Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Ringmajandus

Linnamajanduse osakond
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
736 1270
 

Ringmajandus ja taaskasutus
Ringrenoveerimine

Ringmajanduse teekaart

Teekaardi koostamine

Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Tartu Linnavalitsus algatasid piirkondliku ringmajanduse teekaardi koostamise eesmärgiga toetada kliimaneutraalsuse saavutamist Tartumaal hiljemalt 2050. aastaks. Teekaardi peamiseks sihiks on jäätmetekke vähendamine ning taaskasutuse suurendamine Tartumaal.

Ringmajanduse teekaardi mõte on soodustada uute ärimudelite ja ettevõtete teket piirkonnas ning hoida tootmise ja tarbimise ökoloogilist jalajälge võimalikult väikesena.

Ringmajanduse teekaart valmib 2024. aastal. 2030. aastaks soovitakse Tartumaast kujundada ringmajanduse eestvedaja Lõuna-Eestis.

Teekaardi koostamise protsess on jagatud kahte etappi, kus esimeses etapis viidi läbi jäätmevoogude ja olemasoleva olukorra kaardistus. Teises etapis koostatakse teekaart võttes aluseks I etapi tulemused ning piirkondlikud, riiklikud ja Euroopa Liidu suundumused.

Ringmajanduse teekaardi mõte on soodustada uute ärimudelite ja ettevõtete teket piirkonnas ning hoida tootmise ja tarbimise ökoloogilist jalajälge võimalikult väikesena.

Ringmajanduse teekaardi koostamise protsessi juhtis konsultandina Civitta Eesti AS ja teekaart valmis 2024. aasta juulis. 2030. aastaks soovitakse Tartumaast kujundada ringmajanduse eestvedaja Lõuna-Eestis.

Foto: Tiina Pitk
Foto: Tiina Pitk

II etapp. Teekaardi koostamine

Teekaardi võtmevaldkonnad on:

  • Ühisloome ja kogukonnad
  • Taastuvenergia ja energiakasutus
  • Jätkusuutlik toidusüsteem
  • Põllumajandus ja maakasutus
  • Tööstus ja teenindus
  • Jäätmemajandus ja taaskasutus

Mõisavahe jäätme- ja ringmajandusjaama rajamine

Ringmajandusjaama rajamise eesmärk on jäätmete liigiti kogumise ja ringlusse suunamise edendamine ning Tartu linna ja Eesti riigi jäätmekava eesmärkide täitmine.

Tartu linna plaan rajada aadressile Mõisavahe 75/77 uus jäätme- ja ringmajandusjaam on oluline samm Euroopa Liidu jäätmehalduse eesmärkide täitmise suunas. ELi jäätmedirektiivi (2008/98/EÜ ja õigusakti hilisemad muudatused) kohaselt tõuseb aastaks 2025 olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55 protsendini, aastaks 2030 60 protsendini ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta juba 65 protsenti. Kliimaministri 20. detsembril 2023. aastal kinnitas "Riigi jäätmekava 2023-2028" seab eesmärgiks, et olmejäätmete liigiti kogumise ja taaskasutuse määr on aastal 2028 vähemalt 58%.

Tartu linna arengukava 2025 - 2035 määratleb ühe arenguvajadusena jäätmete tekke vähendamise, edendades nende liigiti kogumist ja ringlussevõttu, väärindades materjali ning tehes ettevalmistusi ringmajandusele üleminekuks. Sellest tulenevalt on eesmärgiks seatud säästvate ja taaskasutust soodustavate tarbimisharjumuste kujundamine. Oluliseks tegevuseks selle eesmärgi elluviimisel on ringmajanduskeskuste rajamine ning seonduvate teenuste arendamine.

Olmejäätmete liigiti kogumise arendamiseks soovitatakse muuta nende üleandmine elanike jaoks mugavamaks. Kehtiva jäätmekava tegevuskava näeb ette jäätmejaamade võrgustiku laiendamise, rajades aadressile Mõisavahe 75/77 uue jäätme- ja ringmajandusjaama.

Käesoleval hetkel on Tartu linnas kaks jäätmejaama, mis on rajatud aastatel 2006 (Jaama tn jäätmejaam) ja aastal 2011 (Selli tn jäätmejaam). Kumbki neist ei vasta Tartu linna vajadustele ja tänapäevastele jäätme- ja ringmajandusjaama nõuetele: jaamade külastuskoormus on liiga suur, mistõttu liigiti kogutud jäätmete üleandmine on muutunud ajamahukaks.

Kolmanda jäätmejaama rajamine Tartu linna võimaldaks leevendada eelpool nimetatud jäätmekäitluse kitsaskohti. See võimaldaks viia Tartu linna jäätmekäitluse tänapäeva vajadustele vastavale tasemele, s.t muuta liigiti kogutud jäätmete üleandmine klientide jaoks mugavamaks, suurendada vastuvõetavate taaskasutatatavate jäätmete nimekirja, laiendada korduskasutust, s.h paranduskultuuri ning muuta jäätmekäitluse-alane haridus oluliselt praktilisemaks. Jäätmete liigiti kogumise laiendamine ja taaskasutatava materjali suunamine uuesti kasutusse (tootmisesse) vähendab vajadust jäätmeid ladestada või põletada, aga ka vajadust primaarse tooraine ammutamiseks. Muuhulgas panustab Mõisavahe 75/77 jäätme- ja ringmajandusjaama rajamine nii Tartu linna kui ka riigi jäätmekavas sätestatud liigiti kogumise sihtarvude täitmisesse.

