Säästev Tartu

SmartEnCity (smartencity.eu) on rahvusvaheline koostööprojekt, mida rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab üle viie aasta. Põhitegevused jäävad esimestele aastatele ning viimased aastad on planeeritud tulemuste hindamisele ja levitamisele.

Projekti peamine eesmärk on viia ellu targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis inspireeriks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ning oleks hiljem erinevates Euroopa piirkondades rakendatav. Projekti alus on Smart Zero Carbon City kontseptsioon, kus linna ökoloogiline jalajälg ja energianõudlus on moodsat tehnoloogiat kasutades viidud miinimumini ning energiavarustus põhineb taastuvatel kohalikel energiavarudel, mida hallatakse nutikate lahenduste abil.

Projekti tegevuste eesmärk Tartus on luua investeeringute abil kvaliteetne elukeskkond, mis inspireerib pilootala kogukonda tegema keskkonnateadlikke otsuseid ja muutma oma käitumismustreid. Nutikas ja osalusdemokraatiat rakendav kogukond koos uuenduslike tehnoloogialahendustega loob uusi kogemusi, mida saab ellu viia ka mujal.

Tartu pilootprojekti peamine idee on hruštšovkade piirkonna (kesklinna piirkond) kujundamine nn smartovkade piirkonnaks. Lisaks hoonete rekonstrueerimisele kaasnevad ka uuenduslikud lahendused transpordis, tänavavalgustuses, kütte- ja jahutusvarustuses ning luuakse tänapäevased seiramislahendused.

Tegevused

• Luuakse toetusmeetmed, et osaliselt kaasrahastada kesklinnaosa pilootalal paiknevate nn hruštšovkade (1950.–1960. aastatel ehitatud silikaattellistest või suurplokkidest konstruktsiooniga korterelamud) renoveerimist. Lisaks klassikalisele renoveerimisele rakendatakse ka nutilahendusi. Nendele hoonetele, mille puhul see on võimalik, paigaldatakse päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks. Nendele elamutele, kus see võimalus puudub, rajatakse tsentraalne sooja vee varustus.

• Luuakse andmevahetusplatvorm. IKT-lahendused hoonetele ja valgustusele: nutikas energiatarbimise mõõtmine, jälgimine ning reguleerimine.
• Hakatakse pakkuma kaugjahutuse teenust ning soojuspumba kaasabil kaugjahutusest vabanev jääkenergia suunatakse soojusenergiana kaugküttevõrku.
• Elektrisõidukite tarbeks rajatakse avalikud laadimispunktid.
• Arendatakse elektritaksondust.
• Rajatakse rattaringlus.
• Elektriautode kasutatud akud rakendatakse taastuvenergia salvestamiseks ning kasutamiseks.
• Pilootalale rajatakse elektriautode rendipunktid.
• Elektriautode kasutatud akud rakendatakse taastuvenergia salvestamiseks ning kasutamiseks.
• Pilootalale rajatakse nutikas LED-valgustitel põhinev tänavavalgustusvõrk.
• Luuakse ühistranspordi planeerimistööriist.
• Töötatakse välja sotsiaalse innovatsiooni ja kogukonna kaasamise mudel ja hakatakse seda rakendama.

Projektist täpsemalt: tarktartu.ee.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horisont 2020 ja projekt viiakse ellu toetuse lepingu nr 691883 järgi.

Lisateave projekti kohta:
Tartu Linnavolikogu liige

Raimond Tamm 

Raimond.Tamm@raad.tartu.ee

Tartu Linnavalitsuse projektijuht

Jaanus Tamm

Jaanus.Tamm@raad.tartu.ee

Tartus on kasutuses 25 bussiliini ja iga päev sõidab neil liinidel 52 bussi. Kuna Tartu püüdleb puhta ja inimsõbraliku elukeskkonna poole, siis on juba viis bussi keskkonnasõbralikud gaasibussid ja 2016. aasta detsembrist lisandus neid veel kolm. Õige pea suureneb gaasibusside arv Tartus juba 62-ni ja nii on alates 2019. aastast kõik Tartu linnaliine teenindavad bussid moodsad ja keskkonda säästvad gaasibussid.

Mõtleme ka sellele, kuidas olla tulevikus jätkusuutlikud ja plaanime võimalusel hakata kasutama linnaliinibussides biogaasi, mis on ideaalis toodetud siinsamas Tartus.

Euroopa Liit ja Eesti on võtnud pikaajaliseks strateegiliseks suunaks taastuvenergia osakaalu tõstmise transpordis – eesmärk on aastaks 2020 kasutada transpordis 10% ulatuses taastuvkütuseid. Selle saavutamiseks määratakse kohustus segada vedelate kütuste hulka 5–7% biokütuseid, viiakse ühistransport üle taastuvale energiale ja transpordis hakatakse kasutama alternatiivseid taastuvaid energiaallikaid.

E-sõidukite, sh elektribusside kasutamine aitab nende suundade poole liikumisel kaasa, st vähendab fossiilkütuste tarbimist, kui jätkatakse suunda, et elektrisõidukites kasutatav elekter peab 100% pärinema taastuvatest allikatest.

Elektrisõidukid on just selline valdkond, mille kasutuselevõttu ja arendamist on enamik teisi Euroopa riike ja linnu juba mõnda aega soosinud ja toetanud. Ühelt poolt aitavad elektrisõidukid saavutada puhtamat elukeskkonda ja teiselt poolt on tegemist ka kiirelt areneva ärivaldkonnaga.

Elektrisõiduk on oma ehituselt väga lihtne ja nii on ka tema ülalpidamis- ja hoolduskulud madalad. Keskmiselt on elektrimootoris umbes viis liikuvat ja kuluvat osa, tavasõiduki mootoril seevastu sadu osi. Elektrisõidukil pole tarvis õlivahetust ega käigukastihooldust. Ainuke kulu on seotud akuga.

Elektrisõiduki eelised:

• Puuduvad heitgaasid

• Tekitab vähem müra
• Väike sõidukulu
• Väike energiakulu
• Töökindel
• Suur kasutegur
• Peaaegu hooldusvaba
• Lihtne kasutada
• Pikk kasutusiga
• Tasuta parkimise võimalus

Eesti  riigi saastekvootide eest ostetud poolest tuhandest sotsiaaltöötajatele mõeldud elektriautost tuli 2011. aastal Tartusse 30 autot. Lisaks on linnavalitsus soetanud linnaametnikele tööülesannete täitmiseks veel neli elektrisõidukit.

Elektriautode tulek linnavalitsuse käsutusse tõi endaga kaasa linnakodanikele pakutavate teenuste parema kättesaadavuse ja seda eelkõige sotsiaal- ning linnamajanduse valdkondades.

Tänu riiklikule elektromobiilsuse programmile (ELMO) on Tartus 11 elektrisõidukite kiirlaadimispunkti. Euroopa Komisjoni rahastatava SmartEnCity projekti käigus rajatakse kesklinna piirkonda täiendavalt veel viis kiirlaadimisjaama..

Tartu linna transpordi arengukavas 2012–2020 on elektrisõidukite leviku ja kasutuse soodustamiseks plaanitud mitu tegevust:

• alusuuringud elektri- ja elektrihübriidbusside kasutuselevõtu otstarbekuse hindamiseks;

• sobivusel elektri- ja elektrihübriidbusside soetamine ja kasutuselevõtt Tartu linnaliinidel;   

• munitsipaalse bussidepoo rajamine;
• elektromobiilsuse edendamise tegevuskava koostamine; 
• teadlikkuse tõstmine elektromobiilsusest (infopäevad linnakodanikele ja ettevõtetele, info  kodulehel); 
• elektrijalgrataste ja -rollerite kasutamise soodustamine (jalgrattahoidlate rajamine koos e-jalgrataste ja e-rollerite laadimisvõimalustega, kasutajatele mobiilirakenduse loomine.
• elektrisõidukite laadimispunktide rajamine;
• elektri- ja gaasisõidukitele parkimissoodustuse väljatöötamine.

Tartu linn on viimaste aastate jooksul teinud suuri jõupingutusi kergliikluse ja eriti jalgrattaliikluse arendamiseks. Kui 2010. aastal oli jalgrattaga liiklejate arv 1–1,5% kõigist liiklejatest, siis siis 2016. aasta lõpuks oli nende osakaal tõusnud juba 4,6%-ni kõigist liiklejatest.

Kergliiklusteede võrk Tartus 2014/2016:

Kõvakattega jalgteede pikkus (km) 177/186
Kergliiklusteede pikkus (km) 59/75

2016. aasta eesmärgid:
19 km kahesuunalise segaliiklusega kergliiklusteed ühel pool teed;
3 km jalgrattaradu (võimaldavad jalgratturil sõita kahesuunalisel tänaval).

Käimasolevad Tartu kergliiklusteede arendusprojektid: uued kergliiklusteed 2016  

Täpsema ülevaate saamiseks kergliiklejatest paigaldati 2016. aastal uutele kergliiklusteedele kaks automaatset loendurit ja neid lisandub tulevikus veelgi.

