Kriisideks valmisolek

Erinevateks kriisiolukordadeks tuleb valmistuda igal inimesel, igal perekonnal, majapidamisel ja korteriühistul. Vastutus kriisivaru tekitamise, varjumise läbimõtlemise, enda ja oma lähedaste elu hoidmise eest lasub eelkõige meil kõigil endil, mitte ainult ametkondadel või omavalitsusel.

Igaüks saab hoolitseda selle eest, et kodus oleksid vajalikud varud, et saada ilma vee või elektrita hakkama vähemalt nädal aega – näiteks vesi, toit ja vajalikud ravimid. Perega tuleks läbi arutada plaan, millised on teie tegevused erinevate kriisiolukordade puhul ning kuidas hoida omavahel ühendust, kui side peaks katkema.

Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav. Varudest peaks kodus olemas olema joogivesi, toit, ravimid, hügieenitarbed, valgusallikad, patareide või dünamoga raadio, sularaha varu, küttematerjal ning toit lemmikloomale. Lisaks peaks olema autos kütust vähemalt pool paaki.

Kriisivarude kohta saad täiendavalt juurde lugeda siit: www.olevalmis.ee/kodused-varud

Pere kriisiplaanis mõelge läbi:

• millal ja kuidas abi kutsuda?

• kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna?

• kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada?

• kuhu saate ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde)?

• missugustes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda?

• missugustes olukordades on ohutum jääda koju?

• mida kodust lahkudes kaasa võtta?

• kuidas koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda?

Lae oma mobiilsesse seadmesse alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“. Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta.

Soovitused ettevõtetele ja elutähtsate teenuste osutajatele elektrivõrgu sünkroniseerimise puhuks veebruaris 2025.
Tartu Veevärgi soovitused elanikele elektrikatkestuse korral

Mõtle läbi, millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, seadmete laadimine jne. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud. Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada.

Veevaru ja kanalisatsioon

• Varu koju joogivett, kui sinu maja veevarustus sõltub elektrist või sa pole kindel, kuidas see täpselt töötab. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri kohalikult omavalitsuselt või vee-ettevõttelt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud veega varustamine elektrikatkestuse korral. Joogivett varu 3 liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks. Mõtle läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada. Endale lähima loodusliku veeallika leiad siit.
• Muust looduslikust veekogust võetud vett, sealhulgas lumevett, keeda suurel kuumusel 10 minutit või kasuta veepuhastusvahendeid (filtrid, tabletid).
• Jälgi kohaliku omavalitsuse teadaandeid elanike joogiveega varustamise kohta.
• Elektrikatkestuse korral ei tööta ka kanalisatsioon, mis võib kaasa tuua tõsised üleuputused, reostused ja haiguste leviku. Alternatiivina saab kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või näiteks kuivkäimlaid.

Küte ja soojus

• Kui sinu kodu soojavarustus sõltub elektrist, mõtle läbi alternatiivsed võimalused. Kui sinu toasoe sõltub keskküttest, uuri kohalikult omavalitsuselt või teenuseosutajalt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud selle toimimine ka elektrikatkestuse korral.
• Ahju, kamina või puupliidi olemasolul jälgi, et küttekolded oleks hooldatud ning küta mõistlikult.
• Kui sellised võimalused puuduvad, kasuta sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi. Sulge uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus võib toast väljuda.
• Alternatiivseid kütteseadmeid (nt gaasiradiaator või -soojendi) kasuta vastavalt kasutamisjuhistele ja tuleohutusreeglitele.
• Generaatori olemasolu korral kontrolli selle töötavust ja kütte piisavust.
• Kui sul hakkab kodus liiga külm, mine võimalusel lähedaste juurde või pöördu kohaliku omavalitsuse poole.

Kodused varud

• Hoia kodus toiduvaru, mida saad kasutada ka olukorras, kui sul pole kuumutamise võimalust. Abiks on ka grill, matkapliit või priimus, mille abil toitu valmistada. Sealjuures järgi kõiki tuleohutusnõudeid! 
• Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida sa ka igapäevaselt tarbid ning saad ringluses hoida. Ära unusta lemmiklooma!
• Osa toidust võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Sobivad ka kohe tarbitavad toidud (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, müslibatoonid jne).
• Pea meeles, et elavat tuld ei tohiks kunagi järelevalveta jätta ning põlemisel tekivad mürgised gaasid. Matkapliiti, priimust ja väligrilli kasuta ainult õues!
• Veendu, et kodus oleks patareidel töötav raadio ja taskulamp (vm alternatiivne valgusallikas). Patareide varu võiks samuti kodus olemas olla.
• Soovitused koduste varude soetamiseks.

Side ja sularaha

• Kui elektrikatkestus kestab pikka aega, võivad töötamast lakata ka sularahaautomaadid ja kauplused.
• Hoia rahakotis pisut sularaha, millega saad maksta ka siis kui kaardimaksed ei toimi.
• Igaühel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest. Ka hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks.
• Hoia oma akupangad laetuna! Nende abil saad laadida telefoni või lampi, raadiot jne. Kasuta akupanka säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral, nii pikendad nende tööaega. 
• Side- ja elektri puudumisel oled olukorra arengutega kursis patareitoitel või dünamoga raadio abil. Alternatiivina saad kasutada ka autoraadiot (hoia auto kütusepaak alati vähemalt pooltäis). Pea meeles, et riik jagab infot ERR kanalites ning Vikerraadios.

