Heakord

Läänepiirkonna (Narva mnt, Riia tn ja Võru tn joonest lääne poole) pea- ja bussiliiklusega tänavate sõiduteede talihooldust teeb Tänavapuhastuse AS:

ööpäevane valvetelefon 510 5270 

e-post tartu@tap.ee

Idapiirkonna (Narva mnt, Riia tn ja Võru tn joonest ida poole, koos piiritänavatega) pea- ja bussiliiklusega tänavate talihooldust teeb AS Eesti Keskkonnateenused:

ööpäevane valvetelefon 503 6046

e-post tartu@keskkonnateenused.ee

Vaata teehooldepiirkondi kaardilt!

1., 2., 3., 4. ja 5. piirkonnas: AS Eesti Keskkonnateenused (tel 503 6046, e-post tartu@keskkonnateenused.ee).

Vaata piirkondi kaardilt!

Tartu linna Tähtvere hajaasustusala piirkonnas teeb teedel talihooldustöid Nivoo OÜ, kontaktisik Silver Tiirmaa, tel 5398 6395.

GRAniitkillustiku konteinerid

Tartu linnas on 100 graniitkillustiku konteinerit (300-liitrised), milles on 5%-line soola- ja graniitkillustiku segu.

NB! Graniitkillustiku ja lume segu tuleb kohe pärast sulatusprotsessi lõppu kõnniteelt koristada ja panna vaalu.

Tühjadest konteineritest palume teavitada Tartu Majaomanike Ühingut: tel 564 70492 või e-posti teel veerasirg@hot.ee.

 Lume ladestuskohad

Üle linna on kaks lume ladestuskohta, kuhu linnakodanikud saavad tasuta ära viia tänavakoristamist segava lume.

Linlased ja ettevõtted saavad ise lund vedada ladestuskohtadesse:
 

• Kaupmehe tänava lõpus asuvale  inertsete ehitusjäätmete ja pinnase ladestusplatsile. Plats on avatud tööpäeviti 9-17 ja sisenemisel tuleb valvurilt lumeveost teavitada;
• Ringtee 66 (Arhitekti tänavast tulles).

 Katuste ohutuse tagamine

Ohutuse tagamiseks tuleb lumi ehitiste katustelt õigel ajal ära koristada.

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigel ajal ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sinna tekivad tuulega hanged, mille koormus võib katusele lubatavat lumekoormust mitu korda ületada. Samuti tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sajuvee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sajuveesüsteeme ning takistada katuselt sajuvee ärajuhtimist.

Lume koristamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

• Mõtle, kas katuselt lume lükkamiseks on möödapääsmatu minna katusele või saab seda teha sinna minemata, näiteks redeli abil.

• Tee enne katusele minekut kindlaks kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda (näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust).
• Kui sul pole nõuetekohast turvavarustust ja muid tööohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid, siis on soovitav tellida lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.
• Arvesta katusele minnes ilmastikutingimustega. Jää, tugev lumesadu ja tuul võivad allakukkumise riski oluliselt suurendada.
• Kui katusel puuduvad katusesillad ja -redelid, on soovitav need ohutuks liikumiseks paigaldada. Võimaluse korral paigalda katuse servadesse ka ajutised piirded.
• Ära lase lumel ja jääl kukkuda ning ära viska seda madalamatele hoonetele. Lume ja jää katuselt libisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke.
• Kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see ala töötegemise ajaks ohutuslintidega piirata.
• Jälgi, et tööde tegemisel ei kukuks või ei visataks töövahendeid katuselt alla.
• Väldi lume ja jää sulatamisel keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sajuveesüsteeme.
• Kasuta lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist

Ehitise ohutuse eest vastutab omanik, kelle kohustus on muuhulgas korraldada ka õigel ajal lumekoristustööd. Samuti peab ehitise omanik teavitama TJA-d ehitisega toimunud õnnetusest. Ehitiste ohutusjärelevalvet teevad kohalikud omavalitsused ja TJA.

