Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Tartu linna eelarve

Tartu linna eelarves kavandatud tegevustega liigutakse samm-sammult edasi arengustrateegiast tuleneva visiooni poole, mille järgi on Tartu aastaks 2030 tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn, vaimupealinn ja traditsioonidega ülikoolilinn, kus loovus ja avatud mõtlemine toetavad arendustegevust, ettevõtlust ja innovatsiooni.

Rahandusosakond
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
736 1145 (üld)
736 1186 (raamatupidamine)

Eelarve 2023
Eelarve 2022
Eelarve 2021
Eelarvestrateegia

Tartu linna eelarve 2023

Eelarve prioriteedid

Tartu linna 2023. a eelarve on 274 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on kasv 12%. Eelarve mahust 76% on kavandatud põhitegevuseks, 20% investeeringuteks ning 4% finantseerimistegevuseks.

2023. aasta eelarve põhieesmärgid on alljärgnevad.

Hea hariduse kättesaadavuse tagamine. Eesmärk on arengukavas toodud väljakutsetest tulenevalt olemasolevate lasteaedade ja koolihoonete ning nende mängu- ja spordiväljakute ning staadionite ajakohastamine eesmärgiga tagada turvalise füüsilise ja vaimse õppekeskkonna loomine õppeasutustes. Jätkatakse koolide ja lasteaedade rekonstrueerimise kava elluviimist (Pärli Kooli ehitus, Karlova Kooli ja Helliku lasteaia renoveerimine, mitme lasteaia rühmaruumide remont ja territooriumi korrastamine), nüüdisaegse õpikäsituse juurutamist, õppijaid toetava tugisüsteemi arendamist, õppijate arengu mitmekesistamist. Õpetaja töö väärtustamiseks tõuseb õpetajate palgafond 24%.

Kultuuri ja spordi väärtustamine. Tartu valiti 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks ning linnavalitsus töötab selle heaks, et Tartust saaks aastal 2024 kõige nähtavam ja põnevama programmiga Euroopa kultuuripealinn. Jätkuvad ettevalmistused südalinna kultuurikeskuse rajamiseks.

Tartu kui hooliva linna eesmärkide täitmine. Eesmärk on tagada igale tartlasele tema vajadusest lähtuvad kvaliteetsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused, edendada Tartu tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arenduskeskuseks ka väljaspool linna piire, kujundada tervist väärtustav eluhoiak, ennetada sotsiaalprobleeme, tagada abivajajatele nende elukvaliteeti parandavate teenuste kättesaadavus ning soodustada kodanikualgatust.

Elukeskkonna parandamine. Jalg- ja jalgrattateede rajamine (nt kesklinnas jalgrattateede põhivõrgu rajamisega alustamine), teedevõrgu arendamine (nt Põhja puiestee ja Muuseumi tee ehitus) ja korrashoiu tagamine, keskkonnasäästlik ja mugav ühistransport, haljasalade ja parkide väärtustamine ja arendamine (nt Kaarsilla ja Rahusilla vahelise kaldapealsele trepistiku rajamine). Kliimaneutraalsuse (vt järgmine punkt) üks eesmärkidest on edendada õiglast üleminekut, et parandada inimeste tervist ja heaolu ning saavutada üleminekuga mitmesugust lisa kasu, nagu parem õhukvaliteet, töökohtade loomine ja tervislikum eluviis.

Kliimamuutuste leevendamine. Linnad katavad umbes 3% kogu maismaast, kuid toodavad üle 70% kasvuhoonegaaside heitest. Seepärast peavad linnad ja nende kodanikud otsima lahendusi praegusele kliimakriisile. Tartu valiti ainsa Eesti linnana Euroopa Komisjoni missiooni „100 kliimaneutraalset ja arukat linna aastaks 2030“ ning jätkab liikumist kliimaneutraalsuse poole. Olulised märksõnad on keskkonnahoidlik liikuvus, energiatõhusus, roheline linnaplaneerimine ja keskkonnahoidlik linnakeskkond, tartlaste keskkonnateadlikkuse suurendamine, Tartu kui ainult rohelist elektrit tarbiv linn. Keskkonnasäästlikud lahendused võimaldavad kulude kokkuhoidu, nt tänavavalgustuse seniste lampide asendamine LED-lampidega aitab säästa olulist osa elektrienergiast.

