Tartu linnaosad

Elanike arv: 24 551 (2020), pindala: 540 ha

Annelinna kuvand on olla Tartu magalarajoon, sarnane teiste samasuguste nõukogudeaegsete uusrajoonidega nii Eesti NSVs kui ka terves Nõukogude Liidus. Osalt on see tõsi – siin on kodu kõige suuremal hulgal tartlastel, samas on viimased aastakümned Annelinna tublisti edendanud, korrastatud on nii nõukogudeaegseid hooneid kui kasutusse võetud päris uusi kvartaleid – seda just madalamatel aladel Emajõe luhal, lõpuks kuulub ju ka luhale kaevatud Anne kanal Annelinna koosseisu.

Annelinna ajaloolise tagapõhja ja omaaegse telje moodustab Anne tänav, mis algab veel tsaariaegselt Ülejõelt, palistatuna tolleaegsetest elumajadest ning suudub Anne mõisa (tegu oli Vasula karjamõisaga), mille hooned on küll viimaste aastet jooksul suures osas hävinud, kuid alles on jupike parki. Mõisast annavad tunnistust ka siinsed tänavanimed: Mõisavahe tn, Annemõisa tn.

Annelinna kuulub ka pisike eramupiirkond Männi ja Kadaka tn ümbruses, kui üldiselt annavad linnaosas tooni nõukogudeaegesed viie- ja üheksakorruselised elumajad. Esimesed seesugused elamud kerkisid Pika tn äärde, 1969. aastast võtsid linnaosa tervikplaneerimise ette Mart Port ja Malle Meelak, kelle planeering ja laad linnaosas seni valdab.

Annelinna Selts
Loomise aasta: 2016
Facebooki leht: www.facebook.com/AnnelinnaSelts
Facebooki grupp "Annelinna elanikud": www.facebook.com/groups/annelinn
Kontakt: [email protected]

Elanike arv: 2721 (2020), pindala: 424 ha

Tartust, eeskätt kesklinnast, aga ka teistest vanadest linnajagudest vaadates tundub Ihaste ikka kuidagi linnaväline, peaaegu nagu maa. Muljet on suurendanud see, et linnaosasse viiv Ihaste tee läbib pikalt loodusliku ilmega luhamaastikku, mille järel alles esimesed hooned paistma hakkavad. Siia, nn Vana-Ihastesse hakati suvilakrunte jagama 1968. aastast, mil Maie Ilumäe planeeritud Ihaste aianduskooperatiiv alguse sai. 1977. aastal liideti Ihaste administratiivselt  juba Tartu linnaga. Nimi pärineb siin asunud Ihaste külast, aga pole ilmselt nii vana kui siinsed asustuse esmaleiud: nimelt on kiviaegne Uus-Ihaste asulakoht koguni 10 000 aastat vana. Ihaste linnaosa hõlmab Emajõe vasakkalda luha- ja lammimaad linnast allpool, maapind tõuseb aegamisi põhja-kirde suunas, kus paikneb ka uuem, Uus-Ihasteks kutsutud elurajoon, kus võib nautida juba 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse eramuehituse tunnusjooni. Vana-Ihaste keskuses asub ratsakeskus, millele viitavad tänavanimedki (Hipodroomi, Hobuseraua jm), siin on ka hulk loodusromantilisi nimesid (Kasesalu, Elulõnga jt), Uus-Ihaste tänavaonomastika lähtub aga Tartu kunstielust (Pallase pst, Anton Starkopfi tn, Ado Vabbe tn jt).

Ihaste Selts
Loomise aasta: 2015
Koduleht: ihasteselts.ee
Facebook: www.facebook.com/ihasteselts
Kontakt: [email protected]

Ihaste Elanike Liit
Loomise aasta: 2018
Facebook: www.facebook.com/IhasteElanikeLiit
Facebooki grupp "Ihaste looduse sõbrad": www.facebook.com/groups/612918815749528
Kontakt: [email protected]

