Planeerimine

Hea tartlane!

7. oktoobril 2021 kehtestas Tartu Linnavolikogu Tartu linna uue üldplaneeringu, mis seab Tartu linna ruumilise arengu suunad lähimaks paarikümneks aastaks. Üldplaneering on linna ruumilise arengu suunamise olulisim dokument.

Planeeringuga määratakse ühest küljest linnaruumi pikemaajalised strateegilised suundumused – vaadatakse linna n-ö suuremalt lennukõrguselt. Teisest küljest aga on see tulevikku suunatud ruumilise arengu üsnagi detailne kava – siin kajastuvad sillad, tänavad, hoonestusalad, metsad, põllumaad, haljasalad, ülikoolid, lasteaiad, spordihallid jne. Oluline on selle juures arusaam, et igale konkreetsele krundile üldplaneeringuga kokku lepitud maakasutus- ja ehitustingimused on püsivad. Näiteks, et planeeritud lasteaia asemele ei saa ehitada parklat või et keset elurajooni ei ehitata hiljem tehast. Üldplaneeringu ülesandeks on tasakaalustada erinevate osapoolte, sh linnaelanike, ettevõtjate, tudengite ning linna kui avalike huvide ja väärtuste eest seisja ja riigi huvid. Tartu linn ei tee planeeringut iseendale, vaid kõigile, kes siin elavad, tegutsevad, liiguvad, õpivad ja puhkavad.

Tartu linna üldplaneering 2040+

Tartu linna üldplaneering 2040+ koondrakendus

Tartu uus üldplaneering asub interaktiivses rakenduses, mille abil on kõik kaardikihid ja planeeringu seletav tekstiosa elektroonsel kujul komplektselt ja mugavalt kasutatavad. Digiraamatus on ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja üldplaneeringu raames tehtud uurimuslikud tööd. Vaata digiraamatu kasutamise õppevideot siit.

Üldplaneeringu 10 tähtsamat väljakutset aastaks 2040+

• Tartu on omanäolise loomingulise õhustiku ning ruumiliselt tiheda kultuuri- ja haridusvõrgustikuga rahvusvaheline ülikoolilinn.
• Tartu on ligipääsetav linn, kus ühistransport ning jalgsi ja rattaga liikumine on eelistatud, jalg- ja rattateede võrk on katkematu.
• Tartu kesklinn on elav, jalakäijasõbralik ja inimmõõtmeline. Aastaringselt toimiv avalik ruum pakub rohelt võimalusi elamiseks, õppimiseks, vaba aja veetmiseks, ostlemiseks ja asjaajamiseks.
• Tartu elukeskkond on püsivalt hea, linn kohaneb säilenõtkelt majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamuutustega ning taotleb kõrget ehituskultuuri.
• Tartu vanalinn ja miljööväärtuslikud alad on korras. Linnaruum on kaasaegse, väärika ning ajas kestva arhitektuurikeelega.
• Tartu arvestab kliimamuutustega. Vihmavalingute ning ekstreemsete kuumaperioodide leevendamiseks on piisavalt haljastust.
• Tartu on koos naabervaldadega kujunenud ühtseks, ruumiliselt sidusaks linnaregiooniks.
• Tartu on kogukonnakeskne linn, kus linnaosa arengus on võtmeroll kodanikeühendustel. Igal linnaosal, alevikul ja külal on oma toimiv keskus.
• Tartu on laienenud külakeskuste ja alevike ümber. Maaline piirkond eristub selgelt linnalisest keskkonnast.
• Tartu eelistab linnakeskkonnas kortermaju. Lasteaiad, koolid, sportimis- ja puhkevõimalused asuvad elanikele võimalikult lähedal.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu Linnavolikogu 13. septembri 2018. a otsusega nr 93. Uut üldplaneeringut hakati tegema selleks, et siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 13. juulist 16. augustini 2020 Tartu kodulehel, Tartu raekoja infokeskuses ning Ilmatsalu huvikeskuses. Arvamusi sai esitada kaardirakenduses, e-kirjaga või tavakirjaga. Avaliku väljapaneku jooksul esitas arvamusi üle 260 inimese, ühelt isikult oli enamikel juhtudel mitu ettepanekut või arvamust.

Tartu linnavalitsus kujundas esitatud ettepanekute osas oma seisukohad, mille üle jätkus arutelu 30. septembril 2020 V Spa konverentsikeskuses.

Tartu linna üldplaneeringu eelnõule tehtud ettepanekud ja linna seisukohad
30. septembril 2020 toimunud arutelu protokoll
Fotod avalikust arutelust

Üldplaneeringu põhilahenduse arutelud 2021. aastal

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 20. aprillist kuni 20. maini 2021. Üldplaneeringu põhilahendusega sai tutvuda digiraamatus ning raekoja infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses. Tagasisidet sai anda nii digiraamatus, e-kirja või tavakirjaga.

Toimus kümme avalikku arutelu nii linnaosade kui ka teemade kaupa: 3. mai - Jalaka, Ropkamõisa, Ropka, Karlova; 4. mai – Supilinn, Kesklinn, Toometaguse, Vaksali, Tähtvere; 5. mai – Ränilinn, Tammelinn, Maarjamõisa, Veeriku, Variku; 6. mai– Ihaste, Annelinna, Jaamamõisa; 10. mai – Raadi, Kruusamäe, Kvissentali, Ülejõe; 12. mai – Ilmatsalu alevik ja küla, Tüki, küla, Rahinge küla, Kandiküla; 13. mai – Märja alevik, Pihva küla, Haage küla, Rõhu küla; 17. mai –Tähtvere küla, Vorbuse küla, Kardla küla; 18. mai – Emajõe matkarada, 19. mai – kergliiklus. Arutelusid saab järele vaadata Tartu linna YouTube'i kanalis.

Avaliku väljapaneku ajal tehti 440 ettepanekut.

Linnavalitsus võttis planeeringulahenduse kohta esitatud arvamuste osas seisukoha. Vaata ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti. Lisaks tegi linnavalitsus omalt poolt üldplaneeringusse täiendused, mille vajadus on tekkinud põhilahenduse ülevaatamise käigus. Vaata lähemalt siit.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 30. juunil 2021 kell 17 Eesti Rahva Muuseumis.

