Tartu Linnavolikogu IX koosseis
Juhtimine
Tartu Linnavolikogu IX koosseis valiti 15. oktoobril 2017. a, volikogu oli 49-liikmeline. Volikogu nelja tööaasta jooksul täitis volikogu liikmete volituste peatumise ja ennetähtaegse lõpetamise tõttu asendusliikmete määramisega volikogu liikme ülesandeid kokku 76 inimest.
Valimiste järel moodustati koalitsioon, kuhu kuulusid Reformierakond (20 volikogu liiget) ja Keskerakond (7 volikogu liiget). Ühtlasi vormistati koostööprotokoll ühiseks tegevuseks valimisliiduga Tartu Eest (2 volikogu liiget). Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileping.pdf
Opositsioonis olid Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8 volikogu liiget), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (6 volikogu liiget), Isamaa Erakond (3 liiget) ja valimisliit Tartu Heaks (3 volikogu liiget).
Linnavolikogu esimesel istungil 7. novembril 2017 valiti volikogu esimeheks Aadu Must (Keskerakond) ning aseesimeheks Ene Ergma (Reformierakond).
14. novembril 2017 valiti linnapeaks Urmas Klaas (Reformierakond) ning kinnitati abilinnapeadeks Reno Laidre (Reformierakond, linnaarengu ja planeerimise valdkond), Raimond Tamm (Reformierakond, linnamajanduse ja ettevõtluse valdkond), Tiia Teppan (Reformierakond, sotsiaalabi ja tervishoiu valdkond), Madis Lepajõe (Keskerakond, hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö valdkond) ja Monica Rand (Keskerakond, rahanduse ja linnavara valdkond).
15. augustil 2018 teatas Tiia Teppan abilinnapea kohalt tagasiastumisest ning 13. septembril 2018 kinnitati tema asemel abilinnapeaks Mihkel Lees (Reformierakond).
Koalitsioon lagunes Reformierakonna algatusel 2020. aasta jaanuaris, kuna mitu kuud kestnud erimeelsused Keskerakonna Tartu piirkonnas mõjutasid negatiivselt koostööd linna juhtimisel. Uue koalitsiooni moodustasid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes sõlmisid koalitsioonilepingu.pdf 10. veebruaril 2020.
13. veebruaril 2020 kinnitas volikogu Monica Ranna ja Madis Lepajõe asemel abilinnapeadeks Gea Kangilaski ja Asko Tamme Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Samal istungil teatas volikogu esimees Aadu Must, et on esitanud avalduse esimehe kohalt tagasiastumiseks. 20. veebruaril valiti volikogu esimeheks Lemmit Kaplinski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Fraktsioonid ja komisjonid
14. novembril 2017 registreeriti volikogus neli fraktsiooni (vastavalt linna põhimäärusele peab fraktsioonis olema vähemalt viis liiget):
- Reformierakonna fraktsioon (esimees Mihkel Lees, hiljem Kristo Seli ja Krõõt Kiviste)
- Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (esimees Jarno Laur, hiljem Kadri Leetmaa)
- Keskerakonna fraktsioon (esimees Vladimir Šokman)
- Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon (esimees Indrek Särg)
21. veebruaril 2019 lahkus EKRE fraktsioonist Kaja Tarto ning 10. septembril 2020 Indrek Hirv. Seetõttu jäi fraktsiooni ainult neli liiget ja selle tegevus lõpetati.
4. detsembril 2020 registreeriti volikogus Isamaa Erakonna fraktsioon, millega ühinesid lisaks Anneli Kannusele ja Mihhail Lotmanile ka jaanuaris 2020 Isamaa Erakonnaga liitunud Kaja Tarto ning Jüri Kõre ja Merle Jääger valimisliidust Tartu Heaks. Fraktsiooni esimees oli Jüri Kõre.
Volikogus oli kaheksa alatist komisjoni. Komisjonide esimehed ja aseesimehed koosseisu vältel vahetusid.
- arengu- ja planeerimiskomisjon – esimees Veljo Ipits (Reformierakond), aseesimehed Gea Kangilaski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marina Riisalu (Keskerakond), Artjom Suvorov (Keskerakond)
- hariduskomisjon – esimehed Mihkel Lees (Reformierakond), Triin Anette Kaasik (Reformierakond), Piret Uluots (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), aseesimehed Marju Lauristin (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Vladimir Šokman (Keskerakond);
- keskkonnakomisjon (loodi 20. veebruaril 2020) – esimees Ott Maidre (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), aseesimees Nikolai Põdramägi (Keskerakond);
- kultuurikomisjon – esimehed Nikolai Põdramägi (Keskerakond), Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), aseesimees Indrek Kalda (EKRE);
- linnavarakomisjon (tegevus lõpetati 20. veebruaril 2020) – esimees Rein Kokk (Keskerakond), aseesimehed Kaja Tarto (EKRE, pärast Isamaa), Indrek Kalda (EKRE);
- majanduskomisjon – esimees Verni Loodmaa (Reformierakond), aseesimees Peeter Laurson (Isamaa, astus erakonnast välja veebruaris 2020);
- rahanduskomisjon – esimees Toomas Kapp (Reformierakond), aseesimees Jüri Kõre (VL Tartu Heaks, hiljem Isamaa);
- revisjonikomisjon – esimehed Kadri Leetmaa (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Nikolai Põdramägi (Keskerakond), aseesimehed Tamara Hristoforova (Reformierakond), Tiia Teppan (Reformierakond);
- sotsiaalkomisjon – esimehed Vladimir Šokman (Keskerakond), Triin Anette Kaasik (Reformierakond) ja aseesimehed Eva Loskit (EKRE), Jaan Willem Sibul (EKRE), Irina Panova (Keskerakond).
