Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
15°

Raekoda

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Kellamäng
Kellamängu kava
Raekoda
Kellamängu suvekontserdid

Tartu raekoja kariljon

Kariljon ehk kellamäng pärineb Madalmaadest ja on kasutusel alates 16. sajandist. Tartu raekoja tornis kõlas see esmakordselt 2001. aasta jõululaupäeval, olles esimene kellamäng Eestis.  18 pronkskellast koosnev komplekt valmistati Saksamaal, Karlsruhe kellatehases. Kellamängu muusika- ja projektijuhiks on muusikprodutsent ja organist Merle Kollom, kelle initsiatiivil algasid 2016. aastal kellamängu ulatuslikud laiendamistööd koostöös Tartu Linnavalitsusega. Hollandi Kuninglikust Valukojast (Royal Eijsbouts) telliti juurde 16 uut kella ning olemasolevad saksa kellad häälestati samas tehases ringi. Välja vahetati kellamängu elektrisüsteem ja digitaalne juhtpult. Tornis säilitati kaks vana kella, mille funktsioon on kellaaja teatamine. Septembris 2016 toimus 34st kellast koosneva instrumendi vastuvõtmine. Rahvusvaheliselt tunnustatud löögikellade spetsialist, Taani kampanoloog  Per Rasmus Møller andis oma hinnangu: „Kellade kõla on väga meloodiline ja häälestustulemus parim, mida nüüdisaegne kellavalu suudab luua.“

 

Tartu raekoja kariljoni kelladerea heliulatus on veidi alla kolme oktaavi, suurim kell g2 kaalub 96 kg, väikseim kell e6 kaalub 8 kg. Tartu kariljonil esitatav muusika lähtub aastaaegadest, riiklikest ja rahvuslikest tähtpäevadest, sisaldades originaalloomingut, klassika ja Eesti rahvamuusika seadeid. Uuenenud instrumendi avamispidustused toimusid 28. oktoobril 2016.  Tartu raekoja kariljon on Eestis paiknevast kolmest kariljonist vanim ja suurim.

 

Kellamängu laiendamiseks andsid 2016. aastal oma panuse paljud ettevõtjad, tartlased ja Tartu linna sõbrad.  

 

Tartu linn on väga tänulik kõigile, kes toetasid kellamängu uuendamist!

 

Kellamängu toetajad

Kariljonist lähemalt
Kariljoni ajaloost

Kellamängu originaalpalade konkurss

Hollandi kuninglik valukoda

Kellamängu hea tava

Fotod

Video: Tartu raekoja kellad Hollandi kuninglikus valukojas
Video: Tartu raekoja kellad, saabumine, paigaldamine, testimine
Video: Tartu raekoja kellamängu avamispidustused

 

Tekstid koostas Merle Kollom

Fotod: Kalle Paalits
Fotod: Kalle Paalits

Viimati muudetud 15.01.2018

August 2020

Igapäevane programm:

  • kell    9.01  Olav Ehala "Tartu kellad"
  • kell 12.01 Viktoria Grahv "Improvisatsioon mängutoosis"(Kariljonipalade konkurss 2017)
  • kell 15.01 Léo Delibes "Valss" balletist "Coppelia" 
  • kell 18.01 Robert ja Uku Jürjendal „Kaanon"
  • kell 21.01 Sjef van Balkom "Sonatiin"

Eriprogramm:

Armastusfilmide festival 10.-15. august

  • kell    9.01 Olav Ehala "Tartu kellad"
  • kell 12.01 Martini il Tedesco "Armurõõm"
  • kell 15.01 Arne Oit "Mis värvi on armastus"
  • kell 18.01 Franz Liszt "Armuunelm"
  • kell 21.01 Arne Oit "Mis värvi on armastus"

Eesti taasiseseisvumise aastapäev 20. august

  • kell    9.01 Juhan Aavik "Hoia, Jumal, Eestit"
  • kell 12.01 René Eespere "Ärkamise aeg"
  • kell 15.01 Peep Sarapik "Ta lendab mesipuu poole"
  • kell 18.01 Heino Eller "Kodumaine viis"
  • kell 21.01 Gustav Ernesaks "Mu isamaa on minu arm"
 

                     

Foto: Kalle Paalits
Foto: Kalle Paalits

Viimati muudetud 03.08.2020

Raekoja ajaloost

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. See traditsioon põlistus sajandeiks. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas.

 

Võrreldes Tartu pika ajalooga, pole linna hoonestus kuigi vana: harva kohtab siin ehitisi, mis on pärit varasemast ajast kui 18. sajandi viimane veerand. Põhjuseks on arvukad sõjad ja tulekahjud. 1775. aasta hiidtulekahjus hävis pea kogu kesklinn. Just pärast seda põlengut hakkas Tartu omandama oma tänapäevast ilmet ja siis ehitati ka praegune raekoda.