Kui ehitise omanik eirab kohustusi, võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot.

lumeKORISTUS KATUSTELT ja teedelt, Jääpurikate eemaldajad

• Asum OÜ
  tel 5668 5695
  e-post rainerlaas@gmail.com
   
• FIE Martin Pau
  Lumekoristus katustelt, jääpurikate eemaldamine.
  tel 503 9906
  e-post puidur@gmail.com
   
• Kivitek Ehitus OÜ
  Lumekoristustööd lame- ja viilkatustelt, parklatest ja hoovidest. Maapinnalt teostame lumekoristust  Bobcat laaduriga.

  Vajadusel lume ära vedu.
  tel 5662 0058
  e-post info@kivitekehitus.ee
   
• Kukkumiskaitse OÜ
  Jääpurikate eemaldamine räästast ja katuseservast. Era- ja kortermajade ning tööstushoonete lame- ja viilkatuste puhastamine lumest.
  Järjekorrad lühikesed ja hind kokkuleppel. Korvtõstuki rent. Tööaeg 24 h. Turvavarustuse müük ja rent (vajadusel ka koolitus).
  tel 5611 1110
  e-post info@kukkumiskaitse.ee
   
• Lõuna-Eesti Haljastus OÜ
  Lumekoristus katustelt, jääpurikate eemaldamine.
  tel 5884 1525
  e-post lounaeestihaljastus@hot.ee
   
• Parter Solutions Group OÜ
  Lume ja jääpurikate eemaldus katustelt. Lisaks libedusetõrje, lumekoristusteenus maapinnalt ning vajadusel lume äravedu. Varustus ettevõttelt.
  tel 5671 8964
  e-post lumepoisid@gmail.com
   
• Ralaco OÜ
  Lumekoristus katustelt
  tel 5845 5068
  e-post neemsalu.ralaco@gmail.com
   
• Skyproff OÜ
  Professionaalid kõrgtöödes. Lumekoristus katustel ja jääpurikate eemaldamine.
  tel 5850 2424
  e-post skyproff@skyproff.ee
   
• Sunluna Trade OÜ
  Lumekoristus katustelt, jääpurikate eemaldamine.
  tel 5663 6540, 5565 0673
  e-post toomas@sunluna.ee, info@sunluna.ee
   
• Korstnapühkimine OÜ
  Lume ja jääpurikate eemaldus majade ja tööstushoonete katustelt.
  tel 5805 0201
  e-post info@korstnapuhkimine.ee
   
• Vikerpuu OÜ
  Lume ja jääpurikate eemaldus lame- ja viilkatustelt, korvtõstuki tööd.
  tel 5622 2312
  e-post info@kpartner.ee

Ettevõtetel, kes tegelevad lume ja jääpurikate eemaldamisega katustelt ja soovivad oma andmeid sellel lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil infokeskus@raad.tartu.ee.

Torufirmad

Ettevõtetel, kes teevad torutöid ja soovivad oma andmeid sellel lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil infokeskus@raad.tartu.ee.

Kinnistuomanike puhastusaladel asuvate kõnniteede ja muude teede talvist koristamist on võimalik kokku leppida järgmiste firmadega:

Ettevõtetel, kes hooldavad tänavaid ja soovivad oma andmeid siin lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil infokeskus@raad.tartu.ee. 

Puulehed viiakse tasuta ära nende kruntide juurest, kus linna puud kasvavad individuaalelamute puhastusalal.

Prügikottidesse pandud lehtede äravedu toimub graafiku järgi kindlatel tänavatel. Esimene veoring tehakse oktoobris ja teine novembris.
Tartu linna puulehtede vedu 2019.

Linna keskkonnateenistus paneb krundiomanikele südamele, et lehtede jaoks mõeldud prügikottidesse ei tohi panna olmejäätmeid, õunu, oksi ja muud aiaprahti.

Puulehed tuleb veopäevaks panna suurtesse kilekottidesse (100-liitrised kotid). Soovitame lehekotid eelmise päeva õhtul välja viia, sest autod tulevad kotte kokku korjama varahommikul (ringi alustatakse kell 6).

Kilekotte jagatakse soovijatele, kelle aadress on ära toodud tabelis, linnamajanduse osakonnas.