Elutähtsad teenused on need teenused, millel on ülekaalukas mõju inimeste elukorraldusele ja ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teiste teenuste toimimist, nt ühistransport, jäätmemajandus, perearstiteenus jm.

Riiklikul tasandil on elutähtsad teenused: elektriga varustamine, maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, vältimatu arstiabi, ravimitega varustamine, toiduga varustamine, makseteenus, sularaharinglus, lennuväljad, aeronavigatsiooniteenus, avalik raudtee, sadamad, avalikõigusliku meediateenuse ja ringhäälinguvõrgu toimimine.

Kohalikud omavalitsused vastutavad oma territooriumil kolme elutähtsa teenuse eest: et kohalikel teedel on võimalik sõita, et elanikele on tagatud kaugkütteteenus ning vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutab Tartu linnas AS Tartu Veevärk (avariitelefon 736 2600) ja kaugkütteteenust AS Gren (avariitelefon 733 7120, telefon töötab ööpäevaringselt).

Tartu Linnavalitsus on kehtestanud määrad, mille puhul loetakse elutähtis teenus katkenuks ja tegemist võib olla hädaolukorraga:

1. Kui kütteperioodil on suure ulatusega (hõlmab väga paljusid tarbijaid) küttekatkestus ja välisõhutemperatuur on madalam kui -15˚C ning see katkestus kestab kauem kui 8 tundi.
2. Kui joogivee kättesaadavus ühisveevärgi kaudu ja kanalisatsiooniteenus on katkenud rohkem kui 24 tunniks.
3. Kui elektrikatkestus kestab kauem kui 12 tundi ja selle tõttu on oluliselt häiritud veega varustamine ja kanalisatsiooniteenus ning kütteperioodil kaugküttega varustamine.
4. Kui talvisel teehoolde perioodil on linna teede ja tänavate sõidetavus katkenud kauemaks kui 2 tunniks ja see võib oluliselt häirida elupäästva abi jõudmist abivajajateni.

Elutähtsate teenuste kohta leiate rohkem infot siit.

Üleujutusohtlikud alad

Maaameti üleujutusohtlike alade kaardirakendus

Keskkonnaministeeriumi uuring, kus on kaardistatud üleujutusohuga alad Tartus

Keskkonnaministeerium on koostanud uuringu üleujutusohuga riskipiirkondadest tiheasustusalal ning nende maandamiskava. Selle uuringu kohaselt on Tartu linn, sh Ilmatsalu tiheasustusalana üleujutusohuga riskipiirkonnad, kus peamiseks riskiks on Tartus Emajõe ja Ilmatsalus paisjärve veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste ja mille esinemistõenäosus on kord 10 aasta jooksul.

Sellesse piirkonda jäävad tänavad, kus võib tekkida ligipääsu puudumise oht olulise üleujutuse korral: Tartu linnas: Pootsmani, Kvissentali tee, Aruküla tee, Ranna tee, Vabaduse pst, Narva mnt, Paju, Turu, Rebase, Ringtee, Salutähe, Kaare tee, Supelranna, Ranna pst.
Ilmatsalu alevikus: Tellise tee, Tüki-Üleoja, Ojaääre.

• Keskkonnaministeeriumi uuring
• Vaata lähemalt, kuidas käituda üleujutuse korral: www.tartu.ee/uleujutus

Ohtlikud ettevõtted

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Nendes ettevõtetes toimuv õnnetus võib põhjustada kahjustusi ka väljaspool ettevõtte territooriumi.

• Päästeameti kodulehelt
• Tartu linna territooriumil paiknevad ohtlikud ettevõtted (Maa-ameti kaardirakendus)

Tartu linnavalitsuses on kriisimeeskond, kes koguneb kriisiolukorras või selle ohu korral vastavalt vajadusele tekkinud olukorra lahendamiseks ja vajaliku abi korraldamiseks Tartu linna territooriumil. Kriisimeeskonda kuuluvad peamiselt linnavalitsuse töötajad, kes on tööülesannetest tulenevalt seotud linnas oluliste teenuste osutamisega.

Tartu linnas on moodustatud ka asutustevaheline alaline kriisikomisjon, kes koguneb regulaarselt kaks korda aastas ja vaatab läbi Tartu linna kriisireguleerimisega seotud olulised teemad. Näiteks on arutlusel olnud elutähtsate teenuste osutajate valmisolek kriisiolukorraks, ülevaade ulatusliku evakuatsiooni korraldusest, Tartu linna üleujutusriskidega aladest jm.

Nii kriisikomisjoni kui kriisimeeskonda juhib linnapea.

Evakuatsioon on inimeste elu ja tervise kaitseks nende ohtlikust kohast turvalisemasse paika suunamine või ümberpaigutamine. Ulatuslik evakuatsioon on suuremahuline operatsioon, mille korraldamisega on seotud väga palju osapooli ja millele alati eelneb riiklik ohuteavitus. Ulatuslik evakuatsioon võib olla vajalik näiteks mõne elutähtsa teenuse pikemaajalise häire või katkestus korral või kui inimestel on enda kodusse jäämine võimatu või eluohtlik.

Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisest teavitatakse ohualasse jäävaid inimesi massimeedia vahendusel, SMS-teavituse teel, operatiivsõidukite sireenide/valjuhääldite kaudu ja/või ka ukselt uksele.

Ulatusliku evakuatsiooni korral määratakse vajadusel transpordipunktid, milleks on enamasti bussipeatused, kust transporditakse inimesed evakuatsioonikohta. Kasutusele võetavad bussipeatused määratakse vastavalt konkreetsele olukorrale ja sellest teavitatakse inimesi.

Evakuatsioonikoht on turvaline keskkond, kus inimeste elu ja tervis pole enam ohus ning kus tagatakse majutuskoht ja esmavajalikud olmetingimused. Evakuatsioonikohad otsustatakse iga kord eraldi vastavalt ohu iseloomule ja ulatusele.

Tartu linnas on kaardistatud kahte tüüpi evakuatsioonikohti:

1. Kohad ulatusliku evakuatsiooni vajaduse korral, kuhu oleks võimalik kuni üheks nädalaks ümber paigutada paar tuhat inimest. Nendeks kohtadeks Tartu linnas on: Turu tänava spordihoone, A Le Coq Sport spordihoone, Variku kooli spordihoone, Voco võimla (Kopli 1a), Ilmatsalu spordihoone, Eesti Maaülikooli spordihoone ja Tartu Ülikooli spordihoone.
2. Kohad erakorralise ja kiireloomulise evakuatsiooni vajaduse korral, näiteks eluhoone tulekahju, eluohtlik gaasiavarii või reostus ja muu õnnetus, mille tagajärjel on inimeste lahkumine eluruumist vältimatu. Need kohad võetakse kasutusele vastavalt vajadusele.

Õnnetusjuhtumi järel on kannatanul ja tema perekonnal õigus vajadusel saada sotsiaalhoolekandelist abi kohalikult omavalitsuselt. Abi saamiseks tuleb isikul pöörduda elukohajärgse Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöö spetsialisti poole, kelle kontaktid on leitavad Tartu linna kodulehel.

Erijuhtudel on abivajajal või tema probleemiga tegelevatel isikutel õigus kutsuda sotsiaaltöö spetsialist abivajaduse hindamiseks ja sotsiaalnõustamiseks isiku asukohta (nt majutusasutusse vmt). Selleks tuleb helistada tel 736 1300 või kirjutada e-postil [email protected]

Eesti Varude Keskus on moodustanud Eesti elanike ja ettevõtete kriisiolukorras mootorikütustega varustamiseks kõiki Eesti maakondi kattev avariitanklate võrgustiku, mis suudavad toimida ka ulatusliku elektrikatkestuse korral ning mille mahutites peab igal ajahetkel olema piisavalt bensiini ja diislikütust. Avariitanklad on igas maakonnas.

Tartus ja Tartu lähedal on selliseid tanklaid praegu 5:

• Alexela tankla: Tartu linn, Lääneringtee 41 (Lõunakeskuse juures)
• Cirkle K tankla: Tartu vald, Raadi alev, Astelpaju tn 2a
• Neste tankla: Kambja vald, Räni alevik, Valguse tn 2 (Lõunakeskuse juures)
• Olerexi tankla: Tartu linn, Võru tn 176 (Võru-Aardla ristmikul)
• Terminali tankla: Tartu vald, Kärkna küla, Kärkna tankla

Kriisiinfokeskus on kriisiolukorra ajal avatav info- ja teeninduspunkt ehk kriisiinfokeskus.

Keskuste ülesanne on eluks vajalike teenuste, nagu näiteks joogivee ja kanalisatsiooni, kaugkütte või elektri ulatusliku katkestuse korral linnaelanikele pakkuda esmavajalikke teenuseid ja abi, nt:

• info ja juhiste saamine tekkinud olukorra ja selle lahendamise kohta;
• mobiiltelefoni jt väiksemate seadmete laadimine;
• joogivee saamine;
• toidu soojendamine jmt.

Tartu linna kriisiinfokeskused avatakse vastavalt vajadusele järgmistes kohtades:

• ALeCoq spordimaja (Ihaste tee 7, Tartu linn)
• Variku spordihoone (Aianduse 4, Tartu linn)
• Ilmatsalu spordihoone (Raba tee 2, Ilmatsalu alevik)
• Tartu laululava hoone (Laulupeo pst 25)
• AHHAA keskus (Sadama 1)

NB! Iga kriisi puhul ei pruugita avada kõik nimetatud kriisiinfokeskuseid, vaid lähtutakse olemasolevast olukorrast.

Varjumine on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ja tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak jne. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete nagu mürsukillud ja muu otsese ohu eest.

Kõige parem koht varjumiseks on sinule lähim koht. Ohuolukorras on kiirus kõige olulisem, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on. Kodus on varjumiseks kelder või mõni teine akendeta ruum, sama kehtib ka viibides näiteks töökohal.

