Kriisideks valmisolek

Erinevateks kriisiolukordadeks tuleb valmistuda igal inimesel, igal perekonnal, majapidamisel ja korteriühistul. Vastutus kriisivaru tekitamise, varjumise läbimõtlemise, enda ja oma lähedaste elu hoidmise eest lasub eelkõige meil kõigil endil, mitte ainult ametkondadel või omavalitsusel.

Igaüks saab hoolitseda selle eest, et kodus oleksid vajalikud varud, et saada ilma vee või elektrita hakkama vähemalt nädal aega – näiteks vesi, toit ja vajalikud ravimid. Perega tuleks läbi arutada plaan, millised on teie tegevused erinevate kriisiolukordade puhul ning kuidas hoida omavahel ühendust, kui side peaks katkema.

Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav. Varudest peaks kodus olemas olema joogivesi, toit, ravimid, hügieenitarbed, valgusallikad, patareide või dünamoga raadio, sularaha varu, küttematerjal ning toit lemmikloomale. Lisaks peaks olema autos kütust vähemalt pool paaki.

Kriisivarude kohta saad täiendavalt juurde lugeda siit: www.olevalmis.ee/juhis/kodused-varud-ja-abivahendid

Pere kriisiplaanis mõelge läbi:

• millal ja kuidas abi kutsuda?

• kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna?

• kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada?

• kuhu saate ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde)?

• missugustes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda?

• missugustes olukordades on ohutum jääda koju?

• mida kodust lahkudes kaasa võtta?

• kuidas koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda?

Lae oma mobiilsesse seadmesse alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“. Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta.

Mõtle läbi, millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, seadmete laadimine jne. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud. Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada.

Veevaru ja kanalisatsioon

• Varu koju joogivett, kui sinu maja veevarustus sõltub elektrist või sa pole kindel, kuidas see täpselt töötab. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri kohalikult omavalitsuselt või vee-ettevõttelt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud veega varustamine elektrikatkestuse korral. Joogivett varu 3 liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks. Mõtle läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada. Endale lähima loodusliku veeallika leiad siit.
• Muust looduslikust veekogust võetud vett, sealhulgas lumevett, keeda suurel kuumusel 10 minutit või kasuta veepuhastusvahendeid (filtrid, tabletid).
• Jälgi kohaliku omavalitsuse teadaandeid elanike joogiveega varustamise kohta.
• Elektrikatkestuse korral ei tööta ka kanalisatsioon, mis võib kaasa tuua tõsised üleuputused, reostused ja haiguste leviku. Alternatiivina saab kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või näiteks kuivkäimlaid.

Tartu Veevärgi soovitused elektrikatkestuse korral

Küte ja soojus

• Kui sinu kodu soojavarustus sõltub elektrist, mõtle läbi alternatiivsed võimalused. Kui sinu toasoe sõltub keskküttest, uuri kohalikult omavalitsuselt või teenuseosutajalt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud selle toimimine ka elektrikatkestuse korral.
• Ahju, kamina või puupliidi olemasolul jälgi, et küttekolded oleks hooldatud ning küta mõistlikult.
• Kui sellised võimalused puuduvad, kasuta sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi. Sulge uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus võib toast väljuda.
• Alternatiivseid kütteseadmeid (nt gaasiradiaator või -soojendi) kasuta vastavalt kasutamisjuhistele ja tuleohutusreeglitele.
• Generaatori olemasolu korral kontrolli selle töötavust ja kütte piisavust.
• Kui sul hakkab kodus liiga külm, mine võimalusel lähedaste juurde või pöördu kohaliku omavalitsuse poole.

Kodused varud

• Hoia kodus toiduvaru, mida saad kasutada ka olukorras, kui sul pole kuumutamise võimalust. Abiks on ka grill, matkapliit või priimus, mille abil toitu valmistada. Sealjuures järgi kõiki tuleohutusnõudeid! 
• Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida sa ka igapäevaselt tarbid ning saad ringluses hoida. Ära unusta lemmiklooma!
• Osa toidust võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Sobivad ka kohe tarbitavad toidud (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, müslibatoonid jne).
• Pea meeles, et elavat tuld ei tohiks kunagi järelevalveta jätta ning põlemisel tekivad mürgised gaasid. Matkapliiti, priimust ja väligrilli kasuta ainult õues!
• Veendu, et kodus oleks patareidel töötav raadio ja taskulamp (vm alternatiivne valgusallikas). Patareide varu võiks samuti kodus olemas olla.
• Soovitused koduste varude soetamiseks. 