Linnamajanduse osakond võtab elanikke vastu aadressil:

Raekoja plats 3, tubades 219 ja 206

E 8–18 (v.a 12-13),

T–N 8–17 (v.a 12-13),

R 8–16 (v.a 12-13 ).

Info tel 736 1328 ja 736 1270.
 

Oma krundilt riisutud puulehed saab viia jäätmejaamadesse (Selli 19, mis on endine Turu 49), tel 738 6700, 524 1544 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele) ja Jaama 72c, tel 7386700, 527 8960 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele). Biolagunevate aiajäätmete äraandmine on tasuline: 12 €/t Jaama 72c ja 12 €/t Selli 19. Ühelt toojalt võetakse biolagunevaid aiajäätmeid vastu maksimaalselt sõiduauto üks haagisetäis. Suurema koguse puhul tuleb aiajäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule (tel 742 4225). Kaart

Linna maad hooldavatel korteriühistutel tuleb lehtede tasuta äraveoks registreerida end kuni 10. oktoobrini Tartu Korteriühistute Liidus (tel 5342 7912 või tartukyl@gmail.com), kust jagatakse tasuta 150-liitriseid prügikotte (teisipäeviti kell 11–16 ja kolmapäeviti kell 15.30–17.30). Lehtede äraveoringid toimuvad 21.–26. oktoobril ja 18.–23. novembril. Täpsemad ajad piirkonniti saab Tartu Korteriühistute Liidust (tel 5342 7912 või tartukyl@gmail.com).

Biolagunevaid aiajäätmeid võetakse vastu ühelt toojalt maksimaalselt sõiduato üks haagise täis. Suurema koguse puhul tuleks aiajäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule (tel 742 4225).

NB! Lihtsam on kahju ärahoidmiseks ette valmistuda, kui seda pärast likvideerida!

Päästekeskus soovitab üleujutuse ohualas elavatel majaomanikel sulgeda hoone keldrite õhutusavad ja uksed-aknad nii, et vee juurdepääs oleks takistatud, samuti tasub keldris olev vara kõrgemale tõsta. Hädaabinumbril 112 tuleb helistada siis, kui on tegemist eluohtliku olukorraga või on tarvis hädaabi vara päästmiseks.

Emajõe veetaseme kohta kogub infot EMHI hüdroloogiaosakond ja nende kodulehel on näha iga tunni aja tagant uuenev näit. Andmed on esitatud Tartu nullist lähtuvalt, mis on Kroonlinna nullist 29,61 m kõrgemal. Emajõe veetaseme kriitiliseks punktiks, mis tähendaks Supilinna üleujutusohtu, loetakse 2,54 m üle Tartu nulli ehk 32,15 m üle Kroonlinna nulli.

Päästeameti käitumisjuhised üleujutuse korral

Pinna- ja sajuvete väljapumpamist saab tellida veevarustus- ja kanalisatsioonitöid tegevatelt firmadelt. ASi Tartu Veevärk avariitelefon on 736 2600.

NB! Tartu linna jäätmehoolduseeskirja järgi on Tartu linnas ilma loata jäätmete põletamine keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata vanapaberit. Ka puulehed ja -oksad on jäätmed ning neid ei tohi lõkkes põletada.

Riiklikud tuleohutuse õigusaktid ei  takista grillimist või lõkke tegemist, kuid iga kohalik omavalitsus võib oma haldusterritooriumil vastava keelu kehtestada. 1. septembrist 2010. a kehtima hakanud tuleohutuse seadusega on muudetud ning täpsustatud nõudeid küttekoldevälise tule tegemisele ja grillimise kohale. Kulupõletamine on seaduse järgi aasta ringi keelatud.

Grillimine on Tartu linnas lubatud. Grillimisel tuleb järgida samu ohutusnõudeid, mida lõkke tegemisel. Grillida ei tohi kohas, kus pole tagatud turvalisus, täidetud seadusega määratud nõuded või ka avaliku korra nõuded. Näiteks kui grillisuits või seadmest tulenev tuleoht naabrite või kaaskodanike heaolu häirib, on see avaliku korra rikkumine.