Elurikkuse suurendamine. Rohealad ja puudega kaetus on linnade rohelise taristu tähtsad elemendid, mis toovad inimestele kasu nii ökoloogilises, sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes. Alustatakse haljastuse kava koostamist, mille lõppeesmärk on omavahel ühendusteedega seotud linna rohealade võrgustik, mida hooldatakse kohalike liikide vajadusi arvesse võttes ning eraaiad, mille omanikud on teadlikud ja rakendavad kohalikke liike soosivaid praktikaid. Linna servades asuvad looduskaitsealad, mis praegu on kehvas seisus ja pole ka külastajatele hästi eksponeeritud, saavad kohalike ja kaitsealuste liikide nn allikakooslusteks.

Teadmistepõhise ettevõtluse arendamine. Jätkatakse koostööd ettevõtjate ja Tartu kõrgkoolidega, toetatakse inkubatsioonitegevusi, rohekiirendit ja tööstusettevõtete digitaliseerimist.

Eelarve seletuskiri.

Eelarve lühikokkuvõte.

Kassajääk

 

Reservfond

Reservfondi kasutatakse ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ning mille katmise vajaduse näeb ette õigusakt.

Reservfondi suurus on 2023. aastal 750 000 eurot.

Toetused reservfondist
Taotlus reservfondist

Eelarve interaktiivne visualiseering

Eelarve (ja eelarve täitmise) visualiseering on interaktiivne tööriist, mida kasutades saab igaüks Tartu linna eelarve andmetega tutvuda ning leida seoseid tulude ja kulude vahel. Eelarve visualiseeringus antakse edasi tähtsaimat infot Tartu linna eelarve ja selle täitmise kohta.

Kuna eelarve on suur ja mahukas dokument, siis üks lihtsaim viis seda mõista on graafikute abil. Täpsema info saamiseks on graafikute kõrvale toodud ka tabelid. Tartu eelarve visualiseerimiseks on kasutatud tarkvara Microsoft Power BI.

Eelarve visualiseering

Kaasav eelarve

Avaliku raha kasutamine on teema, mille vastu ka kodanikud huvi tunnevad ning ka otsuste tagajärgi kõige selgemini tunnetavad. Selleks et anda ka linnakodanikele võimalus eelarve koostamisel kaasa lüüa, on kasutusele võetud kaasav eelarvemenetlus. Kaasava eelarve põhimõte on lihtne: volikogu võimaldab kohalikul kogukonnal otsustada mingi osa eelarve kasutamise üle.

Tartu alustas 2013. aastal esimese Eesti omavalitsusena kaasava eelarve korraldamist. Kolmel esimesel aastal said tartlased otsustada 140 000 euro jagamise üle, 2016. aastal tõstis Tartu linnavolikogu kaasava eelarve summat 150 000 euroni ning 2018. aastal 200 000 euroni.

2023. aastal korraldatakse Tartus kaasavat eelarvet 11. korda. Linnaelanike otsustada on 200 000 euro kasutamine 2024. aasta eelarves.

Vaata kaasavast eelarvest lähemalt

Eelarvest maalähedaselt

Ühe suhteliselt suure omavalitsuse eelarvega tutvumine on inimesele, kes pole finantsküsimustega väga palju kokku puutunud, üpris keerukas ülesanne. See dokument on täis keerulist finantsterminoloogiat, numbreid, protsente, tabeleid. Siia lehele oleme eelarve erinevaid teemasid pisut lahti kirjutanud, et ka võhiku jaoks neid teemasid pisut lahti muukida.

Varasemad eelarved

Tartu kodulehel on võimalik tutvuda linnaeelarvete ja majandusaasta aruannetega alates 2006. aastast. Iga aasta kohta on kättesaadav põhieelarve, lisaeelarved, reservfondi eraldised, aastaaruanne jm info.