Side ja sularaha

• Kui elektrikatkestus kestab pikka aega, võivad töötamast lakata ka sularahaautomaadid ja kauplused.
• Hoia rahakotis pisut sularaha, millega saad maksta ka siis kui kaardimaksed ei toimi.
• Igaühel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest. Ka hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks.
• Hoia oma akupangad laetuna! Nende abil saad laadida telefoni või lampi, raadiot jne. Kasuta akupanka säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral, nii pikendad nende tööaega. 
• Side- ja elektri puudumisel oled olukorra arengutega kursis patareitoitel või dünamoga raadio abil. Alternatiivina saad kasutada ka autoraadiot (hoia auto kütusepaak alati vähemalt pooltäis). Pea meeles, et riik jagab infot ERR kanalites ning Vikerraadios.

Elutähtsad teenused on need teenused, millel on ülekaalukas mõju inimeste elukorraldusele ja ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teiste teenuste toimimist, nt ühistransport, jäätmemajandus, perearstiteenus jm.

Riiklikul tasandil on elutähtsad teenused: elektriga varustamine, maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, vältimatu arstiabi, ravimitega varustamine, toiduga varustamine, makseteenus, sularaharinglus, lennuväljad, aeronavigatsiooniteenus, avalik raudtee, sadamad, avalikõigusliku meediateenuse ja ringhäälinguvõrgu toimimine.

Kohalikud omavalitsused vastutavad oma territooriumil kolme elutähtsa teenuse eest: et kohalikel teedel on võimalik sõita, et elanikele on tagatud kaugkütteteenus ning vee-  ja kanalisatsiooniteenus.

Vee- ja kanalisatsiooniteenust ostutab Tartu linnas AS Tartu Veevärk (avariitelefon 736 2600) ja kaugkütteteenust AS Gren (avariitelefon 733 7120, telefon töötab ööpäevaringselt).

Tartu Linnavalitsus on kehtestanud määrad, mille puhul loetakse elutähtis teenus katkenuks ja tegemist võib olla hädaolukorraga:

1. Kui kütteperioodil on suure ulatusega (hõlmab väga paljusid tarbijaid) küttekatkestus ja välisõhutemperatuur on madalam kui -15˚C ning see katkestus kestab kauem kui 8 tundi.
2. Kui joogivee kättesaadavus ühisveevärgi kaudu ja kanalisatsiooniteenus on katkenud rohkem kui 24 tunniks.
3. Kui elektrikatkestus kestab kauem kui 12 tundi ja selle tõttu on oluliselt häiritud veega varustamine ja kanalisatsiooniteenus ning kütteperioodil kaugküttega varustamine.
4. Kui talvisel teehoolde perioodil on linna teede ja tänavate sõidetavus katkenud kauemaks kui 2 tunniks ja see võib oluliselt häirida elupäästva abi jõudmist abivajajateni.

Elutähtsate teenuste kohta leiate rohkem infot siit. 

Üleujutusohtlikud alad

Maaameti üleujutusohtlike alade kaardirakendus

Keskkonnaministeeriumi uuring, kus on kaardistatud üleujutusohuga alad Tartus

Keskkonnaministeerium on koostanud uuringu üleujutusohuga riskipiirkondadest tiheasustusalal ning nende maandamiskava. Selle uuringu kohaselt on Tartu linn, sh Ilmatsalu tiheasustusalana üleujutusohuga riskipiirkonnad, kus peamiseks riskiks on Tartus Emajõe ja Ilmatsalus paisjärve veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste ja mille esinemistõenäosus on kord 10 aasta jooksul.

