Päikesepaneelid

Tartu linn on seadnud strateegilise eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Selle saavutamise üheks oluliseks osaks on taastuvenergia osakaalu suurendamine tarbimises ja tootmises. Üheks eratarbijale kättesaadavaks võimaluseks on taastuvenergia tootmine päikesepaneelidega.

Kasvav huvi päikesepaneelide kasutamise vastu on Tartu linnas igati tervitatav ja vajalik. Iga mõistlikult paigaldatud päikesepaneel vähendab fossiilkütuste põletamise vajadust, toob energia tootmise tarbimisele lähemale ja saab vähendada jaotusvõrgu koormust.

Enne päikesepaneelide paigaldamist tuleb põhjalikult kaaluda sobiva asukoha võimalusi. Suurem osa linnas asuvatest kinnistutest ei sobi hästi päikesepargi rajamiseks just naaberhoonete ja kõrghaljastuse pärast. Linnaruumis on päikesepaneelid kasulik paigaldada eelkõige hoonete katustele, millele ei lange varje, sest iga väiksemgi vari paneeli serval vähendab paneeli tootlikkust mitu korda. Seetõttu ei maksa linnas oodata päikesepaneelidelt sarnast majanduslikku tasuvust kui maal. Päikesepaneelid on kõige tootlikumad eramu katuse lõunapoolsel küljel, eeldusel, et seda ei varjuta kõrghaljastus või naaberhooned.

Kõrgemate korrusmajade katus ja seinad on üldjuhul päikesevalgusele avatud ja haljastusest kõrgemal ning sinna paigaldatud päikesepaneelide tootlikkus on hea.

Tiheasustusalal on võimalik paneele integreerida nii hoonetesse kui ka paigaldada eraldi seisvana. Mõlema lahenduse puhul on oluline, et paneelid sobiksid visuaalselt linnaruumi.

Päikeseelektrijaama projekteerides peab kavandama linnaruumi ja hoonega esteetiliselt sobiva lahenduse. Selleks pakutakse tänapäeval erinevate kujude, suuruste, pinnakatetega ja laia värvivalikuga päikesepaneele, mida on võimalik sujuvalt integreerida hoonete arhitektuursesse lahendusse.

Võrreldes enamlevinud hoone katusele paigaldatud päikesepaneelidega võimaldavad fassaadile paigaldatud päikesepaneelid kasutada ära rohkem hommiku ja õhtu päikest, mil katusel asuvad päikesepaneelid ei ole nii tootlikud. Päikesepaneelide fassaadile paigaldamine on alternatiivseks lahenduseks olukorras, kus neid pole võimalik katusele paigaldada või soovitakse lisaks katusel paigaldatud päikesepargile hoone juurde kavandada täiendavat tootmisvõimsust.

Soovitame mõelda päikesepaneelide hoone seinale integreerimisest eelkõige uute hoonete kavandamisel või olemasolevate hoonete fassaadide rekonstrueerimisel, kuna vaid kogu hoone lahendust tervikuna käsitledes on võimalik tagada visuaalselt linnaruumi sobivaim lahendus.

Olemasoleva hoone fassaadile päikesepaneelide kavandamine linnaruumis on oluliselt keerulisem, kui seda ei kavandata terve hoone fassaadi rekonstrueerimise käigus. Seda eelkõige selle tõttu, et standartsete päikesepaneelide paigaldamine fassaadile, käsitlemata hoone välisilme lahendust tervikuna, ei pruugi tagada linnaruumi esteetiliselt sobivat lahendust ning lahendus võib jääda näotu. Linnaruumis hoone fassaadile päikesepaneelide integreerimisel on eelistatud raamideta päikesepaneelide kasutamist, mis võimaldaks ühtlasi paneele peidetuna seinale kinnitada ning mille välispind oleks ühtlases toonis, tüüpilisele päikesepaneelile iseloomuliku mustrita.

Tartu linnavalitsus analüüsib ja hindab iga kord hoonesse integreeritud päikesepaneelide lahenduse linnaruumi sobivust olenevalt hoone asukohast, päikesepaneelide esteetilisest sobivusest hoonega ning nende vaadeldavusest avalikust tänavaruumist.

Et eri lahenduste sobivust ja sobimatust paremini mõista, on allpool mõni näide hästi teostatud lahendustest ja lahendused, mis ei ole õnnestunud.

