Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Loomad ja linnud

Linnamajanduse osakond
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
736 1270
 

Koerad ja kassid
Linnud linnas
Hätta sattunud linnud ja loomad
Rebased linnas

Koerte ja kasside pidamine

Koerte ja kasside pidamisel tuleb järgida loomakaitseseadust, Põllumajandusministri määrust „Lemmikloomade pidamise nõuded“  ning Tartu linna koerte ja kasside pidamise eeskirja

Loomakaitseseadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmist kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet.

Koerte ja kasside pidamise eeskiri näeb eelkõige ette loomapidaja kohustused ja kaaslinlaste õigused.  Järelevalvet teevad Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna ametnikud.

Koera või kassi pidamisel on loomapidaja kohustatud:

  • tagama koera või kassi järelevalve, kui viibitakse eramaal või avalikus kohas;
  • tagama, et koer või kass ei pääseks järelevalveta enda krundilt välja;
  • koristama koheselt koera või kassi väljaheited;
  • tagama, et koera või kassi pidamine ja koera või kassi käitumine ei rikuks avalikku korda, ei häiriks ega seaks ohtu  teisi inimesi ja loomi;
  • lõastama koera teise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh avalikus kohas) liikudes, kui omanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema koer selleks spetsiaalselt ehitatud koerapargis, teenistuskoer teenistusülesande täitmisel ja jahikoer jahipidamise ajal.
  • kiibistama koera ja kassi. Loomi saab Tartus kiibistada loomaarstide juures;
  • registreerima koera Eesti Väikeloomaarstide  Seltsi Eesti lemmikloomaregistris. Loomi saab Tartus registreerida loomaarstide juures.

Lemmiklooma omanikud peavad täitma kehtestatud nõudeid ja tagama looma heaolu. Seejuures on loomapidamisel kohustuslik arvestada ka naabrite õigustega. Loomapidamine ei tohi naabreid ülemäära häirida.

Surnud lemmiklooma võib matta oma või omaniku nõusolekul ka teisele isikule kuuluvale kinnistule. Korjust varjupaika ära andes tuleb omanikul tasuda kremeerimise eest. Lemmikloomade tuhastamise teenuse kohta saab teavet veebilehelt www.lemmikloomadekrematoorium.ee.

Koerte ja kasside kiibistamine

Koerte ja kasside  kiibistamine on Tartu linnas kohustuslik.

Kiibistamine ja registreerimine võimaldab loomi kergemini identifitseerida ja omanikel oma kadumaläinud lemmik kiiremini üles leida. Muude lemmikloomade kiibistamine ja registreerimine ei ole kohustuslik, küll aga soovitatav.

Koerte ja kasside pidamise eeskiri

Loe lähemalt

Marutaud ja selle vastu vaktsineerimine

Tartu koduta loomade varjupaik

Tartu koduta loomade varjupaik asub Raadil, aadressil Roosi 91k. Varjupaiga telefonil 5333 9272 või 15 400 saab teatada hulkuvatest või vigastatud loomadest, samuti linna avalikust ruumist leitud surnud loomadest.

Metsloomade ja -lindudega seotud hädajuhtumitest saab teada anda riigiinfo telefonile 1247.

Täpsema info leiab loomade varjupaiga kodulehelt.

Koerte jalutusväljakud ja väljaheidete kastid

Koerte jalutusväljakute, väljaheidete kastide ja loomade varjupaiga asukohad kaardil

Tartu linna on rajatud 4 koerte jalutusväljakut:

Sõpruse koerteväljaku pindala on 1493 m², millest on väikestele koertele eraldatud 464 m² ning suurtele koertele 1029 m² suurune ala. Mõlemal platsil on koertele kaks koeraspordiala agility treeningelementi;

Tähtvere pargis asuval koerteväljakul on samuti eraldi jooksualad väikestele (575 m²) ja suurtele koertele (973 m²). Mõlemale alale on paigaldatud koeraspordiala agility treeningelemendid;

Mõisavahe koerteväljakul on väikestele koertele eraldatud 615 m² ja suurtele koertele 1000 m². Koerteväljakule on loodud treeningrada erinevate treeningelementidega.

