Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Kliimakogu

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I korrus
Tel 1789

Kliimakogu
Programm
Põhimõtted
Ettepanekud
Küsimused ja vastused
Korraldajad

Tartu kliimakogu

2022. aasta aprillis-mais toimub Tartu esimene kliimakogu, kus koos linnaelanikega otsitakse võimalusi, kuidas muuta linnaruum ohutumaks ja atraktiivsemaks.

Kliimakogus osaleb 55 juhuvalimi teel valitud tartlast, kes on läbilõige Tartu elanikest, arvestades sugu, vanust, elukohta, tööalast hõivatust ja emakeelt. Kutse kliimakogusse saadetakse ligikaudu 15 000 tartlasele.

Tartu kliimakogu eesmärk on kaasata linnaelanikud aruteludesse, kuidas muuta Tartu tänavaruumis liikumine ja viibimine ohutumaks ning atraktiivsemaks. Kliimakogu teeb linnavalitsusele ettepanekud, kuidas suurendada Tartu tänavate turvalisust ja tervislikkust, vähendada liiklusest tulenevat müra- ja õhureostust linnaruumis ning kujundada kliimasõbralikumat tulevikku.

Vastu võetud ettepanekuid esitletakse linnavalitsusele. Mõned ettepanekud saab ehk juba 2022. aastal ellu viia, ambitsioonikamad muutused vajavad aega ja need on sisendiks linna tänavaruumi arendamise investeeringuplaanidesse.  

Linnavalitsus annab kliimakogu ettepanekute elluviimisest linlastele regulaarselt teada.  

Tartus esmakordselt rakendatav kliimakogu on uudne kaasamisformaat, mida kasutatakse maailmas nii kohalike kui ka riigi taseme otsuste tegemiseks. Kliimakogu kasutuselevõtt Tartus on teedrajav ettevõtmine kogu Eestis.

Kliimakogu korraldab Tartu Linnavalitsus koos Rohetiigri ja Milttoniga.

Lühikokkuvõte Tartu esimesest kliimakogust
Kliimakogu taustamaterjal kliimakogu tööks olulistest põhimõistetest ja -teemadest

Viimati muudetud 03.05.2022

Kliimakogu programm ja kohtumiste materjalid

Kliimakogu kohtumised toimuvad kahel nädalavahetusel aprillis-mais 2022. Kõik kohtumised toimuvad füüsiliste kogunemistena Tartu kesklinnas (v.a 20. aprilli eelkohtumine, mis on virtuaalne). Päevajuht kõikidel kohtumistel on Andrei Liimets.

Kliimakogu taustamaterjal kliimakogu tööks olulistest põhimõistetest ja -teemadest

virtuaalne eelkohtumine

20. aprillil kell 17-19 Zoomis.

Osalejate omavaheline tutvumine, eesootava selgitamine ja kliimakogu kiire läbimäng, ühiste kokkulepete tegemine.

teadmiste omandamise päev

Laupäeval, 23. aprillil kell 11-17 Tartu Loodusmajas.

Osalejad kogunevad, et saada teadlaste ja spetsialistide abil põhjalikud teadmised tänavaruumi planeerimise põhimõtetest ning erinevate liikumisviiside headest ja halbadest mõjudest.

10.30-11.00 saabumine, hommikukohv
11.00-11.30 tervitus ja tutvumine
11.30-12.00 kliimakogu teemasse sisseelamine

Ettekanded

12.00-12.40 “Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud”, Kristi Grišakov (Tallinna Tehnikaülikooli FinEst Targa Linna Tippkeskus, lektor Ehituse- ja arhitektuuri instituudis, programmijuht Inseneriteaduskonna dekanaadis)
Linnad ja nende elanike kuvand sellest, milline on hea elukeskkond on pidevas muutumises. Ettekande eesmärk on mõtestada, kuidas ja milliste suundumuste toel oleme me jõudnud praeguste linnaliste elamis- ja liikumisviisideni ning milliseid on meie üldised võimalused ehitatud keskkonda muutunud ootustega vastavusse viia.

