Tartu linna arengukavad

Tartu linna juhtimise lähtealuseks on pikaajalisi arengueesmärke ja tegevussuundi sisaldav arengustrateegia aastani 2030 ja linna arengukava aastani 2020, kus on määratletud lähiaastateks kavandatud tegevused. Lisaks on koostatud valdkondade arengukavad, mis täpsustavad ja täiendavad linna arengukava erinevate valdkondade arengusuundi ja kavandatavaid tegevusi. Linna ruumilist arengut kajastab üldplaneering, kus on määratletud erineva funktsiooniga maa-alad ehk lihtsamalt öeldes võib üldplaneeringust näha, kuhu on võimalik ehitada uut lasteaeda, kooli, elumaja, tööstusettevõtet või millised piirkonnad tuleks arendada puhke- ja virgestusaladeks.

Tartu 2030 on linnajuhtimise strateegiline alusdokument – tartlastega jagatud visioon ja tegevusjuhis - kõigile Tartu heast käekäigust hoolijatele, et teha õigeid asju, õiges järjekorras ja õigel ajal. Tartu 2030 põhjal koostatakse lühemaks perioodiks konkreetseid tegevusi sisaldav Tartu linna arengukava ja selle elluviimise rahalisi võimalusi kajastav nelja aasta eelarvestrateegia. Neid dokumente uuendatakse igal aastal. Strateegia seosed linnaruumi funktsionaalsusega luuakse läbi planeeringute. Linna arengustrateegia ja üldplaneering vaadatakse läbi iga kord pärast volikogu korralist valimist

Tartu linna arengukava koostamise peaeesmärgiks on tagada järgnevatel aastatel erinevate linnaelu valdkondade tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. Tartu linn soovib arengukava elluviimisega parandada tartlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks investoritele ja linna külalistele. Tartu linna arengukava on pikemaajalisest arengustrateegiast lähtuv dokument, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsil põhinevaid meetmeid ja tegevusi lühemaks perioodiks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi peab igal omavalitsusel olema arengukava vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks. Arengukava on aluseks linnaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste või muude vahendite taotlemisele, laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele.  

loe lähemalt

Arengustrateegia TARTU 2030

1. juulist kuni 12. augustini 2019 on avalikul väljapanekul linna järgmise nelja aasta eelarvestrateegia ja arengukava muudatusettepanek. Tartlaste ettepanekud mõlema arengudokumendi kohta on oodatud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3 või lpmko@raad.tartu.ee).

Tartu linna juhtimise lähtealuseks on pikaajalisi arengueesmärke ja tegevussuundi kajastav arengustrateegia aastani 2030 ja linna arengukava aastani 2020. Arengukava oluliseks osaks on eelarvestrateegia, mis annab rahalised orientiirid linna võimalustest arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks.

Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks, samuti eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, olulisemad tegevused investeerimistegevuse eelarveosas, investeeringute kogumaksumuse prognoos ja võimalikud finantseerimisallikad, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus. Lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse enda andmestikule peab eelarvestrateegia seaduse kohaselt andma ülevaate ka temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast.

Vaata lähemalt

Tartu linna eelarvestrateegia 2019-2022

Tartu linna eelarvestrateegia 2017-2020

Üldplaneering on linna ruumilise arengu olulisim dokument, mis määrab linna territooriumi üldised ehitus- ja kasutustingimused.

Üldplaneering tõstab Tartut esile kui avatud ja rahvusvahelist "tarkade" töökohtadega ülikoolilinna, mis on koos naabervaldadega kujunenud ühtseks ja sidusaks linnaregiooniks. Üldplaneering rõhutab ka kesklinna eelisarendamist, Maarjamõisa ja Raadi piirkonna arengut, ettevõtluse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramutele seni hoonestamata aladel.