Hästi teostatud lahendused

1. Hoone fassaadilahenduses on hästi kasutatud ehitisintegreeritud päikesepaneele. Foto: Schüco International KG.

2. Päikesepaneelid on kinnitatud peidetult hoone fassaadile ühtlase jaotusega ja hoone välisilmega sobivana. Foto: SunRoof.

3. Hoone fassaadil on kasutatud ühtlases toonis välispinnaga ehitisintegreeritud päikesepaneele, mis on seinale peidetult kinnitatud. Foto: Saint-Gobain/Megasol.

4. Hoone fassaadilahenduses on tüüpiliste fassaadipaneelide asemel kasutatud kogu fassaadi ulatuses ehitisintegreeritud päikesepaneele. Foto: Johannes Marburg / CIPV.

5. Hoone fassaadilahenduses on kasutatud erilahendusega ehitisintegreeritud päikesepaneele, mille välispinnal on kasutatud peegeldavat katet. Foto: opus Architekten BDA.

6. Hoone fassaadile on päikesepaneelid paigaldatud ühtlaselt kogu eenduva seinaosa ulatuses, paneelid ei ole tajutavad eraldiseisvate elementidena. Foto: Architects Collective.

7. Päikesepaneelid paigaldatud hoone hoovipoolsele küljele, ühtlase jaotusega ja vähenähtavalt. Miljööväärtuslik piirkond. Foto: Heiti Kulmar.

8. Päikesepaneelid paigaldatud uusehitise tänavapoolsele küljele, kattes tervet viilu ühtlaselt. Miljööväärtuslik piirkond. Foto: Heiti Kulmar.

9. Päikesekatus, integreeritud päikesepaneelidega roovitisel. Miljööväärtuslik piirkond. Foto: Heiti Kulmar.

10. Päikesepaneelid paigaldatud katusega samas tasapinnas, tänavalt vähenähtavale asukohale. Foto: Heiti Kulmar.

Lahendused, mis ei ole õnnestunud

1. Päikesepaneelid paigaldatud heledale katusele, tänavatasandilt hästi vaadeldavale asukohale. Foto: Heiti Kulmar.

-

2. Päikesepaneelid paigaldatud ebaühtlaselt, tänavatasandilt hästi vaadeldavale asukohale. Foto: Heiti Kulmar.

3. Hoone fassaadile on paigaldatud päikesepaneelid, mis on tänavaruumist tajutavad hoonest eraldiseisvana. Foto: Kristin Hansing.

4. Hoone varikatusele on paigaldatud päikesepaneelid katusekaldega vastupidises suunas, suurendades nende nähtavust tänavaruumist. Foto: Kristin Hansing.

Piirdeaiana on võimalik kasutada ka maapinnale paigaldatud päikesepaneele. Foto: Tera Solar.

Üldiselt ei ole tiheasustusala kinnistutele soovitatav rajada maapinnal eraldiseisvat päikeseparki. Selleks on raske leida piisavalt päikeseküllast ja vaba ruumi, päikesepaneelid on maapinnal näotud ja rikuvad esteetiliselt keskkonda ning võivad naabreid ebameeldiva peegeldusega häirida.

Tiheasustusalal tuleb elamumaa kinnistutele maapinnale eraldiseisva päikesepargi kavandamisel silmas pidama selle nähtavust linnaruumis. Eelnevat silmas pidades soovitame kasutada eelkõige madalamaid raame ja kavandada päikesepark võimalusel sisehoovi, kuna tänava ääres paiknevad päikesepaneelid võivad jääda linnaruumis ülemäära silma. Päikesepaneelidele võib ühtlasi leida sobiva asukoha näiteks autovarjualuse, grillnurgaga või isegi piirdeaiaga ühendatult.

Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on erinevates linna asumites kehtestatud erinevad tingimused tänavaäärse piirdeaia kõrguse ja lahenduse osas. Üldjuhul pole Tartu linnas tiheasustusega aladel plankaia (antud kontekstis päikesepaneelidest koosnev aed) kasutamine lubatud. Erandina on võimalik kaaluda tänavaäärse piirdena plankaedade kasutamist suure liikluskoormusega ristmike piirkonnas asuvatel kruntidel kui teiste meetmetega pole liiklusmüra võimalik leevendada. Miljöö- ja muinsuskaitsealal on päikesepaneelidest koosneva piirdeaia kasutamine üheselt keelatud. Küll aga pole üldjuhul naabrite vahelistele piirdeaedadele tingimusi seatud ning piirirajatisega seotud küsimuste osas tuleb naabritel omavahel kokkuleppele jõuda (vt asjaõigusseadust).

