Tartu linna arengukavad

Tartu linna juhtimise lähtealuseks on pikaajalisi arengueesmärke ja tegevussuundi sisaldav arengustrateegia aastani 2030 ja linna arengukava aastani 2020, kus on määratletud lähiaastateks kavandatud tegevused. Lisaks on koostatud valdkondade arengukavad, mis täpsustavad ja täiendavad linna arengukava erinevate valdkondade arengusuundi ja kavandatavaid tegevusi. Linna ruumilist arengut kajastab üldplaneering, kus on määratletud erineva funktsiooniga maa-alad ehk lihtsamalt öeldes võib üldplaneeringust näha, kuhu on võimalik ehitada uut lasteaeda, kooli, elumaja, tööstusettevõtet või millised piirkonnad tuleks arendada puhke- ja virgestusaladeks.

Tartu 2030 on linnajuhtimise strateegiline alusdokument – tartlastega jagatud visioon ja tegevusjuhis - kõigile Tartu heast käekäigust hoolijatele, et teha õigeid asju, õiges järjekorras ja õigel ajal. Tartu 2030 põhjal koostatakse lühemaks perioodiks konkreetseid tegevusi sisaldav Tartu linna arengukava ja selle elluviimise rahalisi võimalusi kajastav nelja aasta eelarvestrateegia. Neid dokumente uuendatakse igal aastal. Strateegia seosed linnaruumi funktsionaalsusega luuakse läbi planeeringute. Linna arengustrateegia ja üldplaneering vaadatakse läbi iga kord pärast volikogu korralist valimist

Tartu linna arengukava koostamise peaeesmärgiks on tagada järgnevatel aastatel erinevate linnaelu valdkondade tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. Tartu linn soovib arengukava elluviimisega parandada tartlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks investoritele ja linna külalistele. Tartu linna arengukava on pikemaajalisest arengustrateegiast lähtuv dokument, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsil põhinevaid meetmeid ja tegevusi lühemaks perioodiks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi peab igal omavalitsusel olema arengukava vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks. Arengukava on aluseks linnaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste või muude vahendite taotlemisele, laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele.  

loe lähemalt

Arengustrateegia TARTU 2030

Tartu linna arengukava 2018-2025 muutmisettepanekud ja eelarvestrateegia 2019-2022 on avalikul väljapanekul. Avalda arvamust!

Tartu linna juhtimise lähtealuseks on pikaajalisi arengueesmärke ja tegevussuundi kajastav arengustrateegia aastani 2030 ja linna arengukava aastani 2020. Arengukava oluliseks osaks on eelarvestrateegia, mis annab rahalised orientiirid linna võimalustest arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks.

Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks, samuti eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, olulisemad tegevused investeerimistegevuse eelarveosas, investeeringute kogumaksumuse prognoos ja võimalikud finantseerimisallikad, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus. Lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse enda andmestikule peab eelarvestrateegia seaduse kohaselt andma ülevaate ka temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast.

Vaata lähemalt

Tartu linna eelarvestrateegia 2017-2020

Üldplaneering on linna ruumilise arengu olulisim dokument, mis määrab linna territooriumi üldised ehitus- ja kasutustingimused.

Üldplaneering tõstab Tartut esile kui avatud ja rahvusvahelist "tarkade" töökohtadega ülikoolilinna, mis on koos naabervaldadega kujunenud ühtseks ja sidusaks linnaregiooniks. Üldplaneering rõhutab ka kesklinna eelisarendamist, Maarjamõisa ja Raadi piirkonna arengut, ettevõtluse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramutele seni hoonestamata aladel.

Kuna üldplaneeringu roll ehitusõiguse andmisel suureneb tunduvalt, siis on planeering senisest palju üksikasjalikum ning annab täpsed arhitektuursed nõuded linna asumite kaupa. Üldplaneering käsitleb mitmeid põhimõttelisi valikuid näiteks linnaliikluse ja ühistranspordi korraldamisel, säästliku energiamajanduse arendamisel ning rohevõrgustiku kujundamisel. Põhjalikult on kirjeldatud spordi-, kultuuri-, haridus- ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuste paiknemist linnas. Üldplaneeringu koostamisel on üle vaadatud kõik miljööväärtuslikud hoonestusalad ning tehtud ettepanekud osadel aladel piiride muutmiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks.

Tartu uude üldplaneeringusse on muutmata kujul üle võetud hiljuti kehtestatud Kesklinna, Ränilinna ja Supilinna planeeringud.