Kuna üldplaneeringu roll ehitusõiguse andmisel suureneb tunduvalt, siis on planeering senisest palju üksikasjalikum ning annab täpsed arhitektuursed nõuded linna asumite kaupa. Üldplaneering käsitleb mitmeid põhimõttelisi valikuid näiteks linnaliikluse ja ühistranspordi korraldamisel, säästliku energiamajanduse arendamisel ning rohevõrgustiku kujundamisel. Põhjalikult on kirjeldatud spordi-, kultuuri-, haridus- ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuste paiknemist linnas. Üldplaneeringu koostamisel on üle vaadatud kõik miljööväärtuslikud hoonestusalad ning tehtud ettepanekud osadel aladel piiride muutmiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks.

Tartu uude üldplaneeringusse on muutmata kujul üle võetud hiljuti kehtestatud Kesklinna, Ränilinna ja Supilinna planeeringud.

Tartu alustas üldplaneeringu ülevaatamist juba 2013. aastal, uue planeeringu koostamise algatas volikogu 2014. aasta detsembris, planeeringu eskiisi tutvustati 2016. aasta mais ning vastu võeti ja avalikustamisele suunati planeering 2017. aasta märtsis. Linnavolikogu kehtestas üldplaneeringu 14. septembril 2017.  Avalikustamise käigus oli ettepanekute esitajaid ligi sada, nende hulgas üksikisikuid, asumiseltse, kodanikeühendusi, asutusi, organisatsioone ja ettevõtteid. Samuti toimus hulgaliselt piirkondlikke ja temaatilisi arutelusid.

Tutvu Tartu linna üldplaneeringuga kaardirakenduses

Tartu linna üldplaneering failina (joonised ja lisad avanevad linkide alt pärast sisukorda)

Tartu linna üldplaneeringu koostamise käik dokumendihalduskeskkonnas

Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad

• Tartu on omanäolise loomingulise aura ning ruumiliselt tiheda kultuuri- ja haridusvõrgustikuga rahvusvahelistuv ülikoolilinn.
• Tartu on koos naabervaldade ja Nõo-Elva suunaga kujunenud ühtseks, ruumiliselt sidusaks linnaregiooniks.
• Tartu kesklinn on suurema osa ööpäevast elav, jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline aastaringselt toimiva avaliku ruumiga võimalusterohke elamise, õppimise, vaba aja veetmise, ostmise ja asjaajamise koht.
• Tartu on „tarkade“ töökohtade linn.
• Tartu vanalinn ja miljööväärtuslikud alad on tehtud korda, linnaruum on kaasaegse, väärika ning ajas kestva arhitektuurikeelega.
• Tartu arvestab kliimamuutustega. Vihmavalingute, mitmepäevaste sadude, tormide ning ekstreemsete kuumaperioodide leevendamiseks rajatakse piisavalt haljastust ja immutatakse vihmavett pinnasesse.
• Tartu on kogukonnakeskne linn, kus linnaosa arengus on võtmeroll kodanikeühendustel, kus igal linnaosal on oma toimiv keskus ning kus ühistegevuseks on linnaosas ruumi.
• Tartu on sidusa rohe- ja puhkealade võrgustikuga linn. Võrgustiku selgrooks on Emajõgi ning selle kaldapealsed ja lammialad. Jõekaldad on käidavad ja juurdepääsetavad kogu linna territooriumil. Tähtsustatakse alleesid kui roheelemente.
• Tartu on linn, kus ühistransport ja kergliiklus on prioriteetsed. Kergliiklusteede võrk on katkematu ja haarab kogu linnaregiooni, läbi on kaalutud ja võimalusel ellu viidud rööbastransport. Kesklinna ja elamupiirkondasid läbiv liiklus on suunatud magistraaltänavatele.
• Tartu eelistab linnakeskkonnas kortermaju. Lasteaiad, koolid, sportimis- ja puhkevõimalused asuvad elanikule võimalikult lähedal.

Kõik linnakodanikud, maaomanikud, ettevõtjad, volikogu liikmed ja teised huvitatud isikud olid oodatud osalema Tartu linna olulisima arengudokumendi - Tartu linna üldplaneeringu aruteludel. Aruteludele kutsumiseks saadeti otsepostitusega kõigi linlaste postkastidesse infolehed. Osavõtt aruteludest oli aktiivne.