Sellesse piirkonda jäävad tänavad, kus võib tekkida ligipääsu puudumise oht olulise üleujutuse korral: Tartu linnas: Pootsmani, Kvissentali tee, Aruküla tee, Ranna tee, Vabaduse pst, Narva mnt, Paju, Turu, Rebase, Ringtee, Salutähe, Kaare tee, Supelranna, Ranna pst.
Ilmatsalu alevikus: Tellise tee, Tüki-Üleoja, Ojaääre.

• Keskkonnaministeeriumi uuring
• Vaata lähemalt, kuidas käituda üleujutuse korral: www.tartu.ee/uleujutus

Ohtlikud ettevõtted

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Nendes ettevõtetes toimuv õnnetus võib põhjustada kahjustusi ka väljaspool ettevõtte territooriumi.

• Päästeameti kodulehelt
• Tartu linna territooriumil paiknevad ohtlikud ettevõtted (Maa-ameti kaardirakendus)

Tartu linnavalitsuses on kriisimeeskond, kes koguneb kriisiolukorras või selle ohu korral vastavalt vajadusele tekkinud olukorra lahendamiseks ja vajaliku abi korraldamiseks Tartu linna territooriumil. Kriisimeeskonda kuuluvad peamiselt linnavalitsuse töötajad, kes on tööülesannetest tulenevalt seotud linnas oluliste teenuste osutamisega.

Tartu linnas on moodustatud ka asutustevaheline alaline kriisikomisjon, kes koguneb regulaarselt kaks korda aastas ja vaatab läbi Tartu linna kriisireguleerimisega seotud olulised teemad. Näiteks on arutlusel olnud elutähtsate teenuste osutajate valmisolek kriisiolukorraks, ülevaade ulatusliku evakuatsiooni korraldusest, Tartu linna üleujutusriskidega aladest jm.

Nii kriisikomisjoni kui kriisimeeskonda juhib linnapea.

Evakuatsioon on inimeste elu ja tervise kaitseks nende ohtlikust kohast turvalisemasse paika suunamine või ümberpaigutamine. Ulatuslik evakuatsioon on suuremahuline operatsioon, mille korraldamisega on seotud väga palju osapooli ja millele alati eelneb riiklik ohuteavitus. Ulatuslik evakuatsioon võib olla vajalik näiteks mõne elutähtsa teenuse pikemaajalise häire või katkestus korral või kui inimestel on enda kodusse jäämine võimatu või eluohtlik.

Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisest teavitatakse ohualasse jäävaid inimesi massimeedia vahendusel, SMS-teavituse teel, operatiivsõidukite sireenide/valjuhääldite kaudu ja/või ka ukselt uksele.

Ulatusliku evakuatsiooni korral määratakse vajadusel transpordipunktid, milleks on enamasti bussipeatused, kust transporditakse inimesed evakuatsioonikohta. Kasutusele võetavad bussipeatused määratakse vastavalt konkreetsele olukorrale ja sellest teavitatakse inimesi.

Evakuatsioonikoht on turvaline keskkond, kus inimeste elu ja tervis pole enam ohus ning kus tagatakse majutuskoht ja esmavajalikud olmetingimused. Evakuatsioonikohad otsustatakse iga kord eraldi vastavalt ohu iseloomule ja ulatusele.

Tartu linnas on kaardistatud kahte tüüpi evakuatsioonikohti:

1. Kohad ulatusliku evakuatsiooni vajaduse korral, kuhu oleks võimalik kuni üheks nädalaks ümber paigutada paar tuhat inimest. Nendeks kohtadeks Tartu linnas on: Turu tänava spordihoone, A Le Coq Sport spordihoone, Variku kooli spordihoone, Voco võimla (Kopli 1a), Ilmatsalu spordihoone, Eesti Maaülikooli spordihoone ja Tartu Ülikooli spordihoone.
2. Kohad erakorralise ja kiireloomulise evakuatsiooni vajaduse korral, näiteks eluhoone tulekahju, eluohtlik gaasiavarii või reostus ja muu õnnetus, mille tagajärjel on inimeste lahkumine eluruumist vältimatu. Need kohad võetakse kasutusele vastavalt vajadusele.

Vaata rakendust suuremalt: Ulatusliku evakuatsiooni ja varjumiskohad 

Õnnetusjuhtumi järel on kannatanul ja tema perekonnal õigus vajadusel saada sotsiaalhoolekandelist abi kohalikult omavalitsuselt. Abi saamiseks tuleb isikul pöörduda elukohajärgse Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöö spetsialisti poole, kelle kontaktid on leitavad Tartu linna kodulehel.

Erijuhtudel on abivajajal või tema probleemiga tegelevatel isikutel õigus kutsuda sotsiaaltöö spetsialist abivajaduse hindamiseks ja sotsiaalnõustamiseks isiku asukohta (nt majutusasutusse vmt). Selleks tuleb helistada tel 736 1300 või kirjutada e-postil [email protected]

Eesti Varude Keskus on moodustanud Eesti elanike ja ettevõtete kriisiolukorras mootorikütustega varustamiseks kõiki Eesti maakondi kattev avariitanklate võrgustiku, mis suudavad toimida ka ulatusliku elektrikatkestuse korral ning mille mahutites peab igal ajahetkel olema piisavalt bensiini ja diislikütust. Avariitanklad on igas maaskonnas.

Tartus ja Tartu lähedal on selliseid tanklaid praegu 4:

• Alexela tankla: Tartu linn, Lääneringtee 41 (Lõunakeskuse juures)
• Neste tankla: Kambja vald, Räni alevik, Valguse tn 2 (Lõunakeskuse juures)
• Circle K tankla: Tartu vald, Raadi alev, Astelpaju tn 2a (linnast välja Jõgeva poole sõites)
• Terminali Kärkna tankla: Tartu vald, Kärkna küla

Kerksuskeskus on kriisiolukorra ajal avatav info- ja teeninduspunkt ehk kriisiinfokeskus.

Kerksuskeskuste ülesanne on eluks vajalike teenuste, nagu näiteks joogivee ja kanalisatsiooni, kaugkütte või elektri ulatusliku katkestuse korral linnaelanikele pakkuda esmavajalikke teenuseid ja abi, nt:

• info ja juhiste saamine tekkinud olukorra ja selle lahendamise kohta,´;
• mobiiltelefoni jt väiksemate seadmete laadimine;
• joogivee saamine;
• toidu soojendamine jmt.

Tartu linna kerksuskeskused avatakse vastavalt vajadusele järgmistes kohtades:

• ALeCoq spordimaja (Ihaste tee 7, Tartu linn)
• Variku spordihoone (Piima 1, Tartu linn)
• Ilmatsalu spordihoone (Raba tee 2, Ilmatsalu alevik)
• Tartu laululava hoone (Laulupeo pst 25)

NB! Iga kriisi puhul ei pruugita avada kõik nimetatud kerksuskeskusi, vaid lähtutakse olemasolevast olukorrast. 

Kerksus on uudissõna, mis pakuti 2014. aastal välja sõjandussõnade võistlusel. See tähendab ühiskonna, süsteemi vm võime kohaneda, toimida ja taastuda ka rasketes või ootamatutes oludes. (Allikas: Eesti Keele Instituut)

Varjumine on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ja tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak jne. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete nagu mürsukillud ja muu otsese ohu eest.

Kõige parem koht varjumiseks on sinule lähim koht. Ohuolukorras on kiirus kõige olulisem, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on. Kodus on varjumiseks kelder või mõni teine akendeta ruum, sama kehtib ka viibides näiteks töökohal.

Avalikud varjumiskohad on mõeldud inimestele, kes on ohu korral avalikus ruumis ja kellel pole paremat ja kiiremat kohta, kuhu varjuda. Tartu linna avalikud varjumiskohad on valitud nii, et kaetud oleksid erinevad linnaosad ja need piirkonnad, kus kodus või töökohal varjumiskohti ei pruugi olla.

Avalikud varjumiskohad

Varjumiskoht on maa-alusel korrusel, üldjuhul ilma akendeta ja mõeldud lühiajaliseks kasutuseks. Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele. Varjumine on vajalik eelkõige sõjalise ohu korral, aga võib olla vajalik ka muu ohu, näiteks ekstreemse ilmastiku, suure põlengu, keemiarünnaku, massirahutuse jms korral. Avalikud varjumiskohad on tähistatud tsiviilkaitse märgisega.

