Juhised toetuste saamiseks

Kõiki taotlusi saab esitada Tartu linnaportaalis, kust leiab infot ka taotlusvormide täitmise kohta. Taotluste esitamise tähtajad on toetusmeetmete lõikes erinevad, täpsed kuupäevad on välja toodud iga toetusliigi juures eraldi.

Ei toetata tegevusi, mis on juba Tartu linna eelarvest, sh Tartu Kultuurkapitalist toetust saanud.

Kultuuri suurprogrammi toetus on toetus Tartu linnas või Tartuga seotud aasta ringi (vähemalt 10 kuud aastas) avalikkusele suunatud kultuuriürituste sarja korraldavale mittetulundusühingule või sihtasutusele.

Kultuuri suurprogrammi toetus on 10 001 kuni 50 000 eurot. 

Kultuuri suurprogrammi toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks. Taotlus tuleb esitada kalendriaasta 1. oktoobriks (k.a). 

Kultuuri suurprogrammi toetuse saamise eeldus on oma- või kaasfinantseering vähemalt 40% suurprogrammi kogumaksumusest. Omafinantseering võib olla vabatahtlik töö, mille rahaline väärtus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes. 

Kultuuriprogrammi toetust võib saada taotletud mahus või vähendatud mahus. Toetussumma vähendamisel kuni 20% on toetuse saajal kohustus ellu viia kogu projekt kirjeldatud mahus, rohkem kui 20% vähendamise korral tuleb muudatused kultuuriosakonnaga kooskõlastada. 

Kultuuri suurprogrammi toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

• kultuuriprogrammi vajalikkus ja programmi koostamise põhimõtete selgus (30 p); 
• kultuuriprogrammi eesmärkide (sihtgrupp, kvaliteet, kommunikatsioon), tegevuste ja nende mõõdikute loogilisus ning asjakohasus (30 p);
• kultuuriprogrammi elluviijate võimekus (15 p);
• teavitusplaani asjakohasus (10 p);
• kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks (15 p).

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 17.04.2019 määrus nr 59 “Kultuuri valdkonna toetused”

Vaata lisaks: 

• hindamiskomisjon

• hindamisjuhend

Lisainfo: Hegert Leidsalu, kultuuriosakonna teenuste arendusspetsialist, [email protected], 526 7327

Kultuuri väikeprogrammi toetus on toetus Tartu linnas või Tartuga seotud aasta ringi (vähemalt 10 kuud aastas) avalikkusele suunatud kultuuriürituste sarja korraldavale mittetulundusühingule või sihtasutusele.

Kultuuri väikeprogrammi toetus on kuni 10 000 eurot. 

Kultuuri väikeprogrammi toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks. Taotlus tuleb esitada kalendriaasta 1. oktoobriks (k.a). 

Kultuuri väikeprogrammi toetuse saamise eeldus on oma- või kaasfinantseering vähemalt 30% väikeprogrammi kogumaksumusest. Omafinantseering võib olla vabatahtlik töö, mille rahaline väärtus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes. 

Kultuuriprogrammi toetust võib saada taotletud mahus või vähendatud mahus. Toetussumma vähendamisel kuni 20% on toetuse saajal kohustus ellu viia kogu projekt kirjeldatud mahus, rohkem kui 20% vähendamise korral tuleb muudatused kultuuriosakonnaga kooskõlastada. 

Kultuuri väikeprogrammi toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

• kultuuriprogrammi vajalikkus ja programmi koostamise põhimõtete selgus (30 p); 
• kultuuriprogrammi eesmärkide (sihtgrupp, kvaliteet, kommunikatsioon), tegevuste ja nende mõõdikute loogilisus ning asjakohasus (30 p);
• kultuuriprogrammi elluviijate võimekus (15 p);
• teavitusplaani asjakohasus (10 p);
• kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks (15 p).

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 17.04.2019 määrus nr 59 “Kultuuri valdkonna toetused”

Vaata lisaks: 

• hindamiskomisjon

• hindamisjuhend

Lisainfo: Hegert Leidsalu, kultuuriosakonna teenuste arendusspetsialist, [email protected], 526 7327

Kõiki taotlusi saab esitada Tartu linnaportaalis, kust leiab infot ka taotlusvormide täitmise kohta. Taotluste esitamise tähtajad on toetusmeetmete lõikes erinevad, täpsed kuupäevad on välja toodud iga toetusliigi juures eraldi.

Ei toetata tegevusi, mis on juba Tartu linna eelarvest, sh Tartu Kultuurkapitalist toetust saanud.

Asumiseltsi toetuse eesmärk on toetada Tartu linnas tegutsevate asumiseltside (linnaosaselts, alevikuselts, külaselts) tegevuse elavdamist ja kogukondliku identiteedi tugevdamist ning piirkonna omapära tutvustavate sündmuste korraldamist.

