Jalgrattaliiklus

Tartu linn avas 8. juunil 2019 rattaringluse, mis koosneb 100 rattaringluse parklast ja ligi 750 jalgrattast. Nendest umbes 500 on elektrilised ja 250 on tavalised rattad.

Rattad on mugavad ja universaalse mõõduga, mis sobivad hästi inimestele pikkusega 155-195 cm. Rattaid on lihtne kasutada, elektrimootor käivitub väntadelt  ja lisajuhtimise seadmeid rattal pole. Rattaringluse kasutamiseks peab olema vähemalt 14-aastane.

Rattaparklatega on kaetud terve linn.  Iga parkla juures on infotahvel, kus on täpsed juhised, kuidas ratast kasutada saab. Ratta saab võtta ükskõik millisest parklast ja tagastada ükskõik millisesse parklasse. Elektrilised rattad on kasutuses kuni miinuskraadide tulekuni. Talvisel ajal on kasutuses vaid tavarattad.

Rattaringlussüsteemi rajamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi linnapiirkondade meetmest (1,7 miljonit eurot, sh linna omaosalus 250 tuhat eurot), Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist SmartEnCity (ligi 800 tuhat eurot, sh linna omaosalus 133 tuhat eurot) ning Tartu linna eelarvest.

Rattaringluse parklate asukohad
Rattaringluse kasutustingimused

Tehniline tugi ja nõustamine
E-R kell 8-19 ja L-P kell 10-16 Tartu linna infotelefonil 1789; [email protected].
NB!  1. oktoobrist 31. märtsini on infotelefon avatud E-R 8-18.

Kasutada saab nii elektri- kui ka tavarattaid. Elektrirattad on tähistatud välgunoolega tagumisel porilaual. Elektriratas toimib lihtsalt: tuleb hakata pedaale väntama ning elektriline süsteem annab lisajõudu.

KUIDAS SÕITU ALUSTADA?

1. Looge rattaringluse konto mobiilirakenduses Tartu Smart Bike või veebilehel ratas.tartu.ee.
2. Siduge rattaringluse konto pangakaardiga (krediitkaart või krediitkaardi omadustega deebetkaart).
   • Kui soovite ratta mugavaks lahtilukustamiseks kasutada bussikaarti, siis siduge see rattaringluse kontoga (sisestage veebirakenduses isikukood ja bussikaardi number).
3.  Ostke rattaringluse perioodipilet või bussi ja rattaringluse ühispilet.
4. Valige ratas ja lukustage see lahti rakendusega Smart Bike Tartu või bussikaardiga.

KUIDAS SÕITU LÕPETADA?

1. Ratta võib tagastada igasse rattaringluse parklasse.
2. Lükake ratas dokki ja oodake, kuni ekraanile ilmub teade ning kostab helisignaal. Veenduge, et ratas on korralikult kinnitatud.
3. Kui parklas ei ole vabu kohti, siis jätke ratas parkla kõrvale (5 meetri raadiusesse virtuaalsesse parkimislasse) ja kinnitage rattakorvis oleva lisalukuga. NB! Lisalukk panna kindlasti läbi kodarate paremale poole. Vaata videot.
4. Tagastage ratas  parklasse viie tunni jooksul, sest hilinemistasu viie tunni möödumisel on 80 eurot.

Õppevideod Tartu rattaringluse kasutamisest

Rattaringlusega liitumine

Ratta avamine

Rattaga sõitmine

Ratta lukustamine

Videod valmisid projekti Green SAM raames, et innustada ja julgustada vanemaealisi inimesi rohkem Tartu rattaringlust kasutama. Samas on need abiks ka kõigile teistele rattaringluse kasutajatele.

Rattaringluse kasutamise juhend (EST)
Rattaringluse kasutamise juhend (ENG)
Rattaringluse kasutamise juhend (RUS)
Rattaringluse kasutamise juhend (65+)
Rattaringluse kasutamise kogemus (EST)
Rattaringluse kasutamise kogemus (ENG)

NB! 1. juulist 2022 muutusid Tartu linna bussi- ja rattaringluse piletite hinnad

Ratta laenutamiseks peab kasutajal olema kas kehtiv Tartu linna ühispilet või tuleb osta rattaringluse perioodipilet.

• Kui rattaringluse kasutajal on Tartu linnaliinibussis tasuta sõidu õigus või tal on Tartu linna bussi ja rattaringluse ühispilet, siis eraldi rattaringluse piletit ostma ei pea, kuid isikustatud bussikaart tuleb siduda veebis ratas.tartu.ee
• Kui aktiivset bussi ja rattaringluse ühispiletit ei ole, siis tuleb soetada rattaringluse tunnipilet, päevapilet, 5 päeva pilet, 30 päeva pilet, 90 päeva pilet või aastapilet, mille hinnad on vastavalt 2, 5, 10, 12, 30 ja 60 eurot.

Kehtib  põhimõte: kõik kuni 60-minutilised sõidud on n-ö hinna sees ja järgmine tund maksab 1 euro.  Kui ratas tunni jooksul parklasse viia, sõit ära lõpetada, siis algab järgmisel sõidul uus 60-minutiline tasuta aeg.

NB! Rattaringluse pilet hakkab kehtima ostmise hetkel.

Rataste maksimaalne kasutusaeg on 5 tundi ja pärast seda rakendub hilinemistasu 80 eurot.

*Rahvastikuregistri järgi on sissekirjutus Tartu linnas, Kambja, Luunja või Tartu vallas.

Ühispilet annab sõiduõiguse Tartu linna sisesel avalikul bussiliiniveol ja tagab ligipääsu Tartu rattaringluse süsteemile.