Tartu avalikud varjumiskohad

Koolid
Tartu Descartes'i Kool, Anne 65
Tartu Rakenduslik kolledž, Kopli 1
Tartu Rakenduslik kolledž (õppehoone ja ühiselamu), Põllu 11
Treffneri gümnaasium, Munga 12
Endine Kroonuaia kool, Puiestee 62
Forseliuse kooli loovusmaja, Tähe 101
Forseliuse koolimaja, Tähe 103
Aleksander Puškini kool, Uus 54
Herbert Masingu kool, Vanemuise 33
Poska gümnaasium, Vanemuise 35
Veeriku kool, Veeriku 41
Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Kaunase pst 70

Linna muud hooned
Püssirohukelder, Lossi 28
Tamme staadioni spordihoone, Tamme pst 1
Linnaraamatukogu, Kompanii 3/5
Tartu turuhoone, Vabaduse pst 1
Mänguasjamuuseum, Lutsu 4

Eraomanduses hooned
Tartu Kaubamaja maa-alune parkla, Riia tn 1
Kvartali keskuse maa-alune parkla, Riia tn 2
Endine arestimaja, Riia 179a

Tartu Ülikooli hooned
TÜ raamatukogu, Struve 1
Delta õppehoone maa-alune parkla, Narva mnt 18
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Ostwaldi 1
Tartu Ülikooli õppehoone, Lossi 3

Loe varjumise kohta täpsemalt Päästeameti koduleheküljelt või olevalmis.ee lehelt.

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks, kus lisaks riigi ametlikele kanalitele, meediale ja sotsiaalmeediale kasutab riik väga kiire levikuga otseteavituse viise, et anda teada, mis juhtus ning mida teha.

Riiklikud ohuteavituse kanalid on:

• EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele
  • EE-ALARM on riigi saadetud teavitus, mis annab elanikule teada, mis on juhtunud ning mida teha. Saatjana kuvatakse EE-ALARM või kui sul pole Eesti telefoninumbrit, siis kuvatakse sõnum numbrilt: +372 5950 0000.

  • EE-ALARM saadetakse üldjuhul ohualas viibivatele elanikele ohuolukorra alguses ning ka selle lõppemisel.

• Sireenid 

• Veebilehed www.kriis.ee, www.olevalmis.ee
• ETV ja ETV+ ribatekst, RDS tekst Vikerraadios
• ERR ja muud meediakanalid, riigiasutuste sotsiaalmeedia
• Riigiinfo telefon 1247

Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldiga, ukselt-uksele ning droonidega teavitamist.

Tartu linn teavitab oma elanikke linna sotsiaalmeedia kanalite kaudu (Facebook, Instagram @tarturuum, X @tartulinn), Tartu linna kodulehe tartu.ee kaudu ning kohalike meediakanalite vahendusel.

Juhised ohuteavituse korral:

• Ohuteavituse saamisel suhtu sellesse ülitõsiselt, käitu kiiresti vastavalt saadud juhistele ja otsi riigipoolset lisainfot.
• Kui kuuled sireene, siis varju lähimasse siseruumi ning alles siis otsi infot.
• Esimesele ohuteavitusele järgneb alati detailsem info riigi kanalites.
• Ohustatud piirkonnas olevatele inimestele saadab riik mobiiltelefonidele teavituse nimega EE-ALARM.

Loe täpsemalt ohuteavitusest.

Kriisiolukordades peame erinevates meediumites jagatava info osas olema eriti tähelepanelikud ja allikakriitilised, et mitte levitada valeinfot, mis lõhestavad kogukondi ja vähendavad meie turvatunnet. 

Maria Murumaa-Mengel, Diana Poudel, Piret Rospu, Pille Runnel, Simmo Saar, Tuuli Velling, Greete Palgi, Johan-Kristjan Konovalov ja Mihkel Loide on kokku koondanud olulisema info sellest, kuidas säilitada infosõjas kriitilist meelt ja jääda terveks:

• Raporteeri vaenulikust/rumalast valeinfost ja blokeeri see. Lisaks ühine teistega, et raporteerijaid oleks rohkem. Raporteerimine Facebooki näitel: vajuta postituse paremas ülaservas kolmele punktile ja vali "teata postitusest".