Projekti kogumaksumus on 3,7 miljonit eurot, millest Tartu linna omaosalus on 1,7 miljonit eurot ning toetus 2 miljonit eurot. Toetust annab Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Viimati muudetud 16.07.2026

Tartu linna ringrenoveerimise projekt

Üldinfo

Tartu soovib saavutada Euroopa 100 kliimaneutraalse linna missiooni ning olla kliimaneutraalne aastaks 2030. Ehitussektoris tekib 9% Eesti jäätmetest ning jäätmete ringkasutus on ehitussektoris täna madalakvaliteediline – üle 90% ringlusse võetud ehitusmaterjalidest kasutatakse tagasitäiteks.

Et saavutada kliimaneutraalsus, on vaja kiiremas korras ja terviklikult renoveerida vähemalt 50% olemasolevast hoonefondist. See tähendab, et oluliselt suureneb ehitus- ja lammutusjäätmete teke ning materjalidele tuleb leida korduskasutuslahendused või suunata jäätmed materjalina ringlusesse. Linnasisesed ehitusmaterjalide tagasitäitealad on aga ammendunud ja ressursside kasutamine tagasitäiteks on tegelikult raiskamine.

Tartu ringrenoveerimise projekti raames piloteeritakse lahendusi, mis tõendavad ehitusmaterjalide ringkasutuspotentsiaali. Projekti kõige olulisem eesmärk on, et ringmajanduse põhimõtted oleksid integreeritud Tartu linnas toimuva renoveerimislaine protsessi.

Tartu ringrenoveerimise projekti peamised eesmärgid

  1. Juurutada ringrenoveerimise põhimõtted Tartu linnavalitsuses.
  2. Arendada renoveerimis- ja lammutusprojektidest tekkivate ehitusmaterjalide kasutatavuse tõendamise meetodeid.
  3. Suurendada ringrenoveerimise võtmerühmade teadlikkust.
  4. Arendada Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspanka.
  5. Luua ehitusmaterjalide ringkasutuse demonstratsioonobjektid.
Meediakajastused

Ringmajandus ehituses: vana kuuri ja endise aia uus elu rattamajas

«Rukkilille» monumendi kividest ja spaahotelli palkidest valmis rattamaja

Tartu Ringrenoveerimise ehitusmaterjali korduskasutuse tutvustus ja praktilised töötoad

Ehitusprügi läheb teisele ringile moodsate rattaparklatena

Tartus alustas Eesti esimene ehitusmaterjalide ringkasutuspank

Tartu astus ehitusjäätmete taaskasutuses suure sammu

Tartus alustas tegevust ehitusmaterjalide ringkasutuspank

Tartus alustas Eesti esimene ehitusmaterjalide ringkasutuspank

Lasteaed loovutas katuse tartu rattamajale

Tartus valmis esimene ringkasutatud ehitusmaterjalidest rattapaviljon

Ehitusprügi läheb teisele ringile moodsate rattaparklatena

В Тарту появился первый павильон для велосипедов, построенный из строительных отходов

Rattamaja Kaunase puiesteel
Rattamaja Kaunase puiesteel
Valminud maja Karlova koolis
Valminud maja Karlova koolis

Tegevused

  • Analüüs: Tartus renoveerimise ringmajanduslahendusi takistavad regulatiivsed barjäärid ja nende leevendamise võimalused.
  • Tartu jäätmekava uuendamisel arvesse võetavad 10 olulist sammu ringrenoveerimise võimestamiseks.
  • Renoveerimis- ja lammutusprojektidest tekkivate ehitusmaterjalide kasutatavuse tõendamise meetodite arendus.
  • Iseehitajatele ja eramuomanikele suunatud koolitused.
  • Arhitektide ja inseneride ringrenoveerimise töötoad.
  • Ringmajandusettevõtete koolitus.
  • Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspanga ärimudeli väljatöötamine ja rakendamine
  • Ringkasutuspanga digilahenduse loomine.
  • Ringrenoveerimise lahenduste piloteerimine koostöös projektiga LIFE IP BUILDEST – Eesti renoveerimismaratoniga.