• Soodustuse rakendumiseks on vajalik isikustatud bussikaart.
• Soodusgrupid: laps (7-19 eluaastat), noor (20-26 eluaastat), eakas (64 ja enam eluaastat), raske puudega isik.

konto loomine

Mis mul peab kindlasti olemas olema, et saaksin ratast laenutada?
Kindlasti peab olemas olema krediitkaart või krediitkaardi omadustega deebetkaart. Samuti tuleb igal kasutajal luua rattaringluse konto, mida saab teha veebis ratas.tartu.ee või mobiiliäpis Tartu Smart Bike. Äpi saab alla laadida Appstore’ist või Google Playst.

Kas saan ka ilma äpita hakkama?
Jah, saab küll. Kasutajakonto saab teha ka veebis (ratas.tartu.ee) ja kasutada ratta lahtilukustamiseks bussikaarti (või teisi kontaktivaba kiibiga kaarte, mis kehtivad Tartu bussis).

Kas ratast ei saagi ilma krediitkaardita laenutada?
Kahjuks mitte. Kasutajal peab olemas olema krediitkaart või krediitkaardi omadustega deebetkaart. Krediitkaart on vajalik võimalike lisatasude (nt pärast 1 tundi ratta kasutamist lisanduv 1 euro või pärast 5 tundi ratta kasutamist lisanduv hilinemistasu) automaatseks haldamiseks või ka rattavarguste vältimiseks. Kui aga pereliikmetest kellelgi on krediitkaart, siis saab oma kontot siduda ka teise inimese krediitkaardiga. Nii saab näiteks oma lastele teha rattaringluse konto.

Mida teha, kui konto registreerimisel annab krediitkaardi lisamisel veateate?
Siis kontrollige:

• kas internetimaksed on aktiveeritud,

• kas kaardi kehtivusaeg on vähemalt järgmine kuu või hiljem,

• kas kaardil on vähemalt 1 euro.
  Kui ikka ei õnnestu krediitkaarti kontoga ühendada, siis soovitame oma pangast abi küsida.  

Kuidas ma saan krediitkaarti kontol vahetada?

• Kui konto tegemine on jäänud pooleli või see annab lõpus veateate, siis tuleb konto tegemine lõpetada samas kohas, kus alustati (veebis alustatud konto lõpetada veebis ja äpis alustatud konto äpis). Äpis tuleb minna Pilet > Registreeri uus pilet ja täita uuesti nõutud väljad.

• Kui konto on tehtud äpis, aga hiljem tuleb vajadus vahetada krediitkaarti, siis selleks tuleb minna veebilehele ratas.tartu.ee ja seal valida Makseandmed > Krediitkaardi muutmine.

Kas minu krediitkaardi andmed on turvaliselt hoitud?
Krediitkaardi maksete vahendamisel kasutatakse Stripe Payments Europe Ltd poolt pakutavat teenust. Pakutav makselahendus vastab PCI-DSS (Payment Card Industry Data Security Standard) standardile ehk rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonide poolt väljatöötatud andmeturbe standardile. Nimetatud standard kehtestab nõuded maksete vahendamiseks ning vastavus tagab, et krediitkaardi andmete töötlemine, säilitamine ja edastamine toimub turvaliselt. Rattaringluse teenuse pakkumisel säilitatakse rattaringluse infosüsteemis üksnes kasutaja sisestatud krediitkaardi 4 viimast numbrit, krediitkaardi aegumistähtaeg ning rattaringluse liikmelisuse märge, mis võimaldab krediitkaardilt maksetehingut teostada.

Ratta laenutamine

Kas Tartu bussikaardiga saab ka ratast laenutada?
Bussikaarti saab kasutada vaid ratta mugavaks lahtilukustamiseks, kuid mitte maksevahendina. Küll aga on see inimese jaoks kasulik, kui on olemas aktiivne bussi ja rattaringluse ühispilet, sest siis ei pea eraldi rattaringluse piletit ostma ja saab kõik kuni 60-minutilised sõidud tasuta teha.

Kas Tartu õpilaspilet sobib ka ratta laenutamiseks?
Jah, nii õpilaspilet, üliõpilaspilet kui ka teiste linnade-maakondade bussikaart sobib, kui need on kontaktivaba kiibiga ja neid saab kasutada ka Tartu bussides. Bussikaarti ega õpilaspiletit ei saa kasutada maksevahendina, neid on lihtsalt mugav kasutada ratta lahtilukustamiseks. Õpilaspileti bussikaardina sidumiseks sisestada bussikaardi lahtrisse õpilaspiletil olev 14-kohaline tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon.

Kas ISIC / ITIC kaarti saab kasutada ka bussikaardi asemel?

Jah, saab. ISIC/ITIC kaarte saab ise mugavalt bussikaardiks aktiveerida kodulehel  https://tartu.pilet.ee/tickets/isic  ISIC/ITIC kaardi sidumisel rattaringluse kontoga tuleb bussikaardi numbrilahtrisse sisestada ISIC/ITIC kaardi number, mis on kirjas foto all pisemas kirjas ning algab „S …“

Ostsin ühispileti, aga rattaringluse süsteem ütleb, et piletit ei leitud. Mida teha?
Rattaringlusele ligipääsu saamiseks peab ühispilet kindlasti olema aktiveeritud. Ühispilet aktiveeritakse esimesel bussi tuvasti juures viipamisel. Kui oled juba ühe sõidu bussis teinud, saad rattaringluse süsteemis tasuta kasutusõigust kasutada.