Arutelu protokoll
Fotod avalikust arutelust

Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 7. oktoobril 2021. Vaata lähemalt.

Tartu linna üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Tartu Linnavolikogu 13. septembri 2018 otsus nr 93)

Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (Tartu Linnavolikogu 24. jaanuari 2019 otsus nr 131)

Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta tehtud märkused ja ettepanekud

Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine (Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020 istungi protokolli kantav otsus nr LVK-IP-0020)

Seisukoha võtmine Tartu linna üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ja sellele eelnenud menetlusperioodi jooksul esitatud arvamuste osas (Tartu Linnavalitsuse 7. septembri 2020. a korraldus nr 932).

Tartu linna üldplaneeringu vastuvõtmine ning avalikule väljapanekule suunamine (Tartu Linnavolikogu 1. aprilli 2021 otsus nr 321).

Seisukoha võtmine Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud arvamuste osas (Tartu Linnavalitsuse 15. juuni 2021. a korraldus nr 701)
Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused (Tartu Linnavalitsuse 13. juuli 2021. a korraldus nr 813)
Seisukoha võtmine Tartu linna üldplaneeringule esitatud täiendavate arvamuste osas (Tartu Linnavalitsuse 24. augusti 2021. a korraldus nr 938)
Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine (Tartu Linnavolikogu 07. oktoobri 2021. a otsus nr 373)

Vastavalt 10.12.2021 kohtuotsusele nr 3-21-2570 on Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021.a otsus nr 373 tühistatud nõude osas: "Emajõe tn- Väike- Emajõe tn- Oa tn- Kroonuaia tn kvartalis peab nii Emajõe tn kui Oa tn frondist olema 1 korruse tasandil vähemalt 25% kaubandus- teeninduspindu.“

Keskkonnaamet on oma 07.10.2021. a kirjaga nr 6-5/21/2035-14 üle vaadanud ja andnud seisukohad Tartu linna üldplaneeringus käsitletud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekute osas. Kiri sisaldab ka ettepanekutest keeldumisi ning põhjendusi keeldumisteks. Üldplaneeringu seletuskirja ei ole keeldumiste alusel parandatud ning seetõttu tuleb ehituskeeluvööndis ehitamisel lisaks üldplaneeringule tutvuda ka käesolevas kirjas tooduga. Juhime tähelepanu, et Keskkonnaamet ei andnud nõusolekut detailplaneeringut koostamata maakütte, päikesepaneelide, tuletõrjeveevarustuse ja üksiku kinnistu sademeveelahenduse kavandamiseks ehituskeeluvööndisse (kirja lk 112).

Tartu üldplaneering (kehtestatud 2017. aastal)
Tartu Linnavolikogu otsus
üldplaneeringu kaardirakendus

Tartu kesklinna üldplaneering (kehtestatud 2016. aastal)
Tartu Linnavolikogu otsus

Tartu üldplaneering (kehtestatud 2005. aasta)
Tartu Linnavolikogu määrus

07.10.2021 Tartu Postimees. GALERII ⟩ Volikogu viimane istung algas meeleavalduse saatel, ent üldplaneeringu vastuvõtmist see ei vääranud
07.10.2021 Geenius.ee. Tartus äsja vastuvõetud uus üldplaneering lubab ehitada vastuolulise kultuurikeskuse
07.10.2021 Tartu Postimees. Volikogu viimasel istungil võib veel minna tuliseks vaidluseks
07.10.2021 Tartu Postimees. Looduskaitsjad kutsuvad Tartu volikogu üldplaneeringut tagasi lükkama
22.09.2021 Tartu Postimees. Toomas Kiho: generaalplaan ja südalinna kultuurikeskus
17.09.2021 Tartu Postimees. Mart Hiob: Tartu linna kuju sobib trammivõrgu ehitamiseks ideaalselt
17.09.2021 Tartu Postimees. TARTU TULEMINE ⟩ Salajane: kesklinna park kavandati hoonestada juba Stalini ajal
10.09.2021 Tartu Postimees. Linn tahab Ihaste tüliõunast tüki ära osta
10.09.2021 Tartu Postimees. Tanel Tein: sotside rohepesu keskpargi näitel
09.09.2021 Tartu Postimees. GALERII ⟩ Keskparki kultuurikeskuse rajamise vastased riputasid plakatid parki ning suundusid debatile
06.09.2021 Tartu Postimees. Kohalikud tahavad üldplaneeringut muuta, linn seda ei kavatse
06.09.2021 Tartu Postimees. Advokaadid: võitlus linna üldplaneeringu vastu ei tohi muutuda isiklikuks laimukampaaniaks
01.09.2021 Tartu Postimees. GALERII ⟩ Metsatüli arutelul näitasid kohalikud näpuga eeskätt linnavalitsuse peale
26.08.2021 Tartu Postimees. Sina ole õnnelik, et uue asfaldi saad
11.08.2021 Tartu Postimees. Reno Laidre: kuhu saavad Tartus kodu rajada noored pered?
28.07.2021 Tartu Postimees. Tanel Tein: kaasamise farss keskpargis ja mujalgi
02.07.2021 Tartu Postimees. Üldplaneeringu avalikul arutelul osalejad süüdistasid linnavalitsust ebapädevuses
29.07.2021 Tartu Postimees. Kolmapäeval toimub Tartu üldplaneeringu avalik arutelu
17.06.2021 Tartu Postimees. Tartu linnajuhid räägivad üldplaneeringust kuu lõpus
14.06.2021 Tartu Postimees. Lemmit Kaplinski: olen vastu avalikkusest mööda minevale kuluaaripoliitikale
08.06.2021 Tartu Postimees. Kolmandik planeerimisettepanekuist käis keskpargi kohta

