Hooajaline info

Läänepiirkonna (Narva mnt, Riia tn ja Võru tn joonest lääne poole)  tänavate sõiduteede talihooldust teeb Tänavapuhastuse AS:
ööpäevane valvetelefon 510 5270
e-post: [email protected]

Idapiirkonna (Narva mnt, Riia tn ja Võru tn joonest ida poole, koos piiritänavatega)  tänavate sõiduteede talihooldust teeb EKT Teed OÜ: ööpäevane valvetelefon 503 6046
e-post: [email protected]

Tartu linna Tähtvere hajaasustuspiirkonnas teeb teedel talihooldustöid Nivoo OÜ kontakt tel 525 4256

Tartu linna hooldatavad teed ja tänavad

Teede talihooldusel lähtub linnavalitsus majandus- ja taristuministri määrusest nr 92  “Tee seisundinõuded”, mis kehtib kogu Eesti Vabariigis.

Sõiduteede hooldus

Peatänavate ja bussiliiklusega tänavate sõiduteede lume ja jäävaba teekatte saavutamiseks kasutatakse kloriide, mis ei lase autoratastel lund jääks pressida ja võimaldab selle teelt täielikult eemaldada. Neil tänavail on kohati ka sõiduteele märgitud jalgrattarajad, mille talihooldusel tuleb kohaldada sõidutee kohta esitatud nõudeid, mistõttu kasutatakse nende hooldusel kloriide. Libedustõrje tuleb sellistel tänavatel teha kuni 4 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 8 tunni jooksul.

Kõrvaltänavate sõiduteedel teostatakse sahkamist ja vajadusel libedustõrjet puistematerjalidega (killustik, kruus, liiv, sõelmed) ning seal võib teekate olla lumine või jäine. Nendel tänavatel tuleb libedustõrje teha kuni 8 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 12 tunni jooksul.

Kergliiklusteede hooldus

Kergliiklusteede hooldustsükli aeg lume ja libeduse tõrjeks on 8 tundi. Talvise rattaliiklus edendamiseks teeb linn hoolduskvaliteedi ühtlustamise eesmärgil kõigil tähistatud ning nõuetekohaste gabariitidega jalgrattateedel lume- ja libedusetõrjet. Selleks kasutatakse lumetõrjel sahkamist ja libeduse tõrjel ainult graniitkillustikku või liiva, sõelmeid, kruusa või kruuskillustikku, milledesse võib puisturites külmumise vältimiseks olla segatud kuni 5% kloriide. 

Kuna lumesaju ja seega ka hooldustsükli ajal toimub kergliiklusteedel liiklus, sõtkutakse osa lund paratamatult kinni ja see jääb ka sahkamise järgselt teekattele. Sellisel juhul peab pressitud lumega või jäätunud teepind olema piisavalt haardeline. Selle tagamiseks tehakse vajadusel puistematerjalidega libedustõrjet. Ohutuks liiklemiseks ei tohi lume- või jääkihis olla ohtlikke ja liiklust häirivaid ebatasasusi. Pressitud lumi või jäätunud kiht eemaldatakse teedelt sulaperioodil.

Kõnniteede hooldus

Kõnniteede hooldamiseks kasutatakse lumetõrjel sahkamist ja libeduse tõrjel graniitkillustikku, millesse võib puisturites külmumise vältimiseks olla segatud kuni 5% kloriide. Samuti püütakse võimalikult minimaalselt kasutada liiva, sest see toob endaga kaasa kevadise tolmuprobleemi. Igal juhul on linnavalitsuse esimene valik teede talihooldusel graniitsõelmed, mida soovitatakse ka kõigile teistele kõnniteede hooldajatele.

Majaomanike kohustused

Vastavalt ehitusseadustikule on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitise ja selle esise ohutuse eest vastutab omanik, kelle kohustus on muuhulgas korraldada ka õigel ajal lumekoristustööd. Ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida ka katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigel ajal ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m. Kui ehitise omanik eirab kohustusi, võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. 