Elanike arv: 3247 (2020), pindala: 150 ha

Nagu nimigi ütleb, on siin tegu kunagise mõisaga, ja see on tõsi – Puiestee tänava lõpul on omaaegne mõisa peahoone koos mitme kõrvalhoonega ka kenasti säilinud. Mõisas tegutseb 1994. aastast Tartu Maarja Kool ja kooli tarbeks on mõni stiilne hoone kompleksi juurdegi ehitatud. Samas on Jaamamõisa nimi ja eestimeelne tsiviilvalitsus kogu linnaosale laienenud alles suhteliselt hiljuti, uuel iseseisvusajal pärast Vene vägede väljaviimist Eestist, kuna suurem osa linnaosast kuulus aastakümneid Nõukogude armeele. Linnaosa elurajoonid paiknevadki omaaegse Raadi sõjaväelennuvälja külje all, kus elunesid ka Nõukogude lennuväe ohvitserid ja teenistujad (nt mõisaski tegutses siis sõjaväelaste lasteaed). Sellest ajast on säilinud ohvitserkonnale ehitatud viiekorruselised elumajad Põhja puiestee ja Lääne tänava rajoonis, kuna kaugemal kagupool paiknenud nn Soome tüüpi väikesed puumajad koos ümbristevate datšalike aialappidega on kadunud ja asendunud moodsa 21. sajandi elamuarhitektuuriga. Unustuse hõlma on vajunud ka siin tooni andnud uulitsanimed (nt ул. Гвардейская, Н. Гастелло,  В. Чкалова) ning kogu piirkonna hüüdnimi – Hiinalinn – hakkab samuti ajalootolmu alla mattuma.     

Elanike arv: 8444 (2020), pindala: 230 ha

Karlova on linnalähedase Karlova mõisa maadele rajatud suhteliselt kompaktne ja ühtse arhitektuurilise joonega linnaosa. Linnaline asum kerkis siia lühikese ajavahemiku jooksul 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguskümnendil, kui linnastumise käigus palju maainimesi linnades teenistust otsis, rajades siia oma kodu. Karlova paiknes tollal väljaspool Tartu piire (linnaga ühendati see alles 1916. a), ja seetõttu kehtisid siin ka teistsugused ehitusregulatsioonid kui linnas. Arhitektidest on sügavaima jälje Karlovasse jätnud Fromhold Kangro, kelle projekteeritud maju leidub Karlovas rohkesti. Linnaosa peatänavaks on Tähe tn, mis saab oma ajaloolise alguse küll Tähetornist Toomemäel, ent ulatub ka üsna sirge joonena läbi Karlova. Läänes piirneb Karlova Võru tänavaga (maanteega) ja idas Emajõega.

Karlovas on kaunid tänavanimed nagu Õnne, Vaba ja Sõbra, samuti leidub siin rahvuslikke eestistatud tänavanimesid nagu Salme, Linda, Kalevi (viimane kandis muide algselt Karlova nime). Alles on ka linnaosale nime andnud Karlova mõis praeguse Salme tänava alguses ja park – muidugi Pargi tänava nurgal. Mõis kuulus enne 1919. a riigistamist Bulgarinite perekonnale ja siinne mõisnik, kuulus vene kirjanik Faddei Bulgarin (1789–1859) on jätnud maha ka huvitavaid mälestusi omaaegsest Karlovast.

Nagu paljudest sajandivanustest puitasumitest (nt Kalamaja Tallinnas) on ka Karlovast saanud moodne ja prestiižne linnaosa, kus vanade karlovlaste kõrval annavad tooni noored pered, hipsterid ja intellektuaalid. Linnaosa ööelu südameks on kujunenud populaarne Karlova baar — Barlova.

Karlova Selts
Loomise aasta: 2007
Facebook: www.facebook.com/KarlovaSelts
Kontaktid: [email protected]

Infovahetus toimub ka privaatses Facebooki grupis "Karlova elanikud".

Elanike arv: 6465 (2020), pindala: 180 ha

Iga linna süda on tema kesklinn. Nii ka Tartus.

Tartu linna esimesed palgejooned kujunesid siin, siin on asunud keskaegne, linnamüüriga piiratud Tartu, aga ka muinasaegne eestlaste kants, mille mahapõletamisest möödub 2030. aastal tuhat aastat.