Avalikud varjumiskohad on mõeldud inimestele, kes on ohu korral avalikus ruumis ja kellel pole paremat ja kiiremat kohta, kuhu varjuda. Tartu linna avalikud varjumiskohad on valitud nii, et kaetud oleksid erinevad linnaosad ja need piirkonnad, kus kodus või töökohal varjumiskohti ei pruugi olla.

Kui ohusireenid käivituvad, tuleb viivitamatult varjuda ja tegutseda järgmiselt:

1. Katkestage kohe kogu tegevus.
2. Õues olles liikuge siseruumidesse lähimast lahtisest uksest, jättes ukse lukust lahti, et ka järgnevad saaksid ohutusse kohta liikuda.
3. Siseruumides olles liikuge keldrikorrusele.
4. Keldri puudumise korral liikuge ruumidesse, millel on vähemalt kaks seina teie ja väliskeskkonna vahel.
5. Eelistage akendeta ruume, kui pole kumbagi eelnimetatud võimalust, varjuge akende alla, seina äärde, et vältida klaasikildudest tekkivaid kahjustusi.
6. Tehke varjumise järgselt nimekontroll, kes on varjumiskohas.
7. Jälgige ametlikke teateid, näiteks ERR kanaleid ja väljuge ruumidest ainult seda lubava teate korral.

Avalikud varjumiskohad

Varjumiskoht on maa-alusel korrusel, üldjuhul ilma akendeta ja mõeldud lühiajaliseks kasutuseks. Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele. Varjumine on vajalik eelkõige sõjalise ohu korral, aga võib olla vajalik ka muu ohu, näiteks ekstreemse ilmastiku, suure põlengu, keemiarünnaku, massirahutuse jms korral. Avalikud varjumiskohad on tähistatud tsiviilkaitse märgisega.

Lemmikloomad avalikus varjumiskohas

Avalikku varjumiskohta võib lemmiklooma kaasa võtta, kuid lemmikloom ei tohi tekitada teistele lisaohtu:

• Varjumiskohta on lubatud kaasa võtta juht-, teenistus- või abikoera.

• Avalikku varjumiskohta tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga. Omanikul tuleb lemmiklooma järel koristada ning tagada talle vajalik söök ja jook.

Mitteavalikus varjumiskohas lahendatakse väikeloomade ja lindude kaasavõtmine hoone varjumisplaanis.

Tartu avalikud varjumiskohad

Koolid
Tartu Descartes'i Kool, Anne 65
Tartu Rakenduslik kolledž, Kopli 1
Tartu Rakenduslik kolledž (õppehoone ja ühiselamu), Põllu 11
Treffneri gümnaasium, Munga 12
Endine Kroonuaia kool, Puiestee 62
Forseliuse kooli loovusmaja, Tähe 101
Forseliuse koolimaja, Tähe 103
Tartu Jogentaga kool, Uus 54
Herbert Masingu kool, Vanemuise 33
Poska gümnaasium, Vanemuise 35
Veeriku kool, Veeriku 41
Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Kaunase pst 70

Linna muud hooned
Püssirohukelder, Lossi 28
Tamme staadioni spordihoone, Tamme pst 1
Linnaraamatukogu, Kompanii 3/5
Tartu turuhoone, Vabaduse pst 1
Mänguasjamuuseum, Lutsu 4

Eraomanduses hooned
Tartu Kaubamaja maa-alune parkla, Riia tn 1
Kvartali keskuse maa-alune parkla, Riia tn 2
Endine arestimaja, Riia 179a

Tartu Ülikooli hooned
TÜ raamatukogu, Struve 1
Delta õppehoone maa-alune parkla, Narva mnt 18
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Ostwaldi 1
Tartu Ülikooli õppehoone, Lossi 3

Loe varjumise kohta täpsemalt Päästeameti veebilehelt või olevalmis.ee lehelt.

Varjumiskohtade distantsilt avamine

2026. aasta juunis katsetasid Tartu linn ja Päästeamet õppuse ILVES 2026 raames tehnilist lahendust, mis võimaldaks ohuolukorras avada avalike varjumiskohtade uksed ka distantsilt.

Katsetus viidi läbi Tartu Rakenduslikus Kolledžis VOCO, kus on olemas kaugjuhitav välisuste automaatika. Õppuse käigus avati varjumiskoha uks edukalt Lõuna päästekeskusest.

Sarnaseid lahendusi kasutatakse ka mitmetes teistes riikides, sealhulgas Ukrainas. Lahendus aitab tagada, et varjumiskohtadele oleks võimalik vajaduse korral kiirelt ja turvaliselt ligi pääseda.

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks, kus lisaks riigi ametlikele kanalitele, meediale ja sotsiaalmeediale kasutab riik väga kiire levikuga otseteavituse viise, et anda teada, mis juhtus ning mida teha.

Riiklikud ohuteavituse kanalid on:

• EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele
  • EE-ALARM on riigi saadetud teavitus, mis annab elanikule teada, mis on juhtunud ning mida teha. Saatjana kuvatakse EE-ALARM või kui sul pole Eesti telefoninumbrit, siis kuvatakse sõnum numbrilt: +372 5950 0000.

  • EE-ALARM saadetakse üldjuhul ohualas viibivatele elanikele ohuolukorra alguses ning ka selle lõppemisel.