Kristi Grišakovi ettekande slaidid

Kristi Grišakovi ettekande video

12.50-13.30 “Linnas liikumise ja transpordi jalajälg”, Mari Jüssi    (liikuvusekspert Transpordiameti Liikuvuse kavandamise osakonnas)
Saame teada, milline on erinevate liikumisviiside keskkonna ja sotsiaalne jalajälg, energiatõhusus ning mõju inimeste tervisele. Selgub, milline roll on tehnoloogiatel, milline aga liikumisviiside ja linnaplaneerimise valikutel probleemide lahendamisele tervikuna.

Mari Jüssi ettekande slaidid

Mari Jüssi ettekande video

14.30-15.10  “Kuidas luua head tänavaruumi?”, Tõnis Savi (arhitekt, linnaplaneerija, Liikuvusagentuuri partner, EKA õppejõud)
Saame teada, milline tänavaruum on ohutu ja atraktiivne ning kuidas neid omadusi teadlikult luuakse kas füüsiliste või disaini lahendustega tänavatel.

Tõnis Savi ettekande slaidid

Tõnis Savi ettekande video

15.25-16.35 “Tartu linnaruumi arengusuunad”, Tõnis Arjus (Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonna juhataja, linnaarhitekt)
Joonistub pilt tänasest Tartust ja tartlaste liikumisvalikutest läbi andmete ja uuringutulemuste. Saame teada, kuidas Tartu linnavalitsuses on seni ruumi ning säästvat liikuvust arendatud ja mis on lähiaja ning kaugemad plaanid.

Tõnis Arjuse ettekande slaidid

Tõnis Arjuse ettekande video

Igale ettekandele järgneb rühmaarutelu ning saab esitada täpsustavaid küsimusi eksperdile.

huvirühmade kuulamise päev

Pühapäeval, 24. aprillil kell 11-17 Tartu Loodusmajas.

Kuulatakse ära erinevate huvipoolte arvamused ja seisukohad. Igal huvirühma esindajal on võrdselt esitlusaega ja küsimustele vastamise aega.

10.30-11.00 saabumine, hommikukohv
11.00-11.20 sissejuhatus päeva
11.20-12.00 kodutöö oma koduteekonnaga
12.00-12.15 paus

Huvirühmade seisukohtade kuulamine

12.20 -12.30 tänavaruumi looja vaade: "Säästva liikuvuse kavandamise printsiibid”, Rutt Piir (Roadplan OÜ).
12.30-12.40 “Hoiakud jalgrattaga ja jalgsi liikumise suhtes ja kuidas need linnaruumi planeerimist on mõjutanud”, Ilmar Part (Tartu Liiklejate Koda).

Rutt Piiri ettekande slaidid

Ilmar Pardi ettekande slaidid

Rutt Piiri ja Ilmar Pardi ettekannete video

12.40-13.00 küsimused-vastused

13.00-14.00 lõuna

14.20-14.30 tänavaruumi kasutaja vaade: "Liikuma kutsuv linnaosa", Piret Maasik (Tartu asumiseltside esindaja).
14.30-14.40 tänavaruumi kasutaja vaade: “Liikumine ja ohutus Tartu linnaruumis puuetega inimeste seisukohast” Villu Urban (MTÜ Ligipääsetavuse foorum).

Piret Maasiku ettekande slaidid

Villu Urbani ettekande slaidid

Piret Maasiku ja Villu Urbani ettekannete video

14.40-15.00 küsimused-vastused  

15.00-15.25 liikumispaus

15.25-15.35 “Inim- ja keskkonnasõbralik linn”, Laura Uibopuu ja Merle Kuris (Eesti Keskkonnaühenduste Koda).

Laura Uibopuu ja Merle Kurise ettekande slaidid

Laura Uibopuu ja Merle Kurise ettekande video

15.35-15.45 küsimused-vastused

15.45-16.30 Märkamismäng rühmades
16.30-17.00 lõppsõnad ja järgmiste kohtumiste selgitamine

Virtuaalne vahekohtumine ekspertidega

4. mail kell 17-18.30 Zoomis

Ettekanded:

  • Kaspar Alev, kliimaekspert Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonnas - “Tartu kliimakava ja 100 kliimaneutraalse Euroopa linna missioon”
  • Roman Meeksa, Tartu Linnatranspordi juht - “Tartu ühistranspordi tulevik”
  • Anna-Liisa Unt, maastikuarhitekt Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonnas - “Rohetaristu tulevik”

Kaspar Alevi ettekande slaidid

Vaata kohtumise salvestust

rühmaarutelude päev

Laupäeval, 7. mail kell 11-16 Lodjakojas.

