Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Maaküsimused

Maakorraldusteenistus

736 1189 (maakorraldus)
736 1257 (maamaks)
[email protected]

Raekoja plats 3, 51003 Tartu
Vastuvõtuajad: E 15–18, K 8.30–10.30

Maamaksu küsimused
Maamaksust vabastamine
Maade erastamine
Maakorralduse läbiviimine
Maade mõõtmine

Maade maksustamisega seotud küsimused

Maamaksumäär

Vastavalt maamaksuseaduse § 5 võib kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestada hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. juulil igale järgmisele maa sihtotstarbegrupile maksumäära:

  1. Elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1-0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
  2. Maatulundusmaale (v.a õuemaa kõlvik) 0,1-0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
  3. Eelnevalt nimetamata ülejäänud sihtotstarbega maale 0,1-1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Tartu Linnavolikogu 29.06.2023. a määrusega nr 60 kehtestati 2024. aastal Tartu linna haldusterritooriumil igale maa sihtotstarbegrupile maksumäär järgmiselt:

  1. Elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
  2. Maatulundusmaa kõlvikule (välja arvatud õuemaa kõlvik) 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
  3. Käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Kuni 2000. aasta 1. detsembrini oli maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnaks 1993. a maa maksustamishind.

Maamaksu tõusu piirmäär

Maamaksu järsu tõusu vältimiseks on kehtestatud maamaksu tõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism – 10% või 5 eurot. See tähendab, et katastriüksuse maamaks ei suurene eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 10% aastas, kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani.

Kui 10% on vähem kui 5 eurot, siis suurendatakse maamaksusummat igal aastal 5 euro võrra.

Maamaksu arvustuskäigu valem alates 2024. aastast on järgmine:

Maamaksusumma = maa väärtus (€) × maksumäär (%) – kaitsemehhanism – maksuvabastused – maksusoodustused.

Maamaksu tasumise tähtpäevad

Maamaksu tasumiseks on kaks tähtpäeva - 31. märts ja 1. oktoober.

  • Summaline piirmäär on 64 eurot, millest väiksema või võrdse summa peab ära maksma esimeseks tähtpäevaks (31. märtsiks).
  • Üle 64 eurose maksusumma puhul peab maksumaksja tasuma
    • 31. märtsiks vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 64 eurot ning
    • 1. oktoobriks ülejäänud osa maamaksust 

Seega, kui aastane maksusumma ületab 128 eurot, tasutakse maks võrdsetes osades.

Maamaksu määramise alampiir

Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

Maamaksu maksukohustuse tekkimine

Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ning maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Vallasvara puhul arvestatakse hoone omandamist 1. jaanuari seisuga.

Viimati muudetud 06.06.2024

Maamaksust vabastamine

Maamaksust vabastuse saamiseks tuleb esitada avaldus arhitektuuri ja ehituse osakonnale järgmiste andmetega:

  • inimese ees- ja perekonnanimi,
  • sünniaasta,
  • pensionitunnistuse või represseeritu tunnistuse number;
  • alalise elukoha aadress;
  • maksustatava krundi aadress.

Koduomanike maksuvabastus toimub alates 2013. aastast automaatselt, kui omaniku elukoht Rahvastikuregistri andmete järgi asub sellel maatükil, mis on tema omanduses. Selleks ei pea esitama avaldust . 

Avaldust võib esitada pensionär, osalise või puuduva töövõimega isik või represseeritu, kelle maksuvabastus koduomanikuna ei kata täielikult elamumaa maamaksu.

Pärast jooksva aasta 15. jaanuari maamaksu soodustuse avalduse esitanu saab soodustust alates järgnevast aastast. 

Pensionärid ja represseeritud, kes juba on varem maamaksu soodustuse avalduse esitanud, ei pea seda uuesti tegema.

Tartu Linnavolikogu 21.12.2017. a määrusega nr 5 (muudetud Tartu Linnavolikogu 04.12.2020.a määrusega nr 118) kehtestati pensioni saajatele, osalise või puuduva töövõimega isikule ja represseeritutele tema kasutuses olevalt elamumaalt maamaksust vabastamise summa suuruseks ühe maksuvabastuse saaja kohta kuni 200 m².

Vastavalt rahandusministeeriumi selgitustele on kohalikul omavalitsusel võimalik täiendavat maamaksuvabastust pensionisaajale, osalise või puuduva töövõimega isikule või represseeritutele kohaldada üksnes sellele kinnistule, millel asuvas hoones on maksuvabastuse saaja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.  Tähendab kui taotlejal on mitu kinnistut, siis kohalik omavalitsus saab täiendavalt maksuvabastust anda ainult ühe kinnistu osas (kus on rahvastikuregistri andmetel isiku elukoht), teiste kinnistute eest tuleb maamaksu ikka tasuda.

Pensionäri ja represseeritu maamaksust vabastamise taotlus (pdf) (odt) (e-blankett)

Viimati muudetud 02.11.2023

Maade erastamine

Maade erastamise küsimuste korral helistada telefonil 736 1180. Vajadusel tulla kohale arhitektuuri ja ehituse osakonda aadressil Raekoja plats 3, III korrus, tuba 310.

Viimati muudetud 06.06.2024

Maakorralduse läbiviimine

Mitut kinnisasja võib ühendada üheks või ühte kinnisasja jagada mitmeks ainult omaniku soovil (asjaõigusseadus § 54 lõige 1).

Alates 8. aprillist 2024. a võttis kataster kasutusele MinuKatastri menetluskeskkonna (minu.kataster.ee), mis võimaldab maaomanikel alustada maatoiminguid, sh anda volitusi ja hoida end kursis toimingute käiguga. Kinnisasja jagamiseks, liitmiseks või piiri muutmiseks tuleb algatada minu.kataster.ee rakenduses maaomanikul maakorraldustoiming. MinuKatastri menetluskeskkond võimaldab esitada kohalikule omavalitsusele ka taotlust olemasoleva maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks.  Juhendi leiate kataster.ee maakorraldus ja piiritoimingute teema alt: https://kataster.ee/maatoimingud/maakorraldus-ja-piiritoimingud. Toimingu kooskõlastajana selgitab kohalik omavalitsus, kas ja kuidas saab katastriüksust jagada, liita või piiri muuta ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendused (krundi suuruse piirang jne). Kui kinnistute piiri ei saa muuta ja kinnistuid jagada ilma detailplaneeringut koostamata, siis tuleb esitada ruumiloome osakonda detailplaneeringu koostamise algatamise avaldus (https://www.tartu.ee/et/planeerimine-info#detailplaneeringud/Detailplaneeringu-algatamine).

Viimati muudetud 06.06.2024

Maade mõõtmine

Maakorraldustoimingu läbiviimiseks pöördub maaomanik mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole (kontaktid leitavad https://kataster.ee/maatoimingud/maamootjate-nimekiri-ja-litsentsid), samuti maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses (minu.kataster.ee) Seejärel teostab maamõõtja katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale. Katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta ning katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud. Järgnevalt esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse, kus muudatused registreeritakse. Teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

Maa-ameti juhend ehk „Maaomaniku meelespea” tutvustab toiminguid alates katastriüksuse moodustamisest kuni piirivaidluste lahendamiseni.

Viimati muudetud 06.06.2024