Toetust saab taotleda Tartu linnas tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada linnaosa, aleviku või küla elukeskkonda, tutvustada selle omapära ja tugevdada elanike piirkondlikku identiteeti. Toetust antakse asumiseltsile, mis on asutatud hiljemalt toetuse taotlemisele eelnenud aastal.

Asumiseltsi toetuse suurus on kuni 3500 eurot.

Toetuse saamise eeldus on vähemalt ühe avalikkusele suunatud oma linnaosa, alevikku või küla tutvustava sündmuse korraldamine. Toetust võib kasutada avaliku sündmuse korraldamise ja elluviimisega seotud kulude kandmiseks, osa toetusest on lubatud kasutada asumiseltsi igapäevase tegevuse ja toimimisega seotud kulude katmiseks (näiteks asumiseltsi liikmetele korraldatavate sündmustega seotud kuludeks, kommunaalteenuste eest tasumiseks, üürikulu katmiseks, asumiseltsi liikmete poolt seltsi eesmärgi saavutamiseks tehtud kulude hüvitamiseks).

Toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks. Taotlus tuleb esitada kalendriaasta 1. novembriks (k.a). 

Toetust võib saada taotletud mahus või taotlusega võrreldes vähendatud mahus.

Igast linnaosast, alevikust või külast saab toetust üks asumiselts. Kui ühes linnaosas, alevikus või külas on mitu asumiseltsi ning nad esitavad konkureerivad taotlused, võrreldakse vastava linnaosa, aleviku või küla seltside taotlusi omavahel. Hinnatakse seltsi aastaringse tegevuse aktiivsust ja aktiivsete liikmete arvu ning avaliku sündmuse piirkondlikku vajalikkust, sealhulgas külastajate, osalejate või kasusaajate arvu ja hinnatava mõju ulatust.

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 10.09.2020 määrus nr 110 "Asumiseltsi toetus"

Lisainfo: Lennart Puksa, kultuuriosakonna peaspetsialist, [email protected], 5854 0214

Rahvusvähemuse ühingu toetuse eesmärk on toetada Tartu linnas tegutsevat rahvusvähemuse ühingut tema kultuurilise eripära hoidmiseks, arendamiseks ja tutvustamiseks, kaasates seejuures linlasi, suurendades koostööd ning rikastades sellega Tartu kultuurielu.

Toetust saab taotleda Tartu linnas tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, mille eesmärk on rahvusvähemuse kultuuri hoidmine ja edendamine.

Rahvusvähemuse ühingu toetus jaguneb:

1) üksiksündmuse toetus (500-5000 eurot);

2) sündmuste sarja toetus (1000-12 000 eurot).

Üksiksündmuse toetus on mõeldud rahvusvähemuse kultuuri tutvustava avalikkusele suunatud sündmuse korraldamiseks. Sündmuste sarja toetus on mõeldud vähemalt kuuest (sh kaks avalikkusele suunatud sündmust) rahvusvähemuse kultuuriga seotud sündmusest koosneva sarja korraldamiseks.

Toetust võib kasutada sündmuse või sündmuste sarja korraldamise ja elluviimisega seotud kulude kandmiseks, 50% toetusest on lubatud kasutada rahvusvähemuse ühingu igapäevase toimimisega seotud kulude katmiseks (näiteks ühingu liikmetele korraldatavate sündmustega seotud kuludeks, kommunaalteenuste eest tasumiseks, üürikulu katmiseks, juhendajate või muude isikute töötasuks).

Toetust antakse taotlemisele järgnevaks aastaks. Taotlus tuleb esitada kalendriaasta 1. oktoobriks (k.a).

Toetuse saamise eeldus on vähemalt 10%-line oma- või kaasfinantseering üksiksündmuse või sündmuse sarja kogumaksumusest.

Rahvusvähemuse ühingu toetust võib saada taotletud või vähendatud mahus.

Rahvusvähemuse ühingu toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

• taotluse vastavus määruse eesmärkidele ja sündmuse või sündmuste sarja vajalikkus;
• tegevuse ja tulemuse läbimõeldus ning seos saavutatava mõjuga;
• eelarve läbimõeldus ja realistlikkus;
• projekti elluviijate võimekus ja koostöövalmidus;
• kommunikatsioonitegevuste läbimõeldus ja asjakohasus.

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 10.09.2020 määrus nr 108 "Rahvusvähemuse ühingu toetus"

Lisainfo: Lennart Puksa, kultuuriosakonna peaspetsialist, [email protected], 5854 0214

Huvihariduse tegevustoetust saab taotleda juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust 7-19aastasele või 60aastasele ja vanemale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistris on Tartu linn.

Huvihariduse tegevustoetuse baasmäär 7-19aastase isiku kohta on 110 eurot. Huvihariduse tegevustoetuse baasmäärale liidetakse täiendav toetusmäär 7-19aastase harrastaja kohta, kui taotleja täidab vastavad tingimused. Huvihariduse tegevustoetuse määr 60aastase ja vanema isiku kohta on 50 eurot. 

Huvihariduse tegevustoetus antakse toetuse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks taotlemise ajal algava õppeaasta tegevuskavas või õppekavas nimetatud tegevuste elluviimiseks harrastaja õppekoha maksumuse kulude katmiseks. Huvihariduse tegevustoetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. septembriks (k.a). Harrastajate nimekirjad huviringi, treeningrühma ja õpperühma kaupa ning treeningu, huviringi ja õppetöö toimumise täpne koht, tegevuse aeg nädalapäeva ning algus- ja lõpukellaajaga esitatakse Tartu linnaportaali hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobriks (k.a). Alaealise seaduslik esindaja või täisealine huvihariduses osaleja peab kinnitama enda lapse või iseenda huvihariduses osalemise Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. novembriks (k.a). 

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 21.04.2022 määrus nr 18 “Huvihariduse toetused”

Vaata lisaks:

• Huvihariduse tegevustoetuse tingimuste koondtabel 7-19-aastaste harrastajate kohta
• Huvihariduse tegevustoetuse tingimuste koondtabel 60-aastaste ja vanemate harrastajate kohta
• Tegevuskava näidisvorm
• Õppekava näidisvorm
• Taotlusvormi täitmist tutvustav video

Teised huvihariduse ja huvitegevuse valdkonna toetused:

• huvihariduse arengutoetus
• huvihariduse preemia

Lisainfo: Noella-Madleen Pärn, kultuuriosakonna peaspetsialist, [email protected], 5373 0977

Kolmeaastane kultuuritegevuse toetus on toetus Tartu linnas aasta ringi (vähemalt kümme kuud aastas) avalikkusele suunatud kvaliteetset kultuuriprogrammi pakkuvale mittetulundusühingule või sihtasutusele tingimusel, et taotleja on Tartu linnalt kultuuri valdkonna toetust saanud vähemalt kolmel eelneval kalendriaastal. Kolmeaastast kultuuritegevuse toetust ei saa sihtasutus, mille asutaja on riik või muu riigi osalusega juriidiline isik.

Kolmeaastase kultuuritegevuse taotletava toetuse suurus on 10 001 kuni 75 000 eurot aastas ühe taotleja kohta.

Kolmeaastase kultuuritegevuse toetus antakse taotlemisele järgnevaks kolmeks kalendriaastaks. Taotlus tuleb esitada kalendriaasta 1. septembriks (k.a). 

Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse saamise eeldus on oma- või kaasfinantseeringu olemasolu 40% tegevuse kogumaksumusest, sealhulgas peab toetuse saaja teenima omatulu vähemalt 10% kalendriaasta kogueelarvest.

Kolmeaastase kultuuritegevuse toetust võib saada taotletud mahus või vähendatud mahus.

Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

• organisatsiooni olulisus valdkonnas;
• eesmärkide, tegevuste ning nende mõõdikute loogilisus ja asjakohasus;
• tegevuste elluviijate võimekus;
• tegevusplaani eesmärgipärasus;
• teavitusplaani asjakohasus;
• rahastamispõhimõtete selgus ja plaanid riskide maandamiseks;
• kogueelarve realistlikkus ja organisatsiooni finantsiline jätkusuutlikkus.

Hindamiskriteeriumite eest on võimalik saada maksimaalselt 150 punkti. 

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 17.04.2019 määrus nr 59 “Kultuuri valdkonna toetused”

Vaata lisaks: 

• hindamiskomisjon

• hindamisjuhend

Lisainfo: Kristiina Avik, kultuurivaldkonna juht, [email protected], 528 2761

Esindusvõistkonna toetus on toetus Tartu linnas tegutsevale juriidilisele isikule, kelle koosseisus on sportmänguvõistkond või muu võistkonnana võistlev sportlaste ühendus kõrgetasemeliste sportlike eesmärkide saavutamiseks. Võistkond peab ennast ühemõtteliselt nimetama Tartu linna võistkonnaks.

Esindusvõistkonna toetus sportmänguvõistkonnale koosneb kahest osast: üldtoetusest ja preemiast Eesti meistritiitli eest (5000 eurot). Esindusvõistkonna toetuse suuruse kohta teeb ettepaneku linnavalitsusele kultuuriosakond, arvestades eelarve võimalusi ja määruses sätestatut.

Esindusvõistkonna toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks (abikõlblikkuse periood), välja arvatud preemia, mida võib kasutada määramata ajal. Esindusvõistkonna toetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. septembriks (k.a). 

Esindusvõistkonna toetuse saamise eeldus on oma- ja kaasfinantseering vähemalt 70% võistkonna aastaeelarvest.

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 9.06.2022 määrus nr 24 “Spordi valdkonna toetused”

Lisainfo: Veljo Lamp, kultuuriosakonna spordivaldkonna juht, [email protected], 516 7559

Kõiki taotlusi saab esitada Tartu linnaportaalis, kust leiab infot ka taotlusvormide täitmise kohta. Taotluste esitamise tähtajad on toetusmeetmete lõikes erinevad, täpsed kuupäevad on välja toodud iga toetusliigi juures eraldi.

Ei toetata tegevusi, mis on juba Tartu linna eelarvest, sh Tartu Kultuurkapitalist toetust saanud.

NB! Seoses piiratud eelarveliste vahenditega 2023. aastal taotlusvooru ei avata.

Kultuuri arengutoetus on toetus Tartu linnas kultuuri valdkonnas tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele tegevusteks, mis toetavad olulisel määral organisatsiooni arengut, tõstavad organisatsiooni võimekust, võimaldavad pakkuda uusi või olulisel määral paremal tasemel teenuseid, haarata uusi sihtrühmi. Kultuuriinvesteeringu toetust ei saa sihtasutus, mille asutaja on riik või muu riigi osalusega juriidiline isik.

Toetust on õigus taotleda mittetulundusühingul või sihtasutusel, kes on Tartu linnalt kultuuri valdkonna toetust saanud vähemalt kolmel eelneval kalendriaastal.

Kultuuri arengutoetuse alammäär on 5000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.

Kultuuri arengutoetus antakse taotlemise aastaks. Taotlus tuleb esitada kalendriaasta 1. märtsiks (k.a). 

Kultuuri arengutoetust võib saada taotletud või vähendatud mahus. Taotluse vähendatud mahus toetamisel tehakse ettepanek arengutegevuste konkreetse osa ärajätmiseks.

Kultuuri arengutoetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

• organisatsiooni arenguvajaduse kirjelduse selgus ning tehtud eeltegevuste vastavus vajadustele; 
• arengutoetuse taotlemise eesmärkide selgus, valitud mõõdikute vastavus eesmärkidele;
• tegevusplaani ja ajakava realistlikkus;
• tegevusplaani elluviijate võimekus;
• kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks.

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 17.04.2019 määrus nr 59 “Kultuuri valdkonna toetused”

Vaata lisaks: 

• hindamiskomisjon

• hindamisjuhend

Lisainfo: Hegert Leidsalu, kultuuriosakonna teenuste arendusspetsialist, [email protected], 526 7327

Toetus Tartu linnas kultuuri valdkonnas tegutsevale mittetulundusühingule  või sihtasutusele tema tegutsemiskohas ehitus- või rekonstrueerimistööde tegemiseks või kultuuriproduktsiooni, -teenuse või -toote pakkumiseks vajaliku inventari või seadme ostmiseks või paigaldamiseks. Kultuuriinvesteeringu toetust ei saa sihtasutus, mille asutaja on riik või muu riigi osalusega juriidiline isik.

Toetust on õigus taotleda mittetulundusühingul või sihtasutusel, kes on Tartu linnalt kultuuri valdkonna toetust saanud vähemalt kolmel eelneval kalendriaastal ning mille tegutsemiskoht, millele investeeringutoetust taotletakse, on Tartu linnas. 

Kultuuriinvesteeringu toetuse alammäär on 5000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.

Kultuuriinvesteeringu toetus antakse taotlemise aastaks. Taotlus tuleb esitada kalendriaasta 1. märtsiks (k.a). 

2022. aastal on kultuuriinvesteeringute taotlusvoor avatud kuni 15. septembrini (k.a). Toetusrahaga tehtav investeering tuleb ellu viia ning selle eest tasuda hiljemalt 31. detsembril 2022. aastal. 

Kultuuriinvesteeringu toetust võib saada taotletud või vähendatud mahus. Taotluse vähendatud mahus toetamisel tehakse ettepanek investeeringu konkreetse osa ärajätmiseks.

Kultuuriinvesteeringu toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

• investeeringu vajalikkus ja tehtud eeltegevuste kvaliteet (30 p); 
• investeeringute mõju ja jätkusuutlikkuse kirjeldus (30 p);
• investeeringute elluviimise ajakava realistlikkus (20 p);
• kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks (20 p).

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 17.04.2019 määrus nr 59 “Kultuuri valdkonna toetused”

Vaata lisaks: 

• hindamiskomisjon

• hindamisjuhend

Lisainfo: Hegert Leidsalu, kultuuriosakonna teenuste arendusspetsialist, [email protected], 526 7327

Huvihariduse arengutoetus on toetus juriidilisele isikule tegevusteks, mis toetavad olulisel määral organisatsiooni või tegevusvaldkonna arengut, tõstavad organisatsiooni võimekust, võimaldavad pakkuda uusi või olulisel määral paremal tasemel teenuseid või haarata uusi sihtrühmi. uvihariduse arengutoetust võib kasutada organisatsiooni inimeste koolitamiseks, õppe- või arendusreisideks, arengudokumentide väljatöötamiseks ekspertteenuse tellimiseks või asjade ostmisega kaasnevate arendus- ja koolitustegevuste rahastamiseks ning kuni 30% ulatuses toetuse kogusummast arengutegevuseks vajalike asjade ostmiseks. 

Huvihariduse arengutoetust saab taotleda juriidiline isik, kes on kolmel eelneval aastal saanud huvihariduse tegevustoetust.

Huvihariduse arengutoetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.

Huvihariduse arengutoetus antakse taotlemise aastaks. Taotlus tuleb esitada kalendriaasta 1. märtsiks (k.a). 

Huvihariduse arengutoetust võib saada taotletud või vähendatud mahus. 

Kultuuri arengutoetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

• planeeritava arendustegevuse vajaduse, mõju ja kasusaajate ning arenguvajaduse kaardistamiseks tehtud eeltegevuste kirjelduse selgus;
• arendustegevuse eesmärkide, algtaseme ja soovitud lõpptaseme kirjelduse selgus ning valitud mõõdikute vastavus eesmärkidele;
• tegevusplaani ja ajakava realistlikkus ning arendustegevuse elluviijate võimekus;
• arendustegevuse kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks. 

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 21.04.2022 määrus nr 18 “Huvihariduse toetused”

Vaata lisaks:

• hindamisjuhend

Lisainfo: Mari-Ann Saluste, kultuuriosakonna huvihariduse ja -tegevuse valdkonna juht, Mariann.Saluste@tartu.ee, 5911 6614

Preemia antakse sportlasele ja treenerile, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tartu linn ja kes on Tartu linnas registreeritud spordiklubi liige, välja arvatud juhul kui spordialaga ei ole võimalik Tartu spordiklubis sportlase võimete kohaselt tegeleda. Preemia andmisel võistkonnale peab võistkond olema Tartu linna spordiklubiga seotud.

Preemia antakse täiskasvanute ja noorte vanuseklassis rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud esimese kuni kolmanda koha eest. Rahvusvaheliseks tiitlivõistluseks loetakse:
  1) olümpiamängud (sealhulgas noorte olümpiamängud ja Euroopa noorte olümpiafestival);
  2) maailmameistrivõistlused;
  3) Euroopa meistrivõistlused;
  4) universiaad;
  5) muu võistlus, kuhu sportlase on lähetanud Eesti Olümpiakomitee või mida on hinnanud kõrgetasemeliseks spordivaldkonna spetsialistid.

Preemia saamiseks esitab spordiklubi Tartu linnaportaalis teatise, mis sisaldab andmeid võistluse, tulemuse ja preemia saaja kohta hiljemalt kolme kuu jooksul tiitlivõistluse toimumisest. 

Preemia andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 20.01.2022 määrus nr 9 "Eduka sportlase ja treeneri preemia"

Lisainfo: Veljo Lamp, kultuuriosakonna spordivaldkonna juht, [email protected], 516 7559

Huvihariduse preemia on toetus juriidilisele isikule eelneva õppeaasta (september kuni august) kõrgetasemeliste saavutuste eest. Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust, sõltumata selles osalejate vanusest, muu huvihariduse valdkondades. Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik taotleda ühe tegevusvaldkonna huviringide või õpperühmade eest ühiselt. 

Huvihariduse preemia taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobriks (k.a).

Huvihariduse preemiat antakse kahes astmes järgmiste kriteeriumite alusel:
  1) esimene aste - tegevusvaldkondlikul rahvusvahelisel kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse pälvimine;
  2) teine aste - tegevusvaldkondlikul riiklikul kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse pälvimine või muu kaalukas tegevusvaldkonda panustamine.

Huvihariduse preemia määrad kinnitab linnavalitsus. Esimese astme preemia on kahekordne teise astme preemia. 

Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 21.04.2022 määrus nr 18 “Huvihariduse toetused”

Lisainfo: Mari-Ann Saluste, kultuuriosakonna huvihariduse ja -tegevuse valdkonna juht, Mariann.Saluste@tartu.ee, 5911 6614

Kultuuri, noorsootöö, spordi ja Tartu kultuurimetseeni aasta aunimetused ja preemiad antakse üks kord aastas. Aunimetusega kaasneva preemia suurus on alates 2021. aastast 1500 eurot.

Kultuuri aunimetus ja preemia

Tartu linna kultuuri aasta aunimetus Tartu Kultuurikandja ja sellega kaasnev preemia on Tartu linna tunnustus Tartus tegutsevale isikule ja kollektiivile, kes on aasta jooksul saavutanud silmapaistvaid tulemusi kultuuri alal või on andnud olulise panuse Tartu kultuurielu arengusse.

Kultuuri aasta aunimetus määratakse järgmistes kategooriates:
  1) aasta kultuurisündmus - avalikkusele esitletud kõrge kunstilise tasemega teos või kultuurivaldkonda oluliselt mõjutanud sündmus;
  2) aasta kultuuriorganisatsioon - loominguline kollektiiv, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi kultuuri valdkonnas;
  3) aasta looja - autor või esitaja, kes on saavutanud silmapaistvaid loomingulisi tulemusi;
  4) aasta rahvakultuurikandja - isik, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi pärimuskultuuri hoidmisel ja arendamisel;
  5) aasta noor kultuurikandja - kuni 26-aastane teose autor või esitaja, kel on silmapaistvaid loomingulisi tulemusi;
  6) aasta kultuurikorraldaja - isik, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi kultuuri valdkonna edendamisel;
  7) aasta kultuurikajastaja - isik, kes on kajastunud mitmekülgselt Tartuga seotud kultuurisündmusi meedias;
  8) aasta uustulnuk - uus ettevõtmine või teos, mis on märkimisväärselt rikastanud Tartu kultuurielu.

Kultuuri aunimetuste ja laureaatide kohta saad rohkem lugeda siit 

Noorsootöö aunimetus ja preemia

Tartu linna noorsootöö aasta aunimetus ja sellega kaasnev preemia on Tartu linna tunnustus Tartus tegutsevatele isikule ja organisatsioonile, kes on aasta jooksul Tartus silmapaistvalt tegutsenud noorsootöö valdkonnas või saavutanud märkimisväärseid tulemusi Tartu linna kujundamisel noortesõbralikumaks.

Noorsootöö aasta aunimetus määratakse järgmistes kategooriates:
  1) aasta noorsootöö tegija - isik või organisatsioon, kes on Tartu noorte vabal ajal oskuslikult juhendanud noori nende annete avastamisel ja ideede teostamisel, viinud ellu edukaid projekte ja/või käivitanud uuenduslikke ettevõtmisi;
  2) aasta noor tegija - 7-26aastane isik või isikud, kelle Tartus toimunud omaalgatuslik ettevõtmine on võimaldanud noortel panustada kogukonda ja/või positiivselt mõjutanud noorte elu;
  3) aasta noortesõbralik tegu - Tartus tegutseva isiku või organisatsiooni ettevõtmine, mis on aidanud muuta Tartu noorte elu meeldivamaks, uuenduslikumaks ja kaasavamaks;
  4) aasta noorsootöö teemaline üliõpilastöö - Tartu noorte või noorsootöö teemaline üliõpilastöö, mis on kaitstud auhinna määramisega samal või eelneval kalendriaastal riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppekava lõputööna ning käsitleb Tartu noorte või noorsootöö jaoks päevakajalisi või uuenduslikke küsimusi, kasutades uuringu valimis Tartu noori või uurimisobjektina Tartu noorsootööd.

Noorsootöö aunimetuste ja laureaatide kohta saad rohkem lugeda siit

Spordi aunimetus ja preemia

Tartu linna spordi aasta aunimetus ja sellega kaasnev preemia on Tartu linna tunnustus Tartus aasta jooksul saavutatud silmapaistvate tulemuste eest spordi valdkonnas.

Spordi aasta aunimetus määratakse järgmistes kategooriates:
  1) aasta meessportlane - Tartus tegutseva spordiklubi liige, kes on edukalt võistelnud riiklikel või rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Tartu linn;
  2) aasta naissportlane - Tartus tegutseva spordiklubi liige, kes on edukalt võistelnud riiklikel või rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Tartu linn;
  3) aasta noorsportlane, noormees - Tartus tegutseva spordiklubi liige, kes on edukalt võistelnud noorte vanuseklassis (kuni juunioride vanuseklass kaasa arvatud) riiklikel või rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Tartu linn;
  4) aasta noorsportlane, neiu - Tartus tegutseva spordiklubi liige, kes on edukalt võistelnud noorte vanuseklassis (kuni juunioride vanuseklass kaasa arvatud) riiklikel või rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Tartu linn;
  5) aasta võistkond - Tartu spordiklubi võistkond, kes on edukalt võistelnud vähemalt riiklikel tiitlivõistlustel;
  6) aasta treener - Tartu spordiklubi või spordikooli treener, kes on tulemuslikult tegutsenud ja kelle treenitavad sportlased on edukalt võistelnud tiitlivõistlustel;
  7) aasta sporditegu - füüsiline isik või isikute rühm või juriidiline isik, kes on edukalt edendanud Tartu spordielu, algatanud uue sportliku tegevuse, saavutanud tunnustuse riiklikul või rahvusvahelisel tasandil spordi valdkonnas või olnud muul viisil spordis edukas.

Spordi aunimetuste ja laureaatide kohta saad rohkem lugeda siit

Tartu kultuurimetseeni aunimetus

Tartu kultuurimetseeni aunimetus on Tartu linna tunnustus füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle silmapaistev panus on aidanud kaasa Tartu kultuuri, spordi või noorsootöö valdkonna arengule.

Järgnevalt on toodud info erinevate Tartu Linnavalitsuse väliste toetusvõimaluste kohta.

Tartu Kultuurkapital

Sihtasutus Tartu Kultuurkapital annab avaliku konkursi korras välja stipendiume ja  preemiaid juriidilistele ja füüsilistele isikutele  Tartukesksete kultuuriprojektide läbiviimiseks ja isikute loomingulise tegevuse toetamiseks. Kahel korral aastas saab esitada taotlusi poolaasta stipendiumitele (tähtajad 31. märts ja 30. september), samuti jagatakse toetusi erinevate allfondide kaudu.

NB! Ei toetata tegevusi, mis on juba Tartu linna eelarvest, sh kultuuriosakonna hallatavatest meetmetest toetust saanud.

Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium jagab toetusi valdkondade kaupa. Erinevatest programmidest toetatakse kaunite kunstide, kultuuripärandi ja kultuurilise mitmekesisuse projekte.

Eesti Kultuurkapital

Eesti Kultuurkapital toetab sihtkapitalide kaudu kauneid kunste, rahvakultuuri, kehakultuuri ja sporti ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Taotlusi võetakse vastu neli korda aastas: 20. veebruaril, 20. mail, 20. augustil ja 20. novembril.

Eesti Rahvakultuuri Keskus

Eesti Rahvakultuuri Keskus vahendab erinevaid riiklikke toetusmeetmeid ja programme kultuuri edendamiseks. Samuti saab erinevate toetusmeetmete rakendamise kaudu kaasa aidata rahvakultuuri ning vaimse kultuuripärandi väärtustamisele. 

Eesti Filmi Instituut

Eesti Filmi Instituut jagab toetusi nii filmide tootmiseks, levitamiseks kui filmialase hariduse edendamiseks ja filmiürituste korraldamiseks.

Eesti Rahvuskultuuri Fond

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond toetab üksikisikute loomingulist tegevust ja organisatsioone eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise eesmärgil. Taotlusi võetakse vastu igal aastal 1. septembrist kuni 15. oktoobrini.

Integratsiooni Sihtasutus

Integratsiooni Sihtasutus ehk INSA teostab tegevusi selle nimel, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ning osaleksid aktiivselt kodanikuühiskonnas ning et Eestis elavatel rahvusrühmadel oleks võimalused säilitada oma emakeelt ja kultuuri. Sihtasutus algatab ja toetab Eesti ühiskonna integreerumisele suunatud projekte ja tegevusi ning koordineerib erinevate ressursside efektiivset kasutamist selles valdkonnas.

Eesti-Soome Kultuurifond

Eesti-Soome kultuurifondi toetab tegevusi, mis aitavad tugevdada Soome ja Eesti koostööd kultuuri ja kunsti erinevates valdkondades, suurendada vastastikust keeleoskust, arendada ühisprojekte ning edendada kultuurieksporti kolmandatesse maadesse.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu

Põhjamaade Ministrite Nõukogu kaudu on võimalik taotleda toetusi kultuurikoostöövõrgustikke, loovisikute reisimise ja loomeresidentuuride tegevuse finantseerimiseks.

Loov Euroopa

Loov Euroopa on Euroopa Liidu raamprogramm eelarveperioodiks 2014-2020, mille eesmärk on suurendada kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet, edendada kultuuri- ja audiovisuaalteoste ning loovisikute piiriülest liikuvust, jõuda laiema publikuni nii Euroopas kui mujal ning soodustada innovatsiooni ja uute ärimudelite väljatöötamist.

Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Kodanikuühiskonna Sihtkapital on toetus-, arendus- ja tugikeskus, mis jõustades vabaühendusi tugevdab kogukondi ja kodanikuühiskonda. 

Erasmus+ ja Solidaarsuskorpuse Agentuur

Erasmus+ programmi eesmärk on toetada noorte enesearengut, parandada rahvusvahelise noorsootöö kvaliteeti ja aidata kaasa noortepoliitika arengule. Programmis saavad osaleda 13–30-aastased noored. Euroopa Solidaarsuskorpuse eesmärk on ühiskonna probleemide märkamine ja lahendamine solidaarsusprojektide ja vabatahtliku töö kaudu. Osaleda saavad 18–30-aastased noored.

Eesti Noorteühenduste Liidu osaluse fond

Eesti Noorteühenduste Liidu Noorte osaluse fondist toetatakse projekte, mille fookuses on uute osalusvõimaluste loomine, olemasolevate osalusvormide arendamine ja noorte osalusvaldkonna võrgustikutöö.

Erineva suunitlusega toetusi jagab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 

Samuti on võimalik koostööd teha eri riikide saatkondade ja kultuurikeskustega (Prantsuse Instituut, Goethe Instituut, Soome Instituut).

Lisaks pakub loominguliste projektide elluviimiseks tuge ühisrahastuskeskkond Hooandja.

Kõigi valdkondade toetusmeetmetesse laekunud taotluste hindamiseks on moodustatud hindamiskomisjonid. Komisjonidesse kuuluvad nii linnavalitsuse esindajad kui ka erinevate valdkondade eksperdid ning asjatundjad. 

Toetuse taotluste hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon kinnitab hiljemalt kaks kuud enne toetuse taotlemise tähtaega hindamisjuhendi ja iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu. 

Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid vastavalt oma äranägemisele ja vastavalt hindamiskomisjoni kinnitatud hindamisjuhendile. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumitele antud punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga.

Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning komisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks, arvestades määruses sätestatud piirangute ja eelarve võimalustega. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku taotluse toetamiseks taotletust väiksemas mahus, arvestades määruses sätestatud piiranguid.

Hindamiskomisjoni koosseis:

Aet Ollisaar, Aile Parmsoo, Andres Kauts, Anna-Liisa Unt, Anneli Saro, Ants Johanson, Astrid Hallik, Berk Vaher, Dan Prits, Hegert Leidsalu, Heili Lindepuu, Helen Siska, Indrek Mustimets, Jaan Ulst, Joanna Hoffmann, Juhani Jaeger, Kadri Jukk, Kadri Pau, Kairi Ustav, Karin Sepp, Keret Altpere, Kristiina Alliksaar, Kristiina Avik, Kristina Pai, Kristjan Silm, Krõõt Kiviste, Külli Pann, Lemmit Kaplinski, Lennart Puksa, Liina Miks, Liis Kägu, Liisi Toom, Marge Pärnits, Marge Rennit, Mari-Ann Saluste, Marika Goldman, Mari-Liis Koemets, Marleen Viidul, Mart Tõnismäe, Pärt Dolenko, Raho Langsepp, Risto Lehiste, Ruta Rannu, Sander Tamm, Sten Svetljakov, Tamara Hristoforova, Tiina Konsen, Toomas Peterson, Triin Pikk, Veljo Lamp, Viktoria Neborjakina.

Spordi väikeprojekti ja spordi suurprojekti toetuse taotluste hindamiseks ja toetuse suuruse kohta linnavalitsusele ettepaneku tegemiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon kinnitab hiljemalt kaks kuud enne toetuse taotlemise tähtaega hindamisjuhendi ja iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu.

 Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid vastavalt oma äranägemisele ja hindamisjuhendile. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumile antud punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga. Prioriteedi punktide andmine otsustatakse hindamiskomisjoni koosolekul konsensuslikult.

 Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning hindamiskomisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks taotletud mahus või taotletust väiksemas mahus. Toetuse suuruse määramisel võrdleb hindamiskomisjon kõiki samaks tähtajaks esitatud spordi väikeprojektide ja spordi suurprojektide toetuse taotlusi, arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte, võimalusel võrreldakse varasemat sama juriidilise isiku sarnasele projektile antud toetuse suurust (sealhulgas võrreldakse sündmuse toimumise kohta, osalejate arvu, sündmuse pikkust jms) ning eelarveliste vahendite olemasolu.

Hindamiskomisjoni koosseis:

Andres Põhjala, Anette Traks, Britt-Heleen Kandimaa, Heiki Sarapuu, Jaanus Teppan, Kairit Matto, Kaja Haljaste, Kerstin Margus, Madis Šumanov, Maret Mets, Margit Saar, Mari-Liis Koemets, Oliver Kivimäe, Taavi Kruut, Triin Hütt, Urmo Viickberg, Veljo Lamp, Helen Siska, Mari-Ann Saluste, Kristiina Avik, Noella-Madleen Pärn, Hegert Leidsalu. 

Noorsootöö projekti toetuse taotluste hindamiseks ja toetuse suuruse kohta linnavalitsusele ettepaneku tegemiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon kinnitab hiljemalt kaks kuud enne toetuse taotlemise tähtaega hindamisjuhendi ja iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu.

Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid vastavalt oma äranägemisele ja hindamisjuhendile. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumile antud punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga.  

Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning hindamiskomisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks taotletud mahus või taotletust väiksemas mahus.

Hindamiskomisjoni koosseis:

Helen Siska, Auli Solo, Emma Kruusmäe, Liisi Haljasorg, Janeli Virnas, Kadi Laaneots, Marge Tänava. 

Huvihariduse täiendava toetusmäära taotluste läbi vaatamiseks ja hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon protokollib hindamise tulemused ning teeb ettepaneku linnavalitsusele täiendava toetusmäära andmise kohta.

Huvihariduse arengutoetuse taotluste hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni ning kinnitab hindamiskriteeriumite eest antavate punktide arvud ja hindamisjuhendi. Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid iseseisvalt, arvestades hindamisjuhendit. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumitele antud punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga. Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning komisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks. 

Preemia taotluste hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad erinevate tegevusvaldkondade esindajad ning kes teeb linnavalitsusele ettepaneku preemia määramise kohta. Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja teeb vastavalt  kriteeriumitele ettepaneku preemia astme andmise või andmata jätmise kohta. Linnavalitsusele esitatav ettepanek huvihariduse preemia astmete kohta kujuneb komisjoniliikmete tehtud ettepanekute ja komisjoniliikmete omavahelise arutelu tulemusena.

Hindamiskomisjoni koