Linnakeskkond

Õhuuringud

Õhuseire reaalajas

Jäätmete ahjus põletamine

Ohutu ahjukütmine

Jäätmete ahjus põletamise mõju inimestele ja loomadele

Jäätmete ahjus põletamise mõju tervisele

Ahi pole prügikonteiner

Prügipõletamisest koduahjus

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023 avalik arutelu toimub 2. juulist 16. septembrini 2018.

Vaata lähemalt ja avalda arvamust!

Eelhinnang keskkonnamõju kohta, II etapp: AS Sangla Turvas Tartu Ravila tööstusparki kavandatav turbaküttel koostootmisjaam

Eelhinnang keskkonnamõju kohta: AS Sangla Turvas Tartu Ravila tööstusparki kavandatav turbaküttel koostootmisjaam

Ihaste tee kergliiklustee ehituse keskkonnamõjude hindamine

Vabaduse autosilla rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine

Tartu linna transpordi arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Keskkonnaameti poolt ASile Tartu Agro väljastatud muudetud keskkonnakompleksloa nr KKL/300015 teade

29.05.2018

Tartu Biogaas OÜ keskkonnakompleksloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teade

Tartu Linnavalitsus teatab lähtuvalt tööstusheite seaduse §-st 33 lg 7, et Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Tartu Biogaas OÜ (registrikood 11561670, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 8, 10111) poolt 20.02.2018 esitatud keskkonnakompleksloa nr KL/322046 muutmise taotluse. 

Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna arvamus Tartu Biogaas OÜ keskkonnakompleksloa nr KKL/322046 muutmise taotluse kohta on leitav dokumendiregitrist:
http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/gpunid/GE943C4F8C9681FF9C22582780027A2EA

ASi Epler & Lorenz keskkonnakompleksloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teade (12.07.2016)

Keskkonnaamet edastas oma 7.07.2016 kirjaga nr 6-15/16/43-3 Tartu linnavalitsusele taotluse arvamuse saamiseks ASi Epler & Lorenz keskkonnakompleksloa muutmise taotluse kohta. Tartu linnavalitsuse töökorralduse järgi esitab keskkonnalubade taotluste kohta arvamusi linnamajanduse osakond.

Tutvunud ASi Epler & Lorenz keskkonnakompleksloa muutmise taotlusega ei ole linnamajanduse osakonnal vastuväiteid loa muutmise osas, kuna loas tehtavad muudatused ei mõjuta käitise praegust tegevust ja ei too keskkonnale või inimeste tervisele kaasa negatiivset mõju.

Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja või süvakogumismahuti paigaldamiseks mõeldud toetust saab taotleda Tartu linnas asuv vähemalt kümne korteriga korteriühistu, samuti kaks või enam korteriühistut, kus on kokku vähemalt kümme korterit. Taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini ning need vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ettenähtud raha jätkub. Osakond teavitab taotluste vastuvõtmise lõpetamisest Tartu linna kodulehel.

Jäätmemajade ja süvamahutite toetuse saamiseks vajalikud dokumendid palume esitada Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonda:

Raekoja plats 3, tuba 218

Info 736 1273

Rattaparkla toetuse saamiseks vajalikud dokumendid palume esitada Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonda:

Raekoja plats 3, tuba 204

Info 736 1281

Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord (01.07.2015. a jõustunud)

Jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise juhend

Korteriühistutele jalgrattaparkla rajamise toetuse andmise juhend
Avalduse_vorm_jäätmemajad
Avalduse_vorm_süvamahutid
Avalduse_vorm_rattaparklad

Alates 2003. aastast saavad korteriühistud taotleda toetust elamute ümbruse korrastamiseks. Toetust saab taotleda järgmiseks eelarveaastaks. Selleks peab korteriühistu hiljemalt 1. septembriks esitama linnamajanduse osakonnale taotlus kirjeldusega, mida soovitakse teha, asfalteeritava ala alusplaani, garantiikirja omapoolse finantseerimise kohta, asfalteeritava ala kohta käiva ehitusprojekti (juhul kui soovitakse korrastada olemasolevat asfalti, pole ehitusprojekti vaja), ehitusmaksumuse kalkulatsiooni kolmelt ettevõttelt.  Soovitavalt võiksid ühistud oma taotlused esitada juunis või juulis, et eelarve koostamisel sellega arvestada.

Volikogu määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/427112013030

Lisainfo: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teehoolduse spetsialist Marko Metsma (736 1288, marko.metsma@raad.tartu.ee) või linnamajanduse osakonna riigihangete spetsialist Riina Lill (736 1265, riina.lill@raad.tartu.ee).

Korraldatud jäätmeveo peatamiseks teatud ajaks (majas ei elata ajutiselt, seal on remont vms) tuleb esitada Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale avaldus.

 Soovitav_avalduse_vorm

Suvilate ja aianduskruntide puhul palume kindlasti avalduses märkida, kas suvel krunti kasutatakse. Kui kasutatakse, siis peaks sealt suvekuudel vedu toimuma ja veo peatamine on võimalik alates sügisest kuni kevadeni.

Jäätmevedu saab peatada maksimaalselt kolmeks aastaks.

Avaldus tuleb saata linnamajanduse osakonnale aadressil:

Raekoja plats 3, Tartu 51003 või

e-mailile: lmo@raad.tartu.ee

4. mail 2006. a kehtestas Tartu linnavolikogu määrusega nr 24 keskkonnateemaliste väikeprojektide rahastamise korra. Väikeprojektide rahastamist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Rahastamisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste esitatud taotlusi.

Rahastamise eesmärk on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätme-, vee-, õhu-, pinnase- või keskkonnateadlikkust. Väikeprojekte, mis on linnaeelarvelised või mida on linnaeelarvest rahastatud, ei toetata. Väikeprojekte rahastatakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2000 € ulatuses. Väikeprojekte rahastatakse jooksva kalendriaasta piires.

20. aprillil 2006. a kehtestas Tartu linnavolikogu määrusega nr 21 kasutuselt kõrvalejäänud puurkaevude likvideerimise toetuse andmise korra. Puurkaevude likvideerimiseks saavad toetust füüsilised isikud, korteriühistud ja ühisused, kelle puurkaev, mida enam ei kasutata, asub Tartu linna haldusterritooriumil.

Puurkaevu likvideerimise projekteerimis- ja tamponeerimistöid toetatakse kuni 75% ulatuses tööde kogumaksumusest.

Toetuse saamiseks peab kinnistu omanik esitama:

• avalduse, kus on kirjas puurkaevu asukoht;

• puurkaevu andmed (passi nr, sügavus, konstruktsioon jne);

• litsentsiga ettevõtja hinnapakkumise projekteerimise ja likvideerimise kohta.

Välisõhu saasteluba saab taotleda välisõhu kaitse seaduse
(RT I  2004, 43, 298) järgi.

Välisõhu saasteloa taotlemine:

1. Välisõhu saasteloa taotleja koostab ja esitab taotluse välisõhu saasteloa andjale (Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, Aleksandri 14, Tartu).
2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon esitab välisõhu saasteloa taotluse koopia koos taotlusmaterjalidega Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale arvamuse saamiseks.
3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja tutvub ettevõtte tegevusega (vajadusel ka kohapeal).
4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid välisõhu saasteloa taotluse kohta arvamuse avaldamiseks.
5. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond esitab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile kirjaliku arvamuse kahe nädala jooksul alates taotluse koopia kättesaamisest.

Jäätmeluba saab taotleda jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) järgi.

Jäätmeloa taotlemine:

1. Jäätmeloa taotleja koostab taotluse kolmes eksemplaris (Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm” (RTL 05.05.2004, 56, 933)) ja esitab taotluse Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile (Aleksandri 14, Tartu).
2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon esitab ühe jäätmeloa taotluse eksemplari Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale arvamuse saamiseks.
3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja vajadusel tutvub ettevõtte tegevusega kohapeal.
4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid jäätmeloa taotluse kohta arvamuse avaldamiseks.
5. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond esitab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta.

Vee erikasutusluba saab taotleda keskkonnaministri 26.03.2002. a määruse nr 18 järgi.

Vee erikasutusloa taotlemine:

1. Vee erikasutusloa annab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon.
2. Vee erikasutusloa taotleja esitab taotlusmaterjalid (üks eksemplar) esmalt nõusoleku saamiseks Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale.
3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja tutvub ettevõtte tegevusega (vajadusel ka kohapeal).
4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid veeloale seisukoha andmiseks.
5. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond annab kirjaliku seisukoha veeloa taotluse kohta ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest.
6. Vee erikasutusloa taotleja esitab taotlusmaterjalid koos linnamajanduse osakonna nõusolekuga loa väljastajale.

Raiumaks puid, mille läbimõõt on rohkem kui 15 cm ja mis ei ole viljapuud, tuleb kinnistu omanikul luba taotleda linnamajanduse osakonnast.

Avaldus elektroonilises keskkonnas

Avalduse vorm

Pärast avalduse esitamist vaatab puu üle linnamajanduse osakonna arborist, kes otsustab, kas puu raie on põhjendatud. Kui raie on põhjendatud, väljastatakse raieluba.

Volikogu määrus „Puu raiumiseks loa andmise kord“.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade
17.05.2018

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu hakata taotlema alates 5. juunist. Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.

Toetust saab küsida elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimalus on olemas, siis antakse toetust vaid liitumiseks. Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub ehitustööde mahust ning rajatava torustiku pikkusest. Toetuseks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot, keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Arvestades liitumata majapidamiste arvu, võib sellest kõikide tarbeks väheks jääda.

Toetust ei anta elamu siseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks. Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.

Täpsem info tingimuste ja toetuse taotlemise protsessi kohta SA KIKi kodulehel
 

Säästva ja jätkusuutliku harrastuskalapüügi arendamine Emajõel.

Projekti eesmärk:

Parandada kodanike teadlikkust säästvast ja jätkusuutlikust kalapüügist ning rajada taristu, mis loob kalastamiseks paremad tingimused.

Projekti tegevused:

Projekti tegevused jagunevad kaheks: üritused (koolitusseminarid, töötoad, kalapüügivõistlused, infomaterjalide koostamine ja taristu rajamine.

Säästva ja jätkusuutliku harrastuskalapüügi teadlikkuse tõstmiseks korraldas Tartu linnavalitsus koostöös Lõuna-Eesti Kalastajate Klubiga seminare, kalapüügivõistlusi, õnge meisterdamise töötubasid jne.

• 2013. ja 2014. a korraldati Emajõe festivalil kalapüügivõistlusi, õnge meisterdamise ja kalade lahkamise töötubasid.
• 2013. a Emajõe festivali seminari aruanne
• 2013. a Emajõe festivali harrastuskalapüügipäeva aruanne
• 2014. a Emajõe festivali kalastusüritused
• 2013. a sügisel toimus kalapüügivõistlus „Isadepäeval kalale”
• 2014. a sügisel toimus projekti lõpuseminar
• Koostati säästvat ja jätkusuutlikku harrastuskalapüüki tutvustav flaier, mida jagati kalatarvete poodides ja nimetatud üritustel:
  • Flaier, I pool
  • Flaier, II pool

• Emajõe tänavale ja Sõbra tänava otsa rajati kaks ujuvkaid, millelt saab kala püüda ja kuhu saab paadi või väikelaevaga randuda. Ühe ujuvkai juures on kaheksa paadi kinnituskohta.
• Emajõe vasakule kaldale Sõpruse sillast allavoolu paigaldati kahele esimesele kraavile purded pikkusega 10 m ja 12 m, mille tulemusel muutus 2 km pikkune kallasraja lõik läbitavaks.
• Samale kallasraja lõigule paigaldati ilusate vaadetega kohtadesse 14 istepinki, kus kallasrajal liikujad ja kalastajad saavad jalgu puhata.
• Kogu linnas paigaldati strateegilistesse kohtadesse infostendid, mis tutvustavad Emajõe kalu, harrastuskalapüügi reegleid ja püügivõimalusi.

• Infostendid paigaldati Emajõe vasakule kaldale: Lodjakoja, Turu silla, Sõpruse silla ja Ihaste slipi juurde. Emajõe paremale kaldale: Vabaujulasse, Emajõe tänava otsa, Karlova paadisadama juurde, Sõbra tänava otsa kalastajate ujuvkai juurde.

Projekti rahastasid Keskkonnainvesteeringute Keskus 43 241,20 euroga ja Tartu linn 17 658,04 euroga.

Tartu linna, Tartu valla ja Ülenurme valla asutatud MTÜ Tartumaa Jäätmearendus viis Ühtekuuluvusfondi toetusel läbi projekti, millega Aardlapalu prügilasse rajatati tänapäevane jäätmekäitluskeskus.

Rajatav keskus on vahejaamaks Tartust ja lähialadelt pärit jäätmete veol jäätmekäitluskohtadesse:

• ladestatavad jäätmed prügilasse,
• ümbertöödeldavad jäätmed töötlejate juurde.

Projekti käigus rajati Aardlapalu jäätmekäitluskeskusesse automaatne ümberlaadimisjaam, mis on suuteline pressima saabuvad jäätmete koormad jooksvalt vastavatesse transpordikonteineritesse. Transpordikonteinerite vahetussüsteem võimaldab jaamas järjest ümber laadida erievast liigist jäätmeid, nii ei pea näiteks plastijäätmeid vedav veok oootama või oma koormat kusagile hunnikusse laadima kui parajasti on jaamas pooleldi täidetud segaolmejäätmete konteiner.

Samas võib ette tulla olukordi, kus kohaletoodud jäätmete liik on sedavõrd haruldane või toodud kogus sedavõrd väike, et veokonteineri „kinni“ panemine ei ole otstarbekas. Selle probleemi lahendamiseks rajatakse eraldi jäätmete vahelao- ja sorteerimishall, kuhu saab koguda jäätmeid veoks sobiva koguse saavutamiseni. Samasse kogutakse ka kohaletoodud jäätmed, mida ei ole võimalik või mida ei saa seadmete tervise huvides veokonteineritesse pressida.

Loe projektist lähemalt:  

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse arendamine

Tartu, Rēzekne, Pihkva: linnakeskkonna säästlik majandamine ja planeerimine Eesti, Läti ja Venemaa piirilinnades.

Programmi lühiinfo:

Eesti-Läti-Vene programmi üldine eesmärk on soodustada ühiste tegevuste abil regiooni arengut ja tõsta piirkonna konkurentsivõimet, kasutades selleks potentsiaalselt soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni piirialadel. Programmi täpsem eesmärk on muuta piirialad elanikele ja ettevõtetele atraktiivseks elustandardi ja investeerimiskliima parandamisega.

Projekti GreenMan üldeesmärk:

suurendada rohealade hulka ja tõsta nende atraktiivsust Eesti-Läti-Vene piirialade linnades. Viimast nii linna kodanike kui ka selle külaliste jaoks, rakendades säästliku majandamise strateegiaid, praktikaid ja uuendusi, mis on vastavuses riigi seadustega ning mida omavalitsused saavad mugavalt kasutusele võtta.

Projekti täpsemad ülesanded on:

• suurendada linna rohealade haldamise efektiivsust Tartus, Rēzeknes ja Pihkvas;

• suurendada rohealade pindala nimetatud linnades, luues juurde rohealasid ja valmistades ette tehnilist dokumentatsiooni tuleviku tarbeks;
• parandada rohealade haldamisega seotud spetsialistide koostöövõrgustike toimimist ja kogemuste vahetamist.

Tartu ülesanded projektis on:

• korraldada seminare ja töötubasid, levitada asjakohast informatsiooni meedias;

• rajada taristuobjekte (Anne kanali terviserada, rosaarium, looduse õpperada) või selleks ettevalmistavaid dokumente (Mathieseni pargi rekonstrueerimise projekt).

Projekti kogueelarve on 1 948 194,78 eurot, millest Tartu linnavalitsuse eelarve ulatub 305 810 euroni. Omarahastuse määr on 10%.

Projekti juhtpartner oli MTÜ Lake Peipsi Project, Pihkva (RUS),  peale Tartu linnavalitsuse olid partnerid Pihkva linnavalitsus (linnateenuste osakond) (RUS), Pihkva Riiklik Ülikool (RUS), Peipsi Koostöökeskus (EST), Eesti Maaülikool (EST), Euroregion „Country of Lakes“ Läti kontor (LAT), Rēzekne linnavolikogu (LAT), Rēzekne kohalik omavalitsus (LAT), Daugavpilsi Ülikool (LAT).

