Raekoda

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. See traditsioon põlistus sajandeiks. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas.

Võrreldes Tartu pika ajalooga, pole linna hoonestus kuigi vana: harva kohtab siin ehitisi, mis on pärit varasemast ajast kui 18. sajandi viimane veerand. Põhjuseks on arvukad sõjad ja tulekahjud. 1775. aasta hiidtulekahjus hävis pea kogu kesklinn. Just pärast seda põlengut hakkas Tartu omandama oma tänapäevast ilmet ja siis ehitati ka praegune raekoda.

Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani.

Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartušš peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil.

Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.

Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas.

Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme.

Tänini töötab raekojas Tartu linnavolikogu ja linnavalitsus − vihje sellele, et Tartu on traditsioonide linn.

Voldik Tartu ajaloost

Tartu raekoja kariljoni suvekontserdid 2026 (igal reedel kell 20.00)

5. juuni kell 20.00
Andres Kõpper & Cliffor Goilo "Yong Bood City"
Léo Delibes „Valss balletist „ Coppelia“
Olav Ehala „Tartu kellad”
Camille Saint-Saëns „Luik“ (tsüklist Loomade karneval)

12. juuni kell 20.00 (Küüditamisohvrite mälestuspäev)
Rein Rannap „Nii vaikseks kõik on jäänud”
Antonin Dvorak „Largo” 9. sümfooniast
Rudolf Tobias „Eks teie tea”
Karl August Hermann / Alo Mattiisen „Eestlane olen ja eestlaseks jään“

19. juuni kell 20.00
Olav Ehala „Tartu kellad”
Anton Rubinstein „Meloodia“
Robert Jürjendal „Ballaad Taevasele Mariale“
Harold Arlen "Vikerkaar“

26. juuni kell 20.00
Georg Riedel „Idas Sommarvisa“
Bent Fabricius-Bjerre „Matador“
Tõnis Leemets „Võtkem Tartu rütmid“
Rein Rannap „Nii vaikseks kõik on jäänud”

3. juuli kell 20.00
Pjotr Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“
Matis Leima „Vihmane Tartu“
Carl Michael Bellman "Liksom en herdinna"
Andres Kõpper & Cliffor Goilo "Yong Bood City"

10. juuli kell 20.00
Rein Rannap „Nii vaikseks kõik on jäänud”
Toomas Voll „Värvilised unistused“
Martini il Tedesco „Plaisir d`Amour“
Johannes Brahms „Lullaby“

17. juuli kell 20.00
Antonin Dvorak „Largo” 9. sümfooniast
Franz Liszt „Liebestraum“
Johann Sebastian Bach „Menuet“
Toomas Voll „Värvilised unistused“

24. juuli kell 20.00
Viktoria Grahv „Improvisatsioon mängutoosis“
Ludvig van Beethoven „Ood rõõmule“
Nikolai Rimsky-Korsakov “India külalislaul“ ooperist „Sadko“
Rein Rannap „Nii vaikseks kõik on jäänud”

31. juuli kell 20.00
Andres Kõpper & Cliffor Goilo "Yong Bood City"
Raimonds Pauls „Manai Dzimtenei“
Georg Riedel „Idas Sommarvisa“
Anton Rubinstein „Meloodia“

7. august kell 20.00
Robert Jürjendal / Uku Jürjendal „Kaanon“
Johann Abraham Peter Schulz "Kuu on tõusnud "
Léo Delibes „Valse from Ballett Coppelia“
Antonin Dvorak „Largo” 9. sümfooniast

14. august kell 20.00
Olav Ehala „Tartu kellad”
Georg Riedel „Idas Sommarvisa“
Harold Arlen "Vikerkaar“
George Weiss, Hugo Peretti, Luigi Creatore „Can't help falling in love”

21. august kell 20.00
Bent Fabricius-Bjerre „Matador“
Antonin Dvorak „Largo” 9. sümfooniast
Toomas Voll „Värvilised unistused“
Karl August Hermann „Kungla rahvas“

28. august kell 20.00
Olav Ehala „Tartu kellad”
Norra rahvaviis "Styggen på låven"
Arne Oit „Mis värvi on armastus“
George Weiss, Hugo Peretti, Luigi Creatore „Can't help falling in love”