Kust ma pileti osta saan?
Ratta perioodipileti saab osta mobiilirakendusest (Tartu Smart Bike) või veebilehelt ratas.tartu.ee. Rattaringluse ja bussi ühispiletit saab osta tartu.pilet.ee.

Mida see minu jaoks tähendab, kui valin piletiostul automaatse uuendamise?
Selline funktsionaalsus on loodud eelkõige kasutaja mugavuse tagamiseks - pileti aegumisel uuendab süsteem Teie valitud sama tüüpi piletit automaatselt. See tähendab, et näiteks päevapileti ostmisel müüb süsteem Teile järgmisel päeval pileti aegudes uue päevapileti.
Ühispileti omanike  jaoks tähendab automaatne uuendamine seda, et pileti aegumisel kontrollib rattaringluse süsteem kuni 5 päeva pärast pileti aegumist (1x ööpäevas), kas vahepeal on ostetud ja aktiveeritud uus bussi perioodipilet. See tähendab, et kui uus ühispilet on aktiveeritud, muutub rattaringluse konto 24 tunni jooksul samuti aktiivseks, pileti puudumisel läheb aga konto ajutiselt peatatud olekusse. 

Kui palju maksab ratta laenutamine?
Kui teil on Tartu linnaliinibussis tasuta sõidu õigus või teil on bussi ja rattaringluse ühispilet, siis eraldi rattaringluse piletit ostma ei pea, kuid bussikaart tuleb siduda rattaringluse süsteemiga, et oleks võimalik pileti olemasolu kontrollida. Kui perioodipilet on olemas, siis iga kuni 60-minutiline jalgratta kasutamine on tasuta. Kui sõit läheb pikemaks, siis igal uuel tunnil tiksub 1 euro juurde. Kui vahepeal ratta ära dokite (lükkate ratta parklas dokki ja lõpetate eelmise sõidu!), siis algab uus sõit jälle 60-minutilise tasuta sõiduga. Korraga saab sõita kuni 5 tundi, pärast seda tuleks ratas ära dokkida, muidu rakendub hilinemise tasu (80 eurot).

Kui aktiivset bussi ja rattaringluse ühispiletit ei ole, siis tuleb soetada rattaringluse tunnipilet (2 eurot), päevapilet (5 eurot), 5 päeva pilet (10 eurot), 30 päeva pilet (12 eurot), 90 päeva pilet (30 eurot) või aastapilet (60 eurot).

Kui kauaks saab ühte ratast laenutada?
Jalgratast saab laenutada kuni 5 tundi, pärast seda tuleks ratas tagastada parklasse või muidu rakendub hilinemistasu 80 eurot.

Miks ei saa ratast kasutada rohkem kui 5 tundi järjest?
Rattaringluse põhimõte on, et rattad oleksid ringluses ja kõigil huvilistel tekiks võimalus rattaid kasutada. Seepärast ei saa ühte ratast korraga üle 5 tunni kasutada. Ka teiste linnade kogemusi kasutades on jõutud selle 5 tunni piiranguni.

Kus asuvad ratta laenutuspunktid?
Kõik 100 rattaparklat paiknevad ühtlaselt üle linna. Tutvu rattaringluse parklate asukohtadega kaardil.

Kas ma näen, kui palju rattaid praegu parklas olemas on?
Kogu ülevaadet parklas olevate jalgrataste kohta näed äpist ja veebist.

Mida teha, kui ratas ei tööta?
Kui ratas ei tööta, siis saab helistada infotelefonile +372 1789, saata e-kirja aadressile [email protected] või jätta teate mobiiliäpi kaudu (vali menüüst  "Teata probleemist").

Miks on rattaringluse hind neile, kes tahavad ehk mõne üksiku sõidu teha, nii kallis ?
Tartu kõige peamisem sihtrühm on korduvkasutajad ehk need, kes on regulaarsed bussisõitjad või ostavad rattaringluse perioodipileti, sest see annab linnaliikluses kõige tuntavama efekti. Üksiksõidu tegija ei ole tõesti nii soodsas olukorras. Linnavalitsuse peamine eesmärk on saada inimesed ühistransporti (bussid + rattad) kasutama ja seega on see kombinatsioon kasutajatele kõige soodsam.

Kuidas ratas dokist kätte saada?
Avage mobiiliäpp ja seejärel vajutage all paremas nurgas olevale ikoonile "Unlock bike", sisestage ratta lahtilukustamiseks ratta number (viiekohaline number ratta juhtraua all) ning kinnitage oma soovi see ratas laenutada.  Kui teil on bussikaart oma kontoga seotud, siis asetage lihtsalt bussikaart juhtraua peale, kuni kuulete helisignaali ja näete ekraanil teksti, et ratas on lukust lahti. Nüüd on aega 5 sekundit, et ratas dokist vabastada.

Mida tähendab, kui ekraanilt näitab teadet, et rataste limiit on täis?
See tähendab, et teil jäi eelmine sõit lõpetamata. Siis tuleb hoolitseda eelmise sõidu lõpetamise eest!

rattaga sõitmine

Kuidas elektriratas töötab?
Rataste elektrimootor käivitub vändates, hetk pärast väntamisega alustamist. Mootor aitab kaasa ainult siis, kui ise ka vändata. Vaba käiguga veeredes või pidurdades mootor peatub. NB! Olge sõitu alustades, eriti kurvi võttes väntamisega ettevaatlik, sest elektrimootor annab kõvasti hoogu juurde.