Jalgrattakasutuse elavdamiseks linnaliikluses kavandab Tartu linn rajada jalgrataste rendisüsteemi ning siduda see muu ühistranspordiga. Jalgrataste rendisüsteemi loomise eesmärk on saavutada rohelisem ja puhtam linnakeskkond, propageerida kergliiklust, parandada elanike liikumisvõimalusi ja tervist, kasutada säästlikumat transpordisüsteemi ning arendada tänapäevane tark linnaruum.

Linnapiirkonnnad on olulised majandusliku arengu vedajad Läänemere piirkonnas. Samal ajal põhjustavad linnad ka suurema osa kasvuhoone-gaaside (sh. ka CO2)  tekkest.  Vastavalt EL-i valge raamatu andmetele on üldisest saastest 25% põhjustatud transpordisektori poolt. Et saavutada ELi 2020. aasta heitkoguste eesmärke peavad linnad hakkama muutma oma transpordi-lahendusi, vähendamaks kasvuhoonegaaside heitmeid. Traditsiooniliste transpordilahenduste järkjärguline asendamine keskkonnasõbralikega on oluliseks vahendiks EL-i kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisel.  Boonusena aitavad need muudatused oluliselt vähendada kohalikku õhu- ja mürasaastet ning seega ka  parandada elukvaliteeti linnapiirkondades.

Elektritranspordi arendamine on antud olukorras üheks efektiivseimaks vahendiks asendamaks fossiilkütuste kasutamist linnatranspordis ja panustades seeläbi oluliselt säästlike ja keskkonnasõbralike linnatranspordi süsteemide rakendamisele Läänemere piirkonnas.

BSR Electric projekti  eesmärgiks on suurendada  e-liikuvuse rolli linnatranspordis Läänemere piirkonnas.  Eesmärgi saavutamiseks uuritakse senini kasutamata e-liikuvuse võimalusi ja demonstreeritakse erinevaid juba eksisteerivaid lahendusi. Sel viisil aidatakse kaasa e-sõidukite aktiivsemale kasutuselevõtule ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja linnapiirkondade  elukeskkonna parandamisele.

Projekti eesmärgiks anda soovitusi planeerijatele ja ettevõtjatele  e-lahenduste rakendamiseks linnatranspordi strateegiate loomisel.

Pilootprojektide kaudu näidatakse, kuidas on praktiliselt võimalik e-lahendusi linnatransporti integreerida.

Partnerid
Hamburg University of Applied Sciences (Saksamaa)
ATI Küste GmbH (Association for technology and innovation) Saksamaa
Hoje-Taastrup Municipality (Taani)
Lindholmen Science Park AB (Rootsi)
Zero Emission Resource Organisation (ZERO) (Norra)
Turku University of Applied Sciences (Soome)
Green Net Finland (Soome)
Helsinki Region Environmental Services Authority HSY (Soome)
Ardenis Ltd.  (Läti)
Riga City Council (Läti)
City of Gdansk (Poola)
Electrotechnical Institute Gdańsk Branch (Poola)
Balti Uuringute Instituut (Eesti)
Tartu linn (Eesti)

Projekti eelarve on 290 000 eurot ja seda rahastatakse osaliselt ERDF Läänemere programmist.

Inimeste liikumisharjumused on hakanud viimaste aastate jooksul oluliselt muutuma. Senine paradigma - erasõiduautode , kui peamise transpordivahendi kasutamine on muutunud paindlikumaks ning omandamas nõudlusele orienteeritud mobiilsuse mustreid. Autode kõrval kaalutakse alternatiivina ka jalgrattasõitu, kõndimist ning ühistransporti. See muutus on seotud peamiselt inimestega, kes ei oma autot ja otsustavad oma liiklemist planeerides mitmesuguste jagamissüsteemide kasuks (autode- ja jalgrataste jagamine). Uued arengud pakuvad võimaluse muuta liikuvus säästvamaks, nt asendades individuaalsõidukid elektriautode jagamise teenustega või optimeerides reisi marsruuti ja vähendades seeläbi ummikuid ning ühtlasi luues rohkem kergliikluseks sobivat linnaruumi.Igapäevane pendelränne tekitab linnades mitmeid täiendavaid tõkkeid - ebaratsionaalne ühistranspordi liinivõrk, kergliikluse taristu puudulikkus,  ja puudulik erinevate transpordiviiside seostatus (buss + raudtee-, auto + raudtee, jalgratas + raudtee,  jalgratas + buss). Säästvamate liikuvusvõimaluste loomine pendelrändajatele aitavad  hoida linnakeskkonda puhtamana.

Projekti eesmärgiks on:

• toetada selliste uute liikuvusmustrite juurutamist
• tõsta transpordi planeerijate pädevust
• kaasajastada partnerlinnade transpordi-poliitika dokumente
• parandada linnade ja lähialade koostööd integreeritud transpordilahenduste kavandamisel ja juurutamisel.

Partnerid
BEF - Balti Keskkonnafoorum DE (Saksamaa)
DLR Berlin (Saksamaa)
Swedish Society for Nature Conservation Växjö (Rootsi)
Växjö linn (Rootsi)
BEF - Balti Keskkonnafoorum EE (Eesti)
Tartu linn (Eesti)
BEF - Balti Keskkonnafoorum Latvia (Läti)
Riia linn (Läti)
Läti Jalgratturite Assotsiatsioon (Läti)
Olsztyni linn (Poola)
Fundacja Ziemia i Ludzie PL (Poola)
Helsingi linn (Soome)
Šiauliai linn (Leedu)

Projekti eelarve on 176 000 eurot ja seda rahastatakse osaliselt ERDF Läänemere programmist. 

Projekt keskendub tiheasustusega kesklinna piirkondadele mis pakuvad häid võimalusi säästva liikuvuse (inimeste- ja kaupade liikumine) arendamiseks. Üha kasvav elanike arv sellistes piirkondades ja kaubanduse kasvust tulenev kaubavedude mahu kasv on toonud kaasa autostumise kõrge taseme kesklinnades. Projekt annab hea lähtepunkti minna autodele orienteeritud liikluskorralduse planeerimisest üle liikuvuse planeerimisele ja juhtimisele.

Projektis rakendatakse kahte peamist lähenemisviisi probleemistiku lahendamiseks:

• multimodaalsed linnakvartalid : säästvate transpordiliikide arendamine  (kõndimine, jalgrattasõit, ühistransport, autode ühiskasutus) nendes kvartalites ja erinevate liikumisviiside omavaheline sidumine.
• liikuvuse juhtimine: liikuvuskäitumiste suunamine.

Urbaniseerumise kiire kasv on paratamatult põhjustanud liiklustiheduse tõusu ja ummikud linnatänavatel.

Projekti eesmärgiks on:

• leida lahendused tiheasustatud piirkondade liikuvus- ja transpordiprobleemide lahendamiseks
• tõsta linnade elukeskkonna atraktiivsust ning parandada keskkonnatingimusi linnade tiheasustatud piirkondades.

Cites Multimodal keskendub järgmiste probleemide lahendamisele:

•  suur liikluskoormus kesklinnade piirkonnas - ummikud, müra, õhu kvaliteet, liiklusohutus      parkimiskohtade nappus
• prioriteedid (linnakeskustes on autod sageli eelistatud seisundis võrreldes teiste ja säästlikemate transpordiliikidega)
• ühistranspordi kättesaadavus ja integreerimine teiste liikumisviisidega
• kergliikluse ja autode jagamissüsteemide eelistamine.

Partnerid
Tax Office Rostock - Saksamaa
Schleswig-Holsteini Liidumaa Jalgratturite Assotsiatsioon - Saksamaa
Berliini Tehnikaülikool - Saksamaa
Karlskrona kommuun - Rootsi
Kalmari kommuun - Rootsi
Kalmar Länstrafik - Rootsi
Aarhusi kommuun - Taani
Guldborgsundi kommuun - Taani
Gdanski linn - Poola
Szcecini linn - Poola
Polish Union of Active Mobility - Poola
Vilniuse linn - Leedu
Susisiekimo paslaugos - Leedu
Tartu linn - Eesti
Balti Uuringute Instituut - Eesti
Baltimere Linnade Liit - Soome
Riia linn - Läti 

Projekti eelarve on 110 000 eurot ja seda rahastatakse osaliselt ERDF Läänemere programmist.

https://www.cities-multimodal.eu/

Miks projekt ellu kutsuti?