27. märts 2017  Linnaraamatukogu saalis: üldplaneeringu arutelu. Protokoll
3. aprill 2017 raekoja saalis: kergliikluse arutelu kergliikluskomisjoni avalikul koosolekul. Protokoll
4. aprill 2017 Linnaraamatukogu Annelinna harukogus: piirkondlik arutelu (Jaamamõisa, Annelinn, Ihaste). Protokoll
5. aprill 2017 Miina Härma Gümnaasiumi raamatukogus: piirkondlik arutelu (Tähtvere). Protokoll
6. aprill 2017 Eesti Rahva Muuseumis: piirkondlik arutelu (Kruusamäe, Raadi, Ülejõe, Kvissentali). Protokoll
7. aprill 2017 Tartu Loomemajanduskeskuses: piirkondlik arutelu (Karlova). Protokoll
10. aprill 2017 Variku Koolis: piirkondlik arutelu (Variku, Jalaka, Ropka). Protokoll
11. aprill 2017 Tamme staadioni tribüünihoones: piirkondlik arutelu (Tammelinn, Veeriku, Ränilinn, Maarjamõisa). Protokoll
17. aprill 2017 Linnaraamatukogu saalis: piirkondlik arutelu (Supilinn, Toometaguse, Vaksali, Kesklinn). Protokoll
17. aprill 2017 raekoja saalis: kergliikluse kordusarutelu.
18. aprill 2017 Linnaraamatukogu saalis: miljööteemade arutelu. Protokoll
24. aprill 2017 Linnaraamatukogu saalis: erinevate kasutajagruppide ligipääsetavuse tagamine ja universaaldisaini nõuete rakendamine avalikus ruumis. Protokoll
9. juunil 2017 V konverentsikeskuses: üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Protokoll

Ideekorje kaart: vaata esitatud ideid ja linna seisukohti kaardil
Ideekorjel tehtud ettepanekud ja linna seisukohad tabelina.

Üldplaneeringu avalikustamise ajal kutsusime kõiki ideekorje kaardile asukohast lähtuvaid seisukohti ja ettepanekuid lisama, mida nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis linna planeerimisel, arengukavade koostamisel arvestada.

Ideekorje andis hea tagasiside mitte ainult üldplaneeringu osas vaid ka kohaliku tähtsusega probleemide kohta. Esitati ligikaudu 150 ettepanekut. Peamised teemad olid seotud kõnniteede, jalakäigu ülekäigukohtade, probleemsete ristmike, mänguväljakute ja koerte jalutusaladega. Palju mõtteid anti ühistranspordi, jõekohvikute, puhkealade kohta. Ideekorje tulemustel täiendatakse üldplaneeringut eelkõige mänguväljakute ja koerte jalutusalade osas, kõik laekunud ettepanekud on linn teadmiseks võtnud ning arvestab nendega vastavate valdkondade igapäevatöös.

Ülevaade meediakajastustest

Tartu linna kehtiv üldplaneering

Tartu linna üldplaneering kaardirakenduses

Koostamisel olevad üldplaneeringud

Tartu Linnavolikogu algatas 13.09.2018 otsusega nr  93 Tartu linna üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on kogu Tartu linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine algatatakse eelkõige endise Tähtvere valla ja Tartu linna sidumiseks ühtseks ruumiliseks tervikuks. Nii vajavad omavahelist paremat sidumist linnalised rohealad metsadega ja väärtuslike maastikega, kergliiklusteed, tehnovõrgud, elamualad, aga ka äri- ja tootmishoonete piirkonnad.  Muuhulgas määratakse üldplaneeringuga väärtuslikud põllumajandusmaad ja väärtuslikud maastikud, aga näiteks ka üldnõuded linnaruumi arhitektuursele väljanägemisele. Üldplaneeringu oluliseks osaks on suurenenud omavalitsust tervikuna hõlmava liiklusskeemi analüüs ja planeerimine, edasitöötamist vajavad kliimamuutustega (sh Emajõe üleujutustega, valingvihmadest tingitud suurveega) seonduvate riskide leevendamise küsimused.

