Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
14°

Raekoda

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
736 1101
 

Kellamäng
Kellamängu kava
Kellamängu suvekontserdid
Raekoda

Tartu raekoja kariljon

Kariljon ehk kellamäng pärineb Madalmaadest ja on kasutusel alates 16. sajandist. Tartu raekoja tornis kõlas see esmakordselt 2001. aasta jõululaupäeval, olles esimene kellamäng Eestis.  18 pronkskellast koosnev komplekt valmistati Saksamaal, Karlsruhe kellatehases. Kellamängu muusika- ja projektijuhiks on muusikprodutsent ja organist Merle Kollom, kelle initsiatiivil algasid 2016. aastal kellamängu ulatuslikud laiendamistööd koostöös Tartu Linnavalitsusega. Hollandi Kuninglikust Valukojast (Royal Eijsbouts) telliti juurde 16 uut kella ning olemasolevad saksa kellad häälestati samas tehases ringi. Välja vahetati kellamängu elektrisüsteem ja digitaalne juhtpult. Tornis säilitati kaks vana kella, mille funktsioon on kellaaja teatamine. Septembris 2016 toimus 34st kellast koosneva instrumendi vastuvõtmine. Rahvusvaheliselt tunnustatud löögikellade spetsialist, Taani kampanoloog  Per Rasmus Møller andis oma hinnangu: „Kellade kõla on väga meloodiline ja häälestustulemus parim, mida nüüdisaegne kellavalu suudab luua.“

 

Tartu raekoja kariljoni kelladerea heliulatus on veidi alla kolme oktaavi, suurim kell g2 kaalub 96 kg, väikseim kell e6 kaalub 8 kg. Tartu kariljonil esitatav muusika lähtub aastaaegadest, riiklikest ja rahvuslikest tähtpäevadest, sisaldades originaalloomingut, klassika ja Eesti rahvamuusika seadeid. Uuenenud instrumendi avamispidustused toimusid 28. oktoobril 2016.  Tartu raekoja kariljon on Eestis paiknevast kolmest kariljonist vanim ja suurim.

 

Kellamängu laiendamiseks andsid 2016. aastal oma panuse paljud ettevõtjad, tartlased ja Tartu linna sõbrad.  

 

Tartu linn on väga tänulik kõigile, kes toetasid kellamängu uuendamist!

 

Kellamängu toetajad

Kariljonist lähemalt
Kariljoni ajaloost

Kellamängu originaalpalade konkurss

Hollandi kuninglik valukoda

Kellamängu hea tava

Fotod

Video: Tartu raekoja kellad Hollandi kuninglikus valukojas
Video: Tartu raekoja kellad, saabumine, paigaldamine, testimine
Video: Tartu raekoja kellamängu avamispidustused

 

Tekstid koostas Merle Kollom

Fotod: Kalle Paalits
Fotod: Kalle Paalits

Viimati muudetud 15.01.2018

Juuni 2019

-Igapäevane programm-

  • kell    9.01 Olav Ehala "Tartu kellad"
  • kell 12.01 Georg Riedel "Idas Sommarvisa"
  • kell 15.01Camille Saint-Saëns  "Le cygnet" / "Luik” tsüklist “Loomade karneval”
  • kell 18.01 Martini il Tedesco "Plaisir d'amour" / "Armurõõm"
  • kell 21.01 Johannes Brahms " Lullaby" / "Hällilaul"


-Eriprogramm-

Eesti lipu 135. aastapäev

4. juuni

  • kell    9.01 Enn Võrk  "Eesti lipp"
  • kell 12.01 Enn Võrk " Eesti lipp" / René Eespere " Ärkamise aeg"
  • kell 15.01 Enn Võrk " Eesti lipp" / René Eespere " Ärkamise aeg"
  • kell 18.01 Enn Võrk " Eesti lipp" / René Eespere " Ärkamise aeg"
  • kell 21.01 Enn Võrk " Eesti lipp" / René Eespere " Ärkamise aeg"

 14. juuni Küüditamisohvrite mälestuspäev

  • kell    9.01 Juhan Aavik "Hoia, Jumal, Eestit"
  • kell 12.01 Heino Eller   "Kodumaine viis"
  • kell 15.01 Miina Härma "Ei saa mitte vaiki olla"
  • kell 18.01 Peep Sarapik "Ta lendab mesipuu poole"
  • kell 21.01 Gustav Ernesaks "Mu isamaa on minu arm"