Kogu Euroopas põhjustab transpordisektor umbes 20 protsenti kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest, ligi pool sellest langeb reisijateveole. Selleks, et vähendada transpordisektori ökoloogilist jalajälge tuleb arendada ühistranspordi kvaliteeti ja kättesaadavust eriti linnade äärealadel ning maapiirkondades. Kuna taristu ühistranspordi arendamiseks on reeglina olemas, siis omab valdkonna edendamisel üha tähtsamat rolli kohapealne poliitika ja administratiivne võimekus.  Seega on erinevate keskkonnasäästlike liikumisviiside sidumine, paremad piletimüügi võimalused, IKT kasutamine, integreeritud graafikud, parem reisijate mugavus võtmeks ühistranspordi kuvandi kujundamisel ja selle atraktiivsuse tõstmisel.

Projekti eesmärgid

Projekti üldeesmärgiks on ühistranspordi osakaalu suurendamine linnade ja nende äärealade liikuvuses.

Alameesmärkideks on: 

• suurendada transpordikorraldajate võimekust ühistranspordi kavandamisel ja korraldamisel;
• võtta vastu tegevuskavad ühistranspordi teenuse arendamiseks ning tutvustada uudseid lahendusi ühistranspordi kvaliteedi tõstmiseks;
• tõsta linnaelanike teadlikkust ning suunata avalikku arvamust eesmärgiga suurendada keskkonnasäästlike liikumisviiside kasutust linna territooriumil.

Tartu linna osas on spetsiifilistemateks eesmärkideks ühistranspordi teenustaseme (kättesaadavus, transpordivahendite spetsifikatsioon ja kvaliteet, liinide optimeerimine peale liinivõrgu uuendamiskava heakskiitu, hinnastuspoliitika, integreeritud maksevõimalused, IKT lahendused)  tõstmiseks vajalike tegevuste kirjendamine, nende esmane finantsmajanduslik hindamine ning ühistranspordi ja teiste säästlike liikumisviiside sidumiseks vajalike tegevuste väljatöötamine.
Projekti tulemused

Projekti peamiseks väljundiks on tegevuskava ühistranspordi kui liikumisviisi atraktiivsuse tõstmiseks ja selle jätkusuutliku arengu tagamiseks. Projekti oodatavaks tulemuseks on säästlike liikumisviiside populaarsuse kasv ja transpordist tulenevate negatiivse keskkonnamõju vähendamine linnas.

Partnerid

Projekti OptiTrans partneriteks on lisaks Tartu linnale veel Baia Mare (Rumeenia), Granada (Hispaania), Thessaly (Kreeka), Zadar (Horvaatia) ja Abruzzo (Itaalia). Juhtpartneriks on  Thüringeni Liidumaa Infrastruktuuri- ja Põllumajanduse Ministeerium (Saksamaa).
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Interreg Europe programmist.

Rohkem teavet projekti kohta saab linnamajanduse osakonna projektijuhilt Jaanus Tammelt  e-posti aadressil Jaanus.Tamm@raad.tartu.ee

"Valmimas on Tartu ühistranspordi analüüs ja tulevase liinivõrgu lahendus" 6.veebruar 2018, Tartu Postimees

"Bussiliine jääb Tartus vähemaks, aga pärale jõuab kiiremini ja mugavamalt" Laura Altin, 6.veebruar 2018, Tartu Postimees

Projekti OptiTrans raames koostati Tartu regiooni ühistranspordi alusuuring.  Töö raames sooviti leida vastused järgmistele küsimustele:

1. Millised on tänased väljakutsed seoses ühistranspordiga maalistes ning Tartu linna lähi-tagamaa piirkondades?
2. Millised on toetused säilitamaks või tõstmaks ühistranspordi teenuse kvaliteeti?
3. Kes/mis on põhilised arengu mõjutajad?
4. Milline on reisijaveo modaaljaotus?                     Uuringu raames koostati ka regiooni ühistranspordi riskianalüüs ja viidi läbi avalik küsitlus.                                                                                  Uuringu aruande leiab siit: Alusuuring_OptiTrans_EST_jan 2018 Final.pdf

Miks projekt ellu kutsuti?

Transpordi valge raamatuga on EL määratlenud ambitsioonika eesmärgi vähendada transpordisektori keskkonnamõju 2050. aastaks (-60% kasvuhoonegaase võrreldes 1990. aastaga). Praegu ei ole areng kaugeltki rahuldav. Komisjon  leiab et  vaja on intermodaalseid kontseptsioone, mis keskenduvad teenuste parandamisele.
Projektis käsitletakse kuidas hinnata jalgrattakasutuse praegust olukorda erinevates piirkondades ning töötada välja poliitika ja abimeetmete kujundamise metoodika, et suurendada jalgrattakasutust linnades. Keskendutakse neljale valdkonnale: taristu, poliitika, planeerimine ja teenused.

Projekti eesmärgid

Projekti peamiseks eesmärgiks on edendada jalgrattasõitu kui efektiivset vahendit säästva linnalise liikumiskeskkonna loomiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks kohalikul tasandil.

Projekti tulemused

Viies linnas: Tartu (EE), Riia (LV), Varssavi (PL), Velika Gorica (HR), Vrilissia (GR) töötatakse välja strateegiad linnatranspordi liikuvuse edendamiseks. Samuti esitatakse soovitused riiklikul tasemel, kuidas jalgrattasõitu toetada. Projekti käigus korraldatakse seminare ja töötubasid metoodikate ja strateegiate väljatöötamiseks ning kogemuste ja ideede levitamiseks.

Partnerid

Projekti CyclUrban partneriteks on lisaks Tartu linnale veel Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt (Saksamaa),  Balti Keskkonnafoorum (Eesti), Baltic Environmental Forum Latvia (Läti),
Latvian Cyclists Union (Läti), Society for Sustainable Development Design (Horvaatia),
Velika Gorica (Horvaatia), National Observatory of Athens (Kreeka), Ecocity (Kreeka)
National Technical University of Athens (Kreeka),
Earth and People Foundation (Poola), Varssavi (Poola). Juhtpartneriks on  Baltic Environmental Forum Deutschland(Saksamaa).

Projekti rahastatakse Euroopa Kliimaprogrammist (Europäische Klimaschutzinitiative -EUKI).

Rohkem teavet projekti kohta saab linnamajanduse osakonna projektijuhilt Jaanus Tammelt  e-posti aadressil Jaanus.Tamm@raad.tartu.ee

Projekti flaieri leiab siit: EUKI_flyer_v1_final.pdf

Tänavavalgustus on iga linnakeskkonna oluline osa, et tagada elanikele turvaline elukeskkond. Samas kulub teede ja tänavate valgustamisele kogu maailmas hinnanguliselt 2% elektritarbimisest.

Energia kokkuhoiule pööratakse Euroopas aina enam tähelepanu. Otsitakse häid lahendusi valgustuse paremaks juhtimiseks ning uuendatakse valgustite tehnoloogiat. Mõnes piirkonnas kulub välisvalgustusele praegu ligi pool omavalitsuse eelarvest. 

Säästlikud LED-valgustid koos valgustite targa juhtimise lahendusega aitavad kohalikel omavalitsustel säästa aastas kuni 85% energiat.

Tartu linn on viimaste aastate jooksul muutnud tänavavalgustust säästlikumaks ja  keskkonnasõbralikumaks. Tihedama liiklusega tänavatel on vahetatud välja ligi 1500 valgustit (10–11% tänavavalgustite üldarvust) ja üle poole neist on raadio teel juhitavad LED-valgustid.

Tulevikus saab valgustusega lõimida sensoreid (keskkonna-, liikumis-, parkimis-, müra- ja muud sensorid) ja tehnilisi lahendusi (turvakaamerad, wi-fi tugijaamad jm).

Tulevikus saavad targad tänavavalgustid aru ümbritsevast keskkonnast ja töötavad vastavalt olukorrale.

Uuenduste eesmärk on arendada Tartu linnas jätkusuutlik, tehnilistele nõudmistele vastav ja säästlik multifunktsionaalne tänavavalgustusvõrk koos targa juhtimissüsteemiga.

2014. aastal oli Tartu linnas 321 km valgustatud tänavaid, mida valgustas 11 547 lampi. Lampe ühendab 227 km õhuelektrikaableid ja 126 km maa-aluseid elektrikaableid. Lampe juhitakse 151 juhtkilbist. Tartus kasutusel olnud lampidest 10 620 olid HPS-valgustid, millele lisandus 295 HID-valgustit ja 632 LED-valgustit. 10% tänavavalgustuses tarbitud energiast tuli taastuvatest allikatest. 2015. aastal oli see näitaja 20%.

Tabel 2.21. Tänavavalgustuse energiatarbimine Tartu linnaosades aastal 2014.

2010. aastal tarbis Tartu tänavavalgustus 7,456 GWh elektrienergiat. Aastaks 2014 oli tarbimine vähenenud 7,361 GWh-ni aastas. Tarbimine on vähenenud minimaalselt ehk ainult 95 MWh võrra. Uute LED-valgustite kasutuselevõtt ei ole energiatarbimist tänavavalgustuses oluliselt vähendanud ja seda peamiselt põhjusel, et aja jooksul on lisandunud mitu uut tänavat (näiteks Idaringtee) ning sellega seoses on kasvanud ka valgustite arv.

