Tartu eesmärk on pakkuda keskkonnasõbralikku liikumiskeskkonda, mis arvestab kõiki liikumisviise. Eriti soositud on kergliikluse ja ühistranspordi kasutamine.
Tartul on head eeldused jalgrattaliikluse arendamiseks. Linna kompaktsus muudab rattal liiklemise mugavaks - kesklinnast jõuab peaaegu igasse linnaossa 10-15 minutiga. Linlased peavad üha enam lugu tervislikest eluviisidest ning rattasõitjaid ja jalakäijaid lisandub Tartu linnapilti iga aastaga üha enam.
Linnavalitsus pingutab selle nimel, et kergliiklejad end linnaliikluses järjest mugavamalt tunneksid. Viimastel aastatel on Tartusse lisandunud kümneid kilomeetreid uusi kergliiklusteid ning rattaliiklusest on saanud Tartus eelisarendatav transpordiliik.
Jalgrattarajatised meil ja mujal. Lähtematerjal jalgrattarajatiste planeerimiseks, projekteerimiseks ja väljaehitamiseks: lk 1–10, lk 11–15, lk 16–20, lk 21–31, lk 32–40
Viimati muudetud 18.02.2025
Tartu rattaringlus
Rattaringlusest üldiselt
Tartu linn avas 8. juunil 2019 rattaringluse, mis koosneb 104 rattaringluse parklast ja ligi 750 jalgrattast. Nendest umbes 500 on elektrilised ja 250 on tavalised rattad.
Rattad on mugavad ja universaalse mõõduga, mis sobivad hästi inimestele pikkusega 155-195 cm. Rattaid on lihtne kasutada, elektrimootor käivitub väntadelt ja lisajuhtimise seadmeid rattal pole. Rattaringluse kasutamiseks peab olema vähemalt 14-aastane.
Iga rattaparkla juures on infotahvel, kus on täpsed juhised, kuidas ratast kasutada saab. Ratta saab võtta ükskõik millisest parklast ja tagastada ükskõik millisesse parklasse. Elektrilised rattad on kasutuses kuni miinuskraadide tulekuni. Talvisel ajal on kasutuses vaid tavarattad.
Rattaringlussüsteemi rajamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi linnapiirkondade meetmest (1,7 miljonit eurot, sh linna omaosalus 250 tuhat eurot), Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist SmartEnCity (ligi 800 tuhat eurot, sh linna omaosalus 133 tuhat eurot) ning Tartu linna eelarvest.
Info ja klienditugi:
Tartu linna infotelefon 1789, E-R kell 8-18
e-post: [email protected]
Rataste kasutamine
KUIDAS SÕITU ALUSTADA?
Looge rattaringluse konto mobiilirakenduses Tartu Smart Bike või veebilehel ratas.tartu.ee.
Siduge rattaringluse konto pangakaardiga (krediitkaart või krediitkaardi omadustega deebetkaart).
Kui soovite ratta mugavaks lahtilukustamiseks kasutada bussikaarti, siis siduge see rattaringluse kontoga (sisestage veebirakenduses isikukood ja bussikaardi number).
Ostke rattaringluse perioodipilet või bussi ja rattaringluse ühispilet.
Valige ratas ja lukustage see lahti rakendusega Smart Bike Tartu või bussikaardiga.
NB! Rattaparklad on suletud rataste laadimiseks ajavahemikul 01.00-05.00. Sellel ajal on võimalik rattaid parklasse tagastada, aga mitte laenutada.
KUIDAS SÕITU LÕPETADA?
Ratta võib tagastada igasse rattaringluse parklasse.
Lükake ratas dokki ja oodake, kuni ekraanile ilmub teade ning kostab helisignaal. Veenduge, et ratas on korralikult kinnitatud.
Kui parklas ei ole vabu kohti, siis jätke ratas parkla kõrvale (5 meetri raadiusesse virtuaalsesse parkimisalasse) ja kinnitage rattakorvis oleva lisalukuga. NB! Lisalukk panna kindlasti läbi kodarate paremale poole. Vaata videot.
Tagastage ratas parklasse viie tunni jooksul, sest hilinemistasu viie tunni möödumisel on 80 eurot.
Lisalukku kasutatakse kahel juhul: sõidu lõpetamisel, kui parklas on dokid täis, või vahepeatust tehes väljaspool parklat. Vahepeatuses kestab ratta kasutusaeg edasi.
Lisaluku kasutamisel jälgi sõnumeid ratta ekraanil ja veendu, et ratas on korralikult lukustatud.
Foto: Mana Kaasik
Rattaringluse hind
Ratta laenutamiseks peab kasutajal olema kas kehtiv Tartu linna ühispilet või tuleb osta rattaringluse perioodipilet.
Kui rattaringluse kasutajal on Tartu linnaliinibussis tasuta sõidu õigus või tal on Tartu linna bussi ja rattaringluse ühispilet, siis eraldi rattaringluse piletit ostma ei pea, kuid isikustatud bussikaart tuleb siduda veebis ratas.tartu.ee
Kui aktiivset bussi ja rattaringluse ühispiletit ei ole, siis tuleb soetada rattaringluse tunnipilet, päevapilet, 5 päeva pilet, 30 päeva pilet, 90 päeva pilet või aastapilet, mille hinnad on vastavalt 2, 5, 10, 12, 30 ja 60 eurot.
Kehtib põhimõte: kõik kuni 60-minutilised sõidud on n-ö hinna sees ja järgmine tund maksab 1 euro. Kui ratas tunni jooksul parklasse viia, sõit ära lõpetada, siis algab järgmisel sõidul uus 60-minutiline tasuta aeg.
NB! Rattaringluse pilet hakkab kehtima ostmise hetkel.
Ühe ratta maksimaalne kasutusaeg on 5 tundi ja pärast seda rakendub hilinemistasu 80 eurot.
*Rahvastikuregistri järgi on sissekirjutus Tartu linnas, Kambja, Luunja või Tartu vallas.
Ühispilet annab sõiduõiguse Tartu linna sisesel avalikul bussiliiniveol ja tagab ligipääsu Tartu rattaringluse süsteemile.
Soodustuse rakendumiseks on vajalik isikustatud bussikaart.
Soodusgrupid: laps (7-19 eluaastat), noor (20-26 eluaastat), eakas (64 ja enam eluaastat), raske puudega isik.
2017. aastal sai rattaringluse rajamine uuesti hoo sisse ja linlasi kaasati rattaringluse rendipunktide valimisse ning samas paluti ka vastata küsitlusele, mis aitas linlasi vajadustega paremini arvestada. Küsitlusele vastas ligi 247 inimest ja kaardile mängiti 2386 rattapunkti asukohta.
16. oktoobril 2017 esitas linnavalitsus rahvusvahelise hanke eelteate, mis muuhulgas kutsus huvitatud organisatsioone endast märku andma ning oma pakutavaid tooteid ja teenuseid kirjeldama. Selline koordineeritud turu-uuring aitas ette valmistada tehniliselt keerulise süsteemi hankimist.
Rahvusvahelise hanke kuulutas linnavalitsus välja 3. veebruaril 2018, pakkumiste esitamise tähtaeg oli 6. aprill 2018. Hankega soovis Tartu linn osta kokku 600 jalgratast (200 tavajalgratast ja 400 elektrijalgratast), 900 kinnitusposti ja 60 infotulpa koos tarne ja paigaldusega ning rattaringluse juhtimissüsteemi tähtajatu kasutuslitsentsi. Hanketingimuste kohaselt soovis linn ka võimalust lähema kahe aasta jooksul osta rattaringlussüsteemi laiendamiseks täiendavalt kuni 200 jalgratast, 300 kinnitusposti ja 20 infotulpa riigihankel pakutud hinnaga. Täpsem info Riigihangete registris.
Hanke võitja kuulutati välja 15. mail 2018 ja edukaks tunnistati Kanada ettevõtte Bewegen Technologies Inc pakkumus maksumusega 2 608 077 eurot.
Lisaks korraldas linnavalitsus ka hanke rattaringluse jalgrattaparklate ning nende aluste projekteerimiseks ja ehitamiseks, kus 15. mail 2018 tunnistati edukaks Terasteenus OÜ pakkumus maksumusega 218 400 eurot.
Rattaringlus avati 8. juunil 2019.
Bewegen esitleb oma rattaid 4. mail 2018
Viimati muudetud 12.09.2025
Rattaga sõitmise reeglid
Jalgrattaga võib sõita jalgrattarajal, jalgrattateel või sõiduteel.
Jalgratta- ja jalgteel liikudes tuleb sõita jalakäijate vahel jalakäijate kiirusega.
Kõnnitee on jalakäijatele mõeldud teeosa. Kõnniteel tohivad sõita alla 13-aastased ratturid, lapsega koos sõitvad kuni kaks täiskasvanut ja väikelast rattatoolis sõidutavad täiskasvanud. Kõnniteel tohib sõita ka siis, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud.
Reguleerimata ülekäigurajal (n-ö sebral) peavad sõidukijuhid andma teed jalakäijatele (ka ratast käe kõrval lükkav rattur on jalakäija). Jalgratturitel on lubatud ületada ülekäigurada sõites (jalakäija kiirusega), kuid sel juhul ei ole ratturil eesõigust ja sõidukijuhid ei pea andma teed.
Loe täpsemalt:
Rattasõidu hea tava (koostajad: Eesti Jalgratturite Liit ja Politsei- ja Piirivalveamet)
Tartus kogutakse kergliiklejate kohta andmeid nii iga-aastaste vaatlustega vaatluspunktides kui ka linnaruumi paigaldatud kergliiklusanduritega. Loendusandmed aitavad uurida kergliiklusteede liikluskoormust ning jalgratturite ja jalakäijate liikumisharjumusi.
Kergliiklusandurid
2016.-2017. aastal paigaldati Tartu linna kaheksa kergliiklusloendurit. Loenduriteks on Prantsusmaal toodetud EcoCounter loendurid, mis suudavad eristada jalakäijaid ja jalgrattureid. Loendustulemused salvestatakse automaatselt andmebaasi, kust on võimalik näha olukorda reaalajas. Loendus aitab uurida kergliiklusteede liikluskoormusi või jalgratturite ja jalakäijate liikumisharjumusi.