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Miks teed ja tänavad aeg-ajalt ikka lumised on?
Töö kestel on liiklustingimused paratamatult talvised, mistõttu tuleks sellega arvestada ja lumesaju ajal võimalusel väljas liikumist piirata või olla ettevaatlikum. Lumesaju korral tuleb suurematel tänavatel teha libedustõrje kuni 4 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 8 tunni jooksul. Kõrvaltänavatel ja kergliiklusteedel tuleb libedustõrje teha kuni 8 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 12 tunni jooksul.

Miks jalgratturite kasutatavad teed lume ja jääkihiga kaetud on, kas neid ei võiks sahaga puhtaks teha?
Seda nii looduskeskkonna säästmiseks kui ka tehnilistel põhjustel. Esiteks on kergliiklusteed erinevalt sõiduteedest äärekivideta ja kulgevad sageli haljasalade, alleede, parkide, aedade jne kõrval. 

Teiseks põhineb kloriidide toime lume ja jäävaba teekatte saavutamiseks sellel, et autorattad hõõruvad ja segavad teele kantud kloriidid lumega. Tekkinud soola-lume segu ei külmu temperatuuridel kuni -18 kraadi ja seega lase autoratastel lund jääks pressida ja võimaldab selle hooldustsükli jooksul teelt täielikult eemaldada. Selleks, et kloriidid jõuaks liikluse toimel mõjuma hakata, on isegi ette nähtud tehnoloogiliselt toimimisaeg sõltuvalt liiklussagedusest kuni pool tundi. Kuna kergliiklusteedel autoliiklust pole ja kergliiklejatest kloriidide segamiseks ei piisa (rääkimata soolakahjustustega jalanõudest), ei hakkaks kloriidid toimima ja pigem vastupidi, külmema ilma korral võib lumme visatud sool seal lahustudes ja koha peal sõtkutud jälgedes lahjenedes külmuda ning põhjustada hoopis jäätumist. Jääkonarliku tee tekkimisel oleks seda äärmiselt ebameeldiv kasutada ja keeruline hooldada.
 
Kui linnatänavatel eelistatakse graniitsõelmeid, siis miks jalanõud talvel ikka soolaplekkidega kaetud on? 
Sõiduteid hooldatakse kloriididega ja ülekäikudel tuleb neid ka ületada. Seetõttu võivad ka jalanõud talvel linnas liigeldes kloriididega kokku puutuda. 

Kuidas linn majaomanikke teehooldusel aitab?
Tartu linnas on kokku 100 avalikku graniitkillustiku konteinerit (300-liitrised). Tartu Majaomanike Ühing vastutab nendes konteinerites sõelmete olemasolu eest ning Tartu linn hüvitab ühingule seonduvad kulud. Tühjadest konteineritest palume teavitada Tartu Majaomanike Ühingut: tel 564 70492 või e-posti teel [email protected]
 

Kehtivate tee seisundinõuete järgselt peab avalikkusele ligipääsetava eratee omanik hoidma tee korras viisil, et oleksid täidetud tingimused ohutuks liiklemiseks. 

Tartu linn abistab Tartu linna sissekirjutust omavaid eratee omanikke talihoolduse tegemisel, et tagada kogu Tähtvere hajaasustusalal ühtlane avalike ja elutähtsate teenuste osutamise võimalus.

Tartu linnavalitsus peab Tähtvere hajaasustuspiirkonnas vajalikuks, et linnale kuuluvatel teedel hooldustsükli ajad lumetõrjele ei ületaks 12 tundi ja erateedel 24 tundi alates lumesaju ajal lumekihi kriitilise paksuse täitumisest. 
Kõikide hooldatavate teede kaart

Tartu linnavalitsus palub Tähtvere hajaasustuspiirkonnas kõigil maa- ja majaomanikel arusaamatuste ja ebameeldivuste vältimiseks arvestada sellega, et linn ei korralda lumelükkamist ega muud talihooldust:

1. Erateedel, kus on teele paigaldatud sõitu keelav, sissesõitu keelav või mõni muu edasisõitu keelav liiklusmärk või takistus; 
2. Erateedel, mis on nõuetekohaselt tähistamata. Et lumetõrjetööd sujuksid tõrgeteta ning vältimaks tehnika lõhkumist ja kraavi vajumist, palume erateede omanikel tähistada erateede teeservad, mahasõidud, truubid ja ülesõidukohad näiteks tokkidega, mille otsad on värvitud kaugemale nähtava värviga või mille otstesse on paigaldatud helkurpaelad;
3. Õuealadel või õueala piiravast aiast, tarast või hekist seespool, aga ka erateedel, kus puudub tehnika ümber pööramiseks võimalus või kus võib kahjustada lume all olevat muru (kus tee on madalamal murupinnast) või istikuid või kus kruusateel on roopad või ebatasasused suuremad kui 8 cm;
4. Erateedel, kus teele lähemal kui 2 meetrit asuvad põõsad, ilupuud, aed või tara või muud takistused, mis võivad saada kahjustusi või kahjustada tehnikat. Samuti tuleb teele kasvanud puuvõrad piirata vähemalt 4 meetri kõrguselt, et hoida ära lumetõrjetehnika kahjustamine.

Erateedel märgistamata objektide kahjustamise korral või märgistuse puudumise tõttu kraavi sõitnud tehnika kahjustuse kulud kannab eratee omanik.

Automanikel tuleb leida oma autode parkimiseks kohad, kus need ei takista lumetõrje töid. 

Küsimuste tekkimisel või probleemide ilmnemisel konkreetsete tööde osas palume pöörduda otse piirkonnas lumekoristustööde tegija poole. Tartu linna Tähtvere hajaasustusapiirkonnas teeb talihooldustöid Nivoo OÜ, ööpäevaringne valvetelefon 525 4256.

Kui küsimusele ei saa vastust või probleemi ei õnnestu lahendada, palume anda teada Tartu linna infotelefonil 1789.

Palume jalakäijatel ja liiklusvahendite juhtidel arvestada talvehooajal kiiresti muutuvate ilmastikuoludega ja vastavalt teede olukorrale valida ohutust tagavad abivahendid ja liikumiskiirus.

Graniitkillustiku konteinerid

Tartu linnas on 105 graniitkillustiku konteinerit (300-liitrised), milles on 5%-line soola- ja graniitkillustiku segu.

Graniitkillustiku konteinerite asukohtad kaardil
Graniitkillustiku konteinerite loetelu      

NB! Graniitkillustiku ja lume segu tuleb kohe pärast sulatusprotsessi lõppu kõnniteelt koristada ja panna vaalu.

Tühjadest konteineritest palume teavitada Tartu Majaomanike Ühingut: tel 564 70492 või e-posti teel [email protected]

 Lume ladestuskohad

Üle linna on kaks lume ladestuskohta, kuhu linnakodanikud saavad tasuta ära viia tänavakoristamist segava lume.

Linlased ja ettevõtted saavad ise lund vedada ladestuskohtadesse:
 

• Kaupmehe tänava lõpus asuvale inertsete ehitusjäätmete ja pinnase ladestusplatsile. Plats on avatud tööpäeviti 9-17 ja sisenemisel tuleb valvurit lumeveost teavitada.

 Katuste ohutuse tagamine

Ohutuse tagamiseks tuleb lumi ehitiste katustelt õigel ajal ära koristada.

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigel ajal ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sinna tekivad tuulega hanged, mille koormus võib katusele lubatavat lumekoormust mitu korda ületada. Samuti tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sajuvee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sajuveesüsteeme ning takistada katuselt sajuvee ärajuhtimist.

Lume koristamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

• Mõtle, kas katuselt lume lükkamiseks on möödapääsmatu minna katusele või saab seda teha sinna minemata, näiteks redeli abil.