Planeering on  tulevikku suunatud ruumilise arengu üsnagi detailne kava - siin kajastuvad sillad, tänavad, hooned, haljasalad, lasteaiad, spordihallid jne. Oluline on selle juures arusaam, et igale konkreetsele krundile üldplaneeringuga kokku lepitud maakasutus- ja ehitustingimused  on püsivad. Näiteks, et planeeritud lasteaia asemele ei saa ehitada parklat või et keset elurajooni ei ehitata hiljem tehast.   

Lisaks paljudele detailsetele teemadele võimaldab  üldplaneering käsitleda linnaruumi pikemaajalisi strateegilisi suundumusi ja vaadata linna n-ö suuremalt lennukõrguselt. Üldplaneeringu ülesandeks on tasakaalustada erinevate osapoolte huvid  - linnaelaniku, ettevõtja, linna kui avalike huvide ja väärtuste ning linna ruumilise arengu  eest seisja ja riigi  huvid.

Tartu linn  ei tee planeeringut iseendale vaid elanikele, ettevõtjaile, siin õppijaile jt. Linnavalitsus on üldplaneeringu koostamise ajal avatud kõigile ideedele, ettepanekutele ja arvamustele, mis kogumina aitavad kujundada Tartust veelgi elamisväärsema linna.

Tartu linna üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Tartu Linnavolikogu 13. septembri 2018 otsus nr 93)

Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (Tartu Linnavolikogu 24. jaanuari 2019 otsus nr 131)

Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta tehtud märkused ja ettepanekud.

• 2018 sügis - üldplaneeringu algatamine
• 2019 algus - ideekorje
• 2019 sügis - valmib üldplaneeringu eskiis
• .... avalikud arutelud
• 2020 - valmib üldplaneeringu põhilahendus
• ... avalikud arutelud
• 2021 - üldplaneeringu kehtestamine

• Kehtiv Tartu üldplaneering aastani 2030
• Arengustrateegia aastani 2030

Tartumaa arengustrateegias 2040 esitatakse maakonna kohalike omavalitsuste kokku lepitud pikaajaline visioon aastani 2040, strateegilised eesmärgid ja valikud selle saavutamiseks ning tegevuskava aastateks 2019-2023. Strateegia määratleb eelistused kohalike ja riiklike investeeringute osas ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste suunamiseks maakonnas. Arvestatud on muutuste ja probleemidega, mis võivad 22 aasta jooksul esile kerkida ning keskkonda oluliselt mõjutada, samuti uusi võimalusi pakkuvate suundumustega.

Arengustrateegia keskendub viiele põhivaldkonnale: haridus ja elukestev õpe, ettevõtlus, taristu, tervis ja heaolu ning kultuur ja turism.

Strateegia koostas Tartumaa Omavalitsuste Liit (TOL) maakonna olulisemate asutuste ja ettevõtjate ühenduste osalusel 2018. aasta.

Tartumaa arengustrateegia 2040

Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia on Tartu linna ja temaga vahetult külgnevate linliku arenguga omavalitsusüksuse (Tartu vald, Luunja  vald, Tähtvere  vald  ja  Ülenurme  vald) koostöös sündinud strateegiline dokument, mis määratleb kooskõlastatud jõupingutused siinse elanikkonna elukvaliteedi suurendamiseks ning piirkonna konkurentsivõime kasvatamiseks, sh piirkonna suurema funktsionaalse sidususe kaudu.

Strateegias keskendutakse eeskätt nendele teemadele, mille lahendamine eeldab Tartu linnapiirkonna kohalike omavalitsuste koostööd või tegevuste koordineerimist. Strateegia elluviimiseks koostati tegevuskava, milles sätestatakse väljakutsetele vastamiseks vajalikud tegevused vähemalt prioriteetsest suunast rahastatavates valdkondades. Tegevuskava alusel valib linnapiirkonna hindamiskomisjon need projektid, mille rahastamise taotlused esitatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse.

Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014–2020

Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia tegevuskava