• Sireenid

• Veebilehed www.kriis.ee, www.olevalmis.ee
• ETV ja ETV+ ribatekst, RDS tekst Vikerraadios
• ERR ja muud meediakanalid, riigiasutuste sotsiaalmeedia
• Riigiinfo telefon 1247

Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldiga, ukselt-uksele ning droonidega teavitamist.

Tartu linn teavitab oma elanikke linna sotsiaalmeedia kanalite kaudu (Facebook, Instagram @tarturuum, X @tartulinn), Tartu linna kodulehe tartu.ee kaudu ning kohalike meediakanalite vahendusel.

Juhised ohuteavituse korral:

• Ohuteavituse saamisel suhtu sellesse ülitõsiselt, käitu kiiresti vastavalt saadud juhistele ja otsi riigipoolset lisainfot.
• Kui kuuled sireene, siis varju lähimasse siseruumi ning alles siis otsi infot.
• Esimesele ohuteavitusele järgneb alati detailsem info riigi kanalites.
• Ohustatud piirkonnas olevatele inimestele saadab riik mobiiltelefonidele teavituse nimega EE-ALARM.

Loe täpsemalt ohuteavitusest.

Kriisiolukordades peame erinevates meediumites jagatava info osas olema eriti tähelepanelikud ja allikakriitilised, et mitte levitada valeinfot, mis lõhestavad kogukondi ja vähendavad meie turvatunnet.

Maria Murumaa-Mengel, Diana Poudel, Piret Rospu, Pille Runnel, Simmo Saar, Tuuli Velling, Greete Palgi, Johan-Kristjan Konovalov ja Mihkel Loide on kokku koondanud olulisema info sellest, kuidas säilitada infosõjas kriitilist meelt ja jääda terveks:

• Raporteeri vaenulikust/rumalast valeinfost ja blokeeri see. Lisaks ühine teistega, et raporteerijaid oleks rohkem. Raporteerimine Facebooki näitel: vajuta postituse paremas ülaservas kolmele punktile ja vali "teata postitusest".

• Võimenda ja toeta usaldusväärseid hääli. Sa ei pea tingimata ise uut sisu looma ja kõike kommenteerima. Postitust jagades lisa siiski väike selgitus.

• Kui kritiseerid, lisa kritiseeritud infost kuvatõmmis, mitte link. Vastasel juhul jõuab veel rohkem inimesi ebasobiva info juurde.

• Jaga originaalpostitust, mitte ära kopeeri seda oma kontole. Nii on teistel lihtsam algallikat kontrollida.

• Ära trolli. Ära ole suheldes kõrk ega läbivalt sarkastiline.

• Ära lase netitrollil end kaasa haarata! Mida rohkem reaktsioone lausrumal kommentaar või postitus saab, seda tähtsamale kohale infovoos algoritmid selle tõstavad. Ka siis, kui ütled "see on loll jutt", saab postitus hoogu juurde. Kuidas tunda ära trolli? Tihti on tal värskelt loodud konto, imelik nimi ja profiilipilt. Ta kirjutab polariseerivaid ja ässitavaid kommentaare ning kasutab ära inimeste tugevaid tundeid, et külvata segadust ja saada tähelepanu.

• Õpi, kuidas kontrollida fotode ja videote tausta ning päritolu. Lihtsaim nipp: kasuta Google’i pildiotsingut. Leia lehe www.google.com paremast ülaservast "Images". Vajuta fotoaparaadi ikoonile, et foto üles laadida, või lisa foto link. Nüüd näed, mis kontekstis on sama pilti varem kasutatud.

• Jälgi ja usalda eksperte, professionaalseid ajakirjanikke. Säilita siiski kriitikameel – nemadki võivad hoogu sattuda ja mõnikord eksida.

• Ära jaga infot, mis võib päris lahingutes osalevad inimesed ohtu seada. Mingi osa info teadlik kinnihoidmine käib taktikaliselt sõja juurde, nagu ka heidutusinfo. Sel, et kogu teavet laialt ei jagata, on oma põhjus.

• Tee infomäsus pause. Loe raamatuid, lase mõtetel mujale minna, ole koos enda jaoks tähtsate inimestega. Eemaldu täielikult.

• Toeta ja väärtusta vaba ajakirjandust.

• Arenda iseenda meedia- ja infopädevusi. Need on selle sajandi baasteadmised ja -oskused!

• Ole andestav ning jaga oma teadmisi. Tihti ei levitata valeinfot meelega.

Lae infomaterjal alla PDFina: eesti keeles | На русском

Tänaval liikudes

Suure vihmasaju ja üleujutuse korral tuleks tänaval liikumist vältida. Kui pead siiski väliruumis liikuma, pea meeles:

• ära sõida või astu suurde lompi, see võib olla oodatust sügavam;
• jälgi hoolega teed, vesi võib olla kaevukaaned minema uhtunud;
• väldi tänavaid, mis suurvee ajal uputavad (Riia-Vaksali ristmik, Aardla tänava viadukti alune, Raatuse tänav, Sõpruse silla alune, Kalevi tänav ja avaturu piirkond).
• arvesta sellega, et bussiliiklus ja tavaliiklus on aeglasemad.