21.05.2021 Bioneer. Eesti Rohelise Liikumise kommentaarid Tartu üldplaneeringule
18.05.2021 Tartu Postimees. Vahur Kalmre: 25 küsimust, miks Süku-vaidlust ei tohi lõpetada
11.05.2021. Tartu Postimees. Gea Kangilaski: Tartu trammi idee pole maha maetud
06.05.2021 Tartu Postimees. Mati Raamat: üldplaneering seab liikluses esiplaanile ratturid ja jalakäijad. Arvestada tuleb tehnoloogia muutumisega
05.05.2021 Tartu Postimees. Märt Põder: targas linnas parki ei ehitata
04.05.2021. Tartu Postimees: Liisa Unt: Meie argieluteemad üldplaneeringus. Kavandatav mõjutab igapäevast elu

01.05.2021 Tartu Postimees. Linn seab Keskpargi kaitsjate petitsiooni usaldusväärsuse kahtluse alla

01.05.2021 Delfi: Paradoks: Tartu kultuurikeskuse vastu allkirja andnute seas ülekaalus need, kes ilmselt sealkandis ei elagi

29.04.2021 Tartu Postimees. Egle Tamm: Ajaloo väärtustamine üldplaneeringus. Miljööalad ja muinsuskaitse
27.04.2021 Tartu Postimees. Üldplaneering vassib keskpargi tulevikku kirjeldades
23.04.2021 Sirp. Visioone ei pea une ja vaba aja arvelt looma
20.04.2021 Tartu Postimees. Tartu uus üldplaneering on nüüd avalikul väljapanekul

20.04.2021 Tartu Postimees. Antti Roose: kartograafiline kiirkursus Tartu elamuarengust

16.04.2021 Tartu Postimees. FOTOD ⟩ Keskpargi ala kannab endas hindamatut kultuuripärandit

15.04.2021 Tartu Postimees. Keskpargi hoonestamist vaidlustab üle 5000 inimese

15.04.2021 Tartu Postimees. Tartu viimane kõrghoone sai ehitusloa

14.04.2021 Tartu Postimees. Vahur Kalmre vastulause abilinnapea Reno Laidre vastulausele, ikka üldplaneeringust

13.04.2021 Tartu Postimees. Jüri Kõre: lustimajad okaskeradele elurikkust päästmas

13.04.2021. Tartu Postimees. Indrek Ranniku: üldplaneering on kõigile tartlastele

13.04.2021 Tartu Postimees. Reno Laidre: sadamaraudtee ja Tartu linna tulevik paistab roheline

12.04.2021 ERR. Tartus Annelinna ja Ropka vahele autosilda ei tule / Raadiointervjuu

08.04.2021 Tartu Postimees. Vastulause Vahur Kalmrele: Kultuurikeskus kerkib südalinna kooskõlas üldplaneeringuga
07.04.2021 Tartu Postimees. Vahur Kalmre: hüvasti, üldplaneering!

05.04.2021 Tartu Posimees. Linnutee matkarada sel kevadel loodusnautijaid ei oota

01.04.2021 Tartu Postimees. Volikogu võttis vastu Tartu linna üldplaneeringu

31.03.2021 Tartu Postimees. Komisjon hääletas keskpargi kaitsmise ettepaneku maha
31.03.2021 Tartu Postimees. Indrek Ranniku: kultuurikeskuse saatus on ka kesklinna saatus

28.03.2021 Tartu Postimees. Valimisliit Tartu Eest tahab keskpargi kaitseks muuta üldplaneeringut

19.03.2021 Tartu Postimees. Plaan muutus: sadamaraudteele tuleb sõidutee asemel rattatee

12.03.2021 Tartu Postimees. Looduskaitse kriipsutas ka Sõbra silla mõtte maha

04.03.2021 Tartu Postimees. Ajakitsikuses linnavalitsus tahab volikogu istungi lükata naljapäevale

17.02.2021 Tartu Postimees. Uuring: Sõbra sild tõmbaks Sõpruse sillalt liiklust ära

04.02.2021 Tartu Postimees. Kampaaniapilt Sükust tõmbas käima ägeda debati

18.11.2020 Tartu Postimees. Tühjana seisva raudteemaa saatus võib olla mitmekesine

17.11.2020 Postimees. REGIONAALARENG ⟩ Tuuli Veersalu: üldplaneeringud peavad julgema tulevikuga tõtt vaadata

27.10.2020 Tartu Postimees. Tanel Tein: pallaslaste toetuseks – vapruse, vabaduse, rõõmuga

21.10.2020 Bioneer. Tartu annab aiapidajatele Ihaste teel maad juurde

21.10.2020 Tartu Postimees. INTERVJUU ⟩ Auto on Tartus saatanast. Kas on ikka?

11.10.2020 ERR. Tõnis Arjus: aina enam küsitakse kesklinnas tarbimisvabu ruume

08.10.2020 Tartu Postimees. Kas Ropka silla asemel hoopis Sõbra sild?

02.10.2020 Tartu Postimees. Aus linnaametnik: Tartu pole seadnud eesmärki autoliiklust vähendada

30.09.2020 Tartu linna koduleht. GALERII avalikust arutelust

30.09.2020 Tartu Postimees. Reno Laidre: tartlased näitasid valmidust linna arengus kaasa rääkida
30.09.2020 Tartu Postimees. Täna saab Vspas sõna sekka öelda Tartu üldplaneeringu avalikul arutelul
29.09.2020 Tartu Postimees. Plaanitavad ahikütte nõuded muudavad pottsepad murelikuks