Loendurid asuvad Näituse tänaval, Turusilla juures, Mõisavahe tänaval (kaks loendurit), Anne tänaval, Kroonuaia tänaval, Raudtee-Kabeli nurgal, Väike kaares.
Jalakäijate ja jalgratturite loenduse andmed
Lisaks linnaruumi paigaldatud anduritele toimuvad ka visuaalsed jalgratturite ja jalakäijate loendused nii jalgrattateedel kui ka sildadel.
Korteriühistule rattaparkla ehitamiseks mõeldud toetust saab taotleda Tartu linnas asuv vähemalt kümne korteriga korteriühistu, samuti kaks või enam korteriühistut, kus on kokku vähemalt kümme korterit.
Taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini ning need vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ettenähtud raha jätkub. Linna 2023. a eelarvest jagati rattaparklate toetusteks kogusummas 16 015 eurot.
2025. a korteriühistutele toetusi jalgrattaparkla ehitamiseks ei eraldata.
Taotlusi vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ette nähtud raha jätkub (tööde lõpetamise tähtaeg ei tohi olla hiljem kui 15. november). Linnamajanduse osakond teavitab taotluste vastuvõtmise lõpetamisest Tartu linna kodulehel.
Rattaparkla toetuse saamiseks vajalikud dokumendid palume esitada elektrooniliselt Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonda [email protected]
Linnavalitsus korraldab jalgrattasõidu propageerimiseks erinevaid üritusi. Näiteks tähistatakse kevadeti jalgrattahooaja avamist mitmete üritustega kesklinnas ning sügiseti kutsutakse rahvusvahelisel autovabal päeval loobuma kesklinnas liikumiseks autost ning kasutama jalgratast, ühistransporti või võimalust käia jala. Jalgrattaga sõitmise oskuste parandamiseks korraldatakse kaks korda aastas jalgrattakooli kursusi koolilastele.
Tartu jalgrattahooaja avamise traditsioon ulatub aastasse 2011. Igal kevadel toimub kesklinnas või kaugemal hooaja avaüritus, kus pakutakse taas linlastele abi ratta korrashoiul, korraldatakse lasteüritusi ning julgustatakse tartlasi oma kaherattaline sõiduk välja tooma ning hooaega alustama.
Mitmel aastal on jalgrattahooaja avamise puhul selgitatud välja kõige jalgrattasõbralikumad asutused. 2013. aastal sai selle tiitli kaardifirma Regio, 2014. aastal maastikuarhitektuuribüroo Artes Terrae, 2015. aastal trükiettevõte Kroonpress, 2016. aastal AS Nortal, 2017. aastal Eesti Maaülikool, 2018. aastal Tartu Luterlik Peetri kool ning aastal 2019 Estiko Grupp.
Autovabadel päevadel on korraldatud ühiseid jalgrattasõite nii rattaentusiastidele kui ka linnajuhtidele. Lapsed on saanud oma oskusi proovile panna vigursõitudel või liikluslinnakus, linlastele on pakutud abi jalgrataste hooldamisel, korraldatud on jalgrattalaatu ja -oksjoneid, tutvustatud uudseid sõiduvahendeid ning avatud uusi kergliiklusteid.
Jalgrattakooli tegevusi korraldab Tartu linn koostöös Tartu loodusmajaga. Tartu linna jalgrattakool alustas tegevust 2011. aastal ja selle eesmärk on suurendada jalgrattakasutust Tartu linnas, parandada jalgratturite sõiduoskusi ning teadlikkust ohutust liiklemisest; samuti tõsta liiklusohutust ja edendada tervislikke liikumisviise, energiasäästu ning linna elukeskkonna kvaliteeti. Loe lähemalt loodusmaja kodulehelt.
Eesti, Soome, Läti ja Rootsi partnerite poolt läbiviidav HEAT-projekt käsitleb kergliiklejate liikumisvõimaluste parandamist strateegilise planeerimisprotsessi kaudu.
Projekti teine eesmärk on hinnata kergliiklusteede rajamise järgset kergliiklejate arvu tõusu ning kergliiklusteede kasutajate tervislikkuse ja heaolu tõusust tulenevat majanduslikku kasu.
Miks?
Oleme veendunud, et linna ja linna toimeala keskkond peab täitma ka jalgsi ja jalgrattaga liikumisega kaasnevaid tervise-, sotsiaal- ja haridusalaseid funktsioone.
Kuidas?
HEAT projekti raames on Tartu linnal kavas koostada kergliiklusteede teemaplaneering. Lähtudes projektis kasutatavast liiklejate tervislikkuse ja heaolu tõusuga kaasneva majanduskasu arvutamise meetodist hinnatakse projekti WOODFOOTPRINT raames välja töötatud Emajõe äärset kergliiklusteed koos kergliiklussillaga üle Emajõe.
Kavas on korraldada 6 seminari, mille abil kaasatakse spetsialistid, linnaosade ja asustusüksuste (külade) seltsid, huvigrupid teemaplaneeringu koostamisse. Planeering saab valmida tihedas koostöös linnaelanike, piirkondlike ühenduste, spetsialistide ja linna vahel.
HEAT tööriistaga koostatav majanduslik analüüs põhjendab kergliiklusteede rajamise majanduslikku kasu läbi elanikkonna tervise paranemise ja eluea pikenemise.
Kes?
Projekti konsortsium koosneb seitsmest partnerist neljast riigist:
Läänemere piirkonna tervislike linnade ühendus, Soome
Edela-Soome nõukogu - Edela-Soome säästva arengu ja energeetika teeninduskeskus (VALONIA), Soome
Turu rakenduskõrgkool, Soome
Jurmala Linnavolikogu, Läti
Balti Uuringute Instituut, Eesti
Tartu Linnavalitsus, Eesti
Cykelfrämjandet, Rootsi
Millal?
Projekt algas 1. aprillil 2018. a ja kestab kuni 31. märtsini 2021. a.
Projekti kaasrahastab Kesk-Läänemere programm 2014-2020.
Projekti üldine eesmärk on aidata kaasa Läänemere piirkonna linnades ja linnade toimealas tervislikumale, aktiivsemale ja kaasavale planeerimisele, kus kergliiklus on turvaline, populaarne ja vastuvõetav liikumisviis. Selle saavutamiseks töötatakse välja pilootlinnades ja Edela-Soome regioonis osalevate kergliiklusteede infrastruktuuri arendamise kontseptsioonid ja viiakse läbi katseprojektid.
Tänu piiriülesele koostööle õpivad partnerid üksteiselt, jagavad kogemusi ja toetavad üksteist oma eriteadmistega. Projekti tulemusi levitatakse Läänemere piirkonnas ja mujal.
3. juunil 2020 paigaldati Tartu südalinna, Poe tänavale seitse plakatit, mis tutvustavad 3. juunil tähistatavat ÜRO jalgrattapäeva, HEAT projekti ja selle tulemusi, Tartu uut jalgrattastrateegiat ja palju muud.
Ühena projekti HEAT teemadest on fookuses olnud tervislik linnaplaneerimine. Liiklusruumi arendamisel on partnerite traditsioonid ja võimalused erinevad, eesmärgid aga sisult samad. Tervisliku linnaplaneerimise teema alla on mahtunud erinevad ideed, mis on suunatud tervisliku liikuvuse propageerimisele ja vastavate lahenduste väljatöötamisele. Toome siinjuures kokkuvõtlikult välja projekti partnerite poolt tervisliku linnaplaneerimise osas läbiviidu koos asjakohase sissejuhatusega.
Huvigruppide kaasamise tulemusena on laiemale auditooriumile tutvustatud HEAT tööriista ning seda on kasutatud Tartu linna jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimaluste parandamiseks koostatud töö koostamisel.
Ideekorje raames kasutasid paljud tervislike liikumisviiside sõbrad võimalust kujundada linna jalgrattateede uut skeemi ja juhtisid muuhulgas tähelepanu probleemsetele liiklussõlmedele.
Koostati jalgratta kasutajatele uus teedevõrgustiku skeem, mis integreeriti Tartu linna üldplaneeringusse. Töösse kaasati ka naaberomavalitsused, nii et teed kaardistati ühtse võrguna ka Tartu kontaktvööndis.
Tutvuti ÜRO jalgrattapäeva kui sündmuse korraldamisega.
Koostati piltlik materjal, kus on näidatud liikumisruumi kasutajad alates jalakäijatest lõpetades robotliikuriteni.
Covid piirangute tõttu avasime uued võimalused tervislike liikumisviiside ja planeeringute kaasamisprotsessi teavitamise kampaaniatena.
Kohtumised projektipartneritega aitasid paremini sünteesida võimaluste ja vajaduste omavahelistest seostest tulenevat mõistlikku tegutsemisplaani.
HEAT projekt
01.12.2020
Viimati muudetud 02.07.2021
Projekti üldinfo
Projekti kestus 01.01.2019-30.09.2021 ja rahastaja Euroopa Komisjon.
Rohkem infot leiab projekti kodulehel: http://greensam.eu
Kuigi paljud Läänemere riigid on viimastel aastatel suurendanud investeeringute hulka keskkonnasõbralikesse liikumisvõimalustesse, näitavad uuringud, et eakad on tihti alakajastatud sihtgrupp sellistes arendustes. Valdav osa eakatest on tõrksad innovatiivsete sõidulahenduste nagu sõidujagamine suhtes, samuti on eakate sihtgrupini jõudmine tihtipeale raskendatud.
Isegi kõige keskkonnasõbralikum transport ei saa rakenduda täielikult, kui avalik sektor ja transpordiplaneerijad ei arvesta eakate vajadustega. Projekt Green Silver Age Mobility ehk GreenSAM soovib näidata, kuidas väikesed muudatused otsustusprotsessides (eelkõige kaasamise edendamises) võivad suurendada eakate vastuvõtlikkust uutele liikumisvõimalustele, mis on väga oluline vananeva rahvastiku ja demograafiliste muutuste valguses.