• Võimenda ja toeta usaldusväärseid hääli. Sa ei pea tingimata ise uut sisu looma ja kõike kommenteerima. Postitust jagades lisa siiski väike selgitus. 

• Kui kritiseerid, lisa kritiseeritud infost kuvatõmmis, mitte link. Vastasel juhul jõuab veel rohkem inimesi ebasobiva info juurde. 

• Jaga originaalpostitust, mitte ära kopeeri seda oma kontole. Nii on teistel lihtsam algallikat kontrollida. 

• Ära trolli. Ära ole suheldes kõrk ega läbivalt sarkastiline. 

• Ära lase netitrollil end kaasa haarata! Mida rohkem reaktsioone lausrumal kommentaar või postitus saab, seda tähtsamale kohale infovoos algoritmid selle tõstavad. Ka siis, kui ütled "see on loll jutt", saab postitus hoogu juurde. Kuidas tunda ära trolli? Tihti on tal värskelt loodud konto, imelik nimi ja profiilipilt. Ta kirjutab polariseerivaid ja ässitavaid kommentaare ning kasutab ära inimeste tugevaid tundeid, et külvata segadust ja saada tähelepanu. 

• Õpi, kuidas kontrollida fotode ja videote tausta ning päritolu. Lihtsaim nipp: kasuta Google’i pildiotsingut. Leia lehe www.google.com paremast ülaservast "Images". Vajuta fotoaparaadi ikoonile, et foto üles laadida, või lisa foto link. Nüüd näed, mis kontekstis on sama pilti varem kasutatud. 

• Jälgi ja usalda eksperte, professionaalseid ajakirjanikke. Säilita siiski kriitikameel – nemadki võivad hoogu sattuda ja mõnikord eksida. 

• Ära jaga infot, mis võib päris lahingutes osalevad inimesed ohtu seada. Mingi osa info teadlik kinnihoidmine käib taktikaliselt sõja juurde, nagu ka heidutusinfo. Sel, et kogu teavet laialt ei jagata, on oma põhjus. 

• Tee infomäsus pause. Loe raamatuid, lase mõtetel mujale minna, ole koos enda jaoks tähtsate inimestega. Eemaldu täielikult. 

• Toeta ja väärtusta vaba ajakirjandust. 

• Arenda iseenda meedia- ja infopädevusi. Need on selle sajandi baasteadmised ja -oskused! 

• Ole andestav ning jaga oma teadmisi. Tihti ei levitata valeinfot meelega. 

Lae infomaterjal alla PDFina: eesti keeles | На русском

Tänaval liikudes

Suure vihmasaju ja üleujutuse korral tuleks tänaval liikumist vältida. Kui pead siiski väliruumis liikuma, pea meeles:

• ära sõida või astu suurde lompi, see võib olla oodatust sügavam;
• jälgi hoolega teed, vesi võib olla kaevukaaned minema uhtunud;
• väldi tänavaid, mis suurvee ajal uputavad (Riia-Vaksali ristmik, Aardla tänava viadukti alune, Raatuse tänav, Sõpruse silla alune, Kalevi tänav ja avaturu piirkond).
• arvesta sellega, et bussiliiklus ja tavaliiklus on aeglasemad.

Kodus

Kui kodus uputab, siis pea meeles:

• lülita elekter välja;
• tõsta väärtuslikud asjad kõrgemale;
• võimalusel ära puutu ise veega kokku;
• oota, millal vesi taandub, et saaks hakata vett ruumidest välja pumpama;
• võta olemasolul ühendust oma kindlustusteenuse pakkujaga.

Vee pumpamiseks saab tellida pumpamistööd või toruabi teenuse, laenutada ise pump või osta see endale koju.

Vaata ka keskkonnaagentuuri juhiseid, kuidas kaitsta end üleujutuse eest või olukorras, kus ilm muutub ohtlikuks.