Rühmaarutelude käigus jõutakse omandatud teadmiste ja kuuldud seisukohtade põhjal ettepanekuteni, mis aitavad suurendada Tartu tänavaruumis liikumise ja viibimise ohutust ning atraktiivsust. Päeva lõpus kogunevad eksperdid teadmiste päevalt, et kliimakogu ettepanekuid kommenteerida ja täpsustamist vajavad küsimused esile tuua.

10.30-11.00 saabumine, hommikukohv ja suupisted 
11.00-11.20 tervitus, kokkuvõte senitehtust 
11.20-12.05 demokraatiatrenn lahenduste lainele häälestumiseks   
12.05-13.00 rühmaarutelud: lahendusettepanekute ajurünnak 
13.00-13.30 lõuna
13.30-14.20 rühmaarutelud: ettepanekute sõnastamine 
14.20-15.00 rühmaarutelud: ettepanekute prioriseerimine  
15.00-15.30 rühmaarutelude kokkuvõte, esialgseid ettepanekuid hindavad eksperdid  
15.30-16.00 päeva kokkuvõte 

otsustamise päev

Pühapäeval, 8. mail kell 11-16 Lodjakojas.
 
Osalejad sõnastavad ühised ettepanekud, mille üle hääletatakse individuaalselt. Üle 80% toetusega ettepanekud loetakse kliimakogu poolt vastu võetuks. Need ettepanekud antakse linnavalitsusele. Mõned ettepanekud saab ehk juba 2022. aastal ellu viia, ambitsioonikamad muutused vajavad aega ja need on sisendiks tänavaruumi arendamise investeeringuplaanidesse. Linnavalitsus annab kliimakogu ettepanekute elluviimisest teada juunikuus.

10.30-11.00 saabumine, hommikukohv
11.00-11.20 tervitus, sissejuhatus otsustamispäeva
11.20-11.40 ekspertide tagasiside esialgsetele ettepanekutele, täpsustavatele küsimustele vastamine
11.40-12.40 juhendatud rühmaarutelud: kliimakogu ettepanekute vormistamine
12.40-13.15 lõuna ja emadepäeva tähistamine
13.15-14.00 ettepanekute üle hääletamine
14.00-14.30 Tartu linnavalitsuse kui ettepanekute vastuvõtja sõnavõtt, küsimustele vastamine 
14.30-15.00 kliimakogu ettepanekute esitlus, aplaus ja tordisöömine 

Fotod kliimakogu esimeselt nädalavahetuselt Tartu loodusmajas 23.-24. aprillil 2022 ja teiselt nädalavahetuselt Lodjakojas 7.-8. mail 2022. 

Fotograafid: Evelin Lumi ja Ketlin Lääts

26.04.2022
Fotod: Evelin Lumi

Viimati muudetud 16.05.2022

Tartu kliimakogu korraldamise eeskiri

Eeskiri seab juhised Tartu kliimateemalise rahvakogu korraldamiseks. Selles on kirjeldatud kliimakogu korraldamise põhimõtted, korraldusmeeskonna ja järelevalve rühma ülesanded, osalejate, ekspertide ja huvirühmade rollid ning eeskirja muutmise tingimused. Kui eeskirja tehakse muudatusi, on uusim versioon kättesaadaval kliimakogu veebilehel ning muudatused jõustuvad päeval, mil need veebilehel avaldatakse.

Tartu kliimakogu korraldamise eeskiri

Viimati muudetud 02.04.2022

Viimati muudetud 30.06.2022

Küsimused ja vastused Tartu kliimakogu kohta

Mis on rahvakogu?
Rahvakogu on teadmistel ja aruteludel põhinev koosloome, kus otsuseid teeb elanikkonda esindav miniavalikkus. Rahvakogusid kasutatakse keeruliste ühiskondlike küsimuste lahendamiseks. Arutelul osalejad valitakse välja juhuvalimi abil vastavalt rahvakogu teemale. Rahvakogusid on Eestis varem korraldatud mitmeid. Esimene juhuvalimiga rahvakogu toimus 2013. aastal, mille tulemusena tekkis tänaseks laialt levinud rahvaalgatusõigus ning alandati erakondade loomise künnist. Viimastel aastatel on korraldatud mitmeid rahvakogulaadseid protsesse, näiteks uue eakuse rahvakogu 2017. aastal. Kliimamuutustest tulenevate küsimuste arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks mõeldud esimene rahvakogu toimus Ida-Viru maakonnas noorte hulgas 2021.-2022. aastal.