Ujula 120 asuval väljakul on koertele tegutsemiseks kaevamiskastid, põhupakkidest ronimismäed, tasakaalupalgid ja hüppamiskivid. Suurtele koertele on ligi 1000-ruutmeetrine ala ja väikestele 600 ruutmeetrit.

Kõik väljakud on varustatud infostendiga, kus on kirjas koerteväljaku kasutamise reeglid. Treeningelementide juurest leiab nende kasutamise õpetused. Väljakul olevad treeningvahendid on kirjeldatud kaardil väljaku ikoonile klikkides.

Koerteväljakute kasutamine on kõigile soovijatele tasuta, aedikud on ööpäevaringselt avatud ning pimedal ajal valgustatud. Linn tagab koerteväljakute regulaarse hoolduse ning prügiveo.

Viimati muudetud 12.09.2024

Pesitsevatest linnalindudest

Paljud linnuliigid on valinud omale elupaigaks asulad, sest leiavad sealt lihtsasti toitu ja pesitsusvõimalusi. Asulates on neile ka vaenlasi vähem kui looduskeskkonnas. Inimestena peame selle olukorraga kohanema ning püüdma võimalikku konflikti nt pesitsemist majakatusel, varakult ennetada.

Varakevad enne pesitsushooaja algust on parim aeg hoone(d) üle vaadata ning vajadusel takistada sellele lindude ligipääs. Üle peab vaatama ligipääsu nii katusele, pööningule, rõdudele kui räästaalustele, samuti kogu pooleliolev ehitis või näiteks laoplats.
Kui kevadel või suvel on plaanis majal katust või voodrit vahetada, tuleb nüüd olla eriti tähelepanelik. Juba pesitsema asunud lindude häirimine on ebaeetiline ja seadusega keelatud, sest poegade kasvatamine on nende jaoks kõige olulisem ja tundlikum periood. Kui nüüd tähele ei pane, tuleb ehitustööd edasi lükata.

Looduse loomulikku eluringi peaks inimene sekkuma võimalikult vähe ja linnud on linnakeskkonna loomulik osa. Sekkumine on põhjendatud ainult inimeste tervise või vara kaitseks. Seega on varajane tegutsemine ülioluline. Kui pesas on juba munad ja/või pojad, tuleb neist eemale hoida ning oodata tibude kasvamist ja pesapaigast lahkumist. Poegi häirima minnes, annab inimene ise linnule märku, et ta on ohtlik ja nii suureneb inimesi ründavate isendite hulk. Kui negatiivne kogemus inimestega puudub, kasvatavad nt kajakad rahumeelselt oma pojad suureks ja lahkuvad.

Praktilisi nõuandeid pesitsuse ennetamiseks katustel:

  • Kata võrguga või paranda võimalikud avaused ja augud maja räästaalustes ning mujal enne lindude saabumist.
  • Hoia katus risust ja muust võimalikust pesamaterjalist puhas, kontrolli katust sageli. Lamekatusel ja rõdul ära hoia tarbetuid esemeid.
  • Katust tuleb külastada igapäevaselt ja koristada võimalikud pesaalged, andes nii lindudele märku, et tegu ei ole sobiliku pesapaigaga.
  • Linde, näiteks vareseid, hakke ja kajakaid, meelitab inimese lähedale pesitsema ka lihtsasti kättesaadav toit. Hoia prügikastid suletuna ja kogu komposti suletud kompostris.
  • Vajadusel kasuta juba enne pesitsemise algust sobivaid peletusvahendeid, nt röövlinnu kujutisi, ridva otsas hõljuvaid tuulelohesid, silma meenutavaid palle vms. Varieeri neid, sest linnud harjuvad ruttu.