Tartu alustas üldplaneeringu ülevaatamist juba 2013. aastal, uue planeeringu koostamise algatas volikogu 2014. aasta detsembris, planeeringu eskiisi tutvustati 2016. aasta mais ning vastu võeti ja avalikustamisele suunati planeering 2017. aasta märtsis. Linnavolikogu kehtestas üldplaneeringu 14. septembril 2017.  Avalikustamise käigus oli ettepanekute esitajaid ligi sada, nende hulgas üksikisikuid, asumiseltse, kodanikeühendusi, asutusi, organisatsioone ja ettevõtteid. Samuti toimus hulgaliselt piirkondlikke ja temaatilisi arutelusid.

Tutvu Tartu linna üldplaneeringuga kaardirakenduses

Tartu linna üldplaneering failina (joonised ja lisad avanevad linkide alt pärast sisukorda)

Tartu linna üldplaneeringu koostamise käik dokumendihalduskeskkonnas

Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad

• Tartu on omanäolise loomingulise aura ning ruumiliselt tiheda kultuuri- ja haridusvõrgustikuga rahvusvahelistuv ülikoolilinn.
• Tartu on koos naabervaldade ja Nõo-Elva suunaga kujunenud ühtseks, ruumiliselt sidusaks linnaregiooniks.
• Tartu kesklinn on suurema osa ööpäevast elav, jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline aastaringselt toimiva avaliku ruumiga võimalusterohke elamise, õppimise, vaba aja veetmise, ostmise ja asjaajamise koht.
• Tartu on „tarkade“ töökohtade linn.
• Tartu vanalinn ja miljööväärtuslikud alad on tehtud korda, linnaruum on kaasaegse, väärika ning ajas kestva arhitektuurikeelega.
• Tartu arvestab kliimamuutustega. Vihmavalingute, mitmepäevaste sadude, tormide ning ekstreemsete kuumaperioodide leevendamiseks rajatakse piisavalt haljastust ja immutatakse vihmavett pinnasesse.
• Tartu on kogukonnakeskne linn, kus linnaosa arengus on võtmeroll kodanikeühendustel, kus igal linnaosal on oma toimiv keskus ning kus ühistegevuseks on linnaosas ruumi.
• Tartu on sidusa rohe- ja puhkealade võrgustikuga linn. Võrgustiku selgrooks on Emajõgi ning selle kaldapealsed ja lammialad. Jõekaldad on käidavad ja juurdepääsetavad kogu linna territooriumil. Tähtsustatakse alleesid kui roheelemente.
• Tartu on linn, kus ühistransport ja kergliiklus on prioriteetsed. Kergliiklusteede võrk on katkematu ja haarab kogu linnaregiooni, läbi on kaalutud ja võimalusel ellu viidud rööbastransport. Kesklinna ja elamupiirkondasid läbiv liiklus on suunatud magistraaltänavatele.
• Tartu eelistab linnakeskkonnas kortermaju. Lasteaiad, koolid, sportimis- ja puhkevõimalused asuvad elanikule võimalikult lähedal.

Kõik linnakodanikud, maaomanikud, ettevõtjad, volikogu liikmed ja teised huvitatud isikud olid oodatud osalema Tartu linna olulisima arengudokumendi - Tartu linna üldplaneeringu aruteludel. Aruteludele kutsumiseks saadeti otsepostitusega kõigi linlaste postkastidesse infolehed. Osavõtt aruteludest oli aktiivne.

27. märts 2017  Linnaraamatukogu saalis: üldplaneeringu arutelu. Protokoll
3. aprill 2017 raekoja saalis: kergliikluse arutelu kergliikluskomisjoni avalikul koosolekul. Protokoll
4. aprill 2017 Linnaraamatukogu Annelinna harukogus: piirkondlik arutelu (Jaamamõisa, Annelinn, Ihaste). Protokoll
5. aprill 2017 Miina Härma Gümnaasiumi raamatukogus: piirkondlik arutelu (Tähtvere). Protokoll
6. aprill 2017 Eesti Rahva Muuseumis: piirkondlik arutelu (Kruusamäe, Raadi, Ülejõe, Kvissentali). Protokoll
7. aprill 2017 Tartu Loomemajanduskeskuses: piirkondlik arutelu (Karlova). Protokoll
10. aprill 2017 Variku Koolis: piirkondlik arutelu (Variku, Jalaka, Ropka). Protokoll
11. aprill 2017 Tamme staadioni tribüünihoones: piirkondlik arutelu (Tammelinn, Veeriku, Ränilinn, Maarjamõisa). Protokoll
17. aprill 2017 Linnaraamatukogu saalis: piirkondlik arutelu (Supilinn, Toometaguse, Vaksali, Kesklinn). Protokoll
17. aprill 2017 raekoja saalis: kergliikluse kordusarutelu.
18. aprill 2017 Linnaraamatukogu saalis: miljööteemade arutelu. Protokoll
24. aprill 2017 Linnaraamatukogu saalis: erinevate kasutajagruppide ligipääsetavuse tagamine ja universaaldisaini nõuete rakendamine avalikus ruumis. Protokoll
9. juunil 2017 V konverentsikeskuses: üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Protokoll