Kaasamine
Küsimused, millele GreenSAM partnerid hakkavad lahendust otsima on järgnevad:
Kuidas muuta rattaringluse süsteeme nii, et nad arvestaksid rohkem eakatega?
Kuidas saab ühistransport rohkem eakaid arvesse võtta?
Kuidas kujundada avalikku ruumi nii, et ka eakad tunneksid end seal enesekindlalt ja nad oleksid valmis rohkem nn rohelisi liikumisvõimalusi kasutama?
Projektipartnerid arendavad välja mudellahendused iga probleemi jaoks, et näidata, kuidas tõhusam eakate kaasamine muudab liikumismustreid ja suurendab eakate valmisolekut keskkonnasõbralikke lahendusi kasutama.
Tartu Linnavalitsus on projektis vastutav eakate kaasamisele Tartu avalikku rattaringlusesse. Projekti tegevuste käigus tutvustatakse erinevates päevakeskustes ja vastavates institutsioonides alates rattaringlusesse registreerimisest kuni reaalse rattasõidu praktiseerimiseni välja. Samuti korraldatakse teavituskampaaniaid, et julgustada eakaid alustama rattasõiduga.
Viimati muudetud 29.10.2021
Paljud, kes suvel hoogsalt rattaga sõidavad, tõstavad oma kaherattalise sõbra talveks kuuri alla kevadet ootama, sest talvine rattasõit tundub ohtlik, ebamugav ja võibolla isegi sootuks võimatu. Tegelikult pole talvel rattaga sõitmises midagi ülepeakaela rasket või ebameeldivat. Õigupoolest on taevast langevate lumehelveste sees sõitmine palju mõnusam kui suvise vihma käes väntamine. Esimesel juhul võid peale sõitu lihtsalt palitult lume maha raputada, teisel juhul pead aga kõik läbivettinud riided kuivama riputama.
Talvise rattasõidu nippe jagavad Tartu Rattaliiklejate Seltsi liikmed.
Varustus
Kuigi talvise sõidu jaoks on võimalik endale soetada kõikvõimalikku atribuutikat, on ainsad asjad, milleta läbi ei saa, jalgratas ning julge pealehakkamine. Ka kapitäiest talvevarustusest pole vähimatki kasu, kui jääb tegemata samm rattaga uksest välja minekuks. Siiski, paar väikest asja võivad sellele esimesele sammule natuke kindlust lisada.
Kõige suuremaks abiks lumistes ja libedates oludes väntamiseks on sobilikud rehvid. Mida laiemad ja sügavama mustriga, seda paremad. Muidugi on kõige parem valik on naelrehvid, mille abil saab julgemalt ka mööda kiilasjääd veereda. Paljud talvised rattaliiklejad saavad edukalt hakkama ka ilma naelteta, teised jällegi on sügavalt naelte usku. Kes nüüd kahtleb, et kas naelrehvid või mitte, saab mugavasti rentida mõne linnaratta (need on talvisel ajal naelkummidega varustatud) ja teha proovi kuis meeldib. Kasutades talvel edasi suverehve, näiteks maastikurehve, on hea nipp lasta kummist natuke õhku välja. Pehmemad rehvid libisevad lume peal vähem.
Et päike käib järjest madalamalt, siis on talvisel ajal päris ilma tuledeta üsna raske hakkama saada. Õnneks on igas rattapoes lai valik kõiksuguse hinnaga valgusteid. Ka juba kerges hämaras tasub esi- ja tagatuli pidevalt põlemas hoida, et kaasliiklejatele võimalikult nähtav olla.
Riietuse osas vast ei tule siin põhjamaal öelda, et talvel tuleks riietuda soojalt. Kui soojalt täpselt on nüüd igaühe sisetunde küsimus. Talvisel väntamisel kipuvad kõige rohkem külmetama jäsemete otsad ning peanupp. Soojad sokid on enamasti piisavad, et varbad soojana hoida. Kinnaste osas on hea eelistada kangaid, mis tuult läbi ei lase. Veel parem kui kinnas ulatuks pikemalt üle randme, et tuul käise ja kinda vahelt sisse ei puhuks. Üks vana hea trikk on torgata sõrmikutes käsi labakinda sisse - nii püsivad sõrmed sõidu ajal soojemad, ja kui vahepeal on tarvis teha midagi näpuosavust nõudvat, ei pea seda tegema päris paljakäsi.
Sarnaselt autodega vajavad ka jalgrattad talviseks sõiduks talverehve. Soojad kindad ja turvavarustus on mugavaks ja ohutuks sõiduks esmatähtsad.
Sõidutehnika
Nii nagu maanteedel langetatakse talviseks perioodiks piirkiirust, nii tasub ka rattaga talvel sõites valida tasasem tempo. Mida rahulikumalt ja sujuvamalt talvel liikuda, seda kindlamalt on võimalik sadulas püsida. Ja kui teele satub mõni suurem takistus, siis ei keela miski ka päris sadulast maha ronida, et ratas mõnest lumevallist üle lükata.
Eeskätt tasub enne kurve hoog aegsasti maha võtta, sest suurim võimalus kukkuda on end kurvis liigselt kallutades. Nii nagu suvelgi, on parim praktika pöörde ajal mitte pidurdada, sest see suurendab külglibisemisesse sattumise ohtu. Kõik need ohud saab hoida õite madalal lihtsalt seeläbi kui hoida hoog tasane ja manöövrid sujuvad.
Hooldus
Talvisel ajal vajavad terasratsud natuke rohkem hoolitsust, et parima tervise juures püsida. Kõige suuremaks vaenlaseks sel külmal ja niiskel ajal on rooste ning parim moodus seda ennetada on hoida ratast võimalikult kuivas ja soojas kohas. Tibake soojust on vajalik, et sõidu ajal kogunenud lumi ja jää saaks ratta küljest lahti sulada. Kui ka kogu talve pole võimalik ratast soojemas ruumis hoida, siis on abiks seegi, kui seda aeg-ajalt teha, et kogunenud niiskus saaks eralduda.
Samuti kipub talvisel ajal ratta külge kogunema kõiksugust muud pori märksa rohkem kui suveperioodil. Sestap tuleks ratast selle võrra rohkem ka puhastada ja pesta. Ning peale pesemist päris kindlasti ei tohiks jätta märga ratast kuhugi külma ja niiskesse kuuri. Sedaviisi võib tulemus osutuda soovitule hoopis vastupidiseks.
Tänu kõigele sellele märjale kulub kiiremini maha ka keti peal olev õli, mida tasub talvisel ajal tihedamini uuendada. Ning nagu ikka, tuleks enne uue õli lisamist kõigepealt kett sinne kogunenud mustusest puhastada.
Tartu plaanib tänavaruumi ulatuslikku ümbermõtestamist
Tartu tänavaruumi põhimõtted
Tartu panustab lähiaastatel tugevalt elukeskkonna parandamisele ja tänavate kasutamise viis ning disain mängivad selle juures väga olulist rolli. 2024.-2027. aastani vaadatakse põhjalikult üle kesklinna teiste linnaosadega ühendavad olulised liikluskoridorid ning ehitatakse need ümber turvaliseks keskkonnaks kõikidele liiklejatele ning ka vaba aja veetjatele.
Inimsõbralikumate tänavate loomist veab eest jalgrattateede võrgu väljaehitamine. Kõik tänavad, mis saavad rattateed, läbivad ümberehituse käigus ka laialdasemad muutused kogu elukeskkonna parandamiseks. Projekteeritavate tänavate kvaliteeti aitab plaanida ja mõõta ka "Tartu tervislik tänav" juhend, mille kohta saab täpsemalt lugeda allpool.
Siin käsitletavate tänavate ümberehitusel lähtutakse kolmest põhieesmärgist:
Elukeskkonna parandamine (tänavadisain, ruumi ümberjagamine, müra ja saaste vähendamine)
Ohutuse suurendamine (tänavadisain, eraldatud liiklejagrupid, piirkiirus)
Liikumisvõimaluste parandamine (heade ühendustega jalg- ja jalgrattateed, ühistranspordi arendamine)
Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et Tartust saab lähitulevikus linn, kus tänav ei ole ainult transpordikoridor vaid loomulik osa turvalisest linnaruumist. “Uuenduskuuri läbivatel lõikudel ehitame liiklusohutuse suurendamiseks autodest eraldatud teed nii jalgratturitele kui jalakäijatele. Kõige suurema liiklusega tänavatel ei pea ratturid enam sõitma autode või ka jalakäijate vahel,” ütles Tamm.
Kesklinna piirkonnas plaanib Tartu linn elamistingimuste parandamiseks vähendada sõidukitest tulenevat müra ja tolmu. Seda on võimalik teha näiteks sõiduradade kitsendamise ja -kiiruse vähendamise abil. Ohutuse tagamiseks ja paremate liikumisvõimaluste loomiseks ehitatakse jalgrattateed täiesti eraldatuna nii autoradadest kui ka jalakäijatest. Võimalikult palju püütakse leida ruumi haljastusele ja ka kultuuri ning kohvikute tänavale toomiseks. “Uuenduskuuri saavatel tänavatel on tervislikum elada, kasumlikum teenuseid pakkuda ja meeldivam aega veeta,” ütles Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera.
Ümberehitused algavad 2024. aastal ja nelja aasta jooksul ehitatakse välja inimkesksed tänavad koos erinevaid linnaosasid ühendava rattateede võrguga. Plaanitavasse võrku kuuluvad Vabaduse pst, Turu, Riia, Kastani, Tähe, Õnne, Tähtvere ja Tuglase tänavad. Samade põhimõtete järgi ehitatakse ka Põhja puiestee läbimurre ja uuendatakse Ülikooli tänavat.
2023. aastal toimusid kohtumised kohalike elanikega, et koos leida parimad lahendused linnaruumi muutmiseks. Tartu linnavalitsus tänab kõiki aruteludel osalejaid.