Tartu linnaosadest tarbitakse kõige rohkem energiat Annelinna ja kesklinna tänavavalgustuses (vt tabel 2.21). Need tarbimispiirkonnad moodustavad 25% linna tänavavalgustuse energiakulust ehk 1,867 GWh. Annelinnas ja kesklinnas on  kokku 2971 valgustit ja 46 juhtimiskilpi.

Energiatarbimine tänavavalgustuses on hooajaline, millest annab ülevaate joonis 2.7.

2015. aastal asendati 600 suurima võimsusega HPS-valgustit uute ja energiatõhusate LED-valgustitega. 2017. aasta alguses on Tartu tänavavalgustuses kasutusel üle 1200 LED-valgusti. Tartu linnavalitsus võtab eesmärgiks järgmise üheksa aasta jooksul asendada kõik allesjäänud HPS- ja HID-valgustid LED-valgustitega.

Tänavavalgustite asendamiseks on linn jaotatud üheksaks valgustuspiirkonnaks (vt joonis 3.4). Piirkonnad on võrreldavad suuruses, valgustite arvus, juhtimiskilpide arvus ja energiatarbimises. Järgneva üheksa aasta jooksul asendatakse igal aastal ühe piirkonna kõik valgustid.  

Asendades HPS-valgusti LED-valgustiga, on arvestuslik energiasääst 70%. Tegelik energiasääst sõltub otseselt valgusti võimsusest ja asukohast. Arvutused näitavad, et keskmiselt 70% energiasäästu puhul on valgustite asendamise investeeringu tasuvusaeg kaheksa kuni üheksa aastat.

Tabel 3.3. Tartu linna tänavavalgustuse energiatarbimine piirkondades aastatel 2010, 2014 ja 2020 (ühik: MWh; puuduvad 2010. a andmed piirkondade kaupa).

Asenduskava alusel peaks 2020. aasta lõpuks olema täielikult LED-valgustitega valgustatud viis piirkonda üheksast. Viie aasta jooksul asendatavate valgustite arv on umbes 7200 ehk 68% kõigist Tartu linna valgustitest. Investeering LED-valgustite kasutuselevõtmisesse vähendab Tartu tänavavalgustuse aastast energiatarbimist 48% ehk 3,57 GWh võrra võrreldes 2010. aastaga. Kogu asenduskava teostumisel väheneb 2024. aastaks tänavavalgustuse energiatarbimine 70% ehk 5,24 GWh võrreldes 2010. aastaga. Tänavavalgustuse energiatarbimist piirkondade kaupa iseloomustavad tabel 3.3 ja joonis 3.5.

Vajalikud meetmed, et saavutada tänavavalgustuses 70% energiasäästu:

• valgustite ereduse muutmine vastavalt tänavale ja piirkonnale;

• ühtse juhtimistarkvara juurutamine;

• liikumisandurite kasutuselevõtt sobivates piirkondades;
• erineva kasutusintensiivsusega tänavate valgustuse juhtimise eraldamine;
• juhtimiskilpide ümberseadistamine;
• kodanikelt tagasiside kogumine, et leida tänavatele parimad valgustasemed.

Tartu tänavavalgustuse uuendamise käigus on loodud tutvustav videolõik, mida saate vaadata siin:

Hoone asukoht: Turu 16a, Tartu.

Tartu kesklinna külmajaam on kaugjahutusjaam, mille eesmärk on toota külma ja varustada sellega jahutust vajavaid ärihooneid, kaubanduskeskuseid, hotelle jne. Kaugjahutusel on tavapärase jahutusega võrreldes mitu eelist, millest peamine on energiatõhusus. Tartu kaugjahutusjaam kasutab jahutuse tootmiseks nii traditsioonilisi tööstuslikke seadmeid kui ka külma jõevett.

Tartu kesklinnas on mitu avalikku hoonet, sh veekeskus, teater, neli ostukeskust, noortespordikeskus, teaduskeskus ja arvukalt kontorihooneid. Hoonetel on erinevad energiatarbimise tipud, mis võimaldavad energiakulu optimeerimist. Emajõe külm vesi on vabajahutusallikas (energia loodusest) oktoobrist kuni aprillini. Sel ajal, kui Emajõe vesi jahutab jahutusvõrgu vett vastava temperatuurini (6 °C), ei ole vaja kasutada tööstuslikke jahutusseadmeid. Kui Emajõe vesi soojeneb, on jahutuse tootmiseks vaja kasutada ka tööstuslikke seadmeid.

Tartu kesklinnas on edukaks kaugjahutuse pakkumiseks  täidetud mitu eeldust:

• kesklinn on piisavalt tiheda asustusega;

• kesklinn muutub tulevikus veel tihedamaks;

• uued ehitised tagavad kõrge energiatiheduse: umbes 7 kW/m (keskmine 1,8–5,5 kW/m);
• Fortum on jõeäärse kinnistu omanik;
• jõevett on sügisel, talvel ja kevadel võimalik kasutada jahutuseks ning suvel turbokompressorite jahutamiseks.

Kaugjahutuse kasutuselevõtt vähendab tavajahutuse elektrikulu hinnanguliselt ligi 90% võrra ning võrreldes tavalise jahutussüsteemiga väheneb Tartu puhul CO2 emissioon 70%.

Koostöös SmartEnCity projektiga paigaldati kaugjahutusjaamale päikesepaneelid, mis toodavad jaama omatarbeks elektrit.

Kaugjahutusjaama võimsus on 13 MW, kaugjahutusvõrgu pikkus on praegu 1,6 km.

Kontaktandmed:
Turu 18, 51013 Tartu
Tel: +372 733 7100
Faks: +372 733 7108
mail@fortumtartu.ee
fortumtartu.ee

Külmajaama keskkonnamõjude uuringust selgub, et jaama keskkonnamõju on madal. Kuna Emajõgi on karpkalale soodne elupaik, siis on Emajõe mõjutamisele kehtestatud olulised piirangud:

• veetemperatuur ei tohi süsteemi väljavoolus tõusta rohkem kui 3 °C;

• veetemperatuur ei tohi süsteemi väljavoolus ületada 20 °C;

• veetemperatuur ei tohi sigimisperioodil ületada 10 °C.

Uuringu tulemused näitavad, et:

• jõkke tagasi juhitava vee temperatuur on keskmiselt 4,4 °C soojem kui süsteemi sisse võetav vesi;

• kaugjahutussüsteem kasutab u 0,18% veest ehk 436 m³/h;
• halvimal juhul tõuseb vesi väljavoolualal 0,09 °C võrra;
• keskkonnamõjude vähendamiseks peaks väljavoolutoru paiknema jõe kiirema vooluga osas.

Asukoht: Luunja vallas Lohkva külas.

Hoone tüüp: Tartu elektrijaam on koostootmisjaam, kus ühe protsessi käigus toodetakse nii elektrit kui ka soojust. Jaamas toodetud elekter suunatakse elektrivõrku ja müüakse ASi Nord Pool Spot börsile, soojus aga suunatakse Tartu kaugküttevõrku, mille kaudu köetakse Tartu linna kodusid, kaubanduskeskusi, ärihooneid, munitsipaal- ja riigiasutusi, lasteaedu, koole, haiglaid, kultuuriasutusi jne.

Elektri- ja soojusenergia tootmises on väga oluline kasutatav kütus. Tartu elektrijaam kasutab ainult kohalikke kütuseid: 80% ulatuses taastuva energiana biomassi (hakkepuit – väheväärtuslik puit, raiejäätmed) ning 20% ulatuses turvast (turvast ei peeta taastuvaks energiaks, kuid on kohalikku päritolu). Kohalike kütuste kasutamine edendab kohalikku eluolu, majandust ning tööhõivet. Taastuva energia kasutamine on keskkonnasõbralik ning vähendab heitgaaside teket. Näiteks hakkepuidu ja puidutööstuse jäätmete põlemisel ei arvestata CO2 emissiooniga, sest biokütuste põlemisel eralduv CO2 seotakse fotosünteesis uuesti taimedesse, mistõttu kasvuhooneefekt ei suurene.

Koostootmise energiatõhusus seisnebki selles, et ühe protsessi käigus toodetakse teatud koguse kütusega nii elektrit kui ka soojust. Sama koguse soojuse ja elektri tootmiseks eraldi jaamades kuluks 40% rohkem kütust. Elektri ja soojuse koostootmisjaama üldine tööpõhimõte on kasutada maksimaalselt ära kütuses sisalduvat energiat koostootmisprotsessi kaudu, saavutades seeläbi summaarselt protsessi võimalikult kõrge kasutegur.

Põhjustest, miks kasutatakse hakkepuitu, saab lähemalt lugeda Fortum Taru kodulehelt.

Hoone energianäitajad: Tartu elektrijaama soojusvõimsus on 50 MW ja elektrivõimsus 25 MW.