Siin on Toomemägi ja siin on Emajõe kallas. Siin asub raekoda ja raekoja plats. Siin on ülikool ja tema akadeemilis-arhitektuurne vaba vaimu vabariik. Siin on turud ja kaubamaja. Siin on haridusministeerium ja riigikohus. Siin on kunstimuuseum ja botaanikaaed. Siin on tähetorn ja Ahhaa keskus. Siin on kirjandusmuuseum ja geenivaramu. Siin on taastatud Jaani kirik ja taastatav Maarja kirik. Siin on Musumägi ja Kassitoome, siin on uus ja vana anatoomikum. Siin on Barclay plats ja Barclay maja. Siin on Werner ja siin on Zavood. Siin on teatrid ja toimetused, Vanemuine ja Uus teater, Akadeemia ja Eesti Loodus. Siin on kunstnike maja, siin on kirjanike maja. Siin on Inglisild ja siin on Aeglane Surm. Siin on Kuradisild ja püssirohukelder. Siin on Plasku ja siin on Tigutorn. Siin on Pallase hotell ja Kivisilla makett. Siin on Tasku ja siin on Kvartal. Siin on haubitsad Riia mäel ja hakiparved pargipuudel. Siin on monumendid, siin on mälestused. Siin on igavesed boheemlased ja üliõpilased. Siin on kirjutatud alla Tartu rahu ja siin on sündinud Tartu vaim.

Kes teab Tartut, see teab tema kesklinna.

Kesklinna selts kohta andmed puuduvad, kuid infovahetus toimub Facebooki grupis "Tartu kesklinna elanikud". 

Elanike arv: 729 inimest (2021), pindala 150 ha.

Tartu linna üldplaneeringuga 2021. aastast eraldati Kvissentali piirkond Ülejõel omaette linnaosaks. Tegu on maa-alaga linna põhjapiiril Emajõe vasakkalda ja linnast väljuva Piibe maantee vahel. Kõrgemal, ürgoru pervel asuvad kuivemad arud (sellest ka sinne kohanimi: Aruküla) ja liivakivisse uuristunud koopad, Kvissentali ajalooline süda paikneb aga otse jõe ääres. Kvissental ongi läbi aegade olnud tuntud linnalähedase väljasõidupiirkonnana, kuhu mööda jõge kerge vaevaga kesklinnast pääseb. Jõe kaldal paikneb ka vana Kvissentali keskushoone, kus pärast Teist maailmasõda töötas üks esimesi Tartu ülikooli internaate.

Viimastel aastatel on piirkonda tublisti arendatud ja siia on kujunenud mitu atraktiivset uusasumit. Jõeäärset prestiižset ala iseloomustab kaasaegne eramuarhitektuur, siin on Kapteni, Pootsmani jts tänavad ning nende kõrval üleriikliku kurioosumina kurikuulsust kogunud Madruse tänav. Edasi on veelgi uuem arendus, kus tänavanimed viitavad siin varem asunud taludele (Meruski, Ignatsi, Klaose), mõnd nime võib leida juba rootsiaegsetest dokumentidest (Riistapuu).

Linnaosa hõlmab oma linnapoolseimas otsas ka Vana-Peetri surnuaia.

Kvissentali Elu
Asutatud: 2024
Koduleht: kvissentalielu.ee
Facebook: www.facebook.com/KvissentaliElu
Kontaktid: [email protected]

Elanike arv: 448 (2020), pindala: 113 ha

Maarjamõisa linnajagu hõlmab ülikooli kliinikumi rohkearvulised kliinikud Ludvig Puusepa tänavast kuni Raja tänavani, samuti Tartu ülikooli uuemad õppehooned, rahvusarhiivi, Tamme gümnaasiumi ja tervishoiu kõrgkooli Maarjamõisa väljal ning nende taga asuva endise aianduskooperatiivi ala koos Sanatooriumi pargiga, ulatudes läänes linnapiiril Ringteeni Lõunakeskuse juures välja.

Maarjamõisa areng sai alguse samanimelisest riigimõisast, mille hoonestus ja väike park on Nikolai Lunini tänava parkimismaja kõrval tänapäevalgi kenasti näha. Mõis kingiti 1911. aastal ülikoolile ja nelja aasta pärast oli kaks esimest haigemaja praeguse L. Puusepa tänava ääres valmis. Haiglahoonete ehitus on jätkunud ka läbi nõukogude aastakümnete ning ega kompleks pole veel praegugi lõpuni valmis – ehitustöö käib.

Suured muudatused on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud Ravila tänava piirkonnas, kuhu Tartu Ülikool on ehitanud Biomeedikumi (1999), Chemicum’i (2009), Physicum’i (2014) jm õppehooneid, samasse on rajatud ka rahvusarhiivi uus hoone Noora (2017). Kultuuriloolist huvi pakub Sanatooriumi park kahe 1912.–1914. a valminud villaga, üks neist Oskar ja Aino Kallase kodumaja.