Ideekorje kaart: vaata esitatud ideid ja linna seisukohti kaardil
Ideekorjel tehtud ettepanekud ja linna seisukohad tabelina.

Üldplaneeringu avalikustamise ajal kutsusime kõiki ideekorje kaardile asukohast lähtuvaid seisukohti ja ettepanekuid lisama, mida nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis linna planeerimisel, arengukavade koostamisel arvestada.

Ideekorje andis hea tagasiside mitte ainult üldplaneeringu osas vaid ka kohaliku tähtsusega probleemide kohta. Esitati ligikaudu 150 ettepanekut. Peamised teemad olid seotud kõnniteede, jalakäigu ülekäigukohtade, probleemsete ristmike, mänguväljakute ja koerte jalutusaladega. Palju mõtteid anti ühistranspordi, jõekohvikute, puhkealade kohta. Ideekorje tulemustel täiendatakse üldplaneeringut eelkõige mänguväljakute ja koerte jalutusalade osas, kõik laekunud ettepanekud on linn teadmiseks võtnud ning arvestab nendega vastavate valdkondade igapäevatöös.

Ülevaade meediakajastustest

Tartu linna kehtiv üldplaneering

Tartu linna üldplaneering kaardirakenduses

Koostamisel olevad üldplaneeringud

Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia on Tartu linna ja temaga vahetult külgnevate linliku arenguga omavalitsusüksuse (Tartu vald, Luunja  vald, Tähtvere  vald  ja  Ülenurme  vald) koostöös sündinud strateegiline dokument, mis määratleb kooskõlastatud jõupingutused siinse elanikkonna elukvaliteedi suurendamiseks ning piirkonna konkurentsivõime kasvatamiseks, sh piirkonna suurema funktsionaalse sidususe kaudu.

Strateegias keskendutakse eeskätt nendele teemadele, mille lahendamine eeldab Tartu linnapiirkonna kohalike omavalitsuste koostööd või tegevuste koordineerimist. Strateegia elluviimiseks koostati tegevuskava, milles sätestatakse väljakutsetele vastamiseks vajalikud tegevused vähemalt prioriteetsest suunast rahastatavates valdkondades. Tegevuskava alusel valib linnapiirkonna hindamiskomisjon need projektid, mille rahastamise taotlused esitatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse.

Tutvu lähemalt

Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014–2020

Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia tegevuskava

Tartu Linnavolikogu kiitis heaks ja suunas avalikule väljapanekule Tartu linna arengukava 2018-2025 muutmisettepanekud ja täiendatud eelarvestrateegia 2019-2022.

Arengukava muudatused puudutavad peamiselt ettevõtluse ja hoolekande valdkondi ning kolm üldisemat muudatust on seotud Tähtvere valla ja Tartu linna ühinemisega.

Eelarvestrateegiat on korrigeeritud ja pikendatud aasta võrra, kuni aastani 2022. Eelarvestrateegias on lähiaastatel prioriteediks eelkõige haridus ja investeeringud koolihoonetesse. Mitmeid olulisi investeeringuid on kavandatud ka sotsiaal-, kultuuri- ja majandusvaldkonnas.

Eelarvestrateegia lühikokkuvõte
Eelarvestrateegia aastateks 2019-2022
Arengukava 2018-2025 muutmisettepanekud

Ettepanekud ja arvamused nii arengukava kui ka eelarvestrateegia kohta on oodatud hiljemalt 6. augustiks 2018. Ettepaneku võib sisesta allolevale lingile või saata linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonda kas tavapostiga (Raekoja plats 3) või e-postiga (lpmko@raad.tartu.ee). Kindlasti tuleb lisada ka oma nimi ja kontaktandmed, sest anonüümselt esitatud ettepanekuid ei võeta arvesse.

Avalda arvamust siin

Tartu linna arengukava aastateks 2018-2025
Tartu linna eelarvestrateegia aastateks 2017-2020