Energia taastuvatest varudest: Tartu kaugküttevõrk on Eestis omanäoline: kuigi põhiline soojus toodetakse Tartu elektrijaamas ja biokütuseid kasutatavates katlamajades, siis koos trükikojaga Kroonpress alustas Fortum Tartu avatud kaugkütte projektiga. See tähendab, et liigsoojus, mis tekib trükikoja tootmisprotsessis ja mida Kroonpress ise ei vaja, suunatakse Tartu kaugküttevõrku. Samuti suunatakse Tartu kaugküttevõrku liigsoojus, mis tekib kaugjahutuse protsessis – kaugjahutuse klientidelt tagasitulev soojus suunatakse soojuspumba abil kaugküttevõrku hoonete kütmiseks ja sooja vee valmistamiseks. Tänapäeva energeetikaettevõtete ülesanne on pakkuda nutikate lahenduste abil klientidele tooteid, mida nad vajavad, kasutades seejuures ära kogu energia, mis tekib ja mitte seda raisata.

Lisainfot elektrijaama kohta saab Fortum Tartu kodulehelt.

Loe lähemalt: http://tartu.postimees.ee/3329437/truekikoda-hakkas-linna-soojaks-kuetma

Tartu linnavalitsus on korraldanud kahel aastal konkursi „Nutikas energialahendus”, millega hinnati 2012. ja 2013. aastal loodud energiatõhusaid ehituslahendusi. Konkursi eesmärk oli tõsta esile uudseid lahendusi, mis lähtuvalt hoone funktsioonist parandavad hoone energiatõhusust ja sisekliimat.

Elamu Anne 47 on 100 korteriga 4523 m² suurune kortermaja. Kortermaja renoveeriti täielikult aastal 2013.

Hoones tagavad energiasäästu:

• soojustatud fassaad, sokkel ja katus;

• uued soojapidavad välisuksed;

• uued pakettaknad;

• renoveeritud küttesüsteem, sealjuures paigaldati kahetorusüsteemis küttetorustik, uued radiaatorid, termoregulaatorid ja igale radiaatorile individuaalsed küttekulujaoturid;
• korteritesse paigaldatud soojustagastusega ventilatsiooniseadmed;
• puhastatud vanad ventilatsioonilõõrid;
• parandatud korstnaotsad;
• vannitubadesse paigaldatud väljatõmbeventilaatorid.

Lisaks sellele on amortiseerunud rõdupiirded asendatud klaaspiiretega ning igale rõdule paigaldatud avatav raamideta klaassüsteem.

Oodatav sääst küttekuludelt on 56% võrreldes renoveerimise eelse ajaga. Saavutatavaks energiaklassiks on kavandatud C ja soojatarbimiseks 351 MWh/a.
Pärast renoveerimist, 2013. aastal oli soojatarbimine 351 MWh/a.

Renoveerimise tulemusena on kortermaja küttekulud on muutunud umbes poole madalamaks ja kortermaja sisekliima on oluliselt paranenud.

Vanemuise Pargimaja on 2013. aastal valminud äri- ja eluhoone aadressil Vanemuise 45. Hoone üldpind on 1881,4 m² ja seal asub üheksa korterit, kaks kontoripinda, lastehoiupind ning maa-alune autoparkla.

Majas on kasutusel ainulaadne maasoojuse kasutamise lahendus, mis võimaldab ventilatsiooniõhu eelkütet ja jahutust äärmiselt suure tõhususega tsirkulatsioonipumba abil. Maakontuurist tulev vedelik, mille temperatuur on 5–10 °C, tsirkuleerib kalorifeerides, mida läbib hoonesse sisenev ventilatsiooniõhk. Suvel jahutab see välisõhku, talvel aga soojendab. Lihtsamalt öeldes transporditakse suvel õhust võetud soojus maa alla hoiule ja see kasutatakse talve jooksul ära. Tänu sellele ei vaja sundventilatsioon täiendavat energiat külmumiskaitse jaoks ning hoone ei vaja eraldi jahutusseadmeid. Seoses nõuete eelseisva karmistumisega hoonete soojapidavusele, on jahutusvajadus peaaegu kõigil uusehitistel. Kui seda teha traditsiooniliste aktiivmeetoditega (konditsioneerid jne), kannatab hoonete tegelik energiatõhusus. Nimetatud lahendus aitab seda probleemi vältida.

Hoones kogutakse sajuvett, mida kasutatakse tarbeveena WC-des ja pesumasinates.

2013. a veebruarist kuni 2014. a jaanuarini  oli hoone energiakulu:

• küte: 95,34 MWh;

• elekter: 61,068 MWh;
• kogu energiakulu ühe m² kohta: 110,5 kWh/a.

Tartu Loodusmaja on 2013. aastal valminud avalik hoone, mis on rajatud SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse tegevuse koondamiseks ühte hoonesse.

Hoone on projekteeritud ja ehitatud võimalikult energia- ja ressursisäästlikult, eesmärgiga olla näide heast praktikast ja energiasäästlike lahenduste rakendamisest linnatingimustes. Fassaadi U-arv (soojusjuhtivus) on kuni 0,9 W/m²K.

Näitaja saavutamiseks on hoone soojapidavuseks tehtud järgmised tööd:

• postide vahele on laotud 240 mm paksused Columbia-kivi seinad ning soojustatud sokliosas kuni 1,2 m sügavuseni 400 mm XPS-plaatidega;

• allpool maapinna külmumispiiri on vundamendid soojustatud 200 mm XPS-plaadiga;

• põrandad on pinnasel rajatud monoliitsest raudbetoonist ja soojustatud 200 mm XPS-plaadiga;

• välisseintele on paigaldatud soojustuseks 400 mm kivivilla, mis on kaetud tuuletõkkeplaadiga Isover RKL 31-30;

• katuse soojustuseks on pandud 600 mm kivivilla.

Klaasfassaadi ja -katuse U-arv on kuni 1,4 W/m²K. Kasvuhoone fassaadil ja klaasist katuslaes on kasutatud kahekordset klaaspaketti alumiiniumprofiilis. Avatavad aknad seintes on soojustatud alumiiniumprofiilis, kolmekordse klaaspaketiga. Paketid on täidetud argoongaasiga. Paketis on kasutusel selektiivklaas. Avatäite U-arv (soojusjuhtivus) on kuni 0,9 W/m²K. Hoone energiatõhususarv on 114 kWh/(m²·a).

Hoone energiamärgis on B. Hoone küljes oleva kasvuhoone energiatõhususarv on 219 kWh/(m²·a).

Hoone projekteerimisel ja ehitamisel pöörati tähelepanu:

• hoone orientatsioonile ilmakaarte suhtes, et maksimeerida passiivset päikesesoojuse ja -valguse kasutamist, vähendades sedakaudu kulutusi kütmisele ja elektrivalgusele;

• ruumide paigutusele ja päikese varjutamisele kardinatega, et tagada klassiruumides ka suvel hea sisekliima ilma mehaanilise jahutamiseta;

• ehitusmaterjalide energiamahukusele, päritolule ja utiliseerimisele, et vähendada hoone ökoloogilist jalajälge ja materjalide transpordile kuluvat energiat;

• hoone ventilatsioonile – võimalikult suur soojustagastus ja võimalikult paindlik reguleerimine hoone automaatika abil, et ventilatsiooni kasutamist optimeerida;

• hoone kütteautomaatikale, et kütet saaks igas ruumis eraldi reguleerida, vältimaks tarbetut kütmist;

• sajuvee kogumisele ja ärajuhtimisele – katuselt kogutud vesi suunatakse mahutisse ja kasutatakse kasvuhoone ja õue kastmiseks või suunatakse imbväljakusse;

• hoonele on loodud päikeseenergia kasutamise valmidus.

AS-i Kroonpress säästlik paberiladu aadressil Tähe 133 on 2012. aastal valminud 1350 m² suurune laohoone. Laohoonet kasutatakse paberirullide hoiustamiseks, kus rullide tornid on kuni 7 m kõrgused. Paberirullid võetakse vastu veoautodelt, kes sisenevad lattu topeltustega laadimistsooni kaudu, sealt haaratakse paberirullid ja tõstetakse tõstuki abil vastavasse virna, kust see vajadusel trükimasina juurde toimetatakse.

Nutikaid energiasäästmise lahendusi laohoones:

• kolm topeltustega ehk soojapuhvriga laadimiskoda, kuhu kaubaauto mahub täies pikkuses sisse, võimaldab kaupa toatemperatuuril maha laadida ning sõiduki sisenemise ajal välistada laos oleva soojuse väljapuhumist.

• 16 LED-valgusti (145 W/tk) kasutamine võimaldab momentse automaatkäivitumise tulemusena süüdata valgus liikumise korral hämaras ja pimedas. LED-valgustite paindlikkus ja momentaanne käivitamine muudab nende kasutamise säästlikumaks võrreldes standardsete valgustitega.
• Laohoone ning ülejäänud hoonekompleksi katusele langenud vihmavesi püütakse kinni 50 m³ suurusesse kogumispaaki, misjärel see läbib puhastusfiltrid ning suunatakse otse tootmisesse. Vihmavee kasutamine rakendus täismahus 2013. aasta aprillis ning kuni aasta lõpuni koguti 856 m³ vihmavett ehk 15% selle perioodi kogu ettevõtte veetarbest.

