Teede talihooldusel lähtub linnavalitsus majandus- ja taristuministri määrusest nr 92 “Tee seisundinõuded”, mis kehtib kogu Eesti Vabariigis.
Kuidas hooldatakse sõiduteid?
Peatänavate ja bussiliiklusega tänavate sõiduteede lume ja jäävaba teekatte saavutamiseks kasutatakse kloriide, mis ei lase autoratastel lund jääks pressida ja võimaldab selle teelt täielikult eemaldada. Neil tänavail on kohati ka sõiduteele märgitud jalgrattarajad, mille talihooldusel tuleb kohaldada sõidutee kohta esitatud nõudeid, mistõttu kasutatakse nende hooldusel kloriide. Libedustõrje tuleb sellistel tänavatel teha kuni 4 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 8 tunni jooksul.
Kõrvaltänavate sõiduteedel teostatakse sahkamist ja vajadusel libedustõrjet puistematerjalidega (killustik, kruus, liiv, sõelmed) ning seal võib teekate olla lumine või jäine. Nendel tänavatel tuleb libedustõrje teha kuni 8 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 12 tunni jooksul.
Kuidas hooldatakse kergliiklusteid?
Kergliiklusteede hooldustsükli aeg lume ja libeduse tõrjeks on 8 tundi. Talvise rattaliiklus edendamiseks teeb linn hoolduskvaliteedi ühtlustamise eesmärgil kõigil tähistatud ning nõuetekohaste gabariitidega jalgrattateedel lume- ja libedusetõrjet. Selleks kasutatakse lumetõrjel sahkamist ja libeduse tõrjel ainult graniitkillustikku või liiva, sõelmeid, kruusa või kruuskillustikku, milledesse võib puisturites külmumise vältimiseks olla segatud kuni 5% kloriide.
Kuna lumesaju ja seega ka hooldustsükli ajal toimub kergliiklusteedel liiklus, sõtkutakse osa lund paratamatult kinni ja see jääb ka sahkamise järgselt teekattele. Sellisel juhul peab pressitud lumega või jäätunud teepind olema piisavalt haardeline. Selle tagamiseks tehakse vajadusel puistematerjalidega libedustõrjet. Ohutuks liiklemiseks ei tohi lume- või jääkihis olla ohtlikke ja liiklust häirivaid ebatasasusi. Pressitud lumi või jäätunud kiht eemaldatakse teedelt sulaperioodil.
Kuidas hooldatakse kõnniteid?
Kõnniteede hooldamiseks kasutatakse lumetõrjel sahkamist ja libeduse tõrjel graniitkillustikku, millesse võib puisturites külmumise vältimiseks olla segatud kuni 5% kloriide. Samuti püütakse võimalikult minimaalselt kasutada liiva, sest see toob endaga kaasa kevadise tolmuprobleemi. Igal juhul on linnavalitsuse esimene valik teede talihooldusel graniitsõelmed, mida soovitatakse ka kõigile teistele kõnniteede hooldajatele.
Mida koduomanikud ise kõnniteede puhtana hoidmiseks tegema peavad?
Vastavalt ehitusseadustikule on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitise ja selle esise ohutuse eest vastutab omanik, kelle kohustus on muuhulgas korraldada ka õigel ajal lumekoristustööd. Ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida ka katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigel ajal ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m. Kui ehitise omanik eirab kohustusi, võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Miks teed ja tänavad aeg-ajalt ikka lumised on?
Töö kestel on liiklustingimused paratamatult talvised, mistõttu tuleks sellega arvestada ja lumesaju ajal võimalusel väljas liikumist piirata või olla ettevaatlikum. Lumesaju korral tuleb suurematel tänavatel teha libedustõrje kuni 4 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 8 tunni jooksul. Kõrvaltänavatel ja kergliiklusteedel tuleb libedustõrje teha kuni 8 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 12 tunni jooksul.
Miks jalgratturite kasutatavad teed lume ja jääkihiga kaetud on, kas neid ei võiks sahaga puhtaks teha?
Seda nii looduskeskkonna säästmiseks kui ka tenilistel põhjustel. Esiteks on kergliiklusteed erinevalt sõiduteedest äärekivideta ja kulgevad sageli haljasalade, alleede, parkide, aedade jne kõrval.
Teiseks põhineb kloriidide toime lume ja jäävaba teekatte saavutamiseks sellel, et autorattad hõõruvad ja segavad teele kantud kloriidid lumega. Tekkinud soola-lume segu ei külmu temperatuuridel kuni -18 kraadi ja seega lase autoratastel lund jääks pressida ja võimaldab selle hooldustsükli jooksul teelt täielikult eemaldada. Selleks, et kloriidid jõuaks liikluse toimel mõjuma hakata, on isegi ette nähtud tehnoloogiliselt toimimisaeg sõltuvalt liiklussagedusest kuni pool tundi. Kuna kergliiklusteedel autoliiklust pole ja kergliiklejatest kloriidide segamiseks ei piisa (rääkimata soolakahjustustega jalanõudest), ei hakkaks kloriidid toimima ja pigem vastupidi, külmema ilma korral võib lumme visatud sool seal lahustudes ja koha peal sõtkutud jälgedes lahjenedes külmuda ning põhjustada hoopis jäätumist. Jääkonarliku tee tekkimisel oleks seda äärmiselt ebameeldiv kasutada ja keeruline hooldada.
Kui linnatänavatel eelistatakse graniitsõelmeid, siis miks jalanõud talvel ikka soolaplekkidega kaetud on?
Sõiduteid hooldatakse kloriididega ja ülekäikudel tuleb neid ka ületada. Seetõttu võivad ka jalanõud talvel linnas liigeldes kloriididega kokku puutuda.
Kuidas linn majaomanikke teehooldusel aitab?
Tartu linnas on kokku 100 avalikku graniitkillustiku konteinerit (300-liitrised). Tartu Majaomanike Ühing vastutab nendes konteinerites sõelmete olemasolu eest ning Tartu linn hüvitab ühingule seonduvad kulud. Tühjadest konteineritest palume teavitada Tartu Majaomanike Ühingut: tel 564 70492 või e-posti teel veerasirg@hot.ee