Tutvu varasemate aastate eelarvete ja muude dokumentidega siin.

Toetuste taotlemine Tartu linna eelarvest

Eelarvest toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus Tartu infosüsteemis:
tartu.ee/kotoetused/linnaeelarvest

Infosüsteemi sisenedes toimub toetuse taotleja ja tema esindaja andmete kontroll äriregistrist.

Kui toetust taotledes tekib küsimusi, palume ühendust võtta Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Meelis Luhtiga (telefon 736 1148, e-post [email protected]).

Lähemalt toetuse taotlemisest

Tartu linna eelarvest on õigus toetust taotleda juriidilisel isikul, kui vastav õigus on juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga või linnavolikogu otsusega antud. Olete aastaid Tartu linna eelarvest toetust taotlenud ja ka saanud.

Tartu Linnavolikogu kehtestas 11. juuni 2020. a määruse nr 96 „Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord“ (määrus nr 96), mis jõustus  1. augustil 2020. a. Sellega seoses soovime juhtida Teie tähelepanu muudatustele toetuse taotlemises ning kasutamises.

Teie kui toetuse taotleja suhtes kuuluvad kohaldamisele määruse nr 96 §id 29-35 ning 51-53. Määruse nr 96 tervikteksti leiate Riigi Teatajast.

Kuivõrd toetuse taotlemise tähtaeg on 1. septembril soovime juhtida Teie tähelepanu olulistele muudatustele toetuse taotlemisel ning saamisel.

Toetust on õigus saada juriidilisel isikul, kui:
1) tal puudub riiklike ja kohalike maksude või maksete võlgnevus;
2) tal puudub muu võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
3) ta on tagastanud varasemal perioodil kasutamata jäänud toetuse;
4) ta on esitanud varem Tartu linnalt saadud toetuse kohta nõuetele vastava aruande, kui aruande esitamise tähtaeg on saabunud.

Toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotletava toetussumma suurust ja selle kasutamise otstarbe kirjeldust;
2) sündmuse või tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki, milleks toetust taotletakse;
3) kasusaajate arvu;
4) eeldatavat sündmuse või tegevuse kasulikkust Tartu linnale;
5) sündmuse või tegevuste ajakava;
6) sündmuse või tegevuste tulemuslikkuse hindamise mõõdikuid;
7) nägemust riskide maandamise kohta, kui toetust antakse taotletust väiksemas mahus.

Toetuse saajaga määruse nr 69 kohaselt enam lepinguid ei sõlmita, kuid toetuse saaja kohustub täitma järgmisi nõudeid:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik määruses nr 96 nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid (vastav kinnitus tuleb anda linnaportaali kaudu);
2) toetuse kasutamisel järgima oma tegevuses kehtivaid õigusakte;
3) taotluses nimetatu täielikult ellu viima, kui toetus anti täismahus;
4) kasutama toetust taotluses nimetatud sündmuse või tegevuse elluviimisega seotud kulude katmiseks eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult;
5) eristama toetuse oma raamatupidamises muudest tuludest ja kulud muudest kuludest;
6) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
7) taotlema tegevusvaldkonnale vastava struktuuriüksuse heakskiitu taotluses esitatud sündmuses või tegevustes olulises osas muudatuste tegemiseks;
8) informeerima viivitamata tegevusvaldkonnale vastavat struktuuriüksust asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine, meeskonna lagunemine vms), mis tingivad sündmuse või tegevuste osalise või täies mahus ärajäämise;
9) sündmuse või tegevuste osalisel või täies mahus ärajäämisel tagastama toetuse vastavalt osaliselt või täies mahus hiljemalt kolme kuu möödumisel ajast, mil ilmnes tegevuste osaline või täies mahus ärajäämine;
10) esitama toetuse kasutamise kohta aruanded tähtajaks (aruanded tuleb esitada linnaportaali kaudu);
11) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle.