Sarnaselt hoonetesse integreeritud päikesepaneelidega, analüüsib ja hindab Tartu linnavalitsus iga kord ka maapinnale kavandatud eraldiseisvate või rajatiste juurde kavandatud päikesepaneelide lahenduste linnaruumi sobivust olenevalt päikesepargi asukohast, selle linnaruumi sobivusest ning nende vaadeldavusest avalikust tänavaruumist.

Juhime tähelepanu sellele, et kui hoonetesse integreeritud päikesepaneelid on hoone tehnosüsteemide osa, siis eraldi seisvad päikesepaneelid on ehitisregistris eraldiseisev elektritootmisrajatis (vt ehitusgiidi).

Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ kehtestatud Kardla–Vorbuse ja Rahinge–Ilmatsalu väärtuslikul maastikul side-, energia- jm tehnorajatiste rajamisel tuleb need kujundada ja paigutada maastikku sobivalt. Lubatud ei ole ehitada ulatuslikke, üksnes võrku müümise eesmärgil rajatavaid päikeseparke. Päikesepaneele on lubatud paigaldada üksnes hoonestatud maaüksusele kuni 600 m² paneelipindade ulatuses õueala kohta. Katusele paigutatavad päikesepaneelid peavad olema sellega ühel tasapinnal, eraldiseisvad päikeseenergiasüsteemid ei tohi varjata vaateid veekogudelt ega teedelt piirkonnas väärtustatud maastikuelementidele ja hoonekompleksidele (sh põlised talukohad, algupärased hooned).

Kuigi päikesepaneele on põhimõtteliselt võimalik paigaldada igas asukohas, tuleb sealjuures arvestada lisaks tootlikusele ka sellele, et paigaldamise käigus ei kannataks keskkonna teised olulised aspektid. Ajaloolise arhitektuuriga piirkondade suurim väärtus seisneb hästi säilinud ja taastatud linnaosa algupärases tänavapildis ja arhitektuuris koos kõigi selle elementidega. Kuna kaasaegsete lisanduste integreerimisel vanade hoonetega tuleb arvestada hoonet ja linnaosa tervikuna, siis on miljöö- ja muinsuskaitsealadel seatud paneelide paigaldamisele kitsendused. Piirangud on seatud paigaldamise asukohtadele ning olenevalt juhust ka konstruktsioonile, sest paneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone.

Tartu 2040+ üldplaneeringuga kehtestatud miljööväärtuslikes piirkondades on päikesepaneelide paigaldamisele seatud järgnevad nõuded:

• Päikesepaneelide paigaldamine hoone seinale on keelatud.
• Päikesepaneelid tuleb paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt.
• Paneelid on üldjuhul lubatud paigutada katuse vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud (nn. päikesekatus).
• Tänavapoolsel küljel ei tohi eraldiseisvad päikesepaneelid olla tänavatasandilt avalikust ruumist vaadeldavad.
• Tervet viilu kattev päikesekatus on lubatud tänavatasandilt nähtavana.

Tööde kavandamise etapis on mõistlik pidada nõu linnavalitsuse muinsuskaitse- või miljööspetsialistiga, et selgitada välja, kas ja kuidas on paneele võimalik paigaldada.

Tänapäeval on turul hulk arhitektuurselt sobilikke päikesepaneelide lahendusi. Lisaks paljudele välismaistele on ka Eestis tootjaid (nt Solarstone ja Roofit.solar), kelle tootevalikus on miljööväärtuslikele aladele sobivaid integreeritud lahendusi.

1. Tee kindlaks, kas päikesepaneelide paigaldamine on mõttekas. Väikegi vari (naabermaja nurk, puuoks jms) vähendab oluliselt päikesepaneelide tootlikkust. Paneelide müüjad võivad esitada erapooliku analüüsi ja näidata reaalsusest suuremat toolikkust. Leia ekspert, kes hindab paneelide tasuvust konkreetselt sinu hoone seisukohast.