• Tee enne katusele minekut kindlaks kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda (näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust).
• Kui sul pole nõuetekohast turvavarustust ja muid tööohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid, siis on soovitav tellida lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.
• Arvesta katusele minnes ilmastikutingimustega. Jää, tugev lumesadu ja tuul võivad allakukkumise riski oluliselt suurendada.
• Kui katusel puuduvad katusesillad ja -redelid, on soovitav need ohutuks liikumiseks paigaldada. Võimaluse korral paigalda katuse servadesse ka ajutised piirded.
• Ära lase lumel ja jääl kukkuda ning ära viska seda madalamatele hoonetele. Lume ja jää katuselt libisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke.
• Kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see ala töötegemise ajaks ohutuslintidega piirata.
• Jälgi, et tööde tegemisel ei kukuks või ei visataks töövahendeid katuselt alla.
• Väldi lume ja jää sulatamisel keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sajuveesüsteeme.
• Kasuta lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist

Ehitise ohutuse eest vastutab omanik, kelle kohustus on muuhulgas korraldada ka õigel ajal lumekoristustööd. Samuti peab ehitise omanik teavitama TJA-d ehitisega toimunud õnnetusest. Ehitiste ohutusjärelevalvet teevad kohalikud omavalitsused ja TJA.

Kui ehitise omanik eirab kohustusi, võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot.

lumeKORISTUS KATUSTELT ja Jääpurikate eemaldajad

• Asum OÜ
  tel 5668 5695
  e-post [email protected]
   
• HR Forest OÜ
  24/7
  Lumetõrje teedelt ja katuselt. Eemaldame jääpurikad ka kõige järsemalt katuseräästalt. Tormikahjustused ja ohtlike puude raie.
  tel 5684 4732
  e-post [email protected]
   
• Kivitek Ehitus OÜ
  Lumekoristustööd lame- ja viilkatustelt, parklatest ja hoovidest. Maapinnalt koristame lund erinevas suuruses laaduritega.

  Vajadusel lume ära vedu. Töid võtame vastu 7 päeva nädalas.
  tel 5662 0058
  e-post [email protected]
   
• Korstnapühkimine OÜ
  tel 5805 0201
  e-post [email protected]
   
• Kukkumiskaitse OÜ
  Jääpurikate eemaldamine räästast ja katuseservast. Era- ja kortermajade ning tööstushoonete lame- ja viilkatuste puhastamine lumest.
  Järjekorrad lühikesed ja hind kokkuleppel. Korvtõstuki rent. Tööaeg 24 h. Turvavarustuse müük ja rent (vajadusel ka koolitus).
  tel 5611 1110
  e-post [email protected]
   
• Lõuna-Eesti Haljastus (Xinvest OÜ)
  Lumekoristus katustelt, jääpurikate eemaldamine Tartu linnas. Töid teostame katusel rakmetega või maapinnal tõstukiga. Võimalik ka lume äravedu. Töötame 24/7. Lisaks pakume lumekoristust teedelt, tänavatelt, kõnniteedelt, parklatest Lõuna-Eestis. Tartu linna masinapargis on 5 erineva suurusega traktorit ning töötame nii päeval kui öösel. Võta julgelt ühendust 5884 1525 ning telli lumekoristus kohe!
  tel 5884 1525
  e-post [email protected]
   
• Masinakoda OÜ
  Lumekoristus ja äravedu, jääpurikate eemaldamine
  tel 5648 9424
  e-post [email protected]
   
• Parter Solutions Group OÜ
  Lume ja jääpurikate eemaldus katustelt. Lisaks libedusetõrje, lumekoristusteenus maapinnalt ning vajadusel lume äravedu. Varustus ettevõttelt.
  tel 5671 8964
  e-post [email protected]
   
• Pesupatrull OÜ
  Ohtlike jääpurikate ja lume eemaldus katustelt ja rennidelt, ning jää sulatust kuuma veega
  tel 5454 0008
  e-post [email protected]
   
• Ralaco OÜ
  Lumekoristus katustelt
  tel 5845 5068
  e-post [email protected]
   
• Sunluna Tartu OÜ
  Lumekoristus maast ja katustelt, jääpurikate eemaldamine
  tel 5565 0673, 5555 8730
  e-post [email protected], [email protected]
   
• Tammeco OÜ
  Lumekoristus teedelt ja katustelt
  tel 513 8113
  e-post [email protected]
   