Kõik avalikud avalikud arutelud on täies pikkuses järelvaadatavad.
Rattateede võrk
Tänavaruumi parandamine käib käsikäes rattateede võrgu ehitamisega, mis annab võimaluse mitmeid muutusi ellu viia korraga. Tartu alustab rattateede võrgu loomise uut etappi 2024. aastal ja nelja aasta jooksul ehitatakse välja autoteest ja kõnniteedest eraldiseisvate jalgrattateede võrk, mis võimaldab kiirelt ja mugavalt liikuda kesklinna ja erinevate linnaosade vahel. Autodest ning jalakäijatest eraldi paiknevad teed loovad kiired ning mugavad ühendused ratturite jaoks ning suurendavad liiklusohutust.
Uus rattateede võrk on planeeritud lähtudes ratturite vajadusest ning arvestades kõige populaarseimaid liikumissuundi.
Esimeses etapis (2024-2027) on fookuses just rattateede loomine põhilistele liikumissuundadele. Sageli on need ka suure liiklusega tänavad, kus muidu oleks rattaga sõitmine ohtlik.
Rattateede rajamisel arvestatakse ka autoliikluse vajadustega. Mõnel tänaval vähendatakse ohutuse tagamiseks piirkiirust ning kitsendatakse sõiduradasid.
Tartu rattateede põhivõrgu esimeses etapis valmivate tänavatega saab tutvuda ka kaardivaates.
Tervislike tänavate projekteerimise juhend
Tartu linnavalitsus on koostöös Kino Maastikuarhitektide ja Artes Terrae`ga välja töötanud "Tervisliku tänav Tartus" juhendi, mis loob selge süsteemi linnatänavate kvaliteedi mõõtmiseks ja aitab luua paremait linnakeskkonda. Juhendi abil saab hinnata tänava praegust olukorda ja seada eesmärgid, mida ümberehitusega saavutada tahetakse. Konkreetsete mõõdikute abil saadavad tulemused aitavad hinnata ümberehituse vajadust ja sellest saadavat tulu linnaruumile ning inimestele.
Tervisliku tänava juhendi eesmärk on kujundada linna tänavad jalakäijasõbralikuks, tervislikuks ja kõrge ehituskultuuriga keskkonnakaks. Lisaks võimaldab juhend paremini kontrollida projekteeritud lahenduse kvaliteeti juba enne ehitustegevuse algust.
Juhend lähtub neljast põhiteemast, mille alusel tänava kvaliteeti mõõta. Nendeks on kõnnitavus, jalgrattaga liikumine, elurikkus ja sidusus. Tartu üldplaneering näeb ette jalakäijate ja jalgratturite arvu kasvamise ning sama eesmärki kannab ka uue tänavaruumi hindamise juhend.
Tänavate hindamisel peetakse kõige olulisemaks nii inimeste kui ka meid ümbritseva elukeskkonna tervise toetamist. See tähendab eelkõige teede ja tänavate turvalisust kõikide liiklejagruppide jaoks. Lisaks peab tänav ja liikluskorraldus olema selgelt arusaadav, inimmõõtmeline, heade ühendustega ning pakkuma head suhtluskeskkonda. Tänaval liikumine peab olema mugav ja meeldiv mitte ainult autojuhile vaid ka jalakäijale, ratturile ja teistele kergliiklejatele. Samuti saab juhendi abil mõõta tänava mõju keskkonnale ja hinnata loodava lõigu sidusust ja ühendusvõimalusi kogu tänavavõrguga.
Juhendi saab kasutusele võtta uute tänavate ehitamisel ning olemasolevate rekonstrueerimisel aga ka detailplaneeringute koostamisel. Juhendi kasutamine on soovituslik ning sõltub konkreetsete funktsioonidega tänavate vajadustest. Esimesena katsetatakse juhendit sel aastal Jalaka tänava ümberehitamisel. Kui juhendi kasutamine pilootalal õnnestub on võimalik, et juhendit hakatakse Tartus tänavate projekteerimisel kasutama juba laiemalt.
Põhja puiestee läbimurre Muuseumi teele loob alternatiivse ühenduse Narva maantee, Annelinna ja kogu Emajõe paremkalda vahel. Tegemist on väga olulise muutusega nii autoliiklusele kui ratturitele.
Põhja puiestee servadesse ehitatakse eraldiseisvad rattateed ja kõnniteed. Muuseumi tee ühele poole rajatakse eraldi rattatee, teisele poole kõnniteega koos kulgev rattarada. Tänav võimaldab autodele kiiremat ümbersõitu, mis omakorda vähendab liikluskoormust kesklinnas. Autotee rajamisel on arvestatud tugevalt ka looduse ning inimeste vajadustega. Tiikide ääres kulgeva Muuseumi tee alla ehitatakse konnatunnelid ning Põhja puiestee alt voolab läbi meie kahepaiksete jaoks väga oluline Jaamamõisa oja.
Muuseumi tee ehitus sai valmis 2023. aastal ja 2024. aastal tehakse haljastustöid ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendeid. Põhja puiestee viiakse Muuseumi tee ristini välja 2024. aastal. Kogu projekt valmib sama aasta sügisel.
Põhja puiestee ja Muusemi tee ehituse kohta saab täpsemalt lugeda siit: www.tartu.ee/pohjapst
Sõpruse sild (2024-2026)
1981. aastal valminud Sõpruse sild on Eesti pikim sild ja Tartu jaoks äärmiselt oluline kahte linna poolt ühendav liikluskoridor, kuhu peavad koos ära mahtuma kõik liiklejagrupid. Sild on seni mahutanud mugavalt liikuma mootorsõidukid, kuid kergliiklejate ja jalakäijate olukord on olnud märksa kesisem. Sillal kiiresti sõitvate autode kõrval liikumine on ebameeldiv ja ka ohtlik, mis on pärssinud näiteks jalgratturitel silla kasutamist.
21. sajandiks on sild kahjuks nii ehituslikult kui ka moraalselt vananenud. 2024. aastal valminud projekti kohaselt saab Sõpruse sillast Tartu rattateede võrgustiku ning uue kvaliteetse linnaruumi osa. Projekt hõlmab lisaks sillale ka selle all kulgevat Turu tänava osa (Jõe-Rebase) ning Jõe tänavat.
Sõpruse silla uuendamise prioriteedid on:
Soodsad liikumisvõimalused kõigile liiklejatele.
Kõigi liiklejate ohutus ja mugavus.
Liiklusvoogude jagunemine tänavavõrgus.
Elukeskkonda parandav haljastus.
Eriotstarbeliste sõidukite juurdepääs.
Uue lahenduse kohaselt säilitatakse sillal 2+2 sõidurada aga sild ehitatakse mõlemalt poolt laiemaks, et mahutada sellele ka piisavalt laiad ratta- ja jalakäijateed. Nii jalgratturid kui jalakäijad on sõiduteest eraldatud piirde ja ohutusalaga. Kahesuunalised rattateed saavad olema 2,25 meetri laiused ning asuvad mõlema sõidusuuna servas. Jalgteede laius saab sillal olema 2 meetrit.
Liiklusohutuse suurendamiseks ja sillal liikumise meeldivamaks muutmiseks vähendatakse autode piirkiirust 40km/h peale.
Uued jalgrattateed ühendavad silla Sõpruse ringristmikul kulgevate rattaradadega, kuid ringristmiku lahendust ei muudeta. Samuti ehitatakse välja rattateed ja -rajad Karlova suunas ja kõikidele sillalt tulevatele ning sinna viivatele pööretele.
Sillale viivad trepid rekonstrueeritakse ja lisaks ehitatakse kaks uut trepistikku, et lihtsustada jalakäijate jaoks silla kasutamist. Uued trepistikud tulevad silla Ihaste poolsele servale Turu tänava ja Emajõe vahelisele alale ning Emajõe ja Anne kanali vahelisele alale.
Lisaks sillale endale muudetakse ka Karlova poolseid peale- ja mahasõite ning ühendusi Turu, Kalevi, Raua ja Aida tänavatega. Sõpruse silla Karlova poolsesse otsa ehitatakse tilgakujuline ringristmik. Karlova suunas ehitatakse välja ka rattateed ja -rajad kõikidele sillalt tulevatele ning sinna viivatele pööretele. Pärast Turu tänava rattateede valmimist saab Sõpruse sild olema väga oluliseks lüliks Tartu rattateede võrgust.
Karlova suunale on kavandatud ka eraldiseisvad kõnniteed ning segaliiklusega jalgratta- ja jalgteed. Ringristmiku kõikidele harudele luuakse jalakäijatele ülekäigurajad. Uued ülekäiguradasid lisatakse ka teistele ristmikele (Õnne, Kalevi, Raua, Jõe). Lahenduse projekteerimisel võeti aluseks, et kõik kõnniteed jätkuksid ülekäikudena üle ristmiku, mis muudab senise autokeskse tänava palju kõnnitavamaks.
Sõpruse silla lahendus soovib luua Inimmõõtmelist linnaruumi, mis soodustab säästvate liikumisviiside kasutamist, parandab elukeskkonna kvaliteeti ning liiklusohutust.
Rahastamine:
Projekti elluviimist toetatakse Eurropa Liidu poolt meetme:“2021-2027.2.5 (EK nr 2.8) Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ raames.
Projekti kogumaksumus on 18 376 375,94 €, millest toetus moodustab 2 818 200,00 € ja omafinantseering 15 558 175,06 €.
Tähtvere ja Tuglase (2025)
Tähtvere tänav on Supilinnas asuv kodutänav. Arvestades kohalike soove ning jalgrattateede arendamise vajadust ehitatakse sinna Eesti esimene jalgrattatänav, kus autod ja ratturid jagavad ühte ruumi, kuid eesõigus on alati ratturil. Tänava ümberehitusega alustatakse 2025. aastal.