Kodus

Kui kodus uputab, siis pea meeles:

• lülita elekter välja;
• tõsta väärtuslikud asjad kõrgemale;
• võimalusel ära puutu ise veega kokku;
• oota, millal vesi taandub, et saaks hakata vett ruumidest välja pumpama;
• võta olemasolul ühendust oma kindlustusteenuse pakkujaga.

Kui vesi on majja tunginud ja näiteks keldri üle ujutanud, tuleb see välja pumbata.

Pumpamisteenus

Vee pumpamiseks saab tellida pumpamistööd või toruabi teenuse, laenutada ise pump või osta see endale koju. Teenusepakkujate (reovee ja olmevee äravedu) numbrid Tartus ja Lõuna-Eestis:

FEKTO: tel 558 8811, 552 0414 Jalaka 83, Soinaste küla, Ülenurme vald
ROBINI HALDUS OÜ: tel 5353 7333 (tööpiirkond Lõuna-Eesti, osutavad fekaaliveo ja pumpamisteenust)
KEMMERLING: tel 1929 (osutavad fekaaliveo teenust)
HK PUHASTUS OÜ: tel 510 9995 (tööpiirkonnad: Võrumaa, Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa)
FEVE OÜ: tel 552 3291 (tööpiirkond: Elva ja selle lähiümbrus, Tartumaa)

Pumpade rent:

RAMIRENT: tel 5308 0005
CRAMO: tel 730 6090
STORENT: tel 5683 3269

Vaata ka keskkonnaagentuuri juhiseid, kuidas kaitsta end üleujutuse eest või olukorras, kus ilm muutub ohtlikuks.

Tartu linnavalitsus viis läbi hanke Tartu kaugküttega liitunud korterelamute soojasõlmedes elektriühenduse varutoite ehitamiseks. Selleks rajatakse kortermaja soojussõlme ühenduspunkt generaatori või akujaamaga ühendamise võimaldamiseks, milleks on vaja teha eraldi elektritööd.

Hanke kogumaksumus on 100 tuhat eurot. Tegemist on ennetava kriisivalmiduse lahendusega, mille eesmärk on tagada, et kortermaja soojussõlm toimiks ka ulatusliku elektrikatkestuse korral ning keskkütte soojus jõuaks ka radiaatoritesse.

2027. aastal jätkatakse juba esitatud taotlustega ja avatakse uus taotlusvoor. Sel aastal rajatakse varutoite ühendamise võimalus kokku ligikaudu 350 soojasõlmele. Esimeses järjekorras ehitatakse välja soojasõlmed, mille elektriühendus on ühefaasiline. Kolmefaasiliste elektriühendustega soojasõlmede ühendused rajatakse 2027. aastal.

Kõik töödega seotud kulud katab Tartu linnavalitsus. Korteriühistud ise midagi maksma ei pea, tuleb täita ainult vastav taotlus.

Kortermaja soojasõlme varutoite väljaehitamiseks tuleb korteriühistul esitada taotlus Tartu linnaportaalis.

Taotlusvorm on avatud 2026. aasta 3. juulist kuni 25. oktoobrini ning sel aastal tehakse töid kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni.

Taotluse esitamise nõuded:

• Taotluse saab esitada allkirjaõiguslik korteriühistu esindaja
• Kortermajas peab olema korteriühistu
• Kortermaja peab olema liitunud kaugküttevõrguga

Pärast taotluse esitamist vaadatakse üle, kas taotlus vastab esitatud nõuetele ning seejärel edastatakse see töid teostavale ettevõttele, kes ise võtab korteriühistu esindajaga ühendust tööde teostamise kokkuleppimiseks.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

1. Miks peaks korteriühistu seda toetust taotlema?
   Meetme eesmärk on suurendada korterelamute kriisikindlust. Elektrikatkestuse korral saab soojasõlme ühendada generaatori või akujaamaga, mis aitab tagada kütte toimimise ka elektrikatkestuse ajal.
2. Kes saavad toetust taotleda?
   Toetust saavad taotleda Tartu linnas ja Tartu linna maapiirkonnas registreeritud korteriühistud, mis on liitunud kaugküttega.
3. Miks meede kehtib ainult korteriühistutele?
   Kortermajad on kriisis kõige haavatavamad: sõltuvus elektrist, veest ja kaugküttest on kõige suurem ning teenused katkevad korraga paljudel inimestel.
4. Kas gaasiküttega või muu küttelahendusega korteriühistu saab toetust?
   Ei. Meede on mõeldud ainult kaugküttega liitunud korteriühistutele.
5. Kas tegemist on sama meetmega, mida pakub Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)?
   Ei. Tegemist on Tartu linna meetmega, mille eesmärk on rajada korterelamute soojasõlmedele varutoite ühenduskohad.
6. Mida tähendab varutoite ühenduskoht?
   See on elektriühendus, mille kaudu saab elektrikatkestuse ajal ühendada soojasõlme generaatori või akujaamaga, et kortermaja küttesüsteem saaks töötamist jätkata.
7. Kas korteriühistu peab ise midagi maksma?
   Ei. Kõik meetme raames tehtavad tööd ja materjalid rahastatakse Tartu linna poolt.
8. Kas korteriühistu peab pärast tööde valmimist ostma generaatori või akujaama?
   Ei pea, aga on soovitatav. Generaatori või akujaama soetamine on vabatahtlik ja korteriühistu enda otsus.
9. Mis vahe on generaatoril ja akujaamal?
   Mõlemad lahendused võimaldavad soojasõlme töö jätkumist elektrikatkestuse ajal. Projekti raames rajatava lahenduse puhul on eelistatud akujaam, kuna see on kasutajale mugavam ja turvalisem – elektrikatkestuse korral toimub ümberlülitus varutoitele automaatselt ning kasutaja sekkumine ei ole vajalik. Generaatori kasutamisel võib olla vajalik seadme käivitamine või muud täiendavad toimingud. Informatsiooni generaatorite kasutamise kohta on võimalik saada Päästeameti kodulehelt.
10. Kas on vahet, kas korteriühistu kasutab generaatorit või akujaama?
    Mõlemad võimaldavad soojasõlme töö jätkumist elektrikatkestuse ajal. Üldjuhul on akujaam kasutajale mugavam ja turvalisem lahendus, kuna see võimaldab automaatsemat tööd ning ei vaja kütuse varumist.