      20.-22. juuni Tartu laulupidu / Laulupeo 150. aastapäev

  • kell    9.01 René Eespere "Ärkamise aeg"
  • kell 12.01 Karl August Hermann "Kungla rahvas" , v.a  21. juunil Juhan Aavik "Hoia, Jumal, Eestit"
  • kell 15.01 Peep Sarapik "Ta lendab mesipuu poole"
  • kell 18.01 Karl August Hermann "Kungla rahvas"
  • kell 21.01 Miina Härma "Ei saa mitte vaiki olla"

     24. juuni Jaanipäev

  • kell    9.01 Olav Ehala "Tartu kellad"
  • kell 12.01 Karl August Hermann "Kungla rahvas"
  • kell 15.01 Karl August Hermann "Kungla rahvas"
  • kell 18.01 Karl August Hermann "Kungla rahvas"
  • kell 21.01 Karl August Hermann "Kungla rahvas"

29. juuni Tartu linna päev

Kell 12.01 toimub kellamängu veerandtund. Kõlavad järgnevad palad:

  • Franz Liszt "Liebestraum" / "Armuunelm"
  • Michel Kleofas Oginsky polonees „Farewell to Homeland“ / "Hüvastijätt kodumaaga"
  • Camille Saint-Saëns  "Le cygnet" / "Luik” tsüklist “Loomade karneval”
  • Arne Oit  „Mis värvi on armastus“
  • Anton Rubinstein "Melody" / " Meloodia"

Kell 21.01 kõlab Léo Delibes valss balletist „Coppelia“  

Foto: Kalle Paalits
Foto: Kalle Paalits

Viimati muudetud 20.06.2019

Tartu raekoja kariljoni suvekontserdid toimuvad juunist-augustini 2019, igal reedel kell 20

7. juuni kell 20

Georg Riedel „Idas Sommarvisa“ / „Ida suvelaul“
Léo Delibes „Vals de Coppelia“ valss balletist „ Coppelia“
Franz Liszt „Liebestraum“ / „Armuunelm“
Camille Saint-Saëns „The Swan“ / „Luik“ tsüklist „Loomade karneval“
Arne Oit „Mis värvi on armastus“

14. juuni kell 20

Pjotr Tšaikovski „Dance of the Sugar Plum Fairy“ / „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“
Jos D`Hollander „Klokkenzang“ / „Kellade laul“
Viktoria Grahv „Improvisatsioon mängutoosis“ (Kariljonipalade konkurss 2017)
Joaquin Rodrigo „Tema del Concierto de Aranjuez“ / „Aranjuezi kontserdi teema“
Martini il Tedesco „Plaisir d`Amour“ / “Armurõõm“

21. juuni kell 20

Anton Rubinstein „Melody“ / „Meloodia“
Johann Abraham Peter Schulz „Der Mond ist aufgegangen“ / „Kuu on tõusnud“
Markus Robam „Raekoja tants“ (Kariljonipalade konkurss 2017, 1. koht)
Raimonds Pauls „Manai Dzimtenei“ / „Minu sünnikoht“
Arne Oit „Mis värvi on armastus“

28. juuni kell 20

Georg Friedrich Händel „Carillon“ / „Kariljon“
Robert Jürjendal „Ballaad Taevasele Mariale“ (Kariljonipalade konkurss 2017, 2. koht)
Isaac Albeniz „Prelude“ / „Prelüüd“
Martini il Tedesco „Plaisir d`Amour“ / „Armurõõm“
Karl August Hermann „Kungla rahvas“

5. juuli kell 20

Michał Kleofas Ogiński polonees „Pożegnanie Ojczyzny“ / “Hüvastijätt kodumaaga“
Ludvig van Beethoven „Ode an die Freude“ / „Ood rõõmule“
Tõnis Leemets „Võtkem Tartu rütmid“ (Kariljonipalade konkurss 2017, 3. koht)
Pjotr Tšaikovski „Dance of the Sugar Plum Fairy“ / „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“
Nikolai Rimsky-Korsakov "Chanson Hindoue“ / "India külalise laul“ ooperist „Sadko“

12. juuli kell 20

Martini il Tedesco „Plaisir d`Amour“ / „Armurõõm“
Mark Peterson „Reverie“ / „Unelus“
Eesti rahvaviis „Meil aiaäärne tänavas“
Anton Rubinstein „Melody“ / „Meloodia“
Léo Delibes „Vals de Coppelia“ valss balletist „ Coppelia“

19. juuli kell 20

Anton Rubinstein „Melody“ / „Meloodia“
Franz Liszt „Liebestraum“ / „Armuunelm“
Johann Sebastian Bach „Menuet“ / “Menuett“
Georg Friedrich Händel „La Réjouissance“ / „Rõõmustamine“ süidist „Tulevärgimuusika“
Arne Oit „Mis värvi on armastus“

26. juuli kell 20

Ludvig van Beethoven „Ode an die Freude“ / „Ood rõõmule“
Isaac Albeniz „Prelude“ / “Prelüüd“
Sjef van Balkom „Sonatine“ / “Sonatiin“
Nikolai Rimsky-Korsakov „Chanson Hindoue“ /  “India külalise laul“ ooperist „Sadko“
Joaquin Rodrigo „Tema del Concierto de Aranjuez“ / „Aranjuezi kontserdi teema“

2. august kell 20

Martini il Tedesco „Plaisir d`Amour“ / „Armurõõm“
Raimonds Pauls „Manai Dzimtenei“ / „Minu sünnikoht“
Eesti rahvaviis „Meil aiaäärne tänavas“
Viktoria Grahv „Improvisatsioon mängutoosis“ (Kariljonipalade konkurss 2017)
Anton Rubinstein „Melody“ / „Meloodia“

9. august kell 20

Anton Rubinstein „Melody“ / „Meloodia“
Léo Delibes „Vals de Coppelia“ valss balletist „ Coppelia“
Robert Jürjendal / Uku Jürjendal „Kaanon“ (Kariljonipalade konkurss 2017)
Michał Kleofas Ogiński polonees Pożegnanie Ojczyzny“ / "Hüvastijätt kodumaaga"
Camille Saint-Saëns „The Swan“ / „Luik“ tsüklist „Loomade karneval“

16. august kell 20

Pjotr Tšaikovski „Dance of the Sugar Plum Fairy“ / „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“
Georg Riedel „Idas Sommarvisa“ / „Ida suvelaul“
Ludvig van Beethoven „Ode an die Freude“ / „Ood rõõmule“
Nikolai Rimsky-Korsakov „Chanson Hindoue“ /  “India külalise laul“ ooperist „Sadko“
Joaquin Rodrigo „Tema del Concierto de Aranjuez“ / „Aranjuezi kontserdi teema“

23. august kell 20

Franz Liszt „Liebestraum“ / „Armuunelm“
Johann Abraham Peter Schulz „Der Mond ist aufgegangen“ / „Kuu on tõusnud“
Jos D`Hollander „Klokkenzang“ / „Kellade laul“
Matis Leima „Vihmane Tartu“ (Kariljonipalade konkurss 2017)
Camille Saint-Saëns „The Swan“ / „Luik“ tsüklist „Loomade karneval“

30. august kell 20

Léo Delibes „Vals de Coppelia“ valss balletist „ Coppelia“
Georg Riedel „Idas Sommarvisa“ / „Ida suvelaul“
Martini il Tedesco „Plaisir d`Amour“ / „Armurõõm“
Joaquin Rodrigo „Tema del Concierto de Aranjuez“ / „Aranjuezi kontserdi teema“
Arne Oit „Mis värvi on armastus“

Viimati muudetud 07.06.2019

Raekoja ajaloost

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. See traditsioon põlistus sajandeiks. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas.

 

Võrreldes Tartu pika ajalooga, pole linna hoonestus kuigi vana: harva kohtab siin ehitisi, mis on pärit varasemast ajast kui 18. sajandi viimane veerand. Põhjuseks on arvukad sõjad ja tulekahjud. 1775. aasta hiidtulekahjus hävis pea kogu kesklinn. Just pärast seda põlengut hakkas Tartu omandama oma tänapäevast ilmet ja siis ehitati ka praegune raekoda.

 

Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani.

 

Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartušš peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil.

 

Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.

 

Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas.

 

Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme.

 

Tänini töötab raekojas Tartu linnavolikogu ja linnavalitsus − vihje sellele, et Tartu on traditsioonide linn.

 

Voldik Tartu ajaloost

 

Fotod: Kalle Paalits
Fotod: Kalle Paalits
Foto: Jaak Nilson
Foto: Jaak Nilson

Viimati muudetud 16.04.2017