28.09.2020 ERR. Ujula tänava pikendamine Tartus põhjustab vaidlusi

11.09.2020 Tartu Postimees. Irja Alakivi: Üldplaneering pöörab parkidele liiga vähe tähelepanu
01.09.2020 Tartu Postimees. Kadri Leetmaa: Ühe planeeringu õppetunnid. Kui oluline on linna üldplaneering?
01.09.2020 Tartu Postimees. Andrus Punt: heinaaeg ei sulge tartlaste suud
31.08.2020 Tartu Postimees. Mart Hiob: Järgmine samm on tramm
21.08.2020 Tartu Postimees. Enriko Talvistu: autod on tulnud Tartusse selleks, et jääda
21.08.2020 Tartu Postimees. Merike Lumi: niitmisest ja Jänese matkarajast
19.08.2020 Tartu Postimees Linlased tegid hulga märkusi uute autotänavate vastu
19.08.2020 Tartu Postimees. Sadamaraudtee kohale ei tohi ehitada automagistraali
13.08.2020 Tartu Postimees. Ruuben Kaalep: Tartu uue üldplaneeringu eelnõu on täis vastuolusid
10.08.2020 Tartu Postimees. Üldplaneeringu eelnõu avalik väljapanek kestab nädala lõpuni
01.08.2020 Tartu Postimees. Video ⟩ Eksperiment. Jänese matkaraja läbib rõõmuga algusest lõpuni vaid fanaatik
15.07.2020 Tartu Postimees: Lenne Rähn-Kuusik: kaasamine Tartu moodi

13.07.2020 Kuku raadio. Intervjuu Indrek Rannikuga

09.07.2020 Kuku raadio Linnatund. Intervjuu Indrek Rannikuga alates 00:43

08.07.2020 Tartu Postimees. Helge kauge tulevik: sadu kilomeetreid rattateid ja neli uut silda
03.07.2020 Tartu Postimees. Tartu trammiutoopia hääbumine
27.06.2020 Tartu Postimees. Omavoliliselt Jänese matkarajale kaevatud kanalite aeg saab läbi

25.06.2020 ERR. Tartu uus üldplaneering liidab endaga Tähtvere

03.06.2020 Tartu Postimees. Emajõelinna kärajatest võttis osa mitusada tartlast

29.05.2020 Tartu Postimees. Tartlasi oodatakse kaasa mõtlema Emajõelinna tuleviku teemal

26.05.2020 Tartu Postimees. Aksel Part: Tartu uus suund

18.05.2020 Tartu Postimees. Abilinnapea: peaksime sadamaraudtee koridori kasutust uuesti mõtestama

14.05.2020 ERR. Spetsialistid soovitavad Tartu kesklinnast liikluse eemale juhtida Karlova tunneliga

21.04.2020 Tartu Postimees. Tartus käib Emajõelinna kavandamine

13.01.2020 Tartu Postimees. Reno Laidre: miks autostumine jätkub katastroofiliselt kiiresti?

Tartu Linnavolikogu võttis 18. juuni 2026 otsusega nr 52 vastu ja suunas avalikule väljapanekule Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu.

Planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu külas, hõlmates Angervaksa, Raudla, Katsetiikide, Kalatiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi katastriüksusi. Planeeringuala suurus on ligi 200 hektarit.

Ilmatsalu üldplaneeringu alusdokument on Tartu linna üldplaneering 2040+. Planeeringu kaardirakendus kajastab planeeringuala uut ruumilist lahendust, selle elluviimiseks vajalikke üldisi maakasutus- ja ehitustingimusi jm üldplaneeringu ülesannetega seonduvaid andmekihte. Planeeringu seletuskiri täpsustab, millised muutused sellega Tartu linna üldplaneeringus kaasnevad ja selgitab muudatuste sisu. Linna üldplaneeringu kaardikihte ja seletuskirja peatükke, mille muutmiseks puudub vajadus, ei käsitleta, ning need kehtivad muutmata kujul ka Ilmatsalu piirkonnas üldplaneeringu alal. Muudatusi selgitav seletuskiri on kättesaadav kaardirakenduses. Muudatused viiakse kehtivasse üldplaneeringusse sisse kehtestamise ajaks.

Üldplaneeringu põhilahendus on koostatud ja avalikustatakse digiraamatuna. Planeeringu digiraamat on interaktiivne rakendus, mille abil on kõik kaardikihid ja planeeringu seletav tekstiosa elektroonsel kujul komplektselt ja mugavalt kasutatavad, võimaldades erinevate valdkondade koosmõju tervikuna hinnata. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega paberkujul on võimalik tutvuda infokeskuses raekojas, digitaalsete materjalidega Tartu linna veebilehel.

Tutvu Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu põhilahendusega

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 10. juulist 17. augustini 2026.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärk on kaasata avalikkust planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide huvitatud või puudutatud isikute seisukohad planeeringulahenduse osas ning tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Planeering avalikustatakse veebirakendusena, mille abil on kõik kaardikihid, seletuskiri ning keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne elektroonsel kujul kättesaadavad.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega on võimalik tutvuda Tartu infokeskuses raekojas ja digitaalsete materjalidega Tartu linna veebilehel.

NB! Kõik materjalid on kättesaadavad hiljemalt alates avaliku väljapaneku alguse päevast.

Arvamusi on võimalik esitada

• veebikeskkonnas

• e-postiga aadressile [email protected]

• posti teel (Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakond, Küüni 3, Tartu)

Planeeringu tutvustamiseks korraldab linnavalitsus avaliku arutelu. Avalik arutelu toimub 10. augustil kell 18 Ilmatsalu kooli saalis.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga luuakse võimalused Ilmatsalu alevikku elanike lisandumiseks. Planeering loob paremad eeldused teenuste ligi meelitamiseks ja ühistranspordi paremaks toimimiseks suurema tarbijaskonna tõttu. Teenuste lisandumisel piirkonda tõuseb elukvaliteet, samuti väheneb autoga sundsõitude tegemise vajadus linna ja aleviku vahel.

Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse kasutusest väljas olev tehismaastik ning rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab Ilmatsalu küla, Ilmatsalu aleviku ja Tüki külaga loogilise terviku. Luuakse esteetilisem keskkond aleviku elanikele. Planeeringu rakendumisel antakse maakasutusele uus funktsioon, mis vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu ning tagab Tartu linna ääreala kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana.

Veekogud on Ilmatsalu maastiku oluliseks elemendiks. Endiste kalakasvatustiikide asemele tehisjärve rajamine/tiikide rekonstrueerimine tõstab ala maastikulist väärtust ja seob selle ümbritseva looduskeskkonnaga.