Jalgrattatänava kontseptsioon
Tähtvere ja Tuglase tänavad on osa Tartu jalgrattateede võrgust, mis loob paremad liikumisvõimalused ja elutingimused kõikidele tartlastele. Jalakäijate, jalgrataste ja autode ohutu ja meeldiva liikumise tagamiseks võetakse väikese liikluskoormusega Tähtvere tänaval kasutusele jalgrattatänava kontseptsioon, mida on edukalt kasutatud paljudes Euroopa linnades. Tähtvere tänav saab uued ja varasemast laiemad kõnniteed, mis on mõeldud ainult jalakäijatele. Autod ja jalgrattad hakkava koos liikuma ühisel sõiduteel, kus eesõigus antakse jalgratastele ja piirkiiruseks saab 20 km/h. Selline lahendus annab võimaluse ratturitele kiirete ühenduste loomiseks jalakäijatelt ruumi võtmata.
Ühise sõiduruumiga Tähtvere tänav algab Kroonuaia tänava ristist ja lõppeb A. Le Coqi tehase juures. Jalgratturitele on tänav kahesuunaline, autodele ühesuunaline (suunaga Laululava poole) kuni A. Le Coq tehase juurdepääsuni. Sealt edasi säilitatakse kahesuunaline liiklus, et tagada ligipääs tootmist teenindavatele sõidukitele. Jalgrattateed viiakse A. Le Coqi juures kahele poole tee serva.
Tänava keskel asub kolme meetri laiune sõidutee, mis on mõeldud korraga nii jalgratturitele kui autodele. Koos ohutusaladega saab sõidutee laius olema 4,5 meetrit, mis võimaldab ümberpõikeid ka peatunud sõidukitest (näiteks prügiautod või kiirabi). Kuna autod ja jalgrattad liiguvad tänaval koos on väga oluline, et kõik liiklejad arvestaksid üksteisega ja annaksid teineteisele piisavalt ruumi. Autojuht peab arvestama, et ratturid liiguvad samal sõiduteel vastassuunas ja andma piisavalt ruumi ohutuks möödumiseks. Kuna piirkiirus on tänaval 20 km/h siis ei ole vajalik ka pärisuunas liikuvatest ratturitest möödumine.
Parkimine
Projekti kohaselt jääb Tähtverele tänavale 33 kohta, mis hakkavad asuma vahelduvalt mõlemal pool sõiduteed. Lisaks luuakse trepistiku esisele alale 8 kohta. Selline parkimislahendus toimib samuti liiklust rahustavalt.
Parkimiskohtade vähendamine võimaldab anda rohkem ruumi jalakäijatele, mis omakorda loob kutsuva tänavaruumi vaba aja veetmiseks ning jalgsi liikumiseks. Ühisel arutelul Tähtvere tänava elanikega selgus, et enamus kohalikud on valmis oma autosid parkima ka hoovi, kuid teatud tänaval parkimise vajadus siiski säilib. Laululava poolses tänava osas aitab parkimisvajadust rahuldada ka Tähtvere spordipargi ja laululava vaheline suur tasuta parkla.
Jalgteed
Jalgteed asuvad mõlemal pool sõiduteed ja on eraldatud äärekiviga. Mäepoolsel serval on kõnnitee serv kõrgem kui jõe poolel, kuna sealsete majade fassaadid on kohati tee alla mattunud. Tänava kõrgust püütakse Emajõe pool hoida võimalikult madalal.
Keskmine jalgteede laius saab olema 2 m, kuid see varieerub oluliselt, kuna otse tänava ääres asuvatel majadel on sageli jalgteele ulatuvad trepid.
Kauna ja Tuglase tänavad
A. Le Coqi hoonete juures muutub jalgrattatänav tavaliseks kaherealiseks tänavaks ja ratta- ning jalgteed hakkavad asuma sõidutee servades. Kauna tänaval jätkub rattatee parkla servani kahesuunalisena. Sealt liiguvad ratta- ja jalgteed laululava aia ja parkla vahelt Tuglase tänava kaudu Maaülikooli hoonete ette. Samuti ühendatakse Kauna tänavat mööda olemasolev kergliiklustee (Herne tn juures) uuega.
F. Tuglase tänaval säilivad 1+1 sõidurajad ning mõlemale poole teed lisatakse rattateed. Piirkiirus saab olema 30 km/h ja tänavale rohkem liiklust rahustavaid meetmeid kavandatud ei ole kui olemasolev S-kurv. See on projekteeritud pisut laugemaks, et sadulautorongid ei satuks pöördel jalgrattateedele, kuid sellegi poolest kasutab saduautorong kogu sõidutee osa kurvi läbimiseks.
Haljastus
Tähtvere tänavale on võimalik lisada madala haljastusega alasid. Suuri puid ei võimalda tee all olevad kommunikatsioonid ja rohealade arvu piirab parkimiskohtade rohkus.
Tähtvere tänava elanike ja Tartu linnavalitsuse ühine kohtumine toimus 2023. aasta kevadel. Põhiprojekti tutvustamine oli 13. märtsil 2024.
Projekti elluviimist toetatakse Eurropa Liidu poolt meetme:“2021-2027.2.5 (EK nr 2.8) Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ raames.
Projekti kogumaksumus on 2 183 543,10 €, millest toetus moodustab kuni 1 503 040,00 € ja omafinantseering 680 503,10 €.
Foto: Johanna AdojaanUue Tähtvere tänava ristlõige
Vabaduse puiestee (2025)
Üldpõhimõtted
Linnas südames asuv Vabaduse puiestee kujundatakse ümber tema asukohale vastavaks tänavaks, kus esmatähtis on jalakäijate heaolu ning meeldiv ajaveetmise keskkond. Siin kirjeldatav lahendus käsitleb Raekoja platsi ja Vabadussilla vahelist lõiku. Turu ristmiku ja Raekoja platsi vaheline lõik lahendatakse koos Siuru projektiga.
Auto- ja bussiliikluse osas uuendus suuri muutusi kaasa ei too. Tänav jääb mootorsõidukite jaoks kahesuunaliseks, kus mõlemas suunas on üks sõidurada. Piirkiirus jääb samuti kesklinnale sobilikult 30 km/h. Kuna madalam piirkiirus ei nõua nii laia tänavaruumi, siis tehakse sõidurajad kitsamaks (enamasti 3,5m+3,5m, bussitaskute juures vähem) ja vabanenud ruumi arvelt on võimalik luua eraldiseisvad rattateed.
Parkimiskohad saavad asuma vaheldumisi Emajõe ja kesklinna pool teed, mis muudab sõidutee natuke looklevamaks ja tagab parema kiiruspiirangu järgimise.
Linnaliinibussid hakkavad peatuma eraldi taskutes ja peatuste juurde tulevad ka ootepaviljonid.
Jalgratta- ja jalgteed
Mõlemasse sõidutee serva on projekteeritud ühesuunaline jalgrattatee (enamasti 2m), mis muutub mõnes lõigus ruumipuudusel kitsamaks. Jalgteed kulgevad rattateede kõrval, kuid need on üksteisest eraldatud äärekividega.
Munga tänava ristmiku juurde luuakse vaegnägijate vajadustega arvestav ülekäigurada koos ohutussaarega.
Vabadussilla ristmik
Vabaduse puiestee ehitus on seotud Laia tänava omaga ning kuna Lai tänav muutub ühesuunaliseks (suunaga Vabaduse pst poole), siis kaob Vabadussilla ristmikul Emajõe tänava poolt tulijatele parempöörde võimalus ning kesklinnast tulijatele vasakpöörde võimalus koos pöörderajaga.
Rahastamine:
Projekti elluviimist toetatakse Eurropa Liidu poolt meetme:“2021-2027.2.5 (EK nr 2.8) Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ raames.
Projekti kogumaksumus on 2 199 314,60 €, millest toetus moodustab 512 400,00 € ja omafinantseering 1 686 914,60 €.
Foto: Ragnar VuttVaade Gildi tänava rististVaade Munga tänava rististPalmihoone bussipeatusVaade Laia tänava ristmikule
Õnne (2025)
Õnne tänav on vaikne kodutänav paljudele Karlova inimestele. Tänava uuendamise eesmärk on heade elutingimuste tagamine kohalikele, turvaline tänavaruum ning rattateede võrgustiku jaoks vajaliku lüli loomine. Õnne tänav kuulub Tartu jalgrattateede põhivõrku, mis võimaldab välisrahastuse toel linnatänavaid uuendada. Kitsale Õnne tänavale ei rajatud eraldi jalgrattateid, vaid loodi ühine sõiduruum autodele ja jalgratastele.
Jalgrattatänava kontseptsioon
Tänava projekteerimisel lähtuti paljudes Euroopa linnades toimivast jalgrattatänava kontseptsioonist, mida kohandati kohalikele oludele vastavaks. Sellist lahendust saab edukalt kasutada väikese liikluse ja sõidukiirusega tänavatel, kus ratturitel on autodega koos liiklemine ohutu. Ühise sõidutee jagamine tähendab ka suurt ruumilist kokkuhoidu, kuna jalgrattateede ehitamisele ei ole planeeritud eraldi ruumi. Suurimaks võitjaks on aga jalakäijad, kes saavad korralikud kõnniteed, mida ei pea jagama ratturite või tõukeratastega.
Õnne tänava keskel asub 4,5 meetri laiune sõidutee, mis on mõeldud korraga nii jalgratturitele kui ka autodele. Jalg- ja tõukeratturitele on tänav kahesuunaline, autodele aga ühesuunaline. Kesk tänavast Kalevini liigub autoliiklus jõe suunas, teiselt poolt Kesk tänavat aga Võru tänava suunas. Ratturid hakkavad tänava valmides sõiduteel liikuma pärisuunas koos autodega ning vastassuunaliseks liikluseks luuakse eraldi rattarada. Liikluskorralduselt meenutab Õnne tänav näiteks Veski tänava lahendust.
Ühist sõiduruumi jagades on äärmiselt oluline üksteisega arvestamine. Autojuhid peavad teadma, et ratturid liiguvad neile nii vastassuunas kui ka samas suunas. Piirkiirus uuel tänaval on 20 km/h, mis tähendab, et autod saavad sujuvalt liikuda ratturite taga ning möödasõidud ei ole kitsal tänaval vajalikud.