Ka siis kui pojad juba suured, ei ole inimese sekkumine nende igapäevaellu vajalik.
On tavapärane, et paljude linnuliikide pojad lahkuvad pesast enne lennuvõimeliseks saamist. Sel ajal nad treenivad oma tiibu. Kui pesast väljunud linnupojal on suled seljas ja ta pole vigastatud, ei vaja ta abi. Vanemad hoiavad sellistel poegadel eemalt silma peal, kuid väga tihti enam ei toida.
Vaid siis kui linnupoeg ei ole ühtlaselt kaetud sulgedega, peaks ta olema veel pesas. Sellisel juhul tõsta poeg ettevaatlikult pessa tagasi. Kui aga pesa näha ei ole, tõsta poeg varjulisse kohta ja lahku. Kui linnuvanem pole ise poega hüljanud, hoolitseb ta poja eest edasi.

Allikas: Keskkonnaamet.ee

Foto: Pille Porila
Foto: Pille Porila

Eesti Ornitoloogiaühingu juhendmaterjalid

Viimati muudetud 18.03.2025

Hätta sattunud linnud ja loomad

Hulkuvast või viga saanud lemmikloomast saab teatada Tartu koduta loomade varjupaiga telefonil 5333 9272 või 15 400. Samal telefonil tuleb teatada ka linna avalikust ruumist leitud surnud loomadest.

 

Varjupaik reageerib väljakutsele E–R 8–20 ja L 8–17.

 

Tartu elanik saab oma looma varjupaigale loovutada tasu eest E-R 9-18 (49€ 14 hoiupäeva eest). Loomi saab külastada T–R 14–18 ja L 12–16.

Hättasattunud metsloomadest ja-lindudest saab teada anda riigiinfo telefonile 1247, kust vajadusel suunatakse konkreetse spetsialisti juurde.

Keskkonnaministeeriumi infolehekülg: Mida teha „leitud” metsloomadega?

Kui teie lemmikloomal on lihtsamaid terviseprobleeme, siis saate nõu küsida loomaarsti nõuandeliinilt 900 0112 ( 24h/kõne hind 0.98€/min).

Loomade ja -lindudega seotud hädajuhtumisest saab teada anda hädaabinumbril 112.

Foto: Juhan Voolaid
Foto: Juhan Voolaid

Viimati muudetud 18.03.2025

Linnarebased

Kui linnarebastega tekib probleeme, siis on mõned reeglid, millest tuleks kinni pidada:

 

  • Rebaseid ei tohi toita.
  • Toidujäätmeid ei tohi vedelema jätta, sh tuleb jälgida, et koduloomadele mõeldud toitu ei jääks rebastele kättesaadavasse kohta. Sama lugu on lahtiste kompostihunnikutega, kus rebased samuti toitu otsimas käivad. Tuleb arvestada, et rebane on võimeline hüppama üle ka kahemeetrisest aiast ja kaevama käigu aia alt, mistõttu tavaline aed rebast ei pea.
  • Vältida tuleb rebasekutsikate kojuviimist või muul viisil rebastega „sõbrustamist“. Paljudele inimestele rebased meeldivad, kui selleks, et vältida võimalike konfliktsituatsioonide teket seetõttu, et rebane muutub inimese suhtes julgeks, oleks parem nende tegemisi jälgida distantsilt. Igaüks peaks ka arvestama kaaslinlastega, kellele rebased ei meeldi või tekitavad neis hirmu. Kardetaks ka oma koduloomade, just kasside ja väiksemat kasvu koerte pärast.

Oluline on inimeste teadlikkuse tõstmine. Aeg-ajalt võib linnarebastega probleeme tekkida, ent need on pigem harvad erandid. Ka rebaste seas on indiviide, kes on inimese suhtes vähemkartlikud ja võivad seetõttu hirmu tekitada. Samas ei kujuta rebased endast reaalset ohtu inimestele, nad ei ründa inimest. Me peame õppima nendega koos linnas elama − keegi ei vaidlusta ju koertega koos linnas elamist, kuigi koerte rünnakuid inimestele esineb võrdlemisi suurel hulgal.

 

Nõuandeid jagas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna terioloogia õppetooli juhtivteadur Urmas Saarma.

Foto: Pille Porila
Foto: Pille Porila

Vaata veel

Viimati muudetud 14.10.2024