 

Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani.

 

Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartušš peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil.

 

Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.

 

Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas.

 

Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme.

 

Tänini töötab raekojas Tartu linnavolikogu ja linnavalitsus − vihje sellele, et Tartu on traditsioonide linn.

 

Voldik Tartu ajaloost

 

Fotod: Kalle Paalits
Fotod: Kalle Paalits
Foto: Jaak Nilson
Foto: Jaak Nilson

Viimati muudetud 16.04.2017

Tartu raekoja kariljoni suvekontserdid toimuvad juunist-augustini 2020, igal reedel kell 20 

5. juuni kell 20
Georg Riedel „Idas Sommarvisa“
Léo Delibes valss balletist „ Coppelia“
Franz Liszt „Armuunelm"
Camille Saint-Saëns „Luik“ tsüklist "Loomade karneval"
Arne Oit „Mis värvi on armastus“

12. juuni kell 20
Pjotr Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“
Jos D`Hollander „Kellade laul"
Viktoria Grahv „Improvisatsioon mängutoosis“ (Kariljonipalade konkurss 2017)
Joaquin Rodrigo „Tema del Concierto de Aranjuez“
Martini il Tedesco „Armurõõm"

19. juuni kell 20
Anton Rubinstein „Meloodia“
Johann Abraham Peter Schulz „Kuu on tõusnud"
Markus Robam „Raekoja tants“ (Kariljonipalade konkurss 2017, 1. koht)
Raimonds Pauls „Manai Dzimtenei“
Bent Fabricius-Bjerre „Matador“

26. juuni kell 20
Georg Friedrich Händel „Kariljon“
Robert Jürjendal „Ballaad Taevasele Mariale“ (Kariljonipalade konkurss 2017, 2. koht)
Islandi rahvalaul „Softö unga“
Martini il Tedesco „Armurõõm"
Karl August Hermann „Kungla rahvas“

3. juuli kell 20
Michał Kleofas Ogiński Polonees "Hüvastijätt kodumaaga" (Pożegnanie Ojczyzny)
Ludvig van Beethoven „Ood rõõmule“
Tõnis Leemets „Võtkem Tartu rütmid“ (Kariljonipalade konkurss 2017, 3. koht)
Pjotr Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“
Norra rahvalaul „Styggen på låven“

10. juuli kell 20
Martini il Tedesco „Armurõõm“
Mark Peterson „Unelus“
Eesti rahvaviis „Meil aiaäärne tänavas“
Anton Rubinstein „Meloodia“
Léo Delibes  valss balletist " Coppelia“

17. juuli kell 20
Anton Rubinstein „Meloodia“
Franz Liszt „Armuunelm"
Johann Sebastian Bach „Menuett“
Georg Friedrich Händel „Rõõmustamine“ („Rejoicing“ süidist „Tulevärgimuusika“)
Arne Oit „Mis värvi on armastus“

24. juuli kell 20
Ludvig van Beethoven „Ood rõõmule“
Isaac Albeniz „Prelüüd“
Sjef van Balkom „Sonatiin“
Nikolai Rimsky-Korsakov “India külalislaul“ ooperist „Sadko“
Norra rahvalaul „Styggen på låven“

31. juuli kell 20
Martini il Tedesco „Armurõõm“
Raimonds Pauls „Manai Dzimtenei“
Eesti rahvaviis „Meil aiaäärne tänavas“
Islandi rahvalaul „Softö unga“
Anton Rubinstein „Meloodia“

7. august kell 20
Anton Rubinstein „Meloodia“
Léo Delibes  valss balletist " Coppelia“
Robert Jürjendal / Uku Jürjendal „Kaanon“ (Kariljonipalade konkurss 2017)
Norra rahvalaul „Styggen på låven“
Camille Saint-Saëns „Luik“

14. august kell 20
Pjotr Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“
Georg Riedel „Idas Sommarvisa“
Ludvig van Beethoven „Ood rõõmule“
Nikolai Rimsky-Korsakov “India külalislaul“ ooperist „Sadko“
Joaquin Rodrigo „Tema del Concierto de Aranjuez“

21. august kell 20
Franz Liszt „Armuunelm"
Johann Abraham Peter Schulz „Kuu on tõusnud“
Jos D`Hollander „Kellade laul"
Matis Leima „Vihmane Tartu“ (Kariljonipalade konkurss 2017)
Camille Saint-Saëns „Luik“

28. august kell 20
Léo Delibes  valss balletist "Coppelia“
Georg Riedel „Idas Sommarvisa“
Martini il Tedesco „Armurõõm“
Bent Fabricius-Bjerre „Matador“
Arne Oit „Mis värvi on armastus“

Viimati muudetud 01.06.2020