Mida teha, kui rattal saab aku tühjaks, kas siis peab selle käekõrval parklasse viima?
Akul ei tohiks lasta täitsa tühjaks minna. Kui akut on alla tunni jäänud, siis võiks jätta ratta veel laadima. NB! Kui aku sõidetakse täiesti tühjaks ja pannakse ajutine lukk, siis kasutaja seda ise enam avada ei saa, kuid tema ratta kasutusaeg ja vastutus ratta ees kestab. Kõige kindlam on enne ratta võtmist parklas vajutada kella nupule, mis kuvab ekraanile allesjäänud sõiduaja ning kilometraaži. Kui aga siiski juhtub, et sõidu ajal saab aku tühjaks, tuleb see kindlasti viia (saab sõita tavarattana pedaale vändates) lähimasse parklasse ja veenduda, et seal õnnestus oma sõit lõpetada.

Kui kiiresti elektriratas sõidab?
Üldjuhul kuni 25 km/h. Aga saab ka kiiremini sõita, kui kasutada oma jalgade rammu.

Mis siis saab, kui ratta rehv läheb katki?
Kui telefonis on Tartu Smart Bike äpp, siis saab äpi kaudu saata teavituse. Samuti võid helistada infotelefonile +372 1789 või saata e-kirja aadressile [email protected]

Mis siis saab, kui ma ratta ära lõhun või juhtub õnnetus?
Kõige mõistlikum on ratta lõhkumisest teada anda äpi või telefoni teel. Võimalusel teevad meie tehnikud ratta korda. Kui tegemist on suurema probleemiga, siis tuleb asja esmalt uurida ja sõltuvalt ilmnenud asjaoludest võidakse nõuda ratta eest kahjuhüvitist.

Kas mu laps võib ka rattaga sõita?
Rattaringluse rattaid võib kasutada alates 14. eluaastast. Laps ei tohi rattaga sõitmiseks kasutada oma vanema kontot, vaid igal kasutajal peab olema enda rattaringluse konto.

Kas ratas tuleb pärast sõitu viia tagasi parklasse või võib jätta kuhugi mujale ka?
Rattad tuleb kindlasti viia tagasi rattaringluse parklasse.

Kuidas ratta tagastamine käib?
Ratas tuleb üsna jõuliselt lükata dokki ja oodata helisignaali. Tuleb veenduda, et kasutamine on lõppenud, muidu võib teie kasutusaeg edasi tiksuda ja tulla ebameeldiv üllatus.

Kui ma tahan vahepeal poodi minna, aga parklat läheduses ei ole?
Siis saate ratta kinnitada kuhugi parklasse või posti külge korvis oleva lisalukuga (NB! Lukk tuleb panna läbi kodarate, muidu võib keegi selle rattaga edasi sõita, aga vastutus jääb ikka sellele inimesele, kes ratta laenutas). Aga siin peab tähele panema, et laenutusaeg ei peatu. Laenutus lõpeb alles siis, kui ratta mõnesse rattaringluse parklasse viite.

Aga kui parklas ei ole ühtegi vaba kohta?
Sel juhul tuleb ratas paigutada parkla kõrvale (mitte kaugemale kui 5 meetrit parklast) ning kinnitada korvis oleva lisalukuga ratta esiratas (NB! Lukk tuleb panna läbi kodarate, muidu võib keegi selle rattaga edasi sõita, aga vastutus jääb ikka sellele inimesele, kes ratta laenutas). Kindlasti tuleb jälgida juhtraua ekraanilt, kas sõit õnnestus lõpetada. Kui ratas jääb 5 meetri raadiusest välja, ei pruugi see õnnestuda, kuna sõitu lõpetada saab vaid virtuaalse parkimisala piires.

Mida täpsemalt tuleb silmas pidada lisaluku kasutamisel?

Vaata õppevideosid:
lisaluku kinnitamine: https://youtu.be/yWqx4x5_xsI
lisaluku avamine: https://youtu.be/es2unGHfQVM

• Lisalukku kasutatakse kahel juhul: sõidu lõpetamisel, kui parkla on täis, või vahepeatust tehes väljaspool parklaid (kasutusaeg ei lõpe).

• Rattaparklatesse 5 meetri raadiuses on loodud virtuaalne parkimisala. Kui parkla on täis, tuleb ratas toetada 5 meetri raadiuses jalale, tõmmata lisalukk läbi esiratta kodarate ja kinnitada see paremal pool asuvasse pesasse. (NB! Lukk tuleb panna läbi kodarate, muidu võib keegi selle rattaga edasi sõita, aga vastutus jääb ikka sellele inimesele, kes ratta laenutas).

• Kui dokkides on vaba ruumi, tuleb rattad alati dokki panna, et need saaksid laadima hakata. Ka tavaratastes on aku, et ekraan töötaks ja andmevahetus käiks.

• Tuleb jälgida sõnumeid ekraanil! Parkla juures virtuaalalal peab ekraan andma sõnumi "Sõit on lõppenud", kui sellist sõnumit ei tule, siis ei ole sõit lõppenud ja kasutusaeg kestab edasi ning krediitkaardilt võib maha minna lisatasusid. Ajutisel peatusel väljaspool parklat annab ekraan märku, et tegemist on vahepeatusega ning ratas on kasutusel. Sel juhul kasutusaeg ei lõpe!

• Kui parkla juures ei õnnestu sõitu lõpetada, siis tuleks liigutada ratas parklale lähemale ja kontrollida, kas lisalukk on kinnitatud paremalt poolt. Kui eelnevad abinõud ei aita, helistada infotelefonile 1789 või väljaspool infotelefoni tööaega edastada teade äpi kaudu (menüüst vali "Teata probleemist").

• Lisaluku avamisel sisestada ratta number äppi või asetage bussikaart ekraanile ning 5 sekundi jooksul avada lukk. Lisaluku avamiseks lükka lukku esmalt veidi sisse ja üles, siis avaneb lukk kergemini.

