Vastavalt Maamaksuseadusele (vastu võetud 6. mail 1993. a) on maksustatud kogu maa alates 1993. a teisest poolaastast. Samal ajal viidi üle Eesti läbi maa korraline hindamine, mille tulemusena Tartu linn jagati 38 hinnatsooniks.
1996. aastal viidi Eestis läbi teine maa korraline hindamine. Uued hinnad hakkasid kehtima alates 01. jaanuarist 1997. aastal ning need kehtisid kuni 31.12.2001. Siis oli linn jagatud 28 hinnatsooniks.
Vabariigi Valitsuse 22. mai 2001. a korraldusega nr 336-k otsustati uus maa korralise hindamise läbiviimine 2001. aastal, sest maa turuväärtus on võrreldes 1996. aastal läbiviidud korralise hindamisega oluliselt muutunud, mis on põhjustatud kinnisvara märkimisväärsest hinnatõusust ja mille tulemusel maa maksustamishind ei vasta enam maa turuväärtusele.
Käesoleva korralise hindamise tulemusena moodustati Tartu linnas 32 hinnatsooni. Keskmiselt tõusis Tartu linnas maa maksustamishind 1,4 korda. Kõige rohkem tõusid hinnad, kui kesklinna piirkond välja jätta, Tähtvere (2,3 korda), Tammelinna (1,8 kuni 2,2 korda) ja Veeriku (2,1 korda) linnaosas. Kesklinna piirkonnas tõusis elamumaa väärtus 3,1-3,5 korda.
Uus metoodika ei näe enam ette korruselisuse koefitsiendi rakendamist, mistõttu reeglina 4 ja enama korruseliste hoonete maa hinnad langevad (välja arvatud kesklinna piirkond, kus hind on tõusnud enam -vähem 1997. a maa hinna tasemele koos korruselisuse koefitsendiga).
Tartu linnas toimus 2001. a maa korralise hindamise tulemuste avalik väljapanek 11. septembrist kuni 30. septembrini. Huvitatud isikutel oli õigus 10 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates (10. oktoobrini) esitada linnavalitsuse kaudu maa hindajatele kirjalikke parandusettepanekuid ja pretensioone hindamise tulemuste kohta.
Maa korralise hindamise tulemused kinnitati keskkonnaministri 30.11.2001.a määrusega nr 50. Uued hinnad kehtivad alates 01.01.2002. a. Alates 01.01.2011. a on maksustamishinnad eurodes.
Maamaksumäär
Vastavalt maamaksuseaduse § 5 võib kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestada maksumääraks 0,1 - 2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Sama paragrahvi lõige 2 alusel võib kohaliku omavalitsuse volikogu maksumäära kehtestada ka diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes samas eelpool nimetatud vahemikus. Tartu Linnavolikogu 12.11.2015. a määrusega nr 95 kehtestati 2016. aastal maamaksumääraks 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Näiteks kui 600 m² suurune individuaalkrunt maa sihtotstarbega elamumaa jääb 4. hinnatsooni (10,23 eurot/m²) on tema maksustamishinnaks 6140 eurot, millest krundi omanik või valdaja maksab maa maksu 1% ehk 61,40 eurot aastas .
Kuni 2000. aasta 1. detsembrini oli maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnaks 1993. a maa maksustamishind.
Maamaksu tasumise tähtpäevad
Maamaksu tasumiseks on kaks tähtpäeva - 31. märts ja 1. oktoober.
- Summaline piirmäär on 64 eurot, millest väiksema või võrdse summa peab ära maksma esimeseks tähtpäevaks (31. märtsiks).
- Üle 64 eurose maksusumma puhul peab maksumaksja tasuma
- 31. märtsiks vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 64 eurot ning
- 1. oktoobriks ülejäänud osa maamaksust
Seega, kui aastane maksusumma ületab 128 eurot, tasutakse maks võrdsetes osades.
Maamaksu määramise alampiir
Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.
Maamaksu maksukohustuse tekkimine
Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ning maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Vallasvara puhul arvestatakse hoone omandamist 1. jaanuari seisuga.
Vaata ka "Pensionäride maamaksust vabastamine"