Parkimine
Parkimiskohad luuakse haljasribal olevate puude vahele. Selleks, et võimaldada puudele head elutingimused ning on parkimiskohti märkimisväärselt vähendatud. Alles jäävad parkimiskohad, kus puude vaheline ala võimaldab luua 6 m pikkused parkimiskohad puude tüvesid ja juurestikku kahjustamata.
Kõnniteed
Majade ja puuderivi vahele luuakse sillutisega kaetud kõnniteed. Kuna tänavaruumi ulatuvad ka hoonete valguskastid ja trepid siis kõnnitee laius varieerub kohati, kuid on keskmiselt 1,7-1,9 meetrit.
Haljastus
Mõlemale poole sõiduteed jäävad alles haljasribad koos armastatud pärnadega. Olemasolevad puud säilitatakse nii palju kui võimalik, kuid kahjuks jäävad mõned puud siiski kruntide sissepääsuteede rajamisel ette. Kaotatud puude korvamiseks ja kõrghaljastuse osakaalu suurendamiseks istutatakse kokku 17 uut puud.
Projekti elluviimist toetatakse Eurropa Liidu poolt meetme:“2021-2027.2.5 (EK nr 2.8) Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ raames.
Projekti kogumaksumus on 820 657,40 €, millest toetus moodustab 475 418,00 € ja omafinantseering 345 239,40 €.
Õnne tänava eskiislahenduse videotutvustus:
Õnne tänava ristlõige Õnne tänava ristlõige
Kroonuaia (2025)
Kroonuaia tänav asub Supilinna asumi ja kesklinna vahel ning on oluline nii Supilinna elanikele kui ka kesklinnast Tallinna ja Tähtvere poole suundajatele. Pärast Laia tänava uuendamist 2026. aastal hakkab kogu jõe suunalt ülesse minev liiklus käima toimuma Kroonuaia tänaval. 2025. aastal said nii sõidutee kui kõnnitee uue asfaltkatte. Üldine liikluskorraldus jäi samasuguseks kui varem.
Emajõe tänava ristist kuni Oa tänavani on liiklus kahesuunaline ja sealt Tähtvere tänava suunas ühesuunaline. Kiiruspiirang on kogu tänava ulatuses 30 km/h. Sõidutee muudeti piirkiirusele vastavalt kitsamaks, et kontrollida paremini autode kiirust ja muuta kogu tänavaruum ohutumaks. Samas on sõiduteele jäetud piisavalt ruumi peatunud sõidukitest möödumiseks ja arvestatud on bussiliiklusega. Liikluse rahustamiseks on Oa, Kloostri ja Lepiku tänavate ristmikud tõstetud ja Herne tänava ristmikul asub künnis.
Kroonuaia tänava laius ja kasutus on varieeruv ja seetõttu on erinevates lõikudes kasutatud erinevaid lahendusi. Oa ja Herne tänavate vahelises lõigus võimaldas tänava laius nii parkimiskohtade kui madalhaljastuse loomist, mis lisab linnaruumile mitmekesisust ja parandab elukeskkonda. Laiem tänav võimaldab Kroonuaia bussipeatuses autodel peatunud bussist mööduda, Kloostri peatuses peatub buss sõidurajal. Kesklinna kooli ees on üheksa parkimiskohta laste kooli toomiseks. Kronuaia tänaval asuvad nüüd ka kaks elektritõukerataste parkimiskohta, mis korrastab renditõukerataste parkimist. Talvel kasutatakse samu alasid lume ajutiseks ladustamiseks.
Olulisel kohal on Kroonuaia tänava uuenduse juures jalakäijate heaolu ja seda hoolimata nende vanusest või tervisest. Mõlemal pool teed on vähemalt kahe meetri laiused kõnniteed, mis kesklinna poolel ulatuvad vahel ka kolme meetrini. Kõik ristmikud saavad ülekäigurajad, mis teevad nende ohutu ületamise võimalikuks igal suunal. Erandiks on Emajõe ja Kroonuaia ristmik, kuhu lisanduvat ülekäigurada ei plaanita.
Emajõe tänavat ja Krooniaia silda hakkavad ületama ühesuunalised jalgrattarajad. Supilinna poolel ühendab rattarada Emajõe tänavat ja Oa tänavat, kogu Kroonuaia tänavale ei ole aga ruumipuudusel võimalik jalgrattaradasid luua. Eraldiseisvad jalgrattateed plaanitakse järgmisel aastal valmivale Laiale tänavale, mis ühendab kesklinna rattateed Tähtvere jalgrattatänavaga.
Jalgrattur sõitmas mööda vana Kroonuaia tänavatUuendatud Kroonuaia tänav Kroonuaia 56 ees. Foto: Ragnar VuttUuendatud Kroonuaia tänav. Foto: Ragnar VuttUuendatud Kroonuaia tänav Kesklinna kooli ees. Foto: Ragnar Vutt
Lai (2026)
Lai tänav ühendab kesklinna Tallinna suunaga ning on väga oluliseks lõiguks rattateede võrgus. Samuti on tänaval bussiliiklus ning kõikide liiklejate ära mahutamiseks ehitatakse Lai tänav sõidukite jaoks ühesuunaliseks (suunaga Vabaduse puiestee poole). Samasugune liikluslahendus on kasutusel olnud ka varem. Vastassuuna koormuse võtab endale paralleelne Kroonuaia tänav.
Sõidutee plaanitakse 4,5 meetri laiune, kuid liikluse rahustamiseks lisatakse tänavatele šikaane ja teekitsendusi (kitsamas kohas 3,25 m). Seejuures on arvestatud on bussiliikluseks vajaliku ruumi tagamisega. Lai sõidutee tagab võimaluse mööduda peatunud autost või bussist. Piirkiirus saab olema 30 km/h, et tagada liiklejate ohutus ja väiksem müra kesklinna piirkonnas.
Parkimiskohad on Duo Loftide, Kesklinna kooli sissepääsu ja Aega on (endine Toome pood) ees.
Vabadussilla ristmik muutub seoses ühesuunalise liikluse taastamisega kompaktsemaks. Pöörded Laiale tänavale kaovad ja ristmikule jäävad vaid sealt väljuvad vasakpöörde- ja parempöörderajad.
Jakobi ja Kroonuaia/Tähtvere/K.E. von Baeri ristmikul plaanitakse liiklusselguse huvides keelata mitmeid pöördeid. Jakobi mäest alla tulles saaks edaspidi sõita vaid otse edasi mööda Jakobi tänavat. Pööre Tähtvere tänavale jääks ainult Kroonuaia tänava kaudu ning ligipääs K. E. von Baeri tänavale äärsesse parklasse kaoks.
Jalgratta- ja jalgteed
Laiale tänavale rajatakse mõlemale poole sõiduteed teistest liiklejatest eraldatud rattateed ning jalakäijate teed. Liiklusega pärisuunas oleva ühesuunalise rattatee laius on 1,5 m ja vastassuunalise tee laius 1,65 m. Jalgrattatee eraldatakse nii sõiduteest kui jalgteest äärekividega.
Jalgteed ja rattateed on läbivalt samas tasapinnas ka ristmikel. Sõiduauto peab tänavalt maha pöörates (lõikuvatele tänavatele, kinnistutele) ületama madaldatud äärekivi.
Jalgteede laius varieerub sõltuvalt asukohast, olles keskmiselt 2 meetrit.
Bussiliiklus
Tänava kitsendustel on arvestatud bussiliikluse toimimisega. Laia tänava bussipeatus liigutatakse Jaani tänavast ülespoole, kus on rohkem ruumi ja parem nähtavus.
Haljastus
Vabaduse pst ristmikul tuleb asendada kaks mändi künnapuudega. Madalhaljastust saab rajada Laia tänava ülemises otsas enne ristumist Jakobiga.
Laia tänava eskiisprojekti koostamisega (RoadPlan) alustati 2022. aastal, mille koostamisse kaasati ka kohalikud elanikud. Avalik kaasamisüritus toimus 2023. aasta mais Tartu Kesklinna Koolis. Põhiprojekti koostab Landverk OÜ ja see valmib 2025. aasta lõpuks. Põhiprojekti tutvustati avalikul arutelul botaanikaiaas 2025. aasta septembris.
Lai tänav enne uuendustöid. Foto: Mana KaasikRüütli tänava ristmikViieteeristKloostri ristmikJakobi istmik
Turu (2025, 2026, 2029)
Turu tänav on üks olulisemaid liikluskoridore Tartus nii autoliikluse kui ühistranspordi teenindamiseks. Järgmisel aastal plaanib Tartu linn rajada sõidutee äärde autodest ja jalakäijatest eraldatud jalgrattateed ning tänapäevased kõnniteed koos puhkekohtadega. Tänava uuendamine annab liiklejatele võimaluse valida Turu tänaval just endale sobiv liikumisviis, teades, et liiklemine on mugav ja turvaline ka jalgratta või tõukerattaga.
Turu tänava eskiislahendus koostati 2023. aastal. Põhiprojekti tutvustatakse avalikkusele 15. septembril 2025.
Sõiduteel suuri muutusi ei plaanita ja radade arv jääb tänasega samaks. Remondiga paraneb aga nii sõidutee kvaliteet kui ka tänava disain. Praegu tänava keskel asuv kasutuseta ja läbi joonitud asfaltpind asendatakse kohati haljastusega, mis aitab ülekuumenemise vastu, lisab tänavale vaheldust ja muudab selle inimsõbralikumaks. Ohutuma ja sujuvama liikluse tagamiseks plaanitakse Sõpruse sillast kuni Riia tänava ristmikuni kehtestada piirkiirus 40 km/h.
Turu tänav on osa Tartu jalgrattateede põhivõrgust, mille arendamine muudab igapäevased rattasõidud turvalisemaks ja mugavamaks ning vabastab kõnniteed tõuke- ning jalgratastest. Tänava äärde rajatakse eraldiseisvad jalgrattateed mõlemale poole sõiduteed: Emajõe poole kahesuunaline ning Karlova poole ühesuunaline jalgrattatee.