• Kui võtta ratas, millel on aku tühjaks saamas, ja kinnitada see lisalukuga ning ratas sel ajal täiesti tühjaks saab, siis ei saa ratast enam lukust lahti. Siis on vaja tehnikute abi. Arvesta ratta aku seisuga!

Mis siis saab, kui ma ratast tagasi ei too?
Kui jalgratast ei ole tagastatud parklasse 5 tunni jooksul, siis rakendub hilinemistasu 80€. Kui ratast ei ole pikema aja vältel (üle ööpäeva) tagasi toodud, siis võib rakenduda kahjuhüvitis. Iga juhtumit vaadeldakse eraldi.

ohutu ja turvaline sõitmine

Kas rattaga sõites tuleb kiivrit kanda?
Eestis ei nõua liiklusseadus täiskasvanult kiivri kasutamist, küll aga peab alla 16-aastane juht kandma kiivrit. Samas soovitame ohutuse tagamiseks kanda kiivrit kõigil rattaga liiklejatel.

Kus rattaringluse rattaga sõita tohib?
Nagu ka muude ratastega, tuleb sõita kas jalgrattateedel, kergliiklusteena märgistatud kõnniteedel või sõiduteel. Ratturid võivad sõita kõnniteel siis, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. Ratast ei tohi kasutada liiklemiseks põldudel, maastikel, treppidel, rampidel, randades jms tingimustes ega muudel eesmärkidel, mis ei ole tavapäraseks sõitmise vajalik (nt ei tohi jalgrattaga teha trikke) ega kasutada ratast võidusõiduks.       

Talvel libedaga on ju ohtlik, mis siis saab?
Talvel pannakse tavaratastele alla talverehvid. Elektrirattad ei ole miinuskraadidega ringluses. 

Üldine

Kas rattaringlus on ööpäevaringne?
Ei. Rattaparklad on suletud rataste laadimiseks ajavahemikul 01.00-05.00.  Sellel ajal on võimalik rattaid parklasse tagastada, aga mitte laenutada.

Kas rattalaenutus on aastaringne?
Elektrirattaid saab mõistetavatel põhjustel laenutada vaid plusskraadidega, kuid 250 tavaratast jääb liiklejate käsutusse ka miinuskraadidega. Sõltuvalt ilmastikuoludest võib rattaringluse teenus olla ka ajutiselt suletud (nt liiga paks lumi).

Milleks üldse Tartule rattaringlus?
Selleks et linnas vähem autosid ja keskkonnasaastet oleks ning tartlastel oleks võimalus erinevaid ühistranspordiliike kombineerides kiiresti ja mugavalt linnas liikuda. Vähetähtis ei ole ka tervislike eluviiside harrastamine.

Miks elektrirattad?
Siin on paljuski tuginetud teiste linnade kogemusele. Inimesed soovivad oma igapäevaseid toimetusi teha nii, et selg ei läheks higiseks. Lisaks on ka Tartus omad mäed, kust tavarattaga üles sõitmine on päris raske - nt Jakobi, Vanemuise, Riia ja Roosi tn tõusud.

Miks Tartu ei ole valinud sellist süsteemi, kus ratta saab jätta ükskõik kuhu linnas ja ei pea tagastama parklasse? Selliseid on ju mujal maailmas tehtud?
Parklasüsteemiga rattaringlus on vajalik seetõttu, et Tartu süsteemis on suurem osa elektrirattaid, mis vajavad laadimist. Elektrirattad hakkavad dokkides akut täitma. Kui ratas dokki lükata, hakkabki laadimine automaatselt pihta.

Miks neid rattaid nimetatakse tarkadeks ratasteks?
Rattaringluses on kasutusel kaasaegsed uue põlvkonna elektrirattad, mis lisaks elektrimootorile suudavad tehnoloogiliselt reaalajas suhelda kogu rattaringluse süsteemiga. See annab meile infot, kus iga ratas parajasti asub ning kui sellega midagi peaks olema juhtunud, saame ka sellest teada. Ratastele paigaldatud tarkvara abil on kasutajatel võimalik koguda statistikat oma sõitude kohta, näha sõidukiirust, sõidetud distantse jne. Kogu rattaringluse süsteem on kergesti laiendatav ning seda võib vastavalt kasutatavusele ümber korraldada.
Targad rattad on oluline osa targa linna mõtteviisist. Tartu linna üheks olulisemaks eesmärgiks on soodustada keskkonnasäästlike liikumisviiside arengut. Rattaliikluse abil saame vähendada autoliikluse koormust, suurendada kasutajate füüsilist liikuvust ning säilitada Tartu 15-minuti fenomeni. Lisaks andmepõhiselt ja nutikalt planeeritud jalgrattavõrgule väljendab tark ratas elustiili, mida iga linnaelanik ja külaline väärtustab. Targa ratta kasutamine on olla Tartu moodi tark ja teadlik oma  valikutest.

Mis on kogukulu Tartu linnale, sh iga-aastane süsteemi ülalpidamine?
Aastas on süsteemi ülalpidamise kulud umbes 350 000 eurot.

Rattaringluse rajamine oli Tartus kõne all juba 2014. aastal, kui Eesti Arengufondi ja Tartu Linnavalitsuse tellimusel tehti uuring "Rattaringluse teenuse arendamine Eestis Tartu linna pilootprojekti näitel."

2017. aastal sai rattaringluse rajamine uuesti hoo sisse ja linlasi kaasati rattaringluse rendipunktide valimisse ning samas paluti ka vastata küsitlusele, mis aitas linlasi vajadustega paremini arvestada. Küsitlusele vastas ligi 247 inimest ja kaardile mängiti 2386 rattapunkti asukohta.