Milleks rahva- või kliimakogu üldse vaja on?
Juhuvalimiga (statistiline läbilõige elanikkonnast) rahvakogud rikastavad poliitikakujundamise viise ning tõstavad usaldust institutsioonide vastu. Alates 1970ndatest üle maailma levinud rahvakogude formaat on tõestanud, et kui anda inimestele otsustusõigus ja piisavalt aega, jagada tasakaalustatud ja tõenduspõhist infot ning juhtida neid läbi hästi disainitud protsessi, siis suudavad nad keerulistel ja vastuolulistel teemadel häid otsuseid teha. Rahvakogud sobivad eriti hästi pikaajaliste, poliitilises ummikus olevate ja ühiskonda polariseerivate teemade lahendamiseks. Lisaks on rahvakogu õiglane meetod - igal inimesel on võrdne võimalus sattuda juhuvalimisse. Keskkonnateemadel korraldatakse rahvakogusid maailmas aina enam, neid toimub riigi, regiooni ja linna tasandil. Näiteks on Pariis ja mitmed Itaalia linnad rahvakogu alaliseks otsuste tegemise formaadiks muutnud.

Mis on Tartu kliimakogu?
Tartu kliimakogu on kliimateemaline rahvakogu ehk teadmistel ja aruteludel põhinev koosloome. Linnaelanikud kaasatakse otsustamisse, kuidas kujundada Tartus kliimasõbralikumat tulevikku. 2022. aastal korraldab Tartu kliimakogu esimest korda ja teemaks on, kuidas linnaruumi ohutumaks ja atraktiivsemaks muuta. Eestis on see esmakordne kliimakogu, mis toimub linnaplaneerimise teemal.

Kes Tartu kliimakogus osaleda saab?
Tartu linnas elavatest 15-aastastest ja vanematest elanikest moodustatakse esinduslik valim. Neil tartlastel, kes saavad oma e-postkasti kutse kliimakogus osaleda, tuleb end osalemissoovi korral registreerida e-kirjas oleva lingi kaudu. Seejärel aitab algoritm registreerunud inimeste hulgast välja valida kuni 55 tartlast, kes esindavad linnaelanike profiili kõige täpsemalt.

Kas ma saan niisama ka kliimakogusse registreeruda?
Kui te satute valimisse, saate osaleda. Muul juhul saate vaadata ekspertide ja huvirühmade ettekandeid ning kliimakogus osalejate arutelude tulemusi kliimakogu lehel.

Kuidas kliimakogu otsused teeb?
Esindusliku valimi alusel kutsutud kuni 55 osalejat koguvad kliimakogus teadmisi, kuulavad ära teemaga seotud huvirühmad ning arutelude tulemusel sõnastavad ettepanekud, kuidas muuta linnaruum ohutumaks ja atraktiivsemaks. Ettepanekute üle hääletavad kliimakogu liikmed individuaalselt ja üle 80% toetusega ettepanekud loetakse kliimakogu poolt vastu võetuks. Ettepanekud esitatakse linnavalitsusele, kes annab linlastele aru nende elluviimisest.

Mis kliimakogu tulemusel muutub?
Kliimakogu tulemusel saavad linlased teadlikumaks Tartu linna plaanidest ja järgmiste aastate tegevused arvestavad senisest enam linlaste vajaduste ja ideedega. Kliimakogu ettepanekud on otsene sisend linnavalitsuse investeeringuplaanidesse.