Volikogu IX koosseisu ajal moodustati kolm ajutist komisjoni - kahel korral põhimääruskomisjon ning puidurafineerimistehase eriplaneeringu teemakomisjon.
Komisjonid olid 15-liikmelised, välja arvatud revisjonikomisjon (9 liiget), ning rahanduskomisjon ja arengu- ja planeerimiskomisjon (16 liiget). Komisjonidesse kuulus lisaks volinikele koosseisu tööperioodi vältel veel kokku üle 50 inimese, kes ei olnud volikogu liikmed.
Alatised komisjonid pidasid kokku 364 koosolekut, sealhulgas arengu- ja planeerimiskomisjon 49, hariduskomisjon 46, keskkonnakomisjon 16, kultuurikomisjon 44, majanduskomisjon 55, linnavarakomisjon 21, rahanduskomisjon 46, revisjonikomisjon 46, sotsiaalkomisjon 41. Ajutine põhimääruskomisjon pidas kahe koosseisu peale kokku 14 koosolekut ning puidurafineerimistehase eriplaneeringu teemakomisjon 2 koosolekut. Komisjonid esitasid kord aastas volikogule oma töö aruande.
Linnavolikogul oli volikogu töökorralduslike küsimuste arutamiseks eestseisus, kuhu kuulusid volikogu esimees, aseesimees ning fraktsioonide ja valimisliitude esindajad. Eestseisus pidas 58 koosolekut.
Volikogu istungid
Linnavolikogu IX koosseis pidas 51 istungit. Istungite päevakorras oli kokku 693 küsimust, sealhulgas vastu võetud määrusi 160, otsuseid 375, kuulatud informatsioone 9 korral, vastatud 47 arupärimisele.
Kahel korral arutati linnale olulise tähtsusega küsimusi: „Tartu lähedale kavandatud puidurafineerimistehase ja selle asukoha mõjud inimestele, looduskeskkonnale ning piirkonna jätkusuutlikule arengule“ (7. märts 2018) ning „Ligipääsetavus ja liikuvus Tartu linnaruumis erinevate liiklejagruppide silmade läbi (24. jaanuar 2019).
Volikogu on igal aastal vastu võtnud linnaeelarve, üle vaadanud linna arengukava, kehtestanud eelarvestrateegia, Tartumaa kultuuristrateegia 2025, Tartumaa arengustrateegia, jäätmehoolduseeskirja, Tartu linna jäätmekava 2020-2024, Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030". Kõige rohkem on vastu võetud otsuseid, millega antakse linnavalitsusele luba erinevate riigihangete korraldamiseks ja projektides osalemiseks (üle 120 otsuse).
Volikogu koosseisu kogu tegevusaja vältel oli üks olulisemalt teemasid Tartu linna uus üldplaneering, mille koostamine algatati pärast kehtiva üldplaneeringu ülevaatamist 13. septembril 2018. Esmane ülesanne oli siduda linnaga haldusreformi käigus liitunud endise Tähtvere valla ala, kuid kõik üldplaneeringu osad olid aruteludeks avatud. Avalikul väljapanekul oli nii üldplaneeringu eskiis (2020 suvel) kui põhilahendus (2021 kevadel). Uudses digiraamatuformaadis esitatud dokumendile esitati sadu ettepanekuid ja arvamusi. Üldplaneeringu kehtestas volikogu koosseisu viimasel istungil 7. oktoobril 2021. a.
2020. aastal alguse saanud koroonakriisi tõttu tekkis vajadus volikogu tööd ümber korraldada ning võtta kasutusele elektroonilised vahendid istungite ja komisjonide koosolekute pidamiseks. Esimene koroonakriisist tulenev elektrooniline istung toimus 23. aprillil 2020. Alates 10. septembrist 2020 toimuvad volikogu istungid Tartu Ülikooli raamatukogus ning võimalik on osaleda nii istungisaalis kohal olles kui ka videos.
Nelja aasta jooksul kokku oli istungitest osavõtt 90 protsenti. Kõige suurem puudujate arv ühelt istungilt oli 12, kõige rohkem oli kohal 48 volikogu liiget. Ühegi puudujata istungeid ei olnud. Kõigist 51 istungist võtsid osa Toomas Kapp (Reformierakond), Irina Panova (Keskerakond), Vladimir Šokman (Keskerakond) ja Kristjan Tiirik (Reformierakond).
Üksikasjalikum kokkuvõte (sealhulgas volikogu ja komisjonide liikmed ja osavõtt istungitest ja koosolekutest).