Projekti kodulehekülg
Programmi Est-Lat-Rus kodulehekülg
The EuropeAid Cooperation Office’i kodulehekülg

Anne kanali terviserada (Friendship Alley)

Eesmärk oli luua multifunktsionaalne puhkeala Anne kanali äärde. Projekti käigus ehitati ratta- ja jalgteed Anne kanali juurde, rajati valgustussüsteem, pinkidega puhkealad ning puudeallee. Talvel kasutatakse jooksuradu suusatamiseks.

Rosaarium

Rosaarium rajati Artes Terrae OÜ projekti järgi Atlantise klubi kõrvale. Roosipeenarde juurde rajati  puitlaudisega istumiskohad. Roosisortidena on eelistatud Eesti, Läti ja Vene taustaga taimi (pargiroosid).

Mathieseni pargi rekonstrueerimise projekt

Projekt Mathieseni pargi rekonstrueerimiseks, et saaks tulevikus parki korrastada ja linnakodanikele atraktiivsemaks teha.

Loodusrada

Anne kanali terviseraja juurde loodi loodusrada. Püstitati infotahvlid, mis sisaldavad infot Emajõe kalaliikide, vee- ja kaldataimestiku kohta.

Lühikokkuvõte:

Projekti raames rajatakse Tartu linna Turu 49 krundile jäätmejaam (keskkonnajaam).

Eesmärk:

Projekti eesmärgiks on Tartu linna jäätmekäitluse, sh jäätmete liigitikogumise ja ohtlike jäätmete kogumise edendamine. Projekt aitab kaasa ka elanike keskkonnateadlikkuse edendamisele.

Tegevused:

Projekti raames rajatakse Turu 49 krundile jäätmejaama hoone, kus on eraldi ruumid ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumiseks. Jäätmejaamas nähake ette ruumid suuremõõtmeliste esemete (mööbli) remontimiseks, et suunata võimalikult suur osa kogutud suurjäätmetest korduskasutusse. Krundile rajatakse ka asfalteeritud plats, kuhu paigaldatakse konteinerid eriliigiliste jäätmete kogumiseks. Rajatakse välisvõrgud, jäätmejaama territoorium ümbritsetakse aiaga.

Tulemused:

Valmib jäätmejaam, kus Tartu linna ja lähivaldade elanikud saavad üle anda ohtlikke jäätmeid, taaskasutatavaid jäätmeid.

Loe projektist lähemalt:  

Tartu piirkonna jäätmejaama rajamine 2009-2012

Projekti eesmärk on lahendada tiheasustusalade liigveeprobleeme.

Projekti raames on kavas

• Kliimamuutuse foonil üleujutusriski vältimiseks ehitiste “+-0“ (praegu 34.00m) määramine Tartu linnale  pikas perspektiivis. Eesmärk on vältida vaidlusi kõnealuse kõrgusarvu õigsuse ja sobivuse üle ning ebavajalikke kulutusi ehitiste rajamisel.
• Jaamamõisa (ja mitte ainult Jaamamõisa) mureküsimuse- Tartu Vallast saabuvate sademetevee käitlemise kavandamine.
• Planeeringutes ja projektides krundi rohealaindeksi juurutamine.
• Anne väike kanali ümbruse arengute kavandamine. Käesoleva projektiga soovime anda nii lahenduse vee puhastamisele kui ka kanali ümbruse territooriumi kasutamisele.

Projektis osalevad: Riia, Jelgava, Söderhamn, Gävle, Helsinki, Turu, UBC, Aalto Ülikool. Projekti juhtpartner Riia linn.

Ametlik projekti alguskuupäev on 1. detsember 2015. a. Projekti kestvus on 30 kuud.

Rohkem infot: www.integratedstormwater.eu

Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016–2030

Tartu linna jäätmekava 2015–2020

Tartu linna keskkonna arengukava 2006–2013

Tartu linna jäätmehoolduseeskiri Riigi Teatajast

Tartu heakorra eeskiri

Koerte ja kasside pidamise eeskiri

Korraldatud jäätmevedu Tartu linnas

Tartu linna jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine

Kasutuselt kõrvalejäänud puurkaevude likvideerimise toetuse andmise kord

Keskkonnaagentuuri ülevaade "Tartu linna keskkonnaseisund"

Tartu statistilised näitajad

"Keskkonnasõbralike ürituste ja kokkusaamiste korraldamine Tartus". Eesti Roheline Liikumine 2017. Käsiraamat kõigile, kes soovivad korraldada keskkonnasõbralikku üritust Tartus.