Elanike arv: 4650 (2020), pindala: 283 ha

Raadi-Kruusamäe on n-ö kõrgem ülejõe, mis algab teispool Puiestee tänavat ja ulatub kuni linnapiirini Vahi tänaval ja Raadi mõisa juures. Raadi nimi pärineb 16. sajandist, mil mõis kuulus Tartu raele, linnaosamaad on Tartuga ühendatud aga 1923. aastal.

Mis on Raadil? Raadil on Eesti Rahva Muuseumi hoone, ulatudes otsapidi linnapiirist väljagi, Raadil on vana Liphardite mõis (praegu varemeiks konserveerituna) ja uhke mõisapark koos järvega. Aga Raadil on ka surnuaed, õieti mitme koguduse kalmistud. Raadil on seikluspargina ja aktiivspordi jaoks kasutusse võetud vanad kruusaaugud. Neist tuleneb ka linnaosanime teine pool – Kruusamäe, mis on elamurajoon ümber Kruusamäe tänava rajatud kvartalites. Siin valdavad nõukogudeaegsed individuaalelamud.

Linnajao ehituslikult vanem osa on rajatud aga juba 19. sajandil ja paikneb Raadi kalmistu ja linna vahel, ümber Peetri kiriku ja Peetri tänava, mis jookseb Puiestee tänavaga paralleelselt, läbides ka endised linnaosa turuplatsid Maarja ja Peetri turu (esimene neist on nüüdseks küll suuremalt jaolt mitmekorruseliste elamutega kaetud) ja jõuab välja linnaosa piirile Raadi sõjaväelinnaku juures. Jah, Raadi oli ju ka lennuväli, aga selle ala jääb suuremas osas nii linnaosast kui linnastki väljapoole.

Linnaosal seltsi ei tea olevat, kuid infovahetus käib Facebooki grupis "Raadi-Kruusamäe".

Elanike arv: 4733 (2020), pindala: 144 ha

Ropka hõlmab Petseri raudtee ja Emajõe vahelise ala, ulatudes endisest sadamaraudteest kuni linna lõunapiirini. (Igaks juhuks meeldetuletuseks: Ropka on kolmandas vältes.)

Linn jõudis siia, võõrandatud Ropka mõisa maadele, 20. sajandil linna laienemise käigus. 1920. aastal anti Ropka mõis linna kasutusse ning 1923. aastal liideti siinsed maad administratiivselt Tartu linnaga. Alles on ka Ropka mõisa hooned, sealhulgas klassitsistlik peahoone, ning park.

Esimesed linnaelamud valmisid mõisasüdamesse suunduvale Ropka tänavale 1920. aastatel, hiljem rajati Aardla tänav, mille alguses leidub kauneid funktsionalistlikke ja heimatstiilis eramuid. Pärast Teist maailmasõda on elamurajoon laienenud veelgi kaugemale lõuna poole Võru tänava kulgemise suunas. Algsed suured 450 ruutsüllased krundid Vana-Ropkas (Ropka, Aardla ja Rahu tänaval) täideti nõukoguliku ehituspoliitika survel, eriti hoogsalt alates 1970. aastatest, viiekorruseliste ja mõne kõrgemagi elamuga, muutes nii elamupiirkonna üldmuljet ja keskkonnasurvet tuntavalt. Aegamisi on siin hiljemgi Võru tänava äärseid üksikelamuid asendatud kaubandus- ja teenindusasutustega.

Linnaosa piiresse jääb ka Pauluse surnuaed ning väike tööstuspiirkond selle taga Aardla tn ääres.

Linnaosaseltsi olemasolu kohta info puudub, kuid infovahetus käib Facebooki grupis "Ropka elanikud".

Elanike arv: 2239 (2020), pindala: 364 ha

Ropka nime (tuletagem meelde: Ropka ikka kolmandas vältes) kannab õigupoolest kaks ametlikult eraldiseisvat linnaosa linna lõunapiiril Emajõe ja Petseri raudtee vahel. Erisus pole siiski ei loodusgeograafiline ega ajalooline, vaid pelgalt funktsionaalne: Ropka tööstusrajooni alla on koondatud tööstus-, logistika- ja kaubandusettevõtted, kuna ainuke suurem „elamu“ siin rajoonis on Tartu vangla oma asukatega.