Ajakava

  • November 2022 kuni jaanuar 2023 - Tartu linna õigusaktidest tulenevate ehitamisega seotud nõuete üle vaatamine ja asjakohasuse hindamine, analüüs.
  • Oktoober 2022 kuni veebruar 2024 - Ringrenoveerimise andmebaasi loomine, sh info kogumine, süstematiseerimine, sisestamine ja arendustööd ning testimine ja tööle rakendamine veebruaris 2024.
  • Oktoober kuni detsember 2022 - Tartu ehitusmaterjalide taaskasutuse olukorra kaardistamine.
  • Renoveerimis- ja lammutusprojektidest tekkivate ehitusmaterjalide kasutatavuse tõendamise meetodite arendus.
  • Kevad 2023 - Valmib esimene rattapaviljon (valmimine sõltub lumeoludest).
  • 2023. aasta sügiseks - Valmivad veel kolm rattapaviljoni.
  • 2023. aasta lõpuks - Valmivad lahendused ja põhimõtted materjalide ringkasutuse hindamiseks.
  • 2023. aasta jooksul - Koolitused ringrenoveerimise võtmerühmade võimestamiseks.
  • Veebruar 2023 kuni aprill 2023 - Heade ringrenoveerimise näidete, lahenduste ja mudelite kogemuste vahetus projektiväliste partneritega. Arutelud linnavalituses ja kõikide projekti osapooltega.
  • Mai 2023 - Head näited ja praktika projekti välispartneritelt. Tegevuse raames toimub välislähetus Trondheimi ja kohtumine välispartneritega.
  • November 2023 - Linnavalitsuse ametnike koolitus.
  • September kuni oktoober 2023 - Tartu jäätmekava uuendamisel arvesse võetavad 10 olulist sammu ringrenoveerimise võimestamiseks. Tegevuste ja ettepanekute väljatöötamine Tartule.
  • Sügis 2022 kuni sügis 2023 - Rattapaviljonide rajamine, sh ehitusmaterjalide ringkasutuse demonstratsioon rattapaviljonides.
  • Juuli 2023 kuni veebruar 2024 - Koolitused ehitusmaterjalide taaskasutuse teemadel.

Rattapaviljonid

Ehitusmaterjalide ringkasutuse demoobjektidena valmivad rattapaviljonid Tartu avalikus linnaruumis. 2023. aasta lõpuks on valminud kolm avalikus kasutuses olevat rattapaviljoni.

Karlova kooli rattapaviljon

Karlova kooli Salme õppehoone juurde ehitatud rattapaviljoni puitosas on ära kasutatud samas kohas varem asunud kuuri materjale ja metallosa oli varem kasutuses aiana.

Katusealust saavad jalgrataste hoidmiseks kasutada Tartu Karlova Kooli õpetajad ja õpilased.

Muusikakooli rattapaviljon

Kaunase puiesteel asuva rattapaviljoni katusekate pärineb Aravete lasteaiast, kivisillutis kattis varem Tartu Rukkilille monumendi ümbrust ja puitdetailid saadi Kubija spaahotelli lammutustöödelt.

Katusealust saavad jalgrataste hoidmiseks kasutada Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu II Muusikakooli külastajad ning õpilased.

Roosi kettagolfi rattapaviljon

Raadil asuva kettagolfi raja jaoks ehitatud paviljoni puit ja nurgikud on pärit Helliku lasteaia varjualustest. Lisaks on paviljoni aluse ehitusel kasutatud suudlevate tudengite purskkaevu ehitusest üle jäänud betoonelemente. Katuseplekk on Aravete lasteaia lammutusest ja sillutiskivi Rukkilille monumendi platsilt.

Rattapaviljon on mõeldud eelkõige Roosi discgolfi kasutajatele. Arhitektuurse lahenduse koostamisel arvestati kettagolfi mängijate soove, et varjualust saaks võistluste ajal ka staabina kasutada.

Ehitusmaterjalide ringkasutuspank

Tartu linn ja Terasteenus OÜ koostöös tegutseb Jaamamõisa 30 ehitusmaterjalide ringlasutuspank. Keskuse eesmärgiks on parandada kasutatud ehitusmaterjalide kättesaadavust, suurendada nende taaskasutamist ja vähendada ehitusjäätmete teket. Aasta kestva pilootprojekti abil saab ka parema ülevaate turuolukorrast ning taolise ärimudeli tasuvusest.

Ringkasutuspank on kasulik nii materjalide loovutajatele kui uutele omanike. Praegu peab ehitusest või lammutusest üle jäänud materjalide jäätmejaama viimise eest maksma, kuid ringkasutuspanka saab taaskasutatavaid ehitusmaterjale tasuta ära anda. Loomulikult peavad aga materjalid olema taaskasutatavad, kasutuspotentsiaalita jäätmeid vastu ei võeta ja need tuleb viia jäätmejaama. Teenusepakkujal on õigus materjale tasu eest edasi müüa, kuid ostja jaoks on hinnad soodsamad kui ehituspoes ja lisaks on tegu keskkonnasõbraliku lahendusega.

Materjale saab ringkasutusse tuua E-R 8-19 ja L 10-16. Täpne aeg aga tuleb eelnevalt kokku leppida helistades numbril 5264845.

Projekti dokumendid

Kontaktid

Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna majandamisteenistuse juhataja Eva Lääne, tel 7361 175, e-post [email protected]

Projektis osalejad

Tartu Linnavalitsus
Tallinna Tehnikaülikool
Säästva Renoveerimise Infokeskus
SINTEF
Trondheimi Linnavalitsus
Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liit

Projekti infoleht

23.05.2023

Viimati muudetud 09.02.2026