• Küsitluse tulemuste kohta loe siit

• Vaata, milliseid asukohti sooviti rattaringluse rendipunktidele

• Välja valitud asukohad

16. oktoobril 2017 esitas linnavalitsus rahvusvahelise hanke eelteate, mis muuhulgas kutsus huvitatud organisatsioone endast märku andma ning oma pakutavaid tooteid ja teenuseid kirjeldama. Selline koordineeritud turu-uuring aitas ette valmistada tehniliselt keerulise süsteemi hankimist.

Rahvusvahelise hanke kuulutas linnavalitsus välja 3. veebruaril 2018, pakkumiste esitamise tähtaeg oli 6. aprill 2018. Hankega soovis Tartu linn osta kokku 600 jalgratast (200 tavajalgratast ja 400 elektrijalgratast), 900 kinnitusposti ja 60 infotulpa koos tarne ja paigaldusega ning rattaringluse juhtimissüsteemi tähtajatu kasutuslitsentsi. Hanketingimuste kohaselt soovis linn ka võimalust lähema kahe aasta jooksul osta rattaringlussüsteemi laiendamiseks täiendavalt kuni 200 jalgratast, 300 kinnitusposti ja 20 infotulpa riigihankel pakutud hinnaga. Täpsem info Riigihangete registris.

Hanke võitja kuulutati välja 15. mail 2018 ja edukaks tunnistati Kanada ettevõtte Bewegen Technologies Inc pakkumus maksumusega 2 608 077 eurot.

Lisaks korraldas linnavalitsus ka hanke rattaringluse jalgrattaparklate ning nende aluste projekteerimiseks ja ehitamiseks, kus 15. mail 2018 tunnistati edukaks Terasteenus OÜ pakkumus maksumusega 218 400 eurot.

Rattaringlus avati 8. juunil 2019.

Jalgrattaga võib sõita jalgrattarajal, jalgrattateel või sõiduteel.

• Jalgratta- ja jalgteel liikudes tuleb sõita jalakäijate vahel jalakäijate kiirusega.
• Kõnnitee on jalakäijatele mõeldud teeosa. Kõnniteel tohivad sõita alla 13-aastased ratturid, lapsega koos sõitvad kuni kaks täiskasvanut ja väikelast rattatoolis sõidutavad täiskasvanud. Kõnniteel tohib sõita ka siis, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud.
• Reguleerimata ülekäigurajal (n-ö sebral) peavad sõidukijuhid andma teed jalakäijatele (ka ratast käe kõrval lükkav rattur on jalakäija). Jalgratturitel on lubatud ületada ülekäigurada sõites (jalakäija kiirusega), kuid sel juhul ei ole ratturil eesõigust ja sõidukijuhid ei pea andma teed.

Loe täpsemalt:

Rattasõidu hea tava (koostajad: Eesti Jalgratturite Liit ja Politsei- ja Piirivalveamet)

www.liikluskasvatus.ee

Liiklusseadus

Tartus kogutakse kergliiklejate kohta andmeid nii iga-aastaste vaatlustega vaatluspunktides kui ka linnaruumi paigaldatud kergliiklusanduritega. Loendusandmed aitavad uurida kergliiklusteede liikluskoormust ning jalgratturite ja jalakäijate liikumisharjumusi.

2016.-2017.  aastal paigaldati  Tartu  linna kaheksa  kergliiklusloendurit. Loenduriteks on Prantsusmaal toodetud EcoCounter loendurid, mis suudavad eristada jalakäijaid ja jalgrattureid. Loendustulemused  salvestatakse  automaatselt  andmebaasi,  kust  on  võimalik  näha  olukorda reaalajas (vaata lisatud kaarti).  Loendus aitab uurida kergliiklusteede liikluskoormusi või jalgratturite ja jalakäijate liikumisharjumusi.

Loendurid asuvad Näituse tänaval, Turusilla juures, Mõisavahe tänaval (kaks loendurit), Anne tänaval, Kroonuaia tänaval, Raudtee-Kabeli nurgal, Väike kaares.

Vaata kaarti täissuuruses.

Lisaks linnaruumi paigaldatud anduritele toimuvad ka visuaalsed jalgratturite ja jalakäijate loendused nii jalgrattateedel kui ka sildadel.

Jalakäijate, jalgratturite ja tõukeratturite loendamine Tartus 2021. aasta kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2020. aasta kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2018. aasta sügisel

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2018. aasta kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2017. aasta kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2016. aasta kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2015. aasta kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2013. aasta kevadel

Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2020-2040

Tartu linna üldplaneering. Kergliiklus

• Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud, 2021 ( I osa; II osa).

Tartu linnaruumi arvamusuuring 2021

Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud 2020

Tartu linna ja lähiümbruse liikuvusuuring 2018

Tartu linna jalgrattasõitude kaardistamine 2015

Rattaringluse teenuse arendamine Eestis Tartu linna pilootprojekti näitel (Tallinn 2014)

Tartu linna õpilaste jalgratta kasutamine ja ohtlikud kohad liikluses, aruanne (Tartu 2014)

Uuring-Tartu linna jalgrattasõidu marsruutide kaardistamine Endomondo mobiilirakenduse 2013. a mai andmete põhjal

Karlova kergliiklusuuring // Karlova liikluse küsitlus

Tartu Veeriku linnaosa lasteasutuste laste ja õpilaste liikumisviisid ja ohtlikud kohad liikluses. Liiklusnädalal läbiviidud uuringu tulemused (2012)