Uute puhkevõimaluste (golfiväljak, veeliikluse tagamine Ilmatsalu jõel) loomine võimaldab paremini kasutada Ilmatsalu-Kärevere linnutee matkarada, linnuvaatlustorni, matkaraja äärsete puhke- ja lõkkekohtade ja Ilmatsalu jõe puhkepotentsiaali ja toetab piirkonna arengut.

Uued teenused tõstavad piirkonna atraktiivsust. Näiteks on Ilmatsallu kavandatava golfikesuse asukoht Tartu linna elanikele paremini kättesaadav, kui praegu Tartu linnale lähim golfikeskus 55 km kaugusel Otepääl.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga (Ilmatsalu ÜP) nähakse ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala muutmine ning Ilmatsalu aleviku laiendamine kavandatava elamu maa-ala, sellega piirnevate tehisveekogude, lähialale jäävate rohealade ning Ilmatsalu jõest põhja poole jääva puhke- spordi ja kultuurirajatiste maa-ala ulatuses. Ilmatsalu ÜP lahendus oleks vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, kus on ette nähtud tootmismaa juhtotstarve eesmärgiga kavandada ulatuslik päikeseenergial põhinev taastuvenergeetika rajatiste kompleks (päikesepark). Seetõttu tehakse planeeringuga ettepanek tootmismaa juhtotstarbe muutmiseks kehtivas ÜP-s.

Ilmatsalu ÜP-ga kavandatakse kompaktse asustuse arenguala ja asustusüksuse Ilmatsalu aleviku tiheasustusala laiendamist planeeringuala poolitavast Ilmatsalu jõest põhja poole kavandatava golfiala ja elamupiirkonna ulatuses. Ilmatsalu aleviku laiendamine on põhjendatud maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna arendamiseks ja endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamiseks.

Planeeringualale kavandatakse rajada kaks tehisjärve. Suurema tehisjärve äärde on kavandatud supelrand. Veekogude ümber planeeritakse arhitektuuriüksustele ILM 11 ja ILM 13 grupiti elamumaad. Lubatud on nii ridaelamute, üksikelamute kui paariselamute ehitamine. Arvestuslikult on üksustesse võimalik ehitada ca 100 üksik- või kaksikelamut ja kuni 19 ridaelamut. Kruntidele Tellise tee 4 ja Tellise tee 6 on lubatud kuni 6 korteriga korterelamute ehitamine. Tellise tee 7 kinnistule, planeeritakse tootmismaa juhtotstarbega ala. Kinnistul tuleb säilitada ja restaureerida tellisetehase korsten kui väärtuslik ehituspärandi objekt.

Elamutele kavandatud arhitektuuriüksustel tuleb maa-alade planeerimisel ja projekteerimisel kujundada tänavalõikude kaupa ühtne ruumiline arhitektuurne keskkond.

Tehisjärve ümber planeeritud väikeelamugruppide vahele on kavandatud avalikult kasutatavad rohealad, mis võimaldavad vaba juurdepääsu tehisjärvele. Rohealad on planeeritud ka Ilmatsalu jõe kallastele ning Järve tee äärde väiksema tehisjärve juurde. Ilmatsalu jõe lõunakaldale ette nähtud roheala tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise.

Elamupiirkonda ümbritsevana ja kohati läbivana on planeeritud tänavad. Samuti on tee kavandatud planeeringuala lõunaossa sadamale ja golfikeskusele juurdepääsuks. Linnutee matkaraja algusesse kavandatakse parkla matkaraja külastajatele, bussipeatus ja liikuvuskeskus.
Ilmatsalu jõe äärde Sulaoja suudmega piirnevale alale kavandatakse väikesadam. Sadamas peab Linnutee matkaraja koridor olema varustatud jalgväravatega ning ööpäevaringselt avatud, samuti peab olema tagatud matkarada ja sellel paiknevate lõkkekohtade teenindamiseks vajaliku transpordi läbipääs.

Tellise tee 2 ja Spordimäe kinnistutele kavandatakse puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala ning Golfi kinnistule golfiküla – golfiväljakud koos golfikeskusega.

Arhitektuuriüksuse ILM13 ehitustingimuste kohaselt on Tellise tee 2 krundile võimalik ehitada lasteaed vms ühiskondlik hoone.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga 2040+ nähakse ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala muutmine ning Ilmatsalu aleviku laiendamine kavandatava väikeelamu maa-ala, sellega piirnevate tehisveekogude, lähialale jäävate rohealade ning Ilmatsalu jõest põhja poole jääva puhke- spordi ja kultuurirajatiste maa-ala ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tehakse ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks

Ilmatsalu jõe koridor soovitakse väärtuslikust maastikust välja arvata. Arvestades, et kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikule maastikule, peab linn võimalikuks teha ettepaneku väärtusliku maastiku piiride korrigeerimiseks. Planeeringualaga piirnev väärtuslik maastik säilib, selle kaitsetingimusi ei muudeta, seega tegemist ei ole maakonnaplaneeringu sisulise muutmisega.