2. Kui hoone asub muinsuskaitsealal või on mälestis, siis tuleb päikesepaneelide paigaldamiseks taotleda muinsuskaitse eritingimused, eelnevalt on soovitatav konsulteerida Tartu LV muinsuskaitse spetsialistiga, kes hindab päikesepaneelide paigaldamise võimalikkust kultuuriväärtuse aspektist. Kui hoone asub miljööalal, siis tasub konsulteerida Tartu LV miljööväärtuste spetsialistiga, et hinnata soovitava vastavust üldplaneeringule. Kultuuriväärtuste teenistuse spetsialistide kontaktid.

3. Kui tegu on uue ehitisega, mis ei asu miljööalal ega muinsuskaitsealal, siis näeb Tartu üldplaneering ette, et hoonestuse rajamisel tuleb pidada silmas nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe lahendusi ning taastuvenergia rakendamise potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia kasutamist. Hoonete välispinnale kavandatavad tehnoseadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei tekitaks kolmandatele isikutele ülemääraseid negatiivseid mõjutusi. Üldjuhul tuleb tehnoseade paigaldada avalikust tänavaruumist mittevaadeldavasse asukohta. Hoonete püstitamisel või laiendamisel peavad seadmed olema integreeritud hoone arhitektuursesse lahendusse.

4. Võrku müümisel taotle kohalikult võrguvaldajalt ehk elektrijaotusettevõttelt tehnilised tingimused. Tiheasustusalal on ülejääva energia võrku müümine kasulik ja laialt praktiseeritav lahendus. Samuti võid elektri salvestada akupanka, et see pimedal ajal ise ära tarbida. Esita jaotusvõrguga liitumise taotlus: elektrilevi.ee/vaiketootjale.

5. Vali projekteerija. Projekteerijate kohta saad otsida infot majandustegevuse registrist ja kutseregistrist. Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu puhul taotleda ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis hoone elektrisüsteemi muutmiseks. Eraldiseisva päikeseelektrijaama paigaldamiseks tuleb esitada ehitusloa taotlus elektritootmisrajatisele ja ehitusprojekt.

Taotlus või teatis tuleb esitada ehitisregistris. Tutvu ehitusseadustiku lisaga 1.

Päikesepargi projekteerimiseks tiheasustusalal tuleb projekteerijal lahendada kolm küsimust:

• paneelide esteetiline sobivus linnaruumi;
• paneelide aluse piisav konstruktiivne kandevõime, katuse mehaaniline vastupidavus, stabiilsus ja paneelide kinnitused (paneelide kinnituste sõlmed, kaablite kulgemine ja konstruktsioonist läbiviigud);
• elektriprojekti osa.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest „Nõuded ehitusprojektile“. Juhime tähelepanu, et päikesepaneelide kavandamisel hoonetele tuleb tagada ohutus ning vajadusel esitada koos ehitusprojektiga ka konstruktsioonide vastupidavuse hinnang, mille on vastava pädevusega spetsialist kinnitanud.

6. Ehitusloa kohustusliku hoone ehitusprojekti peab olema allkirjastanud koostaja ja vastava kutsetunnistusega isik. Ehitusalal tegutsemiseks vajalike kvalifikatsiooninõuete kohta leiad täpsemat infot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt.

Pärast ehitusprojektikohaste tööde lõppemist tuleb esitada kasutusteatis või kasutusloa taotlus. Taotlus esita ehitisregistris. Tutvu ehitusseadustiku lisaga 2. Pärast kasutusloa väljastamist on süsteem kasutamiseks valmis.

Ehitusloa taotluse ja kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv (riigilõivuseaduse §-d 331¹–331⁴). Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus tuleb lisada ehitisregistris taotluse andmetesse.

Ehitus- ja kasutusteatise läbivaatamise eest ei pea riigilõivu tasuma.

Olemasolevale hoonele energiamärgise koostamisel on üheks arvutamise lähteandmeks kasutatud elektrienergia kogus (soovitatavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul). Hoone energiatõhususe nõuete osas tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Päikesepaneelide paigaldamine olemasolevale hoonele ei ole oluline rekonstrueerimine, mistõttu energiaarvutusel põhinevat energiamärgist ei ole ehitusloa taotluse või ehitusteatisega vaja esitada. Seega päikeseelektri tootmine aitab parandada hoone energiatõhusust.