Taotluse esitamine

1. Kus saab taotluse esitada?
   Taotluse saab esitada Tartu linnaportaalis.
2. Kes saab taotluse esitada?
   Taotluse saab esitada ainult korteriühistu allkirjaõiguslik isik ehk Äriregistrisse kantud juhatuse liige. Haldusfirmad, kes on korteriühistute poolt valitud nende maja haldama ja hooldama, kuid ei ole juhatuse liikmete seas, ei saa taotlust esitada, seda saab teha ainult juhatuse esindusõiguslik isik. Neil haldusfirmadel soovitame taotluse esitamiseks korteriühistu juhatusega ühendust võtta.
3. Mida peab taotluses märkima?
   Taotluses tuleb esitada:
   - korteriühistu nimi, registrikood ja aadress
   - kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress;
   - kaugkütte pakkuja;
   - soojasõlmede arv;
   - ühefaasiliste ja kolmefaasiliste soojasõlmede arv;
   - nõusolek kontaktandmete edastamiseks tööde teostajale.
4. Kes võib olla käesoleva meetme raames korteriühistu kontaktisik?
   Kontaktisik võib olla:
   - korteriühistu juhatuse liige;
   - haldusettevõtte esindaja;
   - hooldusettevõtte esindaja;
   - muu korteriühistu määratud isik.
   Kontaktisik suhtleb töövõtjaga ning osaleb tööde vastuvõtmisel ning kokkuleppel korteriühistuga võib olla tööde vastuvõtja.
5. Miks küsitakse nõusolekut kontaktandmete kasutamiseks?
   Selleks, et tööde teostaja saaks võtta ühendust tööde aja kokkuleppimiseks ning lahendada töödega seotud küsimusi.
6. Kuidas saan teada, kas minu taotlus on vastu võetud?
   Pärast taotluse esitamist saadab linnaportaal automaatse kinnituse. Vajadusel võtab linn taotlejaga täiendavate küsimuste korral ühendust.
7. Kas taotluse saab esitada, kui korteriühistu andmed äriregistris ei ole ajakohased?
   Ei saa. Soovitame enne taotluse esitamist kontrollida ja vajadusel uuendada korteriühistu andmed ja esindajad Äriregistris.
8. Kas korteriühistu saab esitada mitu taotlust?
   Ei. Korteriühistu esitab ühe taotluse, kuhu märgitakse kõik ühistu soojasõlmed.
9. Kui korteriühistu koosneb mitmest majast, kuidas tuleb taotlus esitada?
   Korteriühistu esitab ühe taotluse sõltumata sellest, mitut hoonet ta haldab. Taotluses tuleb märkida kõigi hoonete soojasõlmede koguarv.
10. Mis juhtub siis, kui meetme eelarve saab täis?
    Taotluste vastuvõtt lõpetatakse. Seetõttu on soovitatav esitada taotlus võimalikult varakult. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras.
11. Mis saab siis, kui ma ei jõua sel aastal taotlust esitada?
    Linn kavandab meetme jätkamist ka järgmisel aastal. Täpsem info avaldatakse enne järgmise taotlusvooru avamist.