Hommiku 6b on Veeriku linnaosas asuv u 337,2 m² suurune kahekorruseline kahepereelamu. Hoone valmis 2012. aasta sügisel.

Hoone arvestuslik energiatarve:

• PHPP2007 meetodi alusel: 24,7 kWh/m²/a;

• Eesti energiamärgise alusel: 117,2 kWh/m²/a ehk A klass.

Energiat aitavad kokku hoida järgmised lahendused:

• hoone põhiplaan on kuubikuju lähedane, et hoida hoone välispiirde pindala võimalikult väiksena;

• hoone külmasillad on minimeeritud;

• hoone ruumid on funktsionaalsed ning tihedalt kasutatavad ja koridoride pindala on viidud miinimumini;
• hoone välispiire on projekteeritud nii, et lõunakaartes oleksid suuremad aknad ning põhjakaartes ei ole üldse aknaid;
• seinad on U-väärtusega 0,095 (kasutatud Eestis toodetud materjale Aeroc ja Reideni plaat);
• katuslagi on U-väärtusega 0,064 (kasutatud Eestis toodetud materjale Aeroc ja Reideni plaat);
• aknad on kogu U-väärtusega 0,69 (toodetud Eestis ning vastavad passiivmaja standardile, Rehpol) ning paigaldatud tänapäevast kahekordset isolatsioonteipimist kasutades;
• õhk-õhksoojuspump-tüüpi kütteseade, mis aitab elektrienergiat kütteks kasutada kuni viiekordse kasuteguriga.

Hea sisekliima saavutamiseks on kasutatud järgmisi aktiivseid ja passiivseid lahendusi:

• pidevalt värske õhu tagab soojustagastusega passiivmaja ventilatsioonisüsteem Paul Novus, mis on ühtlasi ka energiat säästev. Soojustagastus on 93%;

• siseviimistlus on 2–3 cm paksune ja tehtud looduslike viimistlusmaterjalidega (Eestist pärit lubikrohv ja savikrohv, Safran ja Saviukumaja), mis aitavad passiivselt reguleerida ruumi ühtlast sisekliimat.

Komisjonile avaldas muljet hoone läbimõeldus ja tähelepanu pööramine detailidele. Mõnusa ja energiasäästliku maja rajamise alus on olnud oma vajaduste läbimõtlemine, nende teadvustamine projekteerijale ning projekteerimise käigus eriline tähelepanu pööramine detailidele.
Hoone projekteerimist ja ehitamist juhtis ARF Arendus OÜ ja Arvo Lehemets (arvo.lehemets@mail.ee; 525 0013).
Projekteerimine ja energiatõhususe arvutused tegi Sense OÜ (www.sense.ee).
Hoone ehitasid ARF Ehitus OÜ, Evari Ehitus OÜ ja Rehpol AS.

Kaunase pst 19 on 45 korteriga 3238 m² suurune viiekorruseline paneelidest ehitatud kortermaja. Kortermaja on 2012. aasta jooksul terviklikult rekonstrueeritud.

Energiasäästu tagavad:

• terviklikult soojustatud hoone, sh vundament ja katus;

• akende vahetus, sh trepikodade, keldrite ja korterite aknad;

• küttesüsteemi rekonstrueerimine, sh paigaldati uued radiaatorid, uus torustik, uus sõltumatu ühendusega soojasõlm ning radiaatoritele on paigaldatud individuaalsed mõõturid;

• korteripõhine soojustagastusega ventilatsioonisüsteem;

• rõdud klaasiti ühtselt ja rõdud soojustati;

• täielikult renoveeritud elektrisüsteem;

• liikumisanduritega varustatud trepikoja- ja välisvalgustid;

• korteriühistu juhtkond jälgib pidevalt sisekliimat ja informeerib korteriomanikke.

Arvestuslik hoone küttekulu on 47,1 kWh/m²/a.

Energiamärgis: A-klass (arvestuslik).

Arvestuslik energiasääst projekti järgi on 65%. Esimese kolme kuu andmetel põhinev energiasääst oli 54%. Ootuste järgi peaks energiasääst tulevatel aastatel olema suurem ja projekteeritud sääst saavutatav, sest uute süsteemide juhtimist on võimalik veel optimeerida ning kui hoonele rajatud soojustus kuivab, vähenevad soojakaod veelgi.
Renoveerimistööde projekteerija: Termopilt OÜ.
Ehituse peatöövõtja: Aurico OÜ.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja on 6028 m² suuruse netopinnaga haridus- ja teadushoone. See on üks uusimaid täielikult renoveeritud õppe- ja teadushooneid Tartus. Hoones haritakse nii tulevasi energeetika, tehnotroonika, ergonoomika, lennunduse kui ka tootmistehnika spetsialiste ja eksperte. Lisaks õppetööle toimub aktiivne teadustegevus taastuvenergeetika ning metallitöötluse valdkondades.

Hoones aitavad energiatõhusust saavutada:

• Ruumide sisekliima inimestepõhine reguleerimine: ruumide sisekliimat reguleeritakse kahe näitaja abil: CO2 sisaldus ruumi õhus ja sisetemperatuur. Lähtuvalt ruumis erituvast CO2 kogusest suurendatakse sissepuhutava õhu hulka ja samas juhitakse kasutatud õhk välja. Kui inimesi kabinetis või õppeklassis ei viibi, viiakse õhuvahetus miinimumi – ruumi ventilatsiooni õhuhulga klapp sulgub. Ruumi temperatuuri reguleeritakse automaatika ning termostaatventiilide abil nii, et ruumi eralduva soojushulga suurenemisel vabasoojuse arvelt või akende avamisel lülitatakse radiaatorite pealevoolukraanid kinni. Seeläbi kulutatakse vähem kaugküttesoojust. Ruumide jahutuseks kasutab ventilatsiooniagregaat võimalusel välisõhu jahedamat temperatuuri. Töökeskkonna parendamiseks ning elektrienergiasäästu saavutamiseks on valgustite töö reguleeritud liikumis- ja valgustatuse andurite abil.

• Katelseadmete laboris toodetud soojust kasutatakse nutikalt: Kreutzwaldi 56 hoonesse on õppe- ja teaduseesmärkidel paigaldatud katelseadmete labor, mis on ühendatud hoone küttesüsteemiga. Kui mujal maailmas juhitakse sarnastes laborites toodetud soojus välisõhku või kanalisatsiooni (on näiteid Soome ja Läti laboritest), siis tehnikainstituudis biomassi põletamise teadustööl tekkiv soojusenergia läheb oma maja küttevõrku ja selle võrra on võimalik vähendada küttearveid ning energia raiskamist.

• Lifti allasõitmisel toodetakse energiat: kui lift sõidab koos inimestega alla, siis toimib lifti mootor generaatorina ja toodab elektrit. Saadud energia tarbitakse hoone enda elektrivõrgus.

Hoone energiatarve:

• soojus: 75,9 kWh/m²/a;

• elekter: 31,9 kWh/m²/a.

Aleksandri 28 on 1912. aastal ehitatud püstpalk-konstruktsiooniga kahekorruseline kaheksa korteriga maja.

Soojusallikad on pliidid, ahjud, kaminad. Keskmine kütusekulu enne renoveerimist oli 65 rm küttepuid aastas. Lisaks kasutati korterites täiendava kütteallikana elektriradiaatoreid. Hinnanguline elektrienergia kulu 4 oli MWh/a. Kogu energiatarve oli 207 kWh/m²/a.

Renoveerimist tingis hoone üldine halb seisund. Katus jooksis kohati läbi, vihmaveetorud olid katki ja sajuvesi jooksis seinale, välisvoodrilaud oli pikka aega värvimata. Vundament oli vajunud ja alumised vööpalgid kohati pehkinud. Maja soojapidavus ei vastanud elanike soovile. Kiire jahtumise tõttu kõikus eluruumide temperatuur suures ulatuses. Hoone lagunemise peatamiseks oli hädavajalik võtta ette põhjalik renoveerimine.

Kuigi hoone paikneb väljaspool ametlikult kehtestatud Karlova miljööväärtuslikku piirkonda, seadsid elanikud renoveerimise eesmärgiks madala energiatarbimise saavutamise ning  piirkonnale iseloomuliku arhitektuurse väljanägemise säilitamise. Kuna korterites on lokaalsed soojusallikad ahjud ja pliidid, mis kasutavad taastuvat biokütust, siis tehnosüsteemide rekonstrueerimine ei olnud otstarbekas. Samuti säilitati loomuliku väljatõmbega ventilatsioon, lisades välisseintesse värskeõhuklapid, mis tagavad küttekolletele põlemisõhu ja sisekliima tagamiseks piisava värske õhu juurdevoolu.