Turu tänav rekonstrueeritakse kolme aasta jooksul täies mahus. 2026. aastal läheb ehitusse Riia tänava ja Sõpruse silla vaheline lõik.
Tuleviku Kastani tänav peab pakkuma tänaval ruumi nii kohvikutele, kultuurile kui mugavale ning turvalisele liikumisele. Sellise tänava loomiseks küsis Tartu linnavalitsus 2023. aastal nõu kohalikelt elanikelt ja nüüdseks on projekteerimine jõudnud lõppjärku. 23. septembril tutvustas Tartu linnavalitsus koos projekteerijaga Kastani tänava uut lahendust, mis annab Kastani tänavale kaasaegse näo.
Projekt käsitleb Kastani tänava lõiku Võrust kuni Riiani tänavani. Tänaval säilib ühesuunaline autoliiklus, kuid vähendatakse asfaltkatte mahtu, mida ei ole ühesuunaliseks liikluseks vaja. Piirkiiruseks jääb 30 km/h. Tänav saab ühesuunalised jalgrattateed ning kivisillutisega kõnniteed. Jalgrattad ning tõukerattad hakkavad liikuma ainult oma teel, mis tähendab, et kõnniteed jäävad kõndimiseks ja sõidutee jääb masinatele. Parkimiskohtade arvu vähendatakse märgatavalt, kuid eraldi peatumiskohad luuakse Aparaaditehase ette kaubaautodele ja toidukulleritele.
Kastani tänav säilib ühesuunalisena. Võru tänavast kuni Aparaaditehase esiseni plaanitud sõidutee laiusega 3,15 m ning piirkiirus saab seal olema 30 km/h. Aparaaditehase ees lisandub teine sõidurada, et Riia ristmikul saaks eraldi radadelt teha vasak- ja parempööret. Kuna Aparaaditehas on väga oluline kultuuri- ja ettevõtluskeskus, vähendatakse seal piirkiirust 20 km/h peale.
Aparaaditehase esisel alal suurendatakse jalakäijatele mõeldud ruumi ja lisatakse jalgrattaparkaid.
Vasakule poole tänavat tulevad sõiduteest tõstetud äärekiviga eraldatud parkimiskohad. Parkimisriba ja haljasala vahele on projekteeritud murukaitseriba, et sõidukist väljuja ei peaks astuma otse murule. Tamme ja Võru tänavate vahelisele alale on projekteeritud kokku 21 parkimiskohta.
Loomulikult säilib tänavale iseloomulik kastaniallee ja Aparaaditehase esine saab laia kõnnitee, mida sõiduteest eraldab haljasala.
Jalgratta- ja jalgteed
Mõlemale poole sõiduteed tulevad ühesuunalised jalgrattateed ja jalgteed. Sõiduteest tõstetud jalgrattatee laiused on ligi 1,5 m. Jalgtee osa laius on muutuv, sest tänavaruumi ulatuvad ka hoonete valguskastid ja trepid. Riia tänava pool on kõnniteekeskmine laius pisut väiksem kui Võru tn pooleses otsas. Vasakul pool sõiduteed on jalgratta- ja jalgtee plaanitud puudega haljasriba ja hoonete vahele.
Ruumikitsikuse tõttu ei ole jalgtee rattateest eraldatud. Liikumisruumi selgemaks mõistmiseks saab eristamiseks kasutatakse jalgtee osal sillutiskive ning jalgrattateel punase pigmendiga asfalti. Sarnane lahendus on kasutusel Vabaduse puiesteel.
Liikluse rahustamiseks on plaanitud künnised.
Bussiliiklus
Tänaval säilib ühesuunaline bussiliiklus. „Riia“ bussipeatus tõstetakse Riia ristmikule eelnevale alale. Bussipeatuse juurde jääb alles rattaringluse parkla.
Bussipeatus „Külmhoone“ on säilitatud olemasoleval asukohal. Buss peatub osaliselt sõidurajal.
Haljastus
Kastani tänaval kasvavad vanemad puud on halva tervise juures ja need asendatakse uute kastanitega. Aparaaditehase esisel alal olevad noored puud säilitatakse.
Kastani tänava projekti avalikul tutvustamisel näidatud projekt (projektile tehakse vastavalt tagasisidele muutusu). 0824K_PP_TL-4-03_asendiplaan1.pdf
Kastani tänaval asuv Aparaaditehas. Foto: Mana Kaasik
Tähe (2027)
Tähe tänav on Karlova tunnetuslik peatänav, kus on restorane, kohvikuid, baare ja teisi linnaosa jaoks olulisi asutusi. Samas on ta paljudele inimestele kodutänavaks. Tähe tänavast on valminud eskiislahendus, mida kohalikele tutvustati 2023. aasata sügisel.
Ettevõtluse ja kultuuri arendamiseks ning elutingimuste parandamiseks soovib linn vähendada liiklusest tuleneva saaste ja müra hulka Tähe tänaval. Liiklusohutuse suurendamiseks ja liikumisvõimaluste parandamiseks ehitatakse autodest eraldatud rattateed ning piiratakse liiklust. Koos kohalikega soovivad Tartu linna esindajad leida sobivad ruumilahendused Riia tänavast kuni Ropka tee ringristmikuni.
Uue lahenduse kohaselt hakkab tänav koosnema kolmest osast. Riia ristmikust kuni Lootuse tänavani on mootorsõidukitele 1+1 sõidurada ja parkimiskohad luuakse vaheldumisi sõidutee äärde ja osaliselt selle peale, mis tähendab, et autojuhid peavad parkivate autode tagant väljudes olema tähelepanelikud ja laskma mööda vastutulevad sõidukid. Sama lahendus jätkub alatest Kuu tänavast kuni Ropka tee ristmikuni. Nendes lõikudes on piirkiiruseks 30 km/h. Tänavat läbivate sõidukite madal kiirus tagatakse sõidutee kitsendamise, tõstetud ristmike ja lisanduvate künnistega. Välditud on pikki sirgeid teelõike, luues sõidutee äärseid parkimistaskuid, mis omakorda toimivad šikaanidena.
Lootuse ja Kuu tänavate vahele luuakse jalgrattatänav.
Jalgrattatänav
Lootuse ja Kuu tänavate vahele luuakse jalgrattatänav. Jalgrattatänaval ei ole autotee ja jalgrattatee eraldatud. Tänava keskel asub 3 meetri laiune sõiduala, mis on mõeldud korraga nii jalgratturitele kui autodele. Oluline erinevus on see, et autojuht on tänaval külaline ning peab alati arvestama ratturi eesõigusega. Mootorsõidukid peavad enda kiirust ja paiknemist sõiduteel korrigeerima vastavalt ratturitele, mitte vastupidi. Täpne liikluskorraldus töötatakse välja põhiprojektiga.
Tähe jalgrattatänav ei ole autodele mõeldud läbivale mootorliiklusele, kuid seda saavad kasutad kohalikud elanikud ja asutusi teenindav transport. Tähe tänaval toimib kahesuunaline bussiliiklus ning bussidel on võimalik mõlemas suunas tänavat läbida. Kuigi graafik on sellel liinil hõre, võib ette tulla olukordi, kus bussid satuvad jalgrattatänaval kohakuti. Selleks luuakse taskud, mis võimaldavad linnaliinibussidel üksteisest mööduda.
Piirkiirus saab Tähtvere tänaval olema 20 km/h, et luua kõigile sobilik ja ohutu tänavaruum. Lisaks liiklusmärgile aitab sõidukiirust kontrolli all hoida šikaanidega tänavadisain.
Jalgratta- ja jalgteed
Ratturitele on loodud mõlemasse sõidutee serva ühesuunalised rattateed laiusega 2 m, mis on sõiduteest eraldatud 7 cm äärekividega. Jalgteede ja rattateed e vahel on samas tasapinnas murtud pinnaga graniitkiviga.
Jalakäijatele on terve projektala ulatuses loodud teed mõlemasse teeserva jalgrattatee ja hoonete vahele. Üldjuhul on jalgteede laiuseks 2 - 2,5 m, kuid kohtades, kus hoonestus asub tänava servas, on jalgteid kitsendatud või laiendatud vastavalt olukorrale.
Ristmikud
Kõik ristmikud on lahendatud betoonkivikattega tõstetud ristmikena ning rattarada on toodud sõidutee serva, et luua võimalikult ohutu ristmiku ületus kõigile liiklejatele.
Parkimine
Parkimistaskute eesmärgiks on vähendada kinnistutele tekkivat parkimissurvet ja rahustada autoliiklust. Parkimiskohad rajatakse sõidutee tasapinda ning on sõiduteest eralduva betoonkivikattega. Lisaks on parkimistaskule tekitatud sõiduteed püvisvalt kitsendav „paun“, mis rahustab liiklust ka ajal, mil parkimistaskus ei pargita. Kohad on sõiduteest ning jalgrattaradadest eraldatud äärekividega.
Puhkealad
Tänavale on mõeldud uusi istepinke mitmetes kohtades, et oleks tagatud piisavalt puhkevõimalusi. Kuna uue tänava kujundusega prognoositakse madalamat autode liiklussagedust ning mürataset, siis on oodata tänaval paremat suhtluskeskkonda nii kavandatud kui juhuslikeks kohtumisteks. Ühtlasi paranevad juurdepääsud ja ajaveetmise tingimused tänavaga vahetult seotud avalike haljasaladel. Suur muutus toimub Lootuse tn – Kuu tänava lõigus, kus jääb ära läbiv autosõidutransport ja palju ruumi on antud jalakäijatele ning välikohvikutele.
Haljastus
Oluline on maksimaalselt säilitada olemasolevad puud, mis on üldjoontes hea tervise juures ning elujõulised. Allee säilitatakse võimalikult sarnasena praegusega ka asendus- ja juurdeistutuse korral.
Alleepuude alune osa on kavandatud täiendada põõsa- ja püsikute istutustega.