Tööde teostamine

1. Kuidas on valitud tööde teostaja?
   Tartu linn viis läbi riigihanke.
2. Millal töid tehakse?
   Taotlusvoor on avatatud 25. juunist kuni 25. oktoobrini või kuni meetme rahaliste vahendite lõppemiseni. Pärast taotluse kontrollimist edastab linn andmed töövõtjale. Töövõtja võtab KÜ poolse kontaktisikuga ühendust ning lepib kokku tööde tegemise aja.
3. Kas töid tehakse nii ühefaasilistele kui ka kolmefaasilistele soojasõlmedele?
   2026. aastal rajatakse ühendused ühefaasilistele soojasõlmedele. Kolmefaasiliste soojasõlmede ühendused rajatakse 2027. aastal. Kui te esitate taotluse ainult 3-faasilise ühendusega soojasõlmele, siis jääb teie taotlus ootele ning teie korteriühistus tehakse tööd 2027. aastal. Sellest antakse teile teada. Uut taotlust enam esitama ei pea.
4. Kes vastutab tööde kvaliteedi eest?
   Tööde kvaliteedi ja nõuetekohase teostamise eest vastutab töövõtja. Tööde vastuvõtmises osaleb ka korteriühistu määratud esindaja (kontaktisik) ja käidukorraldaja.
5. Millised dokumendid saab korteriühistu pärast tööde lõppu?
   Korteriühistule antakse üle:
   - teostusjoonised;
   - tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.
6. Kui pikk on garantii töödele?
   Töödele kehtib 2-aastane garantii.
7. Kas pärast tööde valmimist tekib korteriühistule kohustusi?
   Jah. Rajatud varutoite ühendus muutub hoone elektrisüsteemi osaks ning seda tuleb hooldada koos ülejäänud elektripaigaldisega vastavalt kehtivatele nõuetele.

Tehnilised küsimused

1. Mida tähendab „Mitu soojasõlme on majas“?
   Taotlusse tuleb esitada korteriühistus olevate kaugkütte soojasõlmede koguarv.
2. Mida teha, kui ma ei tea soojasõlmede arvu?
   Vajalikku infot saab tavaliselt haldusettevõttelt, soojasõlme hooldajalt või hoone tehnilisest dokumentatsioonist.
3. Kuidas teada saada, kas soojasõlm on ühe- või kolmefaasilise elektriühendusega?
   Kui te seda ei tea, pöörduge haldusettevõtte, soojasõlme hooldaja või elektrispetsialisti poole.
4. Mis vahe on ühefaasilisel ja kolmefaasilisel ühendusel?
   Ühefaasiline elektriühendus kasutab 230 V pinget. Kolmefaasiline elektriühendus kasutab 400 V pinget ning seda kasutatakse tavaliselt suurema võimsusega seadmete puhul.
5. Kas ühefaasiliste ja kolmefaasiliste soojasõlmede jaoks tuleb esitada eraldi taotlus?
   Ei. Mõlemad märgitakse samale taotlusele.
6. Kes otsustab, millise võimsusega generaatorit või akujaama korterelamu vajab?
   Vajaliku võimsuse määrab üldjuhul elektrispetsialist või hoone käidukorraldaja, lähtudes konkreetse soojasõlme elektritarbest.

Lisainfo: linnavarade osakonna juhataja asetäitja Mait Raig, tel 505 1612.

Tartu linn ja Päästeamet viisid 2025. aastal läbi korteriühistute esindajatele ja kortermajade elanikele tasuta elanikkonnakaitse koolitused!

Koolituste eesmärk oli tõsta teadlikkust elanikkonnakaitsest ja kriisideks valmisolekust: mida saavad korteriühistud ja elanikud teha, et olla valmis elutähtsate teenuste katkestusteks ja kriisiolukordadeks. Koolituse teemad olid elekter, küte, vesi, kanalisatsioon, side, keldrite korrashoid ja varjumine. Koolitajateks olid
elanikkonnakaitse eksperdid Päästeametist ja Tartu linnavalitsuse kriisikoordinaatorid.

2025. aastal toimus kokku 20 koolitust. Vaata koolituse materjale allpool infomaterjalide all.

Koolitused on hetkel lõppenud. Tulevastest koolitustest anname teada

Elanikkonnakaitse koolituste slaidid (Tartu linn) Lisatud kriisiinfokeskuse video

Varjumise 10 sammu

Kortermaja elanike ja korteriühistute kriisikindlus (Päästeamet)

Elutähtsate teenuste katkestuseks valmistumine korterelamus
Kontroll-leht korteriühistule valmistumisel elutähtsate teenuste katkestusteks korterelamus.
Päästeameti soovitused korteriühistutele
Infomaterjal ulatuslike elektrikatkestuste olukorraks
Elektriteenuse pakkujad ja elektritööde nimekiri generaatoriühenduse valmiduse loomiseks
Kriisikast, generaator, akujaam

Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel (1 A4)
Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel (brožüür)
Korteriühistud saavad Päästeametilt küsida tasuta nõustamist

Kui leiad alla kukkunud drooni

Kui avastad kahtlase ründedrooni, siis käitu samamoodi nagu võimaliku lõhkekeha leidmisel:

• Ära mine droonile lähedale.
• Teavita kohe häirekeskust numbril 112.
• Liigu ohutusse kaugusesse.
• Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
• Ära jaga selle asukohta sotsiaalmeedias.

Kui näed lendavat drooni

• Isegi, kui ametlikku hoiatust pole, tuleb iga kahtlase lennuobjekti puhul hinnata õhuohtu ja käituda ettevaatlikult.
• Kui sa kuuled või näed rakette, droone või plahvatusi, veendu esmalt oma ohutuses ja vajadusel liigu kiiresti lähimasse siseruumi, võimalikult madalale, eemale ustest ja akendest.
• Kui oled ohutus kohas, saad lisainfot toimuva kohta veebilehelt www.kriis.ee või riigiinfo telefonilt 1247.

Rohkem infot Ole Valmis lehelt: https://www.olevalmis.ee/droon