Tartu Linnavolikogu X koosseis
Juhtimine
Tartu Linnavolikogu X koosseisu valimised toimusid 17. oktoobril 2021. Volikogu volitused algasid 10. novembril.
Valimiste tulemusel said volikokku kuue erakonna esindajad: Reformierakond 19, Erakond Eesti 200 8, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 5, Isamaa Erakond 5 ja Keskerakond 4 kohta.
Koalitsioonilepingu sõlmisid 29. oktoobril 2021 Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa Erakond.
Koalitsioonileping_2021_2025_RE_Isam_SDE.pdf
Volikogus oli 49 liiget. Volikogu koosseisus toimus mitmeid muudatusi seoses volituste peatamise ja ennetähtaegse lõpetamisega ning koos asendusliikmetega osales volikogu töös 67 inimest.
Linnavolikogu esimeheks valiti 16. novembril 2021 Tõnis Lukas (Isamaa), aseesimeheks valiti Reno Laidre (Reformierakond).
18. juulil 2022 sai Tõnis Lukas haridus- ja teadusministriks ning tema volikogu liikme volitused peatusid. 15. septembril 2022 valiti volikogu esimeheks Kaspar Kokk (Isamaa).
Reno Laidre kinnitati 20. juunil 2024 linnavalitsuse liikmeks ning volikogu aseesimeheks valiti Helmer Jõgi (Reformierakond).
Volikogu 19. novembri 2021 istungil valiti linnapeaks Urmas Klaas (Reformierakond) ning kinnitati abilinnapeadeks Mihkel Lees (Reformierakond), Raimond Tamm (Reformierakond), Priit Humal (Isamaa), Gea Kangilaski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Lemmit Kaplinski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Gea Kangilaski astus abilinnapea ametist tagasi 10. jaanuaril 2023 ja 9. veebruari 2023 volikogu istungil kinnitati abilinnapeaks Elo Kiivet (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Priit Humal astus abilinnapea ametist tagasi 1. juunil 2023 ja 8. juuni 2023 volikogu istungil kinnitati abilinnapeaks Meelis Leidt (Isamaa).
Mihkel Lees astus abilinnapea ametist tagasi 13. juunil 2024 ja 20. juuni 2024 volikogu istungil kinnitati abilinnapeaks Reno Laidre (Reformierakond).
Linnavolikogul oli volikogu esimehele nõuandva organina eestseisus, kuhu kuulusid volikogu esimees, aseesimees ning fraktsioonide ja ka fraktsioonita saadikurühmade esindajad. Eestseisus vaatas läbi ja esitas volikogule kinnitamiseks volikogu istungite päevakorra projektid ning arutas volikogu töökorralduse küsimusi.
Fraktsioonid ja komisjonid
Fraktsiooni moodustamiseks on vaja vähemalt viit liiget. 19. novembril 2021 registreeriti volikogu istungil viis fraktsiooni.
Reformierakonna fraktsioonis on kogu volikogu koosseisu vältel olnud 19 liiget. Esimees oli Krõõt Kiviste ja aseesimees Toomas Kapp. Alates 12. septembrist 2024 oli esimees Toomas Kapp ja aseesimees Mihkel Lees.
Erakonna Eesti 200 fraktsioon registreeriti volikogu koosseisu alguses 8-liikmelisena, esimees oli Kristina Kallas, aseesimees Tanel Tein. Alates 20. aprillist 2023 oli fraktsiooni esimees Anneli Kannus ja aseesimees Pärtel Piirimäe.
8. detsembril 2022 liitus fraktsiooniga Karl Aaron Adson ja 19. jaanuaril 2023 Gea Kangilaski ning fraktsioonis oli 10 liiget. 6. aprillil 2023 lõppesid Karl Aaron Adsoni volikogu liikme volitused ning fraktsiooni jäi 9 liiget.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon registreeriti volikogu koosseisu alguses 8-liikmelisena, esimees oli Silver Kuusik, aseesimees Jaak Valge. Alates 20. aprillist 2023 oli fraktsiooni aseesimees Merle Kivest.
10. novembrist 2022 kuni 8. juunini 2023 oli fraktsioonis 9 liiget, kui sinna kuulus ka Jelena Frunze. 18. aprillil 2024 astus fraktsioonist välja Loone Ots ning fraktsiooni jäi 7 liiget.
Fraktsiooni tegevus lõppes 12. septembril 2024, kui fraktsioonist lahkusid kõik liikmed, välja arvatud Malle Pärn.