Grillimise koha ohutu kaugus hoonest sõltub sellest, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse puid söe saamiseks ise:

• Tahkekütusel töötaval grillseadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, on ohutu kaugus vähemalt kaks meetrit. Rõdu loetakse ehitise osaks ning seal ei tohi grillida.

• Grillseadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põleva materjali põletamisel lahtise leegiga, on ohutu kaugus hoonest vähemalt viis meetrit.

Eelloetletud ja teistsugustel grillseadmetel tuleb grillimise koha ohutu kauguse määramisel lähtuda ka seadme kasutusjuhendis märgitust.

Lõkke tegemisele ja grillimise kohale esitatavad nõuded
 

Tartu linna ametlikud lõkkeplatsid asuvad:

• Emajõe vabaujula lõpus
• E. Wiiralti tänaval Luunja metsas
• Ropka pargis

Tartu linn kutsub juba 21. korda linnarahvast osalema kevadistel heakorratalgutel, mis tänavu kestavad 23. aprillist 4. maini.

Lisaks oma koduümbruste korrastamisele oodatakse tartlasi kaasa lööma ka ülelinnalistel koristustöödel, mille käigus puhastatakse linnale ja riigile kuuluvad hoolduslepinguta alad.

Talgutele saab registreeruda telefonidel 736 1267, 503 7215 või e-posti aadressil Madis.Tammeorg@raad.tartu.ee.

Igale talguseltskonnale antakse jõukohane objekt ja lepitakse kokku tööde aeg. Linnavalitsuse poolt on töövahendid ja kehakinnitus ning tublimaid talgulisi ootavad ka auhinnad.

Linna toetavad talgutel A. Le Coq, Eesti Leivatööstus ja Rannarootsi.

Meeldetuletuseks kevadiste koristustööde tegijatele:

Tartu jäätmejaamadesse (Turu 49 ja Jaama 72c)  saab tasuta anda vanapaberit, vanametalli, pakendijäätmeid, elektroonikaromusid (vanad telerid, külmikud jms), suuremõõtmelisi esemeid ja ohtlikke jäätmeid. Tasu eest võetakse vastu ka tekstiili, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid, biolagunevaid aiajäätmeid ja eterniiti.

Turu 49 jäätmejaam on avatud E–R 10–18 ja L, P 10–16, tel 742 1398 ja 524 1544;
Jaama 72c jäätmejaam on avatud E-R 10-18 ja L, P 10-16, tel 1919 ja 5196 7097.
Jäätmejaamad on suletud riiklikel pühadel.

Tartu Taaskasutuskeskus (Tuglase 2) võtab vastu majapidamises mittevajalikke kasutuskõlblikke esemeid (välja arvatud riided ja jalanõud). Võimalik tellida transporti. Keskus on avatud: E–R 10–18, L 9–15, tel 501 8015 ja 5344 7403, e-post: info@taaskasutuskeskus.ee

Tartu Majaomanike Ühingu Korduvkasutuskeskus (Jaamamõisa 30) võtab vastu koduse majapidamise esemed (v.a riided). Keskusest saab tellida ka transporti. Avatud: T–R 11–18, L 10–15, tel 553 6111.             

Tartu Uuskasutuskeskus (Riia 11) võtab vastu koduses majapidamises ülejäävaid esemeid ja puhtaid kasutamiskõlblikke riideid ja jalanõusid. Saab tellida ka transporti.  Avatud: E–R 10–18, L 10–16, tel 5553 0288,                                     
e-post: tartu@uuskasutus.ee

Rehvid saab üle anda Jaama 72c jäätmejaamas või Kuusakoski AS-s (Teguri 53).

Tartu heakorratelefon 1789 ootab igal ajal teateid probleemidest linnakeskkonnas Infot saab edastada SMS-ga numbrile 1789, e-kirjaga aadressil 1789@tartu.ee või kodulehe aadressil www.tartu.ee/1789.

Lisainfo:
talguinfo -  linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg, tel 503 7215
jäätmeinfo - keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer, tel 7361 248, 505 1087