• Vikerpuu OÜ
  Lume ja jääpurikate eemaldus lame- ja viilkatustelt, korvtõstuki tööd
  tel 5622 2312
  e-post [email protected]

Ettevõtetel, kes tegelevad lume ja jääpurikate eemaldamisega katustelt ja soovivad oma andmeid sellel lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil [email protected]

Torufirmad

Ettevõtetel, kes teevad torutöid ja soovivad oma andmeid sellel lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil infokeskus@tartu.ee

Kinnistuomanike puhastusaladel asuvate kõnniteede ja muude teede talvist koristamist on võimalik kokku leppida järgmiste firmadega:

Ettevõtetel, kes hooldavad tänavaid ja soovivad oma andmeid siin lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil [email protected] 

Puulehed viiakse tasuta ära nende kruntide juurest, kus linna puud kasvavad eramuga maaomanike koristatavatel avalikel aladel.

Üks lehtede riisumise alternatiiv on need muruniidukiga purustada. Purustatud lehed lagunevad kiiremini ja saavad seeläbi mulda rikastada. Lagunevad puulehed viivad toitained tagasi mulda ja toetavad seeläbi edaspidi taimede kasvu. Puulehed on loomulik väetis nii murule, puudele kui ka põõsastele.

Prügikottidesse pandud lehtede äravedu toimub graafiku järgi kindlatel tänavatel. Esimene veoring tehakse oktoobris ja teine novembris (täpsed veokuupäevad leiab graafikust).

Aadressid, kust lehti ära veetakse
Leheveograafik 2024

Linna keskkonnateenistus paneb krundiomanikele südamele, et lehtede jaoks mõeldud prügikottidesse ei tohi panna olmejäätmeid, õunu, oksi ja muud aiaprahti.

Puulehed tuleb veopäevaks panna suurtesse kilekottidesse (100-liitrised kotid, kuni 15 kg raskusega). Soovitame lehekotid eelmise päeva õhtul välja viia, sest vedu algab varahommikul (ringi alustatakse kell 6).

Kilekotte jagatakse soovijatele, kelle aadress on ära toodud tabelis, raekoja infokeskuses 3. oktoobrist, sissepääs vasakust küljeuksest (Raekoja plats 1a).

Infokeskus on avatud:

E 9-18

T-R 9-17

Info telefonil 1789
 

Oma krundilt riisutud puulehed saab viia jäätmejaamadesse (Selli 19, mis on endine Turu 49), tel 738 6700, 524 1544 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele) ja Jaama 72c, tel 738 6700, 527 8960 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele). Biolagunevate aiajäätmete äraandmine on tasuline: 12 €/t Jaama 72c ja 18 €/t Selli 19. Biolagunevaid aiajäätmeid võetakse vastu ühelt toojalt maksimaalselt sõiduauto üks haagisetäis. Suurema koguse puhul tuleks aiajäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule (tel 5307 0327).

Jäätmejaamad on avatud E-R 10-18 ja L, P 10-16. Kaart

Linna maad hooldavatel korteriühistutel (uued KÜ-d, kes pole enne projektist osa võtnud) tuleb lehtede tasuta äraveoks registreerida end kuni 10. oktoobrini Tartu Korteriühistute Liidus e-posti teel [email protected]. Liidus jagatakse ka tasuta 150-liitriseid prügikotte (teisipäeviti kell 11–15 ja kolmapäeviti 15.30-17). Lehtede äravedu toimub 4.–10. novembril. Täpsemad ajad piirkonniti saab Tartu Korteriühistute Liidust (tel 5342 7912 või [email protected]).

Linna maad hooldavatel korteriühistutel, kes on ennast registreerinud leheveole, jagatakse tasuta 150-liitriseid prügikotte Tartu Korteriühistute Liidus (teisipäeviti kell 11–16, Gildi 3, TarKÜL büroo (II korrus)). Lehtede äraveoringid toimuvad 23.–28. oktoobril ja 13.–17. novembril. Täpsemad ajad piirkonniti saab Tartu Korteriühistute Liidust (tel 5342 7912 või [email protected]).

