabaduse puiestee alal.
Lisaks sellele, et pikema fooritsükliga muutub ülekäigurada paremini läbitavaks kergliiklejatele, on see ka võimalus nügida autojuhte Autovabaduse puiestee eel leidma uusi teid, kuidas vanalinnast mööda sõita.
Palun linnalt konkreetsete teelõikudega seotud vastust, et kas ja mis oleks tehtav 2023.a jooksul. Palun vältida strateegiadokumentide kirjeldamist.
Lugupidamisega
K.K.
|