Viimati muudetud 01.02.2023

Tartu linna eelarve 2022

Eelarve prioriteedid

Eelarve maht on 213 miljonit eurot. Eelarves kavandatuga liigutakse edasi Tartu linna arengustrateegiast „Tartu 2030“ tuleneva visiooni ning arengukavas 2018−2025 sätestatud eesmärkide poole, mis hoiavad silme ees sihti – parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui ka linna külalistele.

2022. aasta eelarve põhieesmärgid:

  • Elukeskkonna parandamine: jalg- ja jalgrattateede rajamine, teedevõrgu arendamine ja korrashoiu tagamine, keskkonnasäästlik ja mugav ühistransport, haljasalade ja parkide väärtustamine ja arendamine, tartlaste keskkonnateadlikkuse tõstmine, Tartu kui ainult rohelist elektrit tarbiv linn;
  • Keskkonnakaitse: kliimamuutustega toimetulek  ja elurikkuse kaitsmine.  Tartu on hea energiaga targalt arenev kogukond ja roheline teerajaja. Linna eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus vastavalt linna energia- ja kliimakavas sätestatule;
  • Hea hariduse kättesaadavuse tagamine: koolide renoveerimise kava elluviimine (Karlova kooli Salme 1a hoone rekonstrueerimine, Kroonuaia kooli uue hoone (Ploomi 1) ehitus), Ristikheina lasteaia renoveerimine, mitme lasteaia rühmaruumide remont ja territooriumi korrastamine, nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine, õppijaid toetava tugisüsteemi arendamine, õppijate arengu mitmekesistamine ja haridusasutuste eesti keelsele õppele ülemineku ettevalmistamine;
  • Kultuuri ja spordi väärtustamine: linnavalitsus töötab selle heaks, et Tartust saaks aastal 2024 kõige nähtavam ja põnevama programmiga Euroopa kultuuripealinn, ettevalmistused südalinna kultuurikeskuse rajamiseks; olulisel kohal on kultuuritegelaste mälestuse väärtustamisega seotud tegevused -  pärandi arhiveerimine, uurimine ja tutvustamine.  Viiakse läbi Kivisilla taastamise võimalikkuse analüüs;
  • Tartu kui hooliva linna eesmärkide täitmine: tagada igale tartlasele tema vajadusest lähtuvad kvaliteetsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused, edendada Tartu tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arenduskeskuseks ka väljaspool linna piire, kujundada tervist väärtustav eluhoiak, ennetada sotsiaalprobleeme, tagada abivajajatele nende elukvaliteeti parandavate teenuste kättesaadavus ning soodustada kodanikualgatust;
  • Teadmistepõhise ettevõtluse arendamine: koostöö ettevõtjate ja Tartu kõrgkoolidega, Tartu Teaduspargi ja äriinkubaatorite ning - kiirendite toetamine;
  • Vastutustundlik eelarvepoliitika.

Tartu linna eelarve 2022

Eelarve interaktiivne visualiseering

Eelarve (ja eelarve täitmise) visualiseering on interaktiivne tööriist, mida kasutades saab igaüks Tartu linna eelarve andmetega tutvuda ning leida seoseid tulude ja kulude vahel. Eelarve visualiseeringus antakse edasi tähtsaimat infot Tartu linna eelarve ja selle täitmise kohta.

Kuna eelarve on suur ja mahukas dokument, siis üks lihtsaim viis seda mõista on graafikute abil. Täpsema info saamiseks on graafikute kõrvale toodud ka tabelid. Tartu eelarve visualiseerimiseks on kasutatud tarkvara Microsoft Power BI.

Eelarve visualiseering
Eelarve täitmise visualiseering

Reservfond

Reservfondi kasutatakse ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ning mille katmise vajaduse näeb ette õigusakt.

2022. aasta eelarves on reservfondiks kavandatud 1 250 000 eurot, et vajadusel katta koroonaviiruse leviku ennetamise ja tõkestamisega seotud kulusid.

Toetused reservfondist
Taotlus reservfondist

Kaasav eelarve

Avaliku raha kasutamine on teema, mille vastu ka kodanikud huvi tunnevad ning ka otsuste tagajärgi kõige selgemini tunnetavad. Selleks et anda ka linnakodanikele võimalus eelarve koostamisel kaasa lüüa, on kasutusele võetud kaasav eelarvemenetlus. Kaasava eelarve  põhimõte on lihtne: volikogu võimaldab kohalikul kogukonnal otsustada mingi osa eelarve kasutamise üle.

