Organised domestic waste transport
Introduction
Organised waste transport means that waste is collected and transported by a waste transport operator that the City of Tartu has chosen by way of a competition. There are four waste transport areas in Tartu that are operated by three companies.
Waste transport operators have an exclusive right to transport mixed municipal waste, waste paper and cardboard (from buildings with at least five apartments) and biodegradable kitchen and canteen waste (from buildings with at least ten apartments) in their designated area.
Waste transport is obligatory for everyone under the Waste Act.
Waste transport areas and waste transport operators
The City of Tartu comprises four waste transport areas:
Districts in area 1: Tähtvere, Veeriku, Supilinn, Vaksali, Kesklinn and Karlova;
Districts in area 2: Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn, Variku, Ropka and Ropka industrial district;
Districts in area 3: Annelinn part II and Ihaste;
Districts in area 4: Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa and Annelinn part I.
Transporters of mixed municipal waste in Tartu as of 1 June 2016:
Area 1: OÜ Ekovir;
Area 2: AS Eesti Keskkonnateenused;
Area 3: AS Ragn-Sells;
Area 4: AS Eesti Keskkonnateenused;
Contact details:
AS Eesti Keskkonnateenused: Tähe 108, tel 738 6700 or 1919;
AS Ragn-Sells: Sepa 26, tel 15 155;
OÜ Ekovir: Ropka Road 27, tel 733 3660.
Suspension of waste transport
Suspension of organised waste transport for a particular period (if the house is temporarily unoccupied or being renovated, etc.) requires the submission of a corresponding application to the Department of City Economy of the Tartu City Government. The maximum suspension time is three years.
You can find the recommended application form here.
The application should be sent to the Department of Communal Services at
Raekoja plats 3, Tartu 51003 or e-mailed to lmo@tartu.ee
Jäätmeliigid
Segaolmejäätmed
Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, kuid mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul. Kümne ja enama korteriga elamu segaolmejäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt kord kahe nädala jooksul.
Paber ja kartong
Vanapaberi kogumiseks peab eraldi kogumismahuti olema:
1) elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on viis ja enam korterit;
2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus vanapaberit tekib üle 25 kg nädalas.
Muul juhul tuleb vanapaber koguda liigiti ning viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või paigutada eraldi kogumismahuti ning anda üle jäätmeluba omavale isikule.
Vanapaberi kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, viie ja enama korteriga elamu puhul mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul.
Biojäätmed
Biojäätmete kogumiseks peab eraldi kogumismahuti olema:
1) elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on kümme ja enam korterit;
2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus biojäätmeid tekib üle 80 l nädalas.
Muul juhul tuleb biojäätmeid võimalusel koguda liigiti ning kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul või anda üle jäätmeluba omavale isikule. Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed saab viia jäätmejaama. Jaemüügikohas, toitlustusasutuses ja toiduainetetööstuses tekkivad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle jäätmeluba omavale isikule.
Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid. Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada üks kord nädalas.
NB! Pakendijäätmete vedu ei kuulu korraldatud olmejäätmeveo alla.
Pakendijäätmete vedamist saab jätkata siiani sellega tegelenud ettevõte, Tartu 1. jäätmeveopiirkonnas näiteks AS Ragn-Sells.
Korraldatud jäätmeveo konkursid ja lepingud
Jäätmevedajate leidmiseks on linn korraldanud avalikud konkursid.
Alates 1. juunist 2016. a veavad Tartus segaolmejäätmeid:
Piirkond 1: OÜ Ekovir;
Piirkond 2: AS Eesti Keskkonnateenused;
Piirkond 3: AS Ragn-Sells;
Piirkond 4: AS Eesti Keskkonnateenused.
Kontaktid:
AS Eesti Keskkonnateenused: Tähe 108, tel 738 6700 ja 1919;
AS Ragn-Sells: Sepa 26, tel 15 155. Füüsiline vastuvõtt kontoris ajutiselt peatatud. Tellimuste esitamiseks palutakse kasutada Ragn-Sellsi iseteenindust. Vajadusel saab helistada klienditoe telefonil 6060 439 või kirjutada tartu@ragnsells.ee;
OÜ Ekovir: Ropka tee 27, tel 733 3660. Tartu klienditeeninduspunkt suletud. Telefonikõnedele ja e-kirjadele vastatakse E-R 9-17 (lõuna 12-13).
Tartu linna ja jäätmevedajate vahel sõlmitud lepingud
Piirkond 1: OÜ Ekovir
Piirkond 2: AS Eesti Keskkonnateenused (leping pikendatud kuni 31.05.2021)
Piirkond 3: Ragn-Sells AS
Piirkond 4: AS Eesti Keskkonnateenused (leping pikendatud kuni 31.05.2021)
Korduma kippuvad küsimused
Uues jäätmeveolepingus ei mainita pakendite vedu. Miks?
Pakendite vedu ei kuulu korraldatud jäätmeveo alla. Nende vedamist võib jätkata vana jäätmevedaja.
Miks on vaja vanapaberit ja biojäätmeid eraldi koguda?
Liiga palju tekib sorteerimata ehk tavaprügi, mida oleks prügilasse suunamise või põletamise asemel hoopis mõistlik taaskasutada. Näiteks on kodumajapidamiste biojäätmete osakaal praegu ca 30%, mida saaks eraldi kogudes kompostida. Eraldi kogutud vanapaber suunatakse ümbertöötlemisele, mille tulemusena saab valmistada uusi tooteid.
Kas vanapaberit ja biojäätmeid hakatakse vaid Tartus eraldi koguma?
Tartus on vanapaberi konteiner siiani kohustuslik olnud kümne ja enama korteriga majades. Alates 01.06.2016. a laienes kohustus viie ja enama korteriga majadele. Varem pole Tartus biojäätmeid korraldatud veo käigus kogutud. Mitmes Eesti omavalitsuses juba kogutakse kortermajade juurest biojäätmeid, näiteks Tallinnas ja Kuressaares.
Mis juhtub, kui mõni kortermaja elanik ikkagi paneb toidujäätmed tavalise prügi sisse?
Tavaprügi viiakse minema olenemata sellest, kas seal on toidujäätmeid sees või mitte.
Kas vanapaberi konteinerisse võib panna ainult vanu ajalehti-ajakirju ja reklaame?
Vanapaberi konteinerisse võib panna lisaks eelnimetatutele ka vihikuid, trükiga ja puhtaid kirja- ning joonistuspabereid, ümbrikuid, kaanteta raamatuid, pappkaste ja -karpe, paberkotte ja muid puhtaid pakendeid jms.
Miks peab vanapaberi konteiner olema ahiküttega majadel, kus paber enamasti ahjukütteks ära kasutatakse?
Vanapaberi taaskasutusse suunamine on mõistlikum kui selle põletamine. Tihti on postkastidesse paigutatav reklaam kriitpaberist, mis ei ole heade põlemisomadustega. Paberi taaskasutamisel tuleb toota vähem uut paberit. Üks tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud, keskmise suurusega eramaja tarvitatava aastase koguse elektrienergiat, 30 m3 vett. Samuti jäävad olemata uue paberi tootmisel tekkivad õhuheitmed.
Kas biojäätmete konteinereid on eri suuruses? Need hakkavad ju pikalt seistes haisema.
Biojäätmete konteinerid on kahes suuruses: 140 ja 240 l. Minimaalne tühjendussagedus on kord nädalas, kuid võib tellida ka sagedamini.
Mida tohib biojäätmete konteinerisse panna?
Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid. Sorteerimisjuhend.
Kuidas tuleb jäätmeid biojäätmete konteinerisse panna?
Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
Kas biojäätmete ja vanapaberi konteineri toob prügiveofirma või tuleb seda eraldi tellida?
Konteiner tuleb ise vedaja käest tellida. Esimese kolme kuu jooksul on konteineri kohaletoomine tasuta. Alates 01.09.2016. a on konteineri kohaletoomine tasuline.
Kui palju tuleb konkreetsete lisakonteinerite eest maksta?
Hinnakirjad leiab siit.
Miks jäätmeveohinnad linnaositi erinevad?
Seaduse järgi on Tartu jagatud neljaks jäätmeveopiirkonnaks. Igas piirkonnas korraldatakse jäätmevedaja leidmiseks eraldi riigihankeid ning seetõttu võivadki hinnad linnaositi erineda.