Miks Tartu kliimakogu fookuses on just linnaruumi ohutumaks ja atraktiivsemaks muutmine? Kas sellega on Tartus nii suured probleemid
Viimaste arvamusuuringute järgi on tartlased üldiselt oma elukeskkonna ning linnavalitsuse tegevusega selles vallas rahul, kuid näiteks liiklusohutust ja müra peetakse siiski küllaltki suurteks probleemideks ning nendega tegelemist väga oluliseks. Kindlasti mängib rolli ka selliste probleemide suhtelisus - elanike arusaamad heast elukeskkonnast on ajas muutuvad, mistõttu tuleb pidevalt pingutada, et elanike vajaduste ja ootustega sammu pidada. Küll aga võib üheselt ja objektiivsetele andmetele tuginedes öelda, et Tartus on suurematel ja keskmistel tänavatel müraga probleeme. Müra ja liiklusohutuse probleemid on samas küllaltki keerulised, sest nende lahendamine mõjutab paljusid erinevaid osapooli ning nõuab tihti harjumuspäraste praktikate muutmist. Seetõttu on nende probleemidega tegelemisel oluline kujundada otsustusprotsess võimalikult tasakaalustatuks ja kaasavaks - nii saab kindel olla, et rakendatavad meetmed sobivad võimalikult hästi võimalikult paljude elanikegruppide jaoks. Selle jaoks sobib kliimakogu formaat vaat et ideaalselt.

Kuidas 55 "suvalist inimest" teevad meie eest otsuseid?
Üle maailma levinud rahvakogude formaat on tõestanud, et kui anda inimestele otsustusõigus ja piisavalt aega, jagada tasakaalustatud ja tõenduspõhist infot ning juhtida neid läbi hästi disainitud protsessi, siis suudavad nad väga keerulistel ja vastuolulistel teemadel häid otsuseid teha. Protsessi kaasatud eksperdid ja huvirühmad teevad kliimakogus ettekandeid, et ühtlustada osalejate omavahelist informeeritust, aga ka aidata mõista, kuidas linnaruumi korraldamine linnas käib. Kliimakogu osaleja ei pea muutuma linnaametnikuks või eksperdiks - tema roll on jääda ikka linnakodanikuks ja just selles rollis olles teha ettepanekuid. Mini-avalikkuse puhul on olulisem selle võimekus rühmana (n-ö rühmatarkus) kui osalejate individuaalne tarkus.

Kas see on jälle üks demokraatia mängimine nagu kaasav eelarvegi?
Rahvakogu meetod keskendub sellele, et arutelu ei jääks emotsionaalsele auru välja laskmise tasemele. Osalejatele tehakse tasakaalukalt selgeks parim teadaolev teadmine ning erinevate osapoolte seisukohad, mille pinnalt toimuvad kogenud arutelujuhtide modereeritud rühmaarutelud. Kliimakogude kogemus tõestab, et toimuvad arutelud on tasakaalukad, rahulikud, lugupidavad, lahendustele orienteeritud.

Viimati muudetud 27.03.2022

Kliimakogu korraldajad

Üldkontakt: kliimakogu@tartu.ee

Kliimakogu korraldustiimi kuuluvad:

  • Gea Kangilaski, Tartu abilinnapea
  • Tõnis Arjus, Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakonna juhataja
  • Jaanika Koppel, Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakond - üldkorraldus
  • Aksel Part, Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakond - liikuvuse teemad
  • Lilian Lukka, Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond - kommunikatsioon
  • Mari-Liis Koemets, Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond - turundus
  • Teele Pehk, Rohetiiger - protsessidisain vastavalt rahvusvahelistele standarditele
  • Maiu Lauring, Rohetiiger - sisuloome disain ja kliimakogu hindamine
  • Kristin Siil, Rohetiiger - kliimakogu assistent
  • Jolanda Lipu, Miltton
  • Kadri Vanem, Miltton

Tartu kliimakogu korraldavad Tartu Linnavalitsus koostöös Rohetiigri ja Milttoniga.

Järelevalve

Järelevalve rühm aitab tagada kliimakogu vastavust eeskirjale ja rahvakogude rahvusvahelistele standarditele ning nõustab korraldusmeeskonda tekkivates küsimustes.

Järelevalverühma kuuluvad:

  • Westminsteri ülikooli poliitikaprofessor ja Knowledge Network on Climate Assembly's asutajaliige Graham Smith
  • Tartu Linnavolikogu aseesimees Reno Laidre
  • Domus Dorpatensise tegevdirektor Martin Noorkõiv

Järelevalve rühm kohtub virtuaalselt kolmel korral: enne osalejatele kutse saatmist, enne esimest kliimakogu kohtumist ning pärast kliimakogu lõppemist.

Viimati muudetud 02.04.2022

Kiirlingid