Tartu alustas 2013. aastal esimese Eesti omavalitsusena kaasava eelarve korraldamist. Kolmel esimesel aastal said tartlased otsustada 140 000 euro jagamise üle, 2016. aastal tõstis Tartu linnavolikogu kaasava eelarve summat 150 000 euroni ning 2018. aastal 200 000 euroni.

2022. aasta aprillist oktoobrini korraldatakse Tartus kaasavat eelarvet kümnendat korda. Linnaelanike otsustada on 200 000 euro kasutamine 2023. aasta eelarves.

Vaata kaasavast eelarvest lähemalt

Eelarvest maalähedaselt

Ühe suhteliselt suure omavalitsuse eelarvega tutvumine on inimesele, kes pole finantsküsimustega väga palju kokku puutunud, üpris keerukas ülesanne. See dokument on täis keerulist finantsterminoloogiat, numbreid, protsente, tabeleid. Siia lehele oleme eelarve erinevaid teemasid pisut lahti kirjutanud, et ka võhiku jaoks neid teemasid pisut lahti muukida.

Varasemad eelarved

Tartu kodulehel on võimalik tutvuda linnaeelarvete ja majandusaasta aruannetega alates 2006. aastast. Iga aasta kohta on kättesaadav põhieelarve, lisaeelarved, reservfondi eraldised, aastaaruanne jm info.

Tutvu varasemate aastate eelarvete ja muude dokumentidega siin.

Toetuste taotlemine Tartu linna eelarvest

Toetus tuleb taotleda taotluste esitamise infosüsteemis:
tartu.ee/kotoetused/linnaeelarvest

Infosüsteemi sisenedes toimub toetuse taotleja ja tema esindaja andmete kontroll äriregistrist.

Kui toetust taotledes tekib küsimusi, palume ühendust võtta Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Külli Lustiga (telefon 736 1148, e-post [email protected]).

Lähemalt toetuse taotlemisest

Tartu linna eelarvest on õigus toetust taotleda juriidilisel isikul, kui vastav õigus on juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga või linnavolikogu otsusega antud. Olete aastaid Tartu linna eelarvest toetust taotlenud ja ka saanud.

Tartu Linnavolikogu kehtestas 11. juuni 2020. a määruse nr 96 „Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord“ (määrus nr 96), mis jõustus  1. augustil 2020. a. Sellega seoses soovime juhtida Teie tähelepanu muudatustele toetuse taotlemises ning kasutamises.

Teie kui toetuse taotleja suhtes kuuluvad kohaldamisele määruse nr 96 §id 29-35 ning 51-53. Määruse nr 96 tervikteksti leiate Riigi Teatajast.

Kuivõrd toetuse taotlemise tähtaeg on 1. septembril soovime juhtida Teie tähelepanu olulistele muudatustele toetuse taotlemisel ning saamisel.

Toetust on õigus saada juriidilisel isikul, kui:
1) tal puudub riiklike ja kohalike maksude või maksete võlgnevus;
2) tal puudub muu võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
3) ta on tagastanud varasemal perioodil kasutamata jäänud toetuse;
4) ta on esitanud varem Tartu linnalt saadud toetuse kohta nõuetele vastava aruande, kui aruande esitamise tähtaeg on saabunud.

Toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotletava toetussumma suurust ja selle kasutamise otstarbe kirjeldust;
2) sündmuse või tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki, milleks toetust taotletakse;
3) kasusaajate arvu;
4) eeldatavat sündmuse või tegevuse kasulikkust Tartu linnale;
5) sündmuse või tegevuste ajakava;
6) sündmuse või tegevuste tulemuslikkuse hindamise mõõdikuid;
7) nägemust riskide maandamise kohta, kui toetust antakse taotletust väiksemas mahus.