Tähe tänava eskiislahenduse videotutvustuse tutvustus:
Tähe Tänava eskiislahenduse 3D animatsioon:
Inimestekeskne Tähe tänava lahendus Eha ristmiku juuresTähe tänava lahendus kunstipoe kõrvalTähe tänava lahenus Saekoja tänava ristil
Riia (2028-2029)
Riia tänav saab uue lahenduse kogu pikkuse ulatuses. Elamistingimuste parandamiseks soovitakse tänaval vähendada oluliselt müra, saaste ja tolmu hulka. Liiklusohutuse suurendamiseks ja liikumisvõimaluste parandamiseks ehitatakse sõiduteest täiesti eraldiseisvad rattateed.
Riia tänava eskiislahendus
Riia tänav on oluline liikluskoridor nii autodele, ühistranspordile kui kergliiklusele. Lisaks on see kodutänavaks suurele hulgale inimestele mistõttu on oluline parandada elukeskkonda. Tänaseks on Riia tänava liiklussagedus aastatega nii palju kasvanud, et tegemist Tartu linna ühe mürarikkaima ja saastatuima tänavaga.
Sujuv liikumine mootorsõidukitele tuleb jätkuvalt tagada, aga see ei ole kaugeltki ainuke tänava funktsioon. Sama oluline on tagada jalakäijatele ja kergliiklejatele võimalikult ohutud liikumiskoridorid, säilitada haljastust ja võimalusel lisada nii kõrg- kui madalhaljastust.
Riia tänava uuendamise eskiislahendus koostati 2023. aastal. Eskiisi kohaselt parandatakse uuendusega kohalike elanike elutingimusi, vähendatakse müra- ja saastetaset ning luuakse paremad liikumisvõimalused jalgratturitele ja jalakäijatele. Kaalutakse Riia tänaval piirkiiruse vähendamist 40 või kesklinnas ka 30 km/h peale, mis tagab väiksema müra ja ohutuma tänavaruumi, kus on meeldivam aega veeta, jalutada ning juttu rääkida. Kalevi ja Turu tänavate vahelises lõigus antakse märgatavalt rohkem ruumi jalakäijatele ning ratturitele.
Mootorsõidukitele säilitatakse olemasolevad rajad samas mahus nagu ka praegu, kuid muutusi võib tulla Turu ristmikul, kus eskiisplaani järgi vähendatakse radade arvu ja luuakse teeületuse võimalused jalakäijatele ning ratturitele. Täpne lahendus selgub aga pärast liiklusuuringute valmimist.
Sõiduautod saavad Riia tänaval jätkuvalt sõita kõigil sõiduradadel. Eraldi bussiradu hetkel ei plaanita, kuid juba aastaid kehtib soovitus jätta parem sõidurada bussile.
Riia ringristmikult kesklinna poole liikudes säilivad alguses mõlemas suunas kaks sõidurada. Tartu politseijaoskonna maja sissesõidu juures muutub linna sisenev suund ühesuunaliseks. Lõigus Raja/Sanatooriumi – N. Lunini/Suur kaar on sõiduradade arv 2+1 ja sealt edasi kesklinna poole liikudes kuni Kalevi/Ülikooli ristini 2+2. Keskmised sõidurajad on 3 m (erandkorras 2,75m) laiused ja äärmised ühistranspordi teenindamiseks 3,25 m. See tagab piirkiirusele vastava liikumise ja annab ruumi teistele olulistele tänava funktsioonidele.
Turu ristmikul soovitab eskiislahendus vähendada sõiduradade arvu, mis muudab ristmiku kergliiklejate jaoks sõbralikumaks ning võimaldab ületada teed igast ristmiku harust.
Riia tänavalt tulles kaoks sellega üks parempöörderada Turu tänavale. Vabaduse puiesteelt ja Rahu sillalt kärbitaks mõlemalt sõidusuunalt üks rada ja Turu tänavalt üks ristmikule suunduv sõidurada.
Rattateed ja jalgteed
Tänavaruumi prandamiseks peame looma meeldivad tingimused jalakäijatele ja ratturitele. Riia tänava uus lahendus annab kõikidele liiklejatele eraldi tänava osa, mis muudab liikumise mugavamaks ja liikluskorralduse selgemaks.
Praegu tuleb Riia tänava ääres jalakäijatel jagada teed jalgratturitega, kuigi need on kohati joonega eraldatud. Lisaks peab jalgrattur Riia ringilt Kvartali juurde sõitmiseks tänava poolt vahetama koguni neli korda. Need ei ole head ega turvalised lahendused ratturite ega jalakäijate jaoks ning kindlasti pole sellised lahendused sobilikud jalgrattateede põhivõrgu jaoks.
Riia tänavale planeeritakse ühesuunalised jalgrattateed laiusega 1,5-2,3 m, kus rattur liigub alati paremal pool sõiduteed. Enamasti on jalgrattateed projekteeritud sõidutee serva ja eraldatud äärekiviga. Mõnes lõigus on jalgrattatee koos jalgteega viidud teisele poole tänava ääres kulgevat puuderivi. Bussipeatuste ja ootealade juures suundub rattatee alati nende tagant läbi (ooteala jääb sõidutee ja rattatee vahele), et vältida ohtlikke olukordi bussi ootavate inimestega.
Jalgteed on projekteeritud enamasti jalgrattateede kõrvale, kuid näiteks Raja ja Soinaste tänavate vahel asub jalgtee allee vahel. Aparaaditehase ääres on jalakäijatele jäetud eraldi lai ala ning sama kehtib ka kesklinna piirkonna kohta (Kalevi/Ülikooli ja Turu/Vabaduse pst vahel).
Riia ringist kuni Ravila/Soinaste ristmikuni on jalgrattateed plaanitud sõidutee äärde ja see on sõiduteest eraldatud tõstetud äärekiviga. Sanatooriumi pargi juures jääb rattatee pargi äärde.
Soinaste ja Raudtee tänavate vahelises lõigus asuvad linna siseneval suunal jalgrattateed ja kõnniteed olemasoleva allee vahel. Linnast väljuval suunal aga äärekividega eraldatult sõidutee ääres.
Vaksali ja Akadeemia/Tähe vahelisel lõigul on linna sisenevad rattateed ja jalgteed sõidutee servas ja linnast väljuval suunal puuderea taga ehk hoonete poolsel küljel. Jalgrattatee laiuseks on projekteeritud 1,7 m. Jalgtee laius varieerub sõltuvalt hoonete eripärast (1,8-3 m).
W. Struve ja Ülikooli tänavate vahelisele lõigule (Riiamäe tõus) on projekteeritud sõiduteest äärekiviga eraldatud ja tõstetud jalgrattatee laiusega 2,30 m. Jalgrattateed ja jalgteed eraldab teineteisest äärekivi, kuid see on kaldpinnaga (kõrguste vahe 4 cm). Jalgtee laius on Vanemuise esisel alal 3,15 m ning hoonete juures varieerub 2,7-3.15 m.
Riiamäe linna siseneval suunal (Võru-Kalevi) on jalgrattatee 2 meetri laiune ning see on nii jalgteest kui sõiduteest eraldatud haljastusega.
Kalevi/Ülikooli ristmikust kuni Rahu sillani on jalgrattateed 2 m laiused ning jalakäijatele on loodud senisest laiemad alad rattateede ja hoonete vahele. Rattateed eristatakse jalakäijate alast erineva teekattega.
Nii Riia-Kastani, Riia-Filosoofi, Riia-Kalevi kui Riia-Akadeemia-Tähe-Võru ristmikul luuakse kergliiklejatele võimalus teed ületada kõikidel harudel. Jalgratturite teeületused on ühesuunalised.
Väga oluline on see, et ka Turu ristmikku saavad jalakäijad hakata ületama igal harul, muutes kesklinnas olevad asutused palju lihtsamini ligipääsetavaks. Samuti saab ristmikku ületada jalgratastega.
Hoovidesse sissesõitudel on sõidutee autode jaoks tõstetud, mis tagad ratturitele ühtlase samas tasapinnas liikumise. Ristmikud on sõidukitele ühel kõrgusel ja rattatee laskub ristmikus sõidutee tasandile.
Haljastus
Koos tänava ümberehitusega säilitatakse olemasolevat ja lisatakse uut haljastust. Haljastust kasutatakse näiteks jalgrattateede eraldamiseks jalgteedest. Kui jalgrattatee saab olema kitsam kui 2 m, siis on selle äärde projekteeritud murukaitseriba, mis tagab ka talvise hoolduse koridori.
Väiksemaid kõrreliste peenraid ja haljastualasid plaanitakse mitmetesse tänava lõikudesse, mis on kasulikud nii rohelusele kui ka liikluskorralduse selguse jaoks.
Kalevi/Ülikooli ja Turu ristmiku vahel on ette nähtud olemasolevate puude asendamine uutega. Uued puud on plaanis istutada ka Rahu sillale suunduvale Narva maanteele ja Turu tänavale ning haljastusriba ka Vabaduse puiestee sõidusuundade vahele.
Kõrghaljastusega ohutussaar on plaanitud ka Akadeemia ja W. Struve vahelisele lõigule ning politseimaja ette.
Projekti edasine käik
Kliimaministeerium on teinud projekti rahastamise otsuse ja järgmise sammuna tellitakse põhiprojekt, mille koostamine toimub avalikkust kaasates.
Plaanide kohaselt uuendatakse 2028. aastal tänav Võidu sillast kuni Vaksali sillani ja 2029. aastal kuni Riia ringini.
2023. aasta novembris toimus Riia tänava eskiislahenduse välja töötamise osana avalik arutelu. Sellel arutelul tutvustatud eskiisi versiooni saab vaadata siit:
Võimalik Riia ja Turu tänavate ristmiku lahendusRistlõige politseimaja juuresRistlõige Sanatooriumi - Vapramäe lõigusRistlõige Elva tn - Suur-Kaar lõigusRistlõige Kesk-kaar - Väike-Kaar lõigusRistlõige Aparaaditehase juuresRistlõige Tartu Kiirabi juuresRistlõige Lillemäe juuresRistlõige uueturu pargi juuresRistlõige Kvartali juures