Samas asub ka linnaosale nime andnud Ropka mõisa peahoone just tööstusrajooni territooriumil, mõisapark jällegi suuremas osas hoopis tava-Ropkas, mis on peamiselt elurajoon. Looduslikult on Ropka tööstusrajoon luhamaa, mis Emajõe äärest alates aegapidi mõisasüdame suunas tõuseb. Tööstusrajooni ilme on pidevas muutumises sõltuvalt riigi majandusedust, nii on käesoleval sajandil siia ühe lisandunud hulgaliselt uusi tootmis- ja logistikahooneid, samas on Ropka tööstusmaastiku veneaegne ikoon, kuulsat haisu levitanud lihakombinaat hoopis kadunud, nagu ka tööstuslik sadamaraudtee, mille asemele on rajatamas kergliiklusteed ja rohekoridori.

Liikluskoormust kannavad linnaosas Turu ja Ringtee tn, kus uue Ihaste silla avamine on ka liiklusvoogu veelgi suurendanud.

Elanike arv: 1871 (2020), pindala: 122 ha

Üldteada on, et paljud Tartu linnaosad oma nime saanud linna ümbritsenud mõisatelt, vähem teatakse, et ka Ränilinn kuulub nende hulka, tõsi, mõisasüda asub väljaspool linna – Räni alevikus Aardla tn pikendusel, aga mõisa põllud ulatusid siia, kuhu nüüd nõukogude ajal tekkis linnahoonestus. See kujunes ümber teaduslinnaku – 1965. a valmis füüsikainstituudi kristallide labori hoone paremal pool Riia maanteed ning 1975. a instituudi suur peahoone selle vastas. Need teadusasutused koos hiljem lisandunutega on ka praegu siin tegutseva teaduspargi idud, FI majas tegutseb näiteks tehnoloogia- ja ärilinnak Novapolis. FI mõju on olnud siinkandis nii valdav, et linnaosa on vahel rahvasuuski FI-ks (loe: Fiiks) kutsutud.

Administratiivselt hõlmab Ränilinn kogu linna edelapoolse raja, mis asub Ringteest kaugemal. Linnapildiliselt aga ei domineerigi siin mitte teadus-arendusasutused, vaid muu: Riia maanteest vasakul viiekorruseline elamurajoon ning maanteest vasakul hiiglaslik Lõunakeskus.

Tasub tähele panna, et Räni tänav aga ei asu sugugi Ränilinnas, vaid hoopis Tammelinnas ja kuulub samasse nimeperekonda koos Elva, Vapramäe jms-ga.

Ränilinna Selts
https://www.facebook.com/ranilinnaselts
Tel 5342 3747

Infovahetus käib ka Ränilinna elanike grupis: https://www.facebook.com/groups/ranilinn

Elanike arv: 2125 (2020), pindala: 48 ha

Üks omanäolisemaid linnajagusid terves riigis. Tegu on pesuehtsa aguliga, mis aga kesklinnale nii lähedal asub: sisuliselt algabki Supilinn keskaegse linnamüüri tagant, sealt, kus jookseb Kroonuaia tänav.

Ühest küljest piirab linnaosa Emajõgi ja teisest järsk ürgoru nõlv, neljas, kirdekülg on avatud juba looduslikele jõeluhtadele (kus nüüd asub spordipark). Asend linnamüüri külje all viitab võimalusele, et juba ammust aega on linnaelanikud siin köögiviljamaad harinud, tasapisi tekkisid ka elamud ja tänavavõrk, mille kohta on teateid juba 19. sajandi algusest. Nii on Supilinna puitagul ühevanune ülikooli peahoonega ja üldse kogu uhke klassitsistliku Tartuga. Sajandeid kestnud vaesed ajad ei ole õnneks lubanud agulit millegi muuga asendada ja nüüdseks on tegu juba muinsuskaitseliselt olulise linnamaastikuga. Jääb ainult loota, et ka uuel Eesti ajal ei arendata piirkonda üle ja see säilitab oma igipõlise agullikkuse.

Tartu puitlinnaosad, sealhulgas Supilinn, on miski, mida rikkad „läänlased“ kadestada võivad. Linnaosale lisavad olulist värvingut ka siinkandi erilised kohanimed, mis on pärit otse „maast ja mullast“: Kartuli, Oa, Herne jne (siit Supilinna nimigi), vürtsiks Meloni jt.

Pisut teistsuguse ilmega on Supilinnas Lepiku tänav, kus valdavad suured kahekorruselised üürimajad.