   Lisa 1. Tartu Veeriku kooli 1.–4. klassi õpilaste elukohad
   Lisa 2. Veeriku linnaosa lasteaedade laste elukohad
   Lisa 3. Tartu Veeriku kooli 1.–4. klassi õpilaste ja lasteaialaste elukohad
   Lisa 4. Tartu Veeriku linnaosa lasteaedade laste ohud liikluses
   Lisa 5. Tartu Veeriku kooli 1.–4. klassi õpilaste ohud kooliteel
   Lisa 6. Tartu Veeriku kooli 5.–9. klassi õpilaste liikumisviisid
   Lisa 7. Tartu Veeriku kooli 5.–9. klassi õpilaste ohud kooliteel

Linnatranspordi küsitluse aruanne (2011)
Jalgsi ja rattaga liikumise auditi tulemused (2010)
Liiklusohutuskava lähteülesanne kergliikluse osas (2010)
Jalgrattavargused Tartu linnas (2010)

Täiendavat infot leiab Tartu linna uurimistööde registrist

Linnavalitsus korraldab jalgrattasõidu propageerimiseks erinevaid üritusi. Näiteks tähistatakse kevadeti jalgrattahooaja avamist mitmete üritustega kesklinnas ning sügiseti kutsutakse rahvusvahelisel autovabal päeval loobuma kesklinnas liikumiseks autost ning kasutama jalgratast, ühistransporti või võimalust käia jala. Jalgrattaga sõitmise oskuste parandamiseks korraldatakse kaks korda aastas jalgrattakooli kursusi koolilastele.

Tartu jalgrattahooaja avamise traditsioon ulatub aastasse 2011. Igal kevadel toimub kesklinnas või kaugemal hooaja avaüritus, kus pakutakse taas linlastele abi ratta korrashoiul, korraldatakse lasteüritusi ning  julgustatakse tartlasi oma kaherattaline sõiduk välja tooma ning hooaega alustama.

Mitmel aastal on jalgrattahooaja avamise puhul selgitatud välja kõige jalgrattasõbralikumad asutused. 2013. aastal sai selle tiitli kaardifirma Regio, 2014. aastal maastikuarhitektuuribüroo Artes Terrae, 2015. aastal trükiettevõte Kroonpress, 2016. aastal AS Nortal, 2017. aastal Eesti Maaülikool, 2018. aastal Tartu Luterlik Peetri kool ning aastal 2019 Estiko Grupp.

Autovabadel päevadel on korraldatud ühiseid jalgrattasõite nii rattaentusiastidele kui ka linnajuhtidele. Lapsed on saanud oma oskusi proovile panna vigursõitudel või liikluslinnakus, linlastele on pakutud abi jalgrataste hooldamisel, korraldatud on jalgrattalaatu ja -oksjoneid, tutvustatud uudseid sõiduvahendeid ning avatud uusi kergliiklusteid.

Jalgrattakooli tegevusi korraldab Tartu linn koostöös Tartu loodusmajaga. Tartu linna jalgrattakool alustas tegevust 2011. aastal ja selle eesmärk on suurendada jalgrattakasutust Tartu linnas, parandada jalgratturite sõiduoskusi ning teadlikkust ohutust liiklemisest; samuti tõsta liiklusohutust ja edendada tervislikke liikumisviise, energiasäästu ning linna elukeskkonna kvaliteeti. Loe lähemalt loodusmaja kodulehelt.

• Jalgrattakool
• Rahvusvaheline Bike-ID rattaregister

Eesti, Soome, Läti ja Rootsi partnerite poolt läbiviidav HEAT-projekt käsitleb kergliiklejate liikumisvõimaluste parandamist strateegilise planeerimisprotsessi kaudu.
Projekti teine eesmärk on hinnata kergliiklusteede rajamise järgset kergliiklejate arvu tõusu ning kergliiklusteede kasutajate tervislikkuse ja heaolu tõusust tulenevat majanduslikku kasu.

Oleme veendunud, et linna ja linna toimeala keskkond peab täitma ka jalgsi ja jalgrattaga liikumisega kaasnevaid tervise-, sotsiaal- ja haridusalaseid funktsioone.

HEAT projekti raames on Tartu linnal kavas koostada kergliiklusteede teemaplaneering. Lähtudes projektis kasutatavast liiklejate tervislikkuse ja heaolu tõusuga kaasneva majanduskasu arvutamise meetodist hinnatakse  projekti WOODFOOTPRINT raames välja töötatud Emajõe äärset kergliiklusteed koos kergliiklussillaga üle Emajõe.

Kavas on korraldada 6 seminari, mille abil kaasatakse spetsialistid, linnaosade ja asustusüksuste (külade) seltsid, huvigrupid teemaplaneeringu koostamisse. Planeering saab valmida tihedas koostöös linnaelanike, piirkondlike ühenduste, spetsialistide ja linna vahel. 

HEAT tööriistaga koostatav majanduslik analüüs põhjendab kergliiklusteede rajamise majanduslikku kasu läbi elanikkonna tervise paranemise ja eluea pikenemise.

Projekti konsortsium koosneb seitsmest partnerist neljast riigist:

• Läänemere piirkonna tervislike linnade ühendus, Soome

• Edela-Soome nõukogu - Edela-Soome säästva arengu ja energeetika teeninduskeskus (VALONIA), Soome

• Turu rakenduskõrgkool, Soome

• Jurmala Linnavolikogu, Läti

• Balti Uuringute Instituut, Eesti

• Tartu Linnavalitsus, Eesti

• Cykelfrämjandet, Rootsi

Projekt algas 1. aprillil 2018. a ja kestab kuni 31. märtsini 2021. a.

Projekti kaasrahastab Kesk-Läänemere programm 2014-2020.