KSH järeldused

• Üldplaneeringu elluviimine kasutuseta kalakasvanduse alal toetab Ilmatsalu piirkonna ja Tartu linna arengut. Piirkonnast kujuneb läheduses paikneva Ilmatsalu aleviku ja küla tiheasutusalaga (asumiga) sobiv ja sidus asustus.
• Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse endise tootmisala kasutuseta tehismaastik. Ilmatsalu alevikuga piirnevale alale rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, seega muudetakse praegust maakasutust ning ala funktsionaalsust. Üldplaneeringus kavandatu elluviimisel mitmekesistuvad Tartu linna ja lähipiirkonna elanike vaba aja veetmise võimalused. Golfikeskus ja väikesadam täidavad Tartu linnaäärse puhkeala eesmärki, kuhu on kesklinnast lihtne ja kiire jõuda. Planeeringu elluviimine vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagab Tartu linna ääreala kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana ning piirkonna elujõulisena hoidmise.
• Uute puhkevõimaluste (golfiväljak, veeliikluse tagamine Ilmatsalu jõel) loomine võimaldab paremini kasutada Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkaraja, matkaraja äärsete puhke- ja lõkkekohtade ja Ilmatsalu jõe puhkepotentsiaali ning toetab piirkonna arengut
• Planeeringuga korrastatakse vaated hooldatud ja seega esteetiliselt vaadeldavale alale.
• Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei tähenda asustuse arengu eelistamine tiheasumite alal ehituskeeldu mujal, küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ning pidamine on kulukas. Üldplaneeringuga ei kavandata põllu- ega metsamaade kruntimist, samuti ei moodustata ruumiliselt isoleeritud pisiasumeid.
• Planeeringulahendus tagab maakondliku tasandi rohevõrgustiku Rahinge tugiala põhieesmärgi, säilitades rohevõrgustiku sidususe ja loomade takistusteta liikumise. Angervaksa kinnistul metsa osakaal väheneb, kuid ala ei piirata ning tagatakse loomade vaba liikumine. Rohelise koridori peamine funktsioon, mis on seotud puhke-eesmärgil inimeste vaba liikumise tagamisega, säilitatakse, kuna üldplaneeringuga on ette nähtud Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkaraja uude asukohta rajamine (sõiduteest eraldi). Planeeringulahendus ei oma olulist mõju loomade liikumisele Laugesoo ja Ilmatsalu paisjärve ümbritsevate maa-alade vahel piki Ilmatsalu jõe kallast, kuna võib eeldada, et loomad on aktiivsemad öisel ajal, mil inimhäiringud on minimaalsed ning otseseid füüsilisi barjääre/takistusi liikumisele ei seata.
• Tööde läbiviimisel ilmneb mõju pinnaveele juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid ning ega valita tööde läbiviimiseks sobivat aega. Golfikeskuse rajamisest ja ala kasutusest tingitud väetamise- ja taimekaitsevahendite kasutamise vajadus mõjutab eeldatavalt pinnaveekogude seisundit juhul, kui selleks ei rakendata leevendusmeetmeid (õigesti doseeritud kogused, looduslikud taimekaitse vahendid, veekogudele liiga lähedal kemikaalide kasutamine). Projekteerimisel on ka olulise tähtsusega niisutussüsteemi lahendamine selliselt, et oleks tagatud veekogude veekvaliteedi säilimine, tungivalt soovitatav on kavandada integreeritud drenaaži- ja niisutussüsteemi, kus üleliigne vesi kogutakse drenaaži abil kokku vastavatesse reservuaaridesse või veekogudesse (tiikidesse) ja korduvkasutatakse niisutamise vajaduse tekkimisel.
• Sulaoja ja Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndite vähendamine detailplaneeringu joonisel näidatud ulatuses ei mõjuta oluliselt leevendusmeetmete järgimisel Ilmatsalu jõe ja Sulaoja, mis on ühtlasi Rahinge maaparandusehitiste eesvoolud, kaldaaladel olemasolevate looduskoosluste seisundit, ei too kaasa inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju, samuti ei piirata ega takistata inimeste liikumist veekogude ääres.
• Üldplaneeringu ega detailplaneeringu koostamise staadiumis ei ole tingimata radooniuuringu läbiviimine vajalik, kuna see ei mõjuta planeeringute lõpptulemust. Hoonete projekteerijale peaks jääma võimalus otsustada, mil viisil ta garanteerib, et projekti kohaselt ehitatud hoone hilisema kasutuse käigus siseõhu radoonisisaldusele kehtestatud nõuetele vastab. On võimalik juba ennetavalt lähtuda eeldatavast halvemast pinnase radooniriski klassist või teostada pinnaseõhus leviva radoonisisalduse uuring, kui see projekteerija hinnangul lisab kindlust vajaliku lõpptulemuse saavutamise osas.
• Planeeringu alale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku ega kaitstavaid looduse üksikobjekte.
• Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne tagajärgi, mis mõjutaksid planeeringualaga piirneva Kärevere looduskaitseala ja lähedusse (ligikaudu 1,5 – 2,0 km kaugusele) jääva Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist.
• Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Kärevere linnu- ja loodusalale ning Alam-Pedja linnu- ja loodusalale on negatiivne mõju välistatud. Kavandatava arenduse elluviimine ei avalda mõju Kärevere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate lindude elupaigale, kuna tegevused viiakse ellu väljaspool liikide elupaika (väljaspool Kärevere linnuala), seega otsesed ehitustegevuse mõjud puuduvad. Planeeringu elluviimine ei muuda olemasolevaid keskkonnatingimusi Kärevere linnualal. Metsa ja planeeringuala vahele jääv kraav jääb looduslikku seisu, elanikele ülepääsu Kärevere looduskaitsealale sattumiseks ei rajata ja selleks eeldusi ei looda. Planeeringu elluviimisega ei kaasne selliseid tagajärgi, mis võiks linnuala kaitse-eesmärgiks olevate lindude elutingimusi linnualal, samuti loodusala kaitse-eesmärgiks olevates elupaikades muuta. Lähedal asuvad Kärevere ja Emajõe luhad pakuvad lindudele piisavalt mitmekesiseid toitumisvõimalusi. Kuna alal ei ole moodustatud kaitseala ja sinnani ei ulatu Natura 2000 loodus- ja linnuala, siis maaomanikku ei saa kohustada vabaveelisi tiike säilitama ega lindudele toidulauda tagama kalade kasvatamise või kalade kasvamiseks sobivate eelduste loomise näol. Samas on oluline välja tuua, et tehisjärve kavandatakse saar ning KSH aruandes on toodud mitmeid meetmeid lindude elupaiganõudlust arvestavate tingimuste loomiseks.
• Lihtsasti kättesaadava toidubaasina kasutatavad endised kalakasvatustiigid olid aktiivse inimtegevuse puudumisel paljude linnuliikide peatus- ja toitumispaigaks. Seoses elamupiirkonna rajamisega võivad esialgu kaasneda muutused ala varem harjumuspäraselt kasutava linnustiku arvukuses ja liigilises koosseisus. Endisi kalatiike (nende asukohti) elu- ja toitumiskohana kasutavatele lindudele pakub rajatav tehisjärv ja saar eeldatavalt soodsaid elupaiku (toitumis-, varje- ja pesitsusvõimalusi). Liikidele soodsaid elupaiku pakub ka rajatava golfiala tiiktakistuste süsteem.
• Ehitustegevus ei avalda negatiivset mõju lähialale (ligikaudu 500 m) jäävale Ilmatsalu käpaliste püsielupaigale. Ala veerežiimi ega kaitstava taimeliigi kasvukoha soodsat seisundit kavandatava arendustegevuse elluviimine ei mõjuta.
• Endiste kalakasvatustiikide ühendamine tehisveekoguks ilmestab ja muudab positiivselt piirkonna maastiku üldilmet.
• Ilmatsalu savimaardla ala on juba eelnevalt osaliselt hoonestatud ning planeeringuga kavandatud elamud enam savimaardla kui terviku olukorda oluliselt ei mõjuta. Ilmatsalu savimaardlale ehitamisel on väljakaevatavat loodusressurssi võimalik taaskasutada sihipäraselt samal kinnistul golfialade kujundamisel või madalamate alade täitmisel. Väljaspool hoonete ehitusala Ilmatsalu savimaardla kaevandamisväärsus säilib. Üldplaneeringu elluviimisel ei piirata ligipääsu Sangla turbamaardla varudele ega mõjutata loodusressursi kvaliteeti, seega ei avalda golfiväljaku rajamine turbamaardla alale negatiivset mõju.Arhitektuuriüksuse IMT 2 piiresse jäävad Angervaksa ja Raudla katastriüksused, mis on osa suuremast turbamaardla reservvaru alast, mis on arvatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Angervaksa katastriüksus jääb Sangla turbamaardla (kasutatav turbaala, maardla kood MRD0000165, registrikaardi nr 195) plokkidele nr 19 ja 20. Plokil nr 19 on vähelagunenud turba aktiivne reservvaru, plokil nr 20 hästilagunenud turba aktiivne reservvaru. Plokile nr 20 jääb ka Raudla katastriüksus. ILM13 arhitektuuriüksuse piiresse jäävad Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, Golfi, Kalatiikide, Katsetiikide ja Spordimäe katastriüksused, mis asuvad täielikult või osaliselt Ilmatsalu savimaardlal (1. plokk, maardla kood MRD000072, registrikaardi nr 759, keraamiline savi), mis on määratud aktiivseks reservvaruks. Maardlate kaevandamisloa menetluses tuleb hinnata tegevusega koosnevat keskkonnamõju elamu ja puhkealale.
• Kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavate keskkonnakaitse abinõude rakendamisel ja ohutusnõuete järgimisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest ja Tartu linna jäätmehoolduse eeskirja nõuetest, sel juhul puudub jäätmekäitlusest põhjustatud oluline mõju looduskeskkonnale.
• Planeeringu realiseerumisel ei killustata ümbritsevat maakasutust, senised piirkonna elamis- ja töötingimused säilivad: planeeringu elluviimine ei avalda põhjas ja läänes piirnevate metsamassiivide, idas ja kagus paiknevate põldude ja üksikmajapidamiste kasutamisetingimustele negatiivset mõju. Planeeringu elluviimisel on võimalik jätkata ümbritsevatel kinnistutel olemasoleva maakasutusega.
• Golfiväljaku maa-ala on ulatuslik ja tugeva inimmõjuga, mille projekteerimisel tuleb eelkõige arvestada ümbritseva keskkonnaga ning kavandada ala looduslähedasena, et võimaldada erinevatele liikidele (linnud, kahepaiksed, putukad) selle kasutamist elupaigana.
• Planeeringu lahendusega kavandatava tegevuse puhul võib ajutiselt, ehitustööde ajal, kaasneda õhukvaliteedi halvenemine ja mürataseme tõus ehitustööde tsoonis ja lähialal. Inimeste tervist kahjustava välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist ega müra normtaseme ületamist ei ole ette näha. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja õhusaaste teket.
• Üldplaneeringus on arvestatud Euroopa rohelises kokkuleppes prioriteetidena nimetatud keskkonnaeesmärkidega: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide taastamine ja kaitse. Planeeringulahenduse elluviimisel ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju nimetatud eesmärkide täitmisele. Planeeringu elluviimisel puudub eeldatavalt koosmõju ja kumulatiivne mõju teiste piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate tegevustega.
• Üldplaneeringu rakendumisel antakse kasutusest väljas olevale tootmismaale uus funktsionaalsus eesmärgiga vähendada kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagada linna lähiümbruse kasutuselevõtmine elu- ja puhkepiirkonnana. Planeering arvestab ümbritseva keskkonnaga, tehismaastiku kui endise tootmisala taaskasutamise ja ala arendamise parima lahendusega ning võimalikult soodsa keskkonna- ja loodusliku seisundi säilitamisega.

• Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga seotud kirjavahetus.

• Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsus nr 139)
• Informatsioon Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtadest ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise (KSH) hindamise programmist (Tartu Linnavolikogu 26.03.2024 nr LVK-I-0098)
• Saabunud ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ja linna seisukohad
• Vastavalt esitatud ettepanekutele ja linna seisukohtadele muudetud ja täiendatud üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (märts 2024)
• Üldplaneeringu lähteseisukohad
• Seisukohtade võtmine Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste osas (Tartu linnavalitsuse 22. juuli 2025. a korraldus nr 537)
• 11. augustil 2025 Ilmatsalu koolis toimunud Ilmatsalu üldplaneeringu eelnõu avaliku arutelu protokoll. Arutelul tutvustati avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ja selgitati linnavalitsuse seisukohti ettepanekute kohta.
• Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ning avalikule väljapanekule suunamine (Tartu Linnavolikogu 18. juuni 2026. aasta otsus nr 52).

Lisainfo:

Indrek Ranniku, Tartu Linnavalitsuse planeeringute valdkonna juht (üldplaneeringud), [email protected], tel 511 0990

Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda planeeringute registris ja detailplaneeringute kaardirakenduses.

Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku saab esitada läbi elektroonilise algatamise taotluse.

Vastavalt planeerimisseadusele on detailplaneeringu koostamine nõutav:

• linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks;
• olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;
• olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.