Hoone energiatõhusus saavutatakse välispiirete soojustamisega, mis on lahendatud spetsiaalsete vana puitmaja pikaajalist säilimist tagavate lahendustega. Soojustussüsteemi eripära on puistevilla kasutamine seinte soojustamisel. Soojustuskihi paksus on valitud selliselt, et hoone kandvad konstruktsioonid on kaitstud välistemperatuuri mõjude eest ja soojustus tagab madala energiatarbimise ning ruumide temperatuur on ühtlane. Välisseinte soojustus koos tuuletõkkeplaadiga on 170–200 mm, aknad on tõstetud soojustuse tasapinda. Hoone väliste proportsioonide säilitamiseks on räästad pikendatud. Seintes on soojustusmaterjalina kasutatud märgtehnoloogiaga paigaldatud puistevilla, mis tagab ebatasasel seinapinnal ühtlase ja ilma õhuvahedeta soojustuse. Viimane asjaolu on vanade majade rekonstrueerimisel väga oluline ja selle nõude vastu eksitakse teadmatusest või oskamatusest väga sageli, kui kasutatakse soojustamiseks plaat- või rullvillasid. See maja on miljööväärtust säilitava ning tervikliku ja energiatõhusa lähenemise näidis, mille eesmärk on luua elanikele tänapäevased ja mugavad elamistingimused.

Hoone energiatarve: 99 kWh/m²/a (pärast rekonstrueerimist on küttepuude kulu aastas ca 35 rm).
Projekteerija: Veidenberg Projekt OÜ (Raekoja plats 1/ Ülikooli 7, 51003 Tartu).
Energiaaudiitor: Termopilt OÜ (Riia 24a, Tartu 51010; tartu@termopilt.ee).
Ehitaja: Capr Ehitus OÜ (Mõisapiiri 8, Vahi alevik, Tartu vald 60534).
Soojustusmaterjali paigaldaja: Ecovill OÜ (Tehase 1a, Ahja, Põlvamaa, 63710).

Näituse 19 on 1950. aastatel ehitatud neljakorruseline 1010 m² suurune suletud netopinnaga kortermaja. Hoone paikneb Tähtvere miljööväärtuslikus piirkonnas. Näituse 19 korterelamu oli Tartus ja üldse Eestis esimeste seas, kes SA KredEx renoveerimistoetuste süsteemi kasutades renoveeris hoone kompleksselt. Näituse 19 on üks esimesi kortermajasid, mis vaatamata arhitektuurilistele piirangutele rekonstrueeriti energiasäästlikuks. Tartus on suured miljööväärtuslikud piirkonnad, kus elamute ehitustehniline tase ei vasta tänapäeval elamutele kehtestatud nõuetele. Näituse 19 rekonstrueerimise tulemus on hea näide, kuidas kompleksse lähenemise kaudu on võimalik ka miljööväärtuslikes piirkondades elamistingimusi oluliselt parandada.

Hoone rekonstrueeriti kompleksselt, muuhulgas soojustati välispiirded niisuguses ulatuses, et hoone esialgsed proportsioonid säilisid ja hoone välisilme ei erine häirivalt esialgsest. Hoone välisilme säilitamiseks oli oluline karniisid ja muud dekoorielemendid kopeerida soojustuslahendusega.

Hoone ehitusaegne küttesüsteem oli ülaltjaotusega, mille pööningul asuvad torud kütsid välisõhku. Küttesüsteem muudeti tänapäevaseks ja energiatõhusaks, paigaldati uued radiaatorid koos termostaatidega ning energiatarbimise individuaalne mõõtmine.

Ehitusaegne ventilatsioonisüsteem oli korterisiseste ümberehitustega rikutud ja ei toiminud osaliselt. Normikohase sisekliima tagamiseks ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks kulunud energia säästmiseks paigaldati korteripõhiselt toimivad energiatagastusega ventilatsiooniagregaadid.

Kütte, ventilatsiooni ja välispiirete optimaalse ja kooskõlalise rekonstrueerimise kaudu on saavutatud energiatarbimise vähenemine ja sisekliima paranemine, säilitades hoone miljööväärtus.

Hoone soojusenergia kulu kütteks: 99 kWh/m²/a.

Energiaaudit: Termopilt Tartu OÜ (Riia 24a, 51010 Tartu, tel 5349 1182, e-post tartu@termopilt.ee).
Projekteerija: Termopilt Tartu OÜ.
Omanikujärelevalve: ProBuild Invest OÜ (Kalevi 60/62-20, 50103 Tartu, tel 520 6159, e-post henry@pbi.ee.
Ehitajad: Estonian Building Invest OÜ – välispiirete lisasoojustamine, viimistlemine (Raekoja plats 13-15, 51004 Tartu, tel 744 2288, e-post info@ebinvest.ee);
Eesti Aken OÜ – akende valmistamine ja paigaldus (Turu 24, 50106 Tartu, tel 736 2570, e-post tartu@fenster.ee);
InteliVent OÜ – soojustagastusega ventilatsioonilahendus (Kotkapoja 2a, 10129 Tallinn, tel 684 0937, e-post info@intelivent.ee);
KÜ haldaja: Randem OÜ (Kastani 65-1, 50410 Tartu, tel 740 9810, e-post randem@randem.ee).

Asukoht: hoone asub Supilinnas, Herne tänava spordipargi poolses otsas.

Hoone tüüp: ühepereelamu, mis on tühjale krundile püstitatud uusehitis.

Olulisus keskkonnasäästlikkuse seisukohalt: kuna  ehitamine on kallis, siis taheti ehitada sellise maja, mille jooksvad ülalpidamiskulud oleksid võimalikud madalad. Kahjuks ei õnnestunud ehitada passiivmaja, kuna hoone paigutus ilmakaarte suhtes seda ei võimaldanud. Seepärast piirduti madalenergiahoonega.

Hoone energianäitajad: hoone on B-energiaklassiga ning selle energiamärgise järgi on energiatõhususarv 110 kWh/m²/a. Tuleb arvestada asjaolu, et maja kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks on paigaldatud maasoojuspump, mis tarbib elektrit. Arvutustes käsitletakse seda elektriküttena, mille kaalumistegur on 2 ehk arvutuslik energiakulu on kaks korda väiksem (54,82 kWh/m²/a). Tegelik energiakulu on osutunud veidi madalamaks, 12 kuu keskmisena 53,8 kWh/m²/a. Maja üldise keskkonnasäästliku kontseptsiooniga kaasaskäimiseks tarbitakse rohelist elektrit, mille kohta on olemas vastav sertifikaat. Maja uksed ja aknad tarnis kodumaine tootja Aru Grupp, akende U-arv on  0,87 W/m²K, uste U-arv on 0,59 W/m²K. Seinakonstruktsioon on puitsõrestik ning soojustuseks on mineraalvill paksusega 350 mm. Hoones on soojustagastusega ventilatsiooniseade (soojustagastus 93%). Kuna tegemist on uusehitisega, siis pole kokkuhoidu võimalik otseselt esile tuua, saab vaid öelda, et igakuised kulud (vesi ja elekter) on sõltuvalt aastaajast vahemikus 80 (august 2015) kuni 250 eurot (jaanuar 2016).

Taastuvatest energiavarudest: hoones kasutatakse 100% rohelist ehk taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Päikesepaneele pole investeeringu kõrge alghinna tõttu paigaldatud, kuid maja katusekonstruktsioon on ehitatud sellise tugevusvaruga, et kui tekib soodne võimalus päikesepaneelide paigaldamiseks, siis saab seda teha. Eelprojekti koostas Sense OÜ, tööprojekti koostas Kuren Projekt OÜ, maja ehitas Mercur Trust OÜ, omanikujärelevalvet tegi P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.

Tulevikueesmärk: nautida elu Supilinnas energiatõhusas majas.

Kontaktandmed: Kristjan Tõnisson, tel 5691 8728, Herne 64, Tartu. Rõhutesti tegi majale OÜ Helioest: Lubja tn 3, Tartu, 50303, tel 528 4346, teenuse teostaja Priit Pikk: priit@helioest.ee.

Lisaks:

• Lõunapoolsel küljel teisel korrusel on olemas rulood. Esimesele korrusele suvepäike ei paista, sest päike käib nii kõrgelt. Talvel pole ruloosid vaja, sest soovitakse päikesekiirgus majja sisse saada.

• Eraldi jahutussüsteemi ei ole, sest jahutusvajaduse arvutus näitas, et vajadus aasta kohta on nii väike, et selle saab lahendada akende avamisega. Maja on väga hea soojapidavusega, mis tähendab seda, et kui öösel aknaid lahti hoida ja päeval rulood ette panna, siis maja püsib jahe.
• Et saavutada õhutihedus, mis ei ületaks 0,7 m³/m²h, mõõdeti õhutihedust kaks korda, teisel korral tulemus ka saavutati.