Isamaa Erakonna fraktsioon registreeriti volikogu koosseisu alguses 5-liikmelisena, esimees oli Kaspar Kokk, aseesimees Priit Jagomägi. Alates 10. maist 2022 oli aseesimees Lembit Kalev, alates 15. septembrist 2022 oli esimees Lembit Kalev ja aseesimees Mihhail Lotman ning alates 18. septembrist 2025 oli aseesimees Loone Ots.
16. mail 2024 liitus fraktsiooniga Loone Ots, 12. septembril 2024 Merle Kivest ja 13. veebruaril 2025 Aivar Sööt ning fraktsioon kasvas 8-liikmeliseks.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon registreeriti volikogu koosseisu alguses 5-liikmelisena, esimees oli Toomas Jürgenstein, aseesimees Mart Hiob. Alates 20. jaanuarist 2022 oli esimees Kadri Leetmaa ning alates 6. juunist 2024 oli esimees Mart Hiob ja aseesimees Kadri Leetmaa.
10. novembril 2022 astus fraktsioonist välja Karl Aaron Adson ja fraktsiooni tegevus lõppes, kuna liikmete arv langes alla viie. 21. detsembril 2023 registreeriti fraktsioon uuesti 5-liikmelisena (liitus Jelena Frunze). Alates 18. septembrist 2025 oli fraktsioonis 6 liiget (liitus Ismail Mirzojev).
Viis volikogu liiget moodustasid 12. septembril 2024 Erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid fraktsiooni. Esimees oli Silver Kuusik, aseesimees Indrek Kalda.
19. detsembril 2024 fraktsiooni tegevus lõppes, kuna liikmete arv langes alla viie (lahkus Imre Vähi).
Volikogu moodustas 19. novembril 2021 kaheksa alatist komisjoni: arengu- ja planeerimiskomisjon, hariduskomisjon, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon ja sotsiaalkomisjon.
Revisjonikomisjonis oli 12 liiget, teistes komisjonides oli kuni 2022. aasta detsembrini 15 liiget, pärast seda 17 liiget. Kultuurikomisjonis oli alates 2025. aasta jaanuarist 18 liiget.
17. veebruaril 2022 moodustas volikogu 15-liikmelise ajutise põhimääruskomisjoni. Komisjon pidas kolm koosolekut ning arutas rahvaküsitluse korra eelnõud ja linna siseauditeerimise korraldust. Komisjoni esimees oli Tõnis Lukas, aseesimees Silver Kuusik. Komisjoni tegevus peatati 9. juunil 2022. a.
Koos volikoguväliste komisjoniliikmetega osales komisjonide töös 138 inimest.
Volikogu istungid
Volikogu pidas 49 istungit. Istungitel arutati kokku 611 küsimust. Vastu võeti 111 määrust, 305 otsust (otsustest ligi kolmandik puudutas volikogu töökorraldust, peamiselt komisjonide koosseisude muutmine), kuulati 42 informatsiooni ning vastati 72 arupärimisele. Kõige pikem istung oli 19. juunil 2025, kui päevakorras oli 27 punkti ja istung kestis 6 tundi. Kõige lühem istung oli 13. veebruaril 2025 kui viie päevakorrapunkti arutamiseks kulus 15 minutit.
Volikogu X koosseisu tegevusaega mõjutas oluliselt Venemaa sõda Ukraina vastu. 28. veebruaril 2022 kogunes volikogu erakorralisele istungile Ukraina toetuseks ning mõistis otsustavalt hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Ukraina vastu. Märtsis 2022 lõpetas volikogu Tartu linna koostöösuhted Pihkva ja Peterburiga. Volikogu istungitel arutati korduvalt Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise ja neile avalike teenuste pakkumisega seotud küsimusi.
2024. aasta septembris otsustas volikogu, et Lvivist saab Tartu sõpruslinn. Lvivi linnapea Andriy Sadovyi ja Tartu linnapea Urmas Klaas allkirjastasid linnadevahelise sõpruslepingu pidulikult volikogu istungil 7. novembril 2024.
Volikogu võttis igal aastal vastu järgmise aasta linnaeelarve, kinnitas lisaeelarved ning vaatas üle linna arengukava ja eelarvestrateegia. 2024. novembris kehtestati Tartu uus arengukava 2025-2035.
Olulisemad teemad volikogu istungitel olid veel kultuurikeskus Siuru rajamise ettevalmistused ja detailplaneeringu menetlemine, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, Sõpruse silla rekonstrueerimine, rahvusvahelised lennuühendused, linna siseauditi korraldus, hooldereform, huvihariduse toetused, kultuuristrateegia ja paljud muud küsimused.
Üksikasjalikum kokkuvõte.