Restaureerimistoetused

Restaureerimistoetust antakse arhitektuursete ehitusaegsete detailide (aknaraamid, välisuksed, luugid, varikatused, verandad, rõdud, trepid, fassaadikujunduse elemendid, katusetornid, erkerid ehk ärklid, dekoratiivsed maakivisoklid, piirdeaiad jms) restaureerimiseks ja taastamiseks. Toetust ei anta interjööridetailide, katuse- ega fassaadikatte (algne detail või selle koopia) restaureerimiseks või väljavahetamiseks (kui algne detail on hävinud või täielikult amortiseerunud). Samuti ei anta restaureerimistoetust hooldusremondi tegemiseks, mille käigus säilitatakse ehitise tehniline ja esteetiline seisund, nt uuendatakse värvkatet, puhastatakse ja korrastatakse vihmaveesüsteeme, asendatakse purunenud klaasid, eemaldatakse tarinditele kogunenud saaste jms. Lisaks antakse restaureerimistoetust miljööväärtuslikul alal paikneva kahekorruselise kuuri remondiks või püstitamiseks. Sõltuvalt töödest võib vajalik olla ehitusprojekti olemasolu (projekteerimiskulud ei ole restaureerimistoetusega hüvitatavad).

Toetuse suurus määratakse odavama hinnapakkumise alusel, mille peab taotleja koos avaldusega esitama. Toetuse suurus on maksimaalselt 50% restaureerimise kogumaksumusest, kuid lõplik protsent sõltub esitatud taotluste arvust ja toetusteks ette nähtud summast. Detailide toetuse ülemmäär on 5000 € ning kahekorruseliste kuuride toetuse ülemmäär on 7000 €. Toetuse andmine ja summa otsustatakse hiljemalt märtsi lõpuks.

Toetuse kasutamiseks sõlmitakse leping ühe kuu jooksul pärast linnavalitsuse otsust toetust anda (v.a juhul, kui taotletakse toetust juba tehtud töödele). Lepingus sätestatakse toetuse objekt, sihtotstarve ja suurus, tööde lõpetamise tähtaeg, objekti restaureerimisnõuded, lõpparuande ja kuludokumentide esitamise aeg ja kord, lepingu lõpetamise alused jms.

Restaureerimisnõuded objektile määrab kultuuriväärtuste teenistus. Restaureerimine tähendab originaaldetaili põhimahus säilitamist ja selle algse ehk ehitusaegse seisundi taastamist. Puuduolevad või kahjustatud osad valmistatakse säilinud detailide täpse koopiana, kasutades samu materjale. Kui restaureerimine ei ole võimalik (detail ei ole säilinud või on täiesti amortiseerunud), siis tuleb uus detail valmistada vana täpse koopiana (sama materjal, mõõtmed, konstruktsioon, kujundus, profiilid). Tehismaterjalide (plastik, värvitud alumiinium jms) kasutamine koopia valmistamiseks on keelatud. Kui originaaldetail ei ole säilinud, võetakse uue detaili tegemisel aluseks inventariseerimisjoonised, vanad fotod või mõne teise, piirkonnale iseloomuliku ehitise originaaldetail. Osakonnal on õigus nõuda vanu fotosid või jooniseid, mis tõendavad mittesäilinud originaaldetaili kunagist olemasolu.

Hooneid, mis asuvad miljööväärtusega hoonestusalal, kuid on ka arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all, võib muinsuskaitseseaduse järgi konserveerida, restaureerida või remontida järgmistel tingimustel:

• projekti peab koostama vastava pädevustunnistusega ettevõte, järgides muinsuskaitse eritingimusi;

• projekt peab olema Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistusega kooskõlastatud;

• töid peab tegema erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all.

Restaureerimise peab lõpetama lepingus ette nähtud tähtajaks. Kui toetuse saaja rikub määruse või lepingu tingimusi (nt ebakvaliteetselt tehtud tööd), on osakonnal õigus lõpparuanne kinnitamata jätta. Toetuse vähendamise või lepingust taganemise otsustab linnavalitsus. Lepingust taganemise korral taotlejale toetust välja ei maksta.

Nii taotluse kui ka lõpparuande materjalid võib esitada nii digitaalselt ([email protected]) kui ka paberkandjal (Raekoja plats 3, tuba 309).

Muinsuskaitseseadus
Pädevustunnistused
Tartu Linnavolikogu 12. oktoober 2017 a. määrusega nr 151 "Restaureerimistoetus" muutmine
Miljööväärtuslike hoonestusalade kaart

Tartu linn on restaureerimistoetust jaganud alates 2001. aastast.
2010. a ja 2024. a linnaeelarvest toetusteks raha ei eraldatud.