Toetuse saajaga määruse nr 69 kohaselt enam lepinguid ei sõlmita, kuid toetuse saaja kohustub täitma järgmisi nõudeid:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik määruses nr 96 nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid (vastav kinnitus tuleb anda linnaportaali kaudu);
2) toetuse kasutamisel järgima oma tegevuses kehtivaid õigusakte;
3) taotluses nimetatu täielikult ellu viima, kui toetus anti täismahus;
4) kasutama toetust taotluses nimetatud sündmuse või tegevuse elluviimisega seotud kulude katmiseks eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult;
5) eristama toetuse oma raamatupidamises muudest tuludest ja kulud muudest kuludest;
6) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
7) taotlema tegevusvaldkonnale vastava struktuuriüksuse heakskiitu taotluses esitatud sündmuses või tegevustes olulises osas muudatuste tegemiseks;
8) informeerima viivitamata tegevusvaldkonnale vastavat struktuuriüksust asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine, meeskonna lagunemine vms), mis tingivad sündmuse või tegevuste osalise või täies mahus ärajäämise;
9) sündmuse või tegevuste osalisel või täies mahus ärajäämisel tagastama toetuse vastavalt osaliselt või täies mahus hiljemalt kolme kuu möödumisel ajast, mil ilmnes tegevuste osaline või täies mahus ärajäämine;
10) esitama toetuse kasutamise kohta aruanded tähtajaks (aruanded tuleb esitada linnaportaali kaudu);
11) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle.

Viimati muudetud 30.12.2022

Tartu linna eelarve 2021

Eelarve prioriteedid

 2021. aasta eelarve kogumaht on 215 miljonit eurot, mis on 3% enam kui 2020. aasta eelarves.

Tartu linn on koroonakriisi tingimustes edukalt toime tulnud. Tulude kriisist tingitud langus on osutunud kardetust väiksemaks ning linna finantspositsioon on suhteliselt hea. Uute investeeringute rahastamiseks kaasatakse laenuvahendeid 5,5 miljonit eurot, misjärel jääb 2021. aasta  lõpuks linna netovõlakoormuseks 54% põhitegevuse tuludest.

2021. aastaks on linna eelarve prioriteedid:

  • Elukeskkonna parandamine: teed ja tänavad - Riia tn viadukt ja tunnel, Oa tn, Laseri tn, kergliiklusteed (Tartu-Rahinge-Ilmatsalu, Vaksali tn-EMÜ-Waldorfkool), rattarendi arendamine, tänavavalgustuse korrastamise projektid, keskkonnasäästlik ja mugav ühistransport, Tartu on ainult rohelist elektrit tarbiv linn.
  • Kultuuri ja spordi väärtustamine: ettevalmistused Euroopa kultuuripealinnaks, Annemõisa jalgpallihall, ettevalmistused südalinna kultuurikeskuse rajamiseks.
  • Hariduse kättesaadavuse tagamine: koolide renoveerimise kava elluviimine, sh Salme 1a hoone rekonstrueerimise projekteerimine, Karlova kooli renoveerimise projekt. Mitmete lasteaedade rühmaruumide remont ja territooriumide korrastamine.
  • Koostöö ettevõtjate ja Tartu kõrgkoolidega.
  • Sotsiaalvaldkond: Tüve tn sotsiaalüürimajade ja Nõlvaku tn 10 hooldekodu ehitamine.
Tartu 2021. aasta eelarve suuremad investeeringud
Tartu 2021. aasta eelarve suuremad investeeringud

Tartu linna eelarve 2021

Eelarve interaktiivne visualiseering

Eelarve (ja eelarve täitmise) visualiseering on interaktiivne tööriist, mida kasutades saab igaüks Tartu linna eelarve andmetega tutvuda ning leida seoseid tulude ja kulude vahel. Eelarve visualiseeringus antakse edasi tähtsaimat infot Tartu linna eelarve ja selle täitmise kohta.

Kuna eelarve on suur ja mahukas dokument, siis üks lihtsaim viis seda mõista on graafikute abil. Täpsema info saamiseks on graafikute kõrvale toodud ka tabelid. Tartu eelarve visualiseerimiseks on kasutatud tarkvara Microsoft Power BI.