Tartu linna üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks Tartu linna maalises piirkonnas kompaktse asustuse arengualad (uusasumite alad), mille koosseisus on sageli üks-kaks kompaktse asustusega ala, täpsemalt maa- asulat või külakeskust.

Enne detailplaneeringu taotluse esitamist tutvuge:
Tartu linna üldplaneeringuga,
kehtivate detailplaneeringutega,
projekteerimistingimuste andmise tingimustega.

Kohalik omavalitsus võib otsust kaalutledes keelduda detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest või kehtestamisest.

Koostamisel olevate detailplaneeringute failide esitamine.

NB! Planeeringu materjalid peavad olema koostatud vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti poolt vastavalt planeerimisseadusele, planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavate nõuete määrusele ja soovituslikult Tartu linna detailplaneeringu koostamise vormistamise nõuetele. Tutvu ka teiste abiks planeerimisel materjalidega.

Planeeringute avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseadusele.

Tartu linna avalikustamisel planeeringud

Arvamuse avaldamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 on planeeringu osas võimalik avaldada arvamust 30 päeva jooksul.

Avalik väljapanek

Vastavalt planeerimisseaduse § 135 lg-le 1 korraldab linn peale planeeringu lahenduse vastuvõtmist avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek kestab kaks või kuni neli nädalat.

Tartu linnal on koostöös DAGOpen OÜ ja R-Konsult OÜ-ga valminud Uus-Tähtvere elamupiirkonna hoonestuskava eskiis. Hoonestuskavas on antud mitmekesise hoonestusega elamupiirkonna ruumiline lahendus ja tänavavõrgu paiknemine koos tänavate ristlõigetega ning määratud keskusala.

Piirkonda on ette nähtud üksik- ja kaksikelamud, ridaelamud, aga ka 6-8 korteriga korterelamud. Fr. R. Kreutzwaldi tänava äärsetele kruntidele on määratud hoonestuse tihendamise võimalus. Määratud on täidetava pinnasega alad. Täpsustatud on jõeäärse rohekoridori paiknemine. Lahendatud on paadisadama paiknemine ja parameetrid. Keskusalale on kavandatud võimalus lasteaed-algkooli, toidupoe ja liikuvuskeskuse rajamiseks.

Üldplaneeringuga on seatud eesmärgiks planeeritud rohealade avaliku kasutuse tagamine eraldi kokkuleppe sõlmimise teel või vajadusel sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise rakendamisega.

Tulenevalt eelnenust ja arvestades maa-alale määratavat ehitusõigust, seab linn eesmärgiks Uus- Tähtvere hoonestuskavaga lahendatud jõeäärse roheala linna omandisse andmise. Need kokkulepped tehakse hiljemalt detailplaneeringute koostamise käigus.

Hoonestuskava on selle kinnitamise järel aluseks detailplaneeringute koostamisele ja tehnilise taristu projekteerimisele.

Uus-Tähtvere hoonestuskava eskiis
Joonis koos krundipiiridega

Tartu linna üldplaneering määrab Ropka ja Teguri tänavate läheduses asuva piirkonna arengualana. Selleks et leida arengualale terviklik ja kvaliteetse elukeskkonna loomist toetav ruumiline lahendus, viis Tartu linnavalitsus 2024. aasta lõpus läbi Ropka-Teguri arenguala planeeringuvõistluse. Planeeringuvõistluse võitis töö „Roni“, mille autorid on Kolm Koma Arhitektid OÜ, Hendrikson ja Ko OÜ ning Roadplan OÜ. Pärast planeeringuvõistluse võitja väljaselgitamist korraldati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange, mille võitis Kolm Koma Arhitektid OÜ.

Ropka-Teguri arenguala ruumilise visiooni koostatakse selleks, et piirkonnas moodustuks tulevikus ühtne terviklik tänavavõrk ja avalik ruum. Arenguala hoonestus, haljastus ja vertikaalplaneering peavad tagama toimiva linnaruumi. Arenguala sees peab olema ruumi nii töökohtade, elukohtade kui ka teenuste tekkimiseks. Ruumilise visiooni osaks on tervikliku liikuvusskeemi koostamine, kus on arvestatud kõikide liiklejagruppidega ja üldplaneeringus toodud liiklejate hierarhiaga. Tänavavõrk peab moodustama terviku arenguala ümbritseva linnaruumi ja tänavavõrguga.

Lisainfo: Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera, tel 5683 1218, [email protected]

Arvamust on võimalik avaldada läbi veebirakenduse Tartu linna detailplaneeringute avalikustamised või e-maili teel [email protected]

Kõik planeeringu menetlemise käigus esitatud arvamused avalikustatakse linnavalitsuse dokumendiregistris.

Paberkujul saab planeeringute ja nende lisadega tutvuda planeeringute ja ehitusprojektide arhiivis (arhiivi lahtiolekuajad ja kontakt)

NB! Kodulehel olevate planeeringu failide ja arhiveeritud materjalides erinevuste ilmnemisel on planeeringu realiseerimise järgsete dokumentide väljastamise aluseks osakonna arhiivis, arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt vormistatud ja originaalkooskõlastustega planeering.

Detailplaneeringu koosseis ning vormistamise nõuded (soovituslik)
Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded

Jalgrattaparklate tüüptingimused (soovituslik)
Tartu linna arengukavad
Tartu linna uurimistööde register

Maa-ameti 3d ruumiandmed
Planeerinimine.ee
Riiklik planeeringute register
Päästeameti ruumilise planeerimise käsiraamat

Planeerimine ja ehitamine

Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas
Planeerimisseadus
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus
Planeerimisseadus (kuni 30.06.2015 algatatud planeeringutele)
Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused
Ehitusseadustik
Ehitise kasutamise otstarvete loetelu
Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele
Muinsuskaitseseadus
Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus

Keskkond

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Looduskaitseseadus
Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu
Metsaseadus
Maaparandusseadus
Veeseadus

Ruumiandmed

Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded
Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord
Ruumiandmete seadus

Asjaõigusseadus
Haldusmenetluse seadus