Supilinna Selts
Asutatud: 2002
Koduleht: www.supilinn.ee
Facebook: www.facebook.com/groups/supilinn
Kontakt: [email protected]

Elanike arv: 8209 (2020), pindala: 311 ha

Tammelinn, õieti selle ajalooline vanem osa raudtee ja Soinaste/Raja tänava vahel on iseseisva Eesti linnaehituse esimese laine ajal, 1920. aastatel rajatud uus linnaosa. Kogu linnaosa kavatis on ühtselt planeeritud, selle autoriks on arhitekt Edgar Johan Kuusik: 1923. aastal mõõdeti Tamme mõisa põldudel välja 423 krunti, keskmise suurusega 500–550 ruutsülda. Tammelinna pididki ilmestama suured krundid, esinduslik elamuarhitektuur ning kindla plaaniga rajatud tänavavõrk: kolm kaarjat tänavat, Väike, Kesk ja Suur kaar, ning nendega ristuv lai Tamme puiestee, mis suundub muidugi endisesse Tamme mõisasse, mille põldudele linnaosa kerkis.

Elamud on enamuses kahekorruselised, tolleaegsetelt nimekatelt arhitektidelt, valdav on toona moes olnud heimatstiil koos järskude katusekalletega (kaldenurga vähemalt 45^o nägi ette ka Tammelinna algne ehitusmäärus).

Kesklinnapoolne Tammelinna osa on üsna terviklikult säilinud, kahjuks jõuti nõukogude ajal kaugemad kvartalid oluliselt tihendada ja endiste aedade asemele rohkesti uusi kvartalisiseseid tänavakesi rajada.

Linnaosa kaugem ala Aardla tänava ümbruses on uuem, pärinedes enamuses nõukogude aastakümnetest. Riia tänava lõpus leidub ka äri- ja ühiskondlikke hooneid, siin, Puumarketi õuel asub ka Tartu linna kõrgeim koht 80,2 m üle merepinna.

Tammelinna Selts
Asutatud: 2015
Koduleht: tammelinnaselts.ee
Facebooki leht: www.facebook.com/TammelinnaSelts
Facebooki grupp: www.facebook.com/groups/tammelinn
Kontakt: [email protected]

Elanike arv: 3078 (2020), pindala: 250 ha

Tähtvere on 1930. aastate stiilis terviklikult planeeritud ja välja ehitatud linnaosa Tartu põhjapiiril, mis on rajatud Tähtvere mõisalt võõrandatud maale, mis juba 1923. a linnaga liideti. Linnaosa planeeris linnaarhitekt Arnold Matteus, ehitustegevus algas 1931. aastal. Hooned on üldiselt kahekorruselised, suurte aedadega, palju on tollal moes olnud funktsionalistlikus stiilis elamuid (peale Matteuse on siin Paul Mielbergi, Alvar Aalto jt loomingut).

Linnaosa kesktelje kehtestab Taara pst, mis koos kaarja Vikerkaare tänava ja nendega ristuvate tänavatega moodustab silmatorkavalt eriilmelise linnaosa. Et siin leidis oma kodu mitmeid ülikooli õppejõude, on Tähtverel ka professorite linnajao kuulsus. Tähtvere linnaossa kuulub ka Tähtvere mõis koos suure pargiga ning Eesti Maaülikooli hoonestu, samuti laululava, dendro- ja spordipark ning jõeäärne koos liivarannaga.

Linnast Tähtvere mõisasüdamesse suundunud Tähtvere tänav jookseb aga hoopis mäe all mööda Supilinna piiri. Tähtvere mõisavallast alguse saanud samanimeline omavalitsus, Tähtvere vald, ühines 2017. a Tartu linnaga. Selle liitumisega koos kuulub nüüd Tartu linna peale Tähtvere linnaosa ka Tähtvere-nimeline küla. 

Tähtvere Selts
Asutatud: 2016
Koduleht: www.tahtvereselts.ee
Facebooki leht: www.facebook.com/tahtvereselts
Kontakt: [email protected]

Elanike arv: 3061 (2020), pindala: 76 ha

Raudtee tulekuga Tartusse tekitati kaasaegne rongiühendus nii Tallinna (1876) kui Riiaga (1887), kohe ehitati ka vaksalihoone (1876), mida võibki pidada Vaksali linnaosa algus- ja keskpunkiks. Jaamast viib linna Julius Kuperjanovi tänav, millega ristvad nii raudteeäärne Vaksali tn kui veidi kaugem Kastani tn. Need kaks tänavat määravadki linnaosa geograafia ning nende äärne hoonestus linnaosa arhitektuurilise ilme.