Mart Reiniku kooli staadionihoone valmis sügisel 2017 koos Reiniku kooli staadioniga.

Aadressil Riia 25 asuv kunstmuruväljak on igapäevaselt kooliõpilaste ja treeninggruppide tihedas kasutuses. Nädala jooksul võib staadionil olla kuni 1000 kasutajat. Staadionihoone rajati eesmärgil pakkuda kooliõpilastele ja treenijatele mugavamat võimalust staadioni kasutamiseks, kooli riietusruumide koormuse vähendamiseks ja kooli ruumide puhtuse hoidmiseks. Valmivas hoones on neli riietusruumi, kaks duširuumi ja kaks sauna, millele lisanduvad tualetid, ooteala ning õpetejate-kohtunike ruum.

Riia 25 staadionihoone valmist rahastati osaliselt Raamprogramm 7 rahastatud  projektist Osirys. Projekti raames töötatai välja uuenduslikud ja keskkonnasäästlikud ehitusmaterjalid ning Tartus asuv staadionihoone on üks kolmest demo-hoonest, kus uudseid paneele kasutatai. Projekti raames töötatakse välja siseseinapaneel, välisseina paneel ja klaasfassaadi element, mis koosnevad looduslikest materjalidest, on ilmastikukindlad, hõlpsasti taaskasutatavad ja sobilikud nii Lõuna- kui ka Põhja-Euroopa tingimustesse.

Hoone arhitekt: Tõnis Arjus

Projekteeritud koostöös arhitektuuribürooga UnStudio

Hoone ehitaja: Embach AS

Projekti rahastas Euroopa Liidu 7. raamprogramm.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži üliõpilaste poolt BIM 3D modelleeritud Tartu Lasteaed Sipsik.

Tartu liitus 2014. aastal üleeuroopalise linnapeade paktiga. Sellega võeti kohustus vähendada aastaks 2020 Tartu linna kasvuhoonegaaside heidet 20% ja suurendada taastuvenergia kasutamist 20%-ni energia kogutarbimisest.

Arengukavas seatakse ülesanded hoonefondi parandamiseks, transpordi korraldamiseks, tänavavalgustuse parandamiseks, energiajuhtimise paremaks korraldamiseks ja taastuvenergia kasutamiseks.

Energiamajanduse tegevuskava

Tartu säästva energiamajanduse arengukava koostamise üks eeldustest oli saada ülevaade Tartu linna kasvuhoonegaaside heitkogustest. Lähteinventuur annab ülevaate heitmetest, hoonete ja rajatiste ning Tartu linna transpordi energia lõpptarbimisest.

CO2 heitkoguste lähteinventuur 

Tegevuskava annab ülevaate energia tarbimisest Tartu linnavalitsuse hoonetes ja transpordis, linna ühistranspordis ja tänavavalgustuses. Kavaga võetakse aastaks 2020 eesmärgiks hoida energia kogutarbimine 2010. aasta tasemel ja sealjuures vähendada soojusenergia tarbimist vähemalt 10% võrreldes aastaga 2010.

Energiatõhususe tegevuskava 

Tartu Energia 2030+ ehk Tartu uus enegia- ja kliimakava (i.k. SECAP – Sustainable Energy Climate Action Plan) on oluline Tartu arengut suunav arengukava, mis valmib 2019. aasta lõpuks. Arengukava eesmärk on luua tegevuskava Tartu säästva arengu tagamiseks ja hinnata erinevate energiatarbimise- ja tõusvate tehnoloogiatega seotud trende, et suuta hinnata nende mõju mitte ainult keskkonnale ja kliimale, vaid ka Tartu arengule. Tartu ja tartlastega ühiselt loodud visioon aastaks 2030 on:

Tartu on hea energiaga targalt arenev kogukond ja roheline teerajaja.

Visiooni arvesse võttes on arengukava eesmärk:

• hinnata uute energia-, transpordi- ja infotehnoloogiate mõju Tartu linna arengule aastani 2030;
• sõnastada energiatarbimise regulatsioon ja sellekohased standardid;
• uurida, kuidas uued energia-, transporditehnoloogiad ning infotehnoloogia avaldavad kasvavat mõju Tartu linna arengule;
• jälgida üleilmset arengut Tartu kontekstis ja püüda hinnata erinevate energiaallikate tarbimist ning nende mõju keskkonnale ja planeedi kliimale;
• koostada konkreetne tegevuskava, et vähendada CO₂ emissiooni Tartus vähemalt 40% aastaks 2030;
• tagada Tartu säästev, elujõuline ja tark areng.

Võrreldes Tartu varasema säästva energiamajanduskavaga (i.k. SEAP – Sustainable Energy Action Plan) on uus arengukava edasiarendus varasemast, vaadates kaugemale tulevikku ja seades kõrgemad säästmise ning emissiooni vähendamise eesmärgid. Loodav arengukava kasutab ulatuslikult Euroopa Liidu poolt välja töötatud SECAP metoodikat, kohandades seda Eesti ja Tartu oludele, tagades seeläbi muuhulgas tulemuste võrreldavuse teiste SECAPi linnadega.

Esimene samm arengukava loomise teel oli ühise visiooni paika panemine. Selle tarbeks toimusid 15. oktoobril 2018 ja 19. novembril 2018 Tartus visioonitöötoad, et teha esimesed ettevalmistused uue arengukava loomiseks.

Mõlemad töötoad tõid kokku üle 40 erineva valdkonna ja sektori esindaja. Foresight metoodikat kasutades loodi ja analüüsiti nelja võimalikku tulevikustsenaariumi ning sõnastati üheskoos Tartu visioon ja ambitsioonid aastaks 2030: Tartu 2030 on hea energiaga targalt arenev kogukond ja roheline teerajaja.

Töötubasid korraldasid SmartEnCity projektipartnerid Tartu linn, Balti Uuringute Instituut ja Tartu Regionaalne Energiaagentuur.

Esimese visioonitöötoa memo

Loodud stsenaariumite kokkuvõtlik tabel

Põhjalikum kokkuvõte esimest töötoast

Teise visioonitöötoa memo

Tartu 2030+ visiooni sõnastus

Kui ühtne visioon oli sõnastatud, jätkus töö töögruppides, kuhu kogunesid vabatahtlikud eksperdid ja organisatsioonide esindajad, kes soovivad panustada energiakava koostamisse.

Töögrupid tegutsevad kuues teemavaldkonnas ja neid juhivad Tartu Regiooni Energiaagentuuri eksperdid:

Töögrupid on liitumiseks avatud, sooviavalduse saab esitada siin  või kirjutades otse sobiva töögrupi juhile.

12. juunil toimus Tartu Energia 2030 esimeste tulemuste tutvustamine. Töörühmade juhid tutvustasid senise töö tulemusi ning lahendusi energiakava eesmärkide täitmiseks:

Sissejuhatus - Martin Kikas

Transport - Marek Muiste

Hooned - Kalle Virkus

Valitsemine - Neeme Kärbo

Kliimakohanemine  - Antti Roose

Energia - Martin Kikas

Arengukava tegevuskava hõlmab konkreetseid tegevusi ja ettepanekuid kõigis kuues valdkonnas, et saavutada arengukavas toodud strateegilised eesmärgid.

1. oktoobril 2019 toimus Tartu Energia 2030+ tegevuskava esmaesitlus SPARKis (Narva mnt 3, I korrus).

Ettekanded teemade kaupa:

Hooned - Kalle Virkus
Energia - Ülo Kask
Transport - Marek Muiste
Kliimakohanemine - Antti Roose
Andmed - Maarten Saareoks
Valitsemine - Neeme Kärbo

Ürituse kokkuvõte

Jäta tegevuskava kohta tagasisidet siia

Tartu Energia 2030+ arengukava valmib 2019. aasta lõpuks.

Kui arengukava on esitletud ja kinnitatud, pakub Tartu linn Tartu organisatsioonidele ja ühendustele võimaluse panustada arengukava täitmisse isiklikul tasandil: endale vabatahtlikke vastutusi ja kohustusi võttes saavad kohalikud organisatsioonid näidata üles oma poolehoidu ja toetust Tartu Energia 2030+ sätestatud eesmärkide täitmisel. Täpne toetuse andmise vorm on veel välja töötamisel.

Tartu Energia 2030+ osana on Tartu Linnavalitsus koos linnakodanike ja Tartu huvigruppidega koostanud "Tartu jalgrattaliikluse strateegilise tegevuskava" aastateks 2019 kuni 2040

Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019-2040

Arengukava koostamises osalevad

Arengukava väljatöötamist toetab Euroopa Liit:

• 31. mail 2017 kell 14–16 toimub Tartu Loodusmajas (Lille 10) projekti Osirys raames biokomposiitide ja keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide töötuba. Vaata lähemalt ja registreeru töötuppa

• Visioonikonverents „Tartu ühistransport 2030" 10. mail 2017  Eesti Rahva Muuseumis. Vaata lähemalt