Projekti üldine eesmärk on aidata kaasa Läänemere piirkonna linnades ja linnade toimealas tervislikumale, aktiivsemale ja kaasavale planeerimisele, kus kergliiklus on turvaline, populaarne ja vastuvõetav liikumisviis. Selle saavutamiseks töötatakse välja pilootlinnades ja Edela-Soome regioonis osalevate kergliiklusteede infrastruktuuri arendamise kontseptsioonid ja viiakse läbi katseprojektid.

Tänu piiriülesele koostööle õpivad partnerid üksteiselt, jagavad kogemusi ja toetavad üksteist oma eriteadmistega. Projekti tulemusi levitatakse Läänemere piirkonnas ja mujal.

www.heatproject.eu

3. juunil 2020 paigaldati Tartu südalinna, Poe tänavale seitse plakatit, mis tutvustavad 3. juunil tähistatavat ÜRO jalgrattapäeva, HEAT projekti ja selle tulemusi, Tartu uut jalgrattastrateegiat ja palju muud.

Plakatitega saab tutvuda ka siin.

Plakat 1

Plakat 2

Plakat 3

Plakat 4

Plakat 5

Plakat 6

Plakat 7

Ühena projekti HEAT teemadest on fookuses olnud tervislik linnaplaneerimine. Liiklusruumi arendamisel on partnerite traditsioonid ja võimalused erinevad, eesmärgid aga sisult samad.  Tervisliku linnaplaneerimise teema alla on mahtunud erinevad ideed, mis on suunatud tervisliku liikuvuse propageerimisele ja vastavate lahenduste väljatöötamisele. Toome siinjuures kokkuvõtlikult välja projekti partnerite poolt tervisliku linnaplaneerimise osas läbiviidu koos asjakohase sissejuhatusega.

Tervislik linnaplaneerimine kui teerada säästlikuma ja tervislikuma keskkonna saavutamisel

• Huvigruppide kaasamise tulemusena on laiemale auditooriumile tutvustatud HEAT  tööriista ning seda on kasutatud Tartu linna jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimaluste parandamiseks koostatud töö koostamisel.
• Ideekorje raames kasutasid paljud tervislike liikumisviiside sõbrad võimalust kujundada linna jalgrattateede uut skeemi ja juhtisid muuhulgas tähelepanu probleemsetele liiklussõlmedele.
• Koostati jalgratta kasutajatele uus teedevõrgustiku skeem, mis integreeriti Tartu linna üldplaneeringusse. Töösse kaasati ka naaberomavalitsused, nii et teed kaardistati ühtse võrguna ka Tartu kontaktvööndis.
• Koostati 13 probleemse liiklussõlme eskiislahendused.
• Tutvuti ÜRO jalgrattapäeva  kui sündmuse korraldamisega.
• Koostati piltlik materjal, kus on näidatud liikumisruumi kasutajad alates jalakäijatest lõpetades robotliikuriteni.
• Covid piirangute tõttu avasime uued võimalused tervislike liikumisviiside ja planeeringute kaasamisprotsessi teavitamise kampaaniatena.
• Kohtumised projektipartneritega aitasid paremini sünteesida võimaluste ja vajaduste omavahelistest seostest tulenevat mõistlikku tegutsemisplaani.

Projekti kestus  01.01.2019-30.09.2021 ja rahastaja Euroopa Komisjon.
Rohkem infot leiab projekti kodulehel:  http://greensam.eu 

Kuigi paljud Läänemere riigid on viimastel aastatel suurendanud investeeringute hulka keskkonnasõbralikesse liikumisvõimalustesse, näitavad uuringud, et eakad on tihti alakajastatud sihtgrupp sellistes arendustes. Valdav osa eakatest on tõrksad innovatiivsete sõidulahenduste nagu sõidujagamine suhtes, samuti on eakate sihtgrupini jõudmine tihtipeale raskendatud.

Isegi kõige keskkonnasõbralikum transport ei saa rakenduda täielikult, kui avalik sektor ja transpordiplaneerijad ei arvesta eakate vajadustega. Projekt Green Silver Age Mobility  ehk GreenSAM soovib näidata, kuidas väikesed muudatused otsustusprotsessides (eelkõige kaasamise edendamises) võivad suurendada eakate vastuvõtlikkust uutele liikumisvõimalustele, mis on väga oluline vananeva rahvastiku ja demograafiliste muutuste valguses.

Küsimused, millele GreenSAM partnerid hakkavad lahendust otsima on järgnevad:

• Kuidas muuta rattaringluse süsteeme nii, et nad arvestaksid rohkem eakatega?
• Kuidas saab ühistransport rohkem eakaid arvesse võtta?
• Kuidas kujundada avalikku ruumi nii, et ka eakad tunneksid end seal enesekindlalt ja nad oleksid valmis rohkem nn rohelisi liikumisvõimalusi kasutama? 

Projektipartnerid arendavad välja mudellahendused iga probleemi jaoks, et näidata, kuidas tõhusam eakate kaasamine muudab liikumismustreid ja suurendab eakate valmisolekut keskkonnasõbralikke lahendusi kasutama. 

Kaasamist puudutavad videod leiab rattaringluse kodulehelt.

Tartu Linnavalitsus on projektis vastutav eakate kaasamisele Tartu avalikku rattaringlusesse. Projekti tegevuste käigus tutvustatakse erinevates päevakeskustes ja vastavates institutsioonides alates rattaringlusesse registreerimisest kuni reaalse rattasõidu praktiseerimiseni välja. Samuti korraldatakse teavituskampaaniaid, et julgustada eakaid alustama rattasõiduga.