1900. a ostsid vennad Jaan ja Jüri Tõnisson Tähtvere mõisnikult lageda maatüki nüüdsete Kastani ja Vaksali tn vahel, kuhu kerkisid EÜSi maja, esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, krundi servale mahtus ka Tõnissoni enda elamu. Toonane moodsaim uusasum tekkis sinnasamasse lähedale Kastani tänavale, kui linna asunud edukad eestlased rajasid aastail 1901–1905 siia uute suurte ja esinduslike üürimajade rajooni – vaadakem rikkalikku puitdekoori, korterite planeeringut, tubade kõrgust! Vaid päris viimane krunt, Kastani 1, läks saksa tudengiorganisatsioonile Neobaltia, mis pakub kogu piirkonnale huvitava arhitektuurilise ja kultuurilise kontrapunkti.

Linnaosa ise ulatub piki raudteeäärt kuni Kastani tn lõpuni ja nii jäävad siia nt ka Aparaaditehas ning omaaegne eksporttapamaja ja nüüdne Sõbra keskus.

Vaksali Selts
Asutatud: 2020
Facebooki leht: www.facebook.com/Vaksali-100946928660658
Kontakt: [email protected]

Infovahetus käib ka Facebooki grupis "Tartu Veeriku & Vaksali linnaosa".

Elanike arv: 1811 (2020), pindala: 77 ha

Variku on „kahe raudtee vahel“ – see on väljend, mille järgi iga tartlane kohe teab, millisest paigast jutt, aga väljend on ka päris täpne: Variku linnaosa piirnebki teravnnurkselt hargnevate Valga ja Petseri raudteedega, ulatudes lõunas linnapiiril kulgeva Ringteeni. Linnaosa nimi tuleb kunagi linnapiiril paiknenud ja varem Ropka mõisa alla kuulunud Variku küla nimest ja see omakorda Variku talu nimest (mis jääb küll teispoole Valga raudteed praeguste Kristalli ja Laseri tänava vahele). Valga raudteel oli kuni 2008. aastani ringteeviadukti lähistel ka Variku raudteepeatus.

Variku linnosa keskteljeks on Variku tänav, mille äärde ja millega ristuvatele tänavatele (Maasika, Sinika, Mesika jt) on kerkinud kenake aedlinn, sekka mõni üksik suurem elumaja. Transiitliiklus, mis tekkis Varikule alles Tartu ringtee ehitamise järel, on suunatud elurajoonist mööda piki raudteega rööpset Roopa tänavat. Algselt asusid Varikul Ropka mõisast eraldatud aianduskrundid, sellest pärineb ka teispool Petseri raudteed asuv Aianduse tänava nimi. Aianduskruntidest on ajapikku arenenud terviklik linnaosa, mis 1962. ja 1977. aasta halduspiiride muudatuste järel ka tervikuna Tartu linnale kuulub.

Linnaosaseltsi kohta andmed puuduvad, kuid infovahetus käib Facebooki grupis "Variku elanikud".

Elanike arv: 5361 (2020), pindala: 281 ha

Veeriku ajalooliseks südameks on Veeriku talu, mille haljastust on Veeriku tänava ääres Veeriku kooli lähistel seni võimalik näha. Selle talu maadele Viljandi ja Ilmatsalu maantee vahel planeeriti esimesed tänavad (nt Õhtu ja Hommiku tänav) ja tekkis linnalähedane alev, mis 1921–1922 liideti Tartu linnaga. Edasi arenes asum madalhoonestatud elurajoonina lääne suunas (Nisu, Maisi, Rukki jms ning Tulbi, Kressi, Kannikese jms tänavad), jäädes üldiselt Viljandi maanteest põhja poole (v.a Ülase tn kvartalid).

Ravila tänava piirkonda on 1980. aastatel kerkinud ka palju nn Tartu maja tüüpi mitmekorruselisi elumaju, muide pärinebki see hoonetüüp siitsamast – Betooni tänaval asuvast betoonitehasest (praegu TMB Element). Administratiivselt kuulubki Veeriku alla kogu Näituse tänava lõpuosa ja sealt piki raudteed põhja suunas ulatuv laialdane tööstuspiirkond. Peale selle hõlmab Veeriku ka ajaloolise Muuli talu maad Ravila ja Ilmatsalu tn vahel praeguse Kannikese bussipeatuse juures. Poola ajal oli siin koguni Muuli mõis, 1891–1944 töötas siin aga Muuli leprosoorium. Ajalooline Muuli nimi oleks kindlasti seda väärt, et ta Tartu kaardil taastada, vähemalt bussipeatuse nimes.  