NB! Lihtsam on kahju ärahoidmiseks ette valmistuda, kui seda pärast likvideerida!

Päästekeskus soovitab üleujutuse ohualas elavatel majaomanikel sulgeda hoone keldrite õhutusavad ja uksed-aknad nii, et vee juurdepääs oleks takistatud, samuti tasub keldris olev vara kõrgemale tõsta. Hädaabinumbril 112 tuleb helistada siis, kui on tegemist eluohtliku olukorraga või on tarvis hädaabi vara päästmiseks.

Emajõe veetaseme kohta kogub infot EMHI hüdroloogiaosakond ja nende kodulehel on näha iga tunni aja tagant uuenev näit. Andmed on esitatud Tartu nullist lähtuvalt, mis on Kroonlinna nullist 29,61 m kõrgemal. Emajõe veetaseme kriitiliseks punktiks, mis tähendaks Supilinna üleujutusohtu, loetakse 2,54 m üle Tartu nulli ehk 32,15 m üle Kroonlinna nulli.

Päästeameti käitumisjuhised üleujutuse korral

Pinna- ja sajuvete väljapumpamist saab tellida veevarustus- ja kanalisatsioonitöid tegevatelt firmadelt. ASi Tartu Veevärk avariitelefon on 736 2600.

NB! Tartu linna jäätmehoolduseeskirja järgi on Tartu linnas ilma loata jäätmete põletamine keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata vanapaberit. Ka puulehed ja -oksad on jäätmed ning neid ei tohi lõkkes põletada.

Riiklikud tuleohutuse õigusaktid ei  takista grillimist või lõkke tegemist, kuid iga kohalik omavalitsus võib oma haldusterritooriumil vastava keelu kehtestada. Kulupõletamine on seaduse järgi aasta ringi keelatud.

Grillimine on Tartu linnas lubatud. Grillimisel tuleb järgida samu ohutusnõudeid, mida lõkke tegemisel. Grillida ei tohi kohas, kus pole tagatud turvalisus, täidetud seadusega määratud nõuded või ka avaliku korra nõuded. Näiteks kui grillisuits või seadmest tulenev tuleoht naabrite või kaaskodanike heaolu häirib, on see avaliku korra rikkumine.

Grillimise koha ohutu kaugus hoonest sõltub sellest, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse puid söe saamiseks ise:

• Tahkekütusel töötaval grillseadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, on ohutu kaugus vähemalt kaks meetrit. Rõdu loetakse ehitise osaks ning seal ei tohi grillida.

• Grillseadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põleva materjali põletamisel lahtise leegiga, on ohutu kaugus hoonest vähemalt viis meetrit.

Eelloetletud ja teistsugustel grillseadmetel tuleb grillimise koha ohutu kauguse määramisel lähtuda ka seadme kasutusjuhendis märgitust.

Lõkke tegemisele ja grillimise kohale esitatavad nõuded
 

Tartu linna ametlikud grillimiskohad asuvad:

• Emajõe vabaujula lõpus
• E. Wiiralti tänaval Luunja metsas
• Linnaujulas
• Ropka pargis
   

Nendes kohtades on katusega grillimisalused, saab teha ka väikest lõket, puud peavad endal kaasas olema.

Vana jõulukuuse saab viia jäätmejaama või selleks pandud konteinerisse

Tasuta saab kuuse jaanuaris viia linna jäätmejaamadesse Selli 19 ja Jaama 72c ning alates 3. jaanuarist kuni 23. jaanuarini selleks paigaldatud kogumiskonteineritesse Selli 19 parklas, Turusilla läheduses asuvas Paju tänav T1 parklas ja Mõisavahe 75 parklas. Kokku kogutud kuused purustatakse hakkeks ning kasutatakse Tartu linnas kogutud biojäätmete komposteerimise protsessis Aardlapalu platsil.

Jäätmejaamad on avatud E-R 10-18, L-P  10-16, tel 738 6700 (E-R 9-17), 527 8960 (Jaama 72c), 524 1544 (Selli tn 19).