Eelarve visualiseering

Eelarve täitmise visualiseering

 

Reservfond

Reservfondi kasutatakse ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ning mille katmise vajaduse näeb ette õigusakt.

Reservfondi suurus on 2021. aastal 1 771 000 eurot (Tartu Linnavolikogu 17. detsembri 2020 määrus nr 124 "Tartu linna 2021. aasta eelarve" § 4 ja Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2021 määrus nr 143 "Tartu linna 2021. aasta I lisaeelarve" ).

Toetused reservfondist

Taotlus reservfondist

Kaasav eelarve

Avaliku raha kasutamine on teema, mille vastu ka kodanikud huvi tunnevad ning ka otsuste tagajärgi kõige selgemini tunnetavad. Selleks et anda ka linnakodanikele võimalus eelarve koostamisel kaasa lüüa, on kasutusele võetud kaasav eelarvemenetlus. Kaasava eelarve läbiviimine varieerub riigiti, kuid selle põhimõte on selge ja arusaadav: volikogu võimaldab kohalikul kogukonnal otsustada mingi osa eelarves kasutamise üle.

Tartu alustas 2013. aastal esimese Eesti omavalitsusena kaasava eelarve korraldamist. Kolmel esimesel aastal said tartlased otsustada 140 000 euro jagamise üle, 2016. aastal tõstis Tartu linnavolikogu kaasava eelarve summat 150 000 euroni ning 2018. aastal 200 000 euroni.

2021. aasta aprillist oktoobrini korraldatakse Tartus kaasavat eelarvet üheksandat korda. Linnaelanike otsustada on 200 000 euro kasutamine 2022. aasta eelarves.

Vaata kaasavast eelarvest lähemalt

Eelarvest maalähedaselt

Ühe suhteliselt suure omavalitsuse eelarvega tutvumine on inimesele, kes pole finantsküsimustega väga palju kokku puutunud, üpris keerukas ülesanne. See dokument on täis keerulist finantsterminoloogiat, numbreid, protsente, tabeleid. Siia lehele oleme eelarve erinevaid teemasid pisut lahti kirjutanud, et ka võhiku jaoks neid teemasid pisut lahti muukida.

Varasemad eelarved

Tartu kodulehel on võimalik tutvuda linnaeelarvete ja majandusaasta aruannetega alates 2006. aastast. Iga aasta kohta on kättesaadav põhieelarve, lisaeelarved, reservfondi eraldised, aastaaruanne jm info.

Tutvu varasemate aastate eelarvete ja muude dokumentidega siin.

Toetuste taotlemine 2021. aasta eelarvest

Toetus tuleb taotleda taotluste esitamise infosüsteemis:
tartu.ee/kotoetused/linnaeelarvest

Infosüsteemi sisenedes toimub toetuse taotleja ja tema esindaja andmete kontroll äriregistrist.

Kui toetust taotledes tekib küsimusi, palume ühendust võtta Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Külli Lustiga (telefon 736 1148, e-post [email protected]).

Lähemalt toetuse taotlemisest

Tartu linna eelarvest on õigus toetust taotleda juriidilisel isikul, kui vastav õigus on juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga või linnavolikogu otsusega antud. Olete aastaid Tartu linna eelarvest toetust taotlenud ja ka saanud.

Tartu Linnavolikogu kehtestas 11. juuni 2020. a määruse nr 96 „Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord“ (määrus nr 96), mis jõustus  1. augustil 2020. a. Sellega seoses soovime juhtida Teie tähelepanu muudatustele toetuse taotlemises ning kasutamises.

Teie kui toetuse taotleja suhtes kuuluvad kohaldamisele määruse nr 96 §id 29-35 ning 51-53. Määruse nr 96 tervikteksti leiate Riigi Teatajast.

Kuivõrd toetuse taotlemise tähtaeg on 1. septembril soovime juhtida Teie tähelepanu olulistele muudatustele toetuse taotlemisel ning saamisel.

Toetust on õigus saada juriidilisel isikul, kui:
1) tal puudub riiklike ja kohalike maksude või maksete võlgnevus;
2) tal puudub muu võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
3) ta on tagastanud varasemal perioodil kasutamata jäänud toetuse;
4) ta on esitanud varem Tartu linnalt saadud toetuse kohta nõuetele vastava aruande, kui aruande esitamise tähtaeg on saabunud.

Toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotletava toetussumma suurust ja selle kasutamise otstarbe kirjeldust;
2) sündmuse või tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki, milleks toetust taotletakse;
3) kasusaajate arvu;
4) eeldatavat sündmuse või tegevuse kasulikkust Tartu linnale;
5) sündmuse või tegevuste ajakava;
6) sündmuse või tegevuste tulemuslikkuse hindamise mõõdikuid;
7) nägemust riskide maandamise kohta, kui toetust antakse taotletust väiksemas mahus.

Toetuse saajaga määruse nr 69 kohaselt enam lepinguid ei sõlmita, kuid toetuse saaja kohustub täitma järgmisi nõudeid:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik määruses nr 96 nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid (vastav kinnitus tuleb anda linnaportaali kaudu);
2) toetuse kasutamisel järgima oma tegevuses kehtivaid õigusakte;
3) taotluses nimetatu täielikult ellu viima, kui toetus anti täismahus;
4) kasutama toetust taotluses nimetatud sündmuse või tegevuse elluviimisega seotud kulude katmiseks eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult;
5) eristama toetuse oma raamatupidamises muudest tuludest ja kulud muudest kuludest;
6) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
7) taotlema tegevusvaldkonnale vastava struktuuriüksuse heakskiitu taotluses esitatud sündmuses või tegevustes olulises osas muudatuste tegemiseks;
8) informeerima viivitamata tegevusvaldkonnale vastavat struktuuriüksust asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine, meeskonna lagunemine vms), mis tingivad sündmuse või tegevuste osalise või täies mahus ärajäämise;
9) sündmuse või tegevuste osalisel või täies mahus ärajäämisel tagastama toetuse vastavalt osaliselt või täies mahus hiljemalt kolme kuu möödumisel ajast, mil ilmnes tegevuste osaline või täies mahus ärajäämine;
10) esitama toetuse kasutamise kohta aruanded tähtajaks (aruanded tuleb esitada linnaportaali kaudu);
11) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle.

Viimati muudetud 16.06.2022

Tartu linna eelarvestrateegia

Tartu linna juhtimise lähtealuseks on pikaajalisi arengueesmärke ja tegevussuundi kajastav arengustrateegia aastani 2030 ja linna arengukava aastani 2025. Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

Arengukava koos eelarvestrateegiaga on aluseks kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

Tartu linna eelarvestrateegia 2022-2025

Aastateks 2022-2025 on koostatud finantsiliselt tasakaalustatud eelarvestrateegia, milles nähakse ette perioodi lõpuks eelarve ülejäägi saavutamine. Eesmärgiks on vastutsükliline eelarvepoliitika, mis tagab linna võimekuse lähitulevikus linnale oluliste suurte investeeringute teostamiseks.

Eelarvestrateegia märksõnadeks on haridus, kultuuripealinn ja rohepööre. Nimetatud kolme suuna väljaminekud moodustavad enamuse järgmise nelja aasta eelarvest.

Olulisemad eelarvestrateegias kavandatud tegevused:

  • Koolide investeeringute kava elluviimine.
  • Lasteaedade investeeringute kava elluviimine.
  • Euroopa Kultuuripealinna tegevused.
  • Keskkonnateadlikud algatused.
  • Elanike sotsiaalse kaitstuse suurendamine.
  • Tänavavõrgu korrashoid ja arendamine.

    Eelarvestrateegia aastateks 2022-2025 (arengukava IV osa)

    Eelarvestrateegia põhinäitajad

    Volikogu otsus eelarvestrateegia heakskiitmise kohta (7. oktoober 2021)

    Eelarvestrateegia lühikokkuvõte

    Koolide investeeringute kava

    Lasteaedade investeeringute kava

    Viimati muudetud 13.11.2022