Veeriku Selts
Asutatud: 2020
Koduleht: uuendamisel
Facebooki leht: www.facebook.com/VeerikuSelts
Facebooki grupp: www.facebook.com/groups/812161358941598
Kontakt: [email protected]

Infovahetus käib ka Facebooki grupis "Tartu Veeriku & Vaksali linnaosa".

Elanike arv: 7893 (2020), pindala: 302 ha

Et Tartu kesklinn ja terve vanalinn paiknevad Emajõe paremkaldal, siis pole imestada, et rahvakeeli on kogu teispool paiknevat linna-ala kutsutud ülejõeks. Ametliku linnaosana hõlmab Ülejõe aga vaid vanimat osa teispool jõe asuvast linnast – seda, mis paikneb kesklinnast ülesvoolu, Emajõe ürgorus Narva mäe all. Teise maailmasõja purustused olid Ülejõel märkimisväärsed, eriti selle kesklinnapoolses osas, mis on tekitanud siia jõe äärde suured pargialad ning teispoole Narva maanteed ka uuemaid elurajoone.

Ülejõe üks põhitelg on otse Kaarsillast (varem Kivisillast) lähtuv Raatuse tänav ning teine sellega Henningi platsil ristuv Narva maantee. Platsil asub ka sõja üle elanud Tartu Linnamuuseumi barokne hoone. Paremal pool Raatuse tänavat on Emajõe ääres Holmi park, mis hõlmab kunagise Holmi jõesaare, ning vasakul haljasala, kus asus mh Hugo Treffneri kool, kaugemal ülesvoolu paikneb Delta – ülikooli uus hoone linnasüdames – ning edasi juba Meltsiveski piirkond koos ülikooli spordirajatiste ning Ujula ja Staadioni tänavaga.

Linnaosa hõlmab lõunas ka Pärna-Paju tsaariaegsete puumajade rajooni, mille asemele Fortuuna tn joonel on kerkinud ka moodsat 21. sajandi arhitektuuri.

Linnaosaseltsi Ülejõe linnaosas teadaolevalt veel ei ole, kuid infovahetus käib Ülejõe elanike Facebooki grupis: www.facebook.com/groups/164409480590524

Elanike arv: 3195 (2021), pindala: 115 ruutkilomeetrit (11 500 ha).

2017. aasta haldusreformiga liideti Tartu linnaga Tähtvere vald. Nii on üldiselt kompaktse linnasarasega Tartu (pindala alla 40 km2) saanud juurde suure ruraalse piirkonna, mis hõlmab senisest linnast endast palju ulatuslikumad maa-alad linnast läänes. Endine Tähtvere vald piirnes põhjas Emajõega: peaaegu Elva jõe suudmest kuni linnapiirini, lõunas ulatus ta kaugemale Viljandi maanteest. Nii algab ka Tartu linn kui omavalitsus nüüd Tallinnast saabujatele juba Kärevere sillast ning Viljandist tulijatele Elva jõelt.  

Endise Tähtvere valla maad kujutavad endast ehedat loodus- ja põllumajandusmaastikku. Siin peetakse jahti, töötatakse üles palgimetsa, peetakse kariloomi, kasvatatakse vilja jne. See kõik on saanud nüüd Tartu linna osaks ja tegelikkuseks.

Ajalooliselt on see piirkond olnud jaotatud Nõo ja Tartu-Maarja kihelkondade vahel. Valla keskasula oli Tartu-Maarjasse kuuluv Ilmatsalu alevik, omaaegne rüütlimõis, nõukogude ajal tuntud kui Tartu näidissovhoosi keskus, praegu Tartu Agro kodu. Peale tema kuulub nüüd Tartu linna koosseisu teinegi alevik, Märja, ning kümme küla: Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse, millest igaühel on oma lugu jutustada ja omad pärimused hoida.

Rahinge külaselts
Asutatud: 2005
Koduleht: www.rahinik.ee  
Kontakt: [email protected]

Loku järve külaselts
Asutatud: 2010
Kontakt: [email protected]