Kas tõesti pole ühtegi paremat lahendust kohtades, kus rattateest üle kõnnivad jalakäijad, kui see et kallata sinna hulgaliselt punast värvi peale? See on silmale inetu, kergliiklejatele tegelikult täiesti arusaamatu ja kulub kiirelt. Miks mitte märkida lihtsalt sellesse kohta sebralaadsed triibud, ruudustik või midagi muud lihtsat? Lisaks torkab valge musta asfalti pealt alati paremini silma kui punane. Põhja pst sai väga ilusti renoveeritud ja nüüd kallatakse igale ristmikule lihtsalt massilistes kogustes punast värvi suured "lätakad". See pole isegi silmale ilus vaadata, sest see on täiesti robustselt, viltuselt ja lainetavalt igal pool. Kas see tõesti peabki nii olema?

Lisaks küsimus kuidas on tagatud kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) ohutus kui Põhja pst 8 kinnistule asfalteeriti endine juurdepääs, aga mitte eraldi sissesõiduna vaid lihtsalt üle ratta- ja kõnnitee? Põhja pst 8 kinnistule pole see ainus juurdepääs. Kui see juurdepääs oli vajalik siis miks ei projekteeritud sinna korraliku sissesõitu koos ülekäigurajaga? Kes vastutab?

Tere

Põhja pst ja Muuseumi teel on olulised ning keerulisemad ristumiskohad põhivõrgu rattateedel tähistatud punase värviga ning läbivalt sarnase põhimõttega vastavalt Tartu Üldplaneering 2040+ juhistele.

Töövõtja on rajanud ning ühendanud ära Põhja pst-ga olemasoleva mahasõidu piirnevalt Põhja pst 4a kinnistuga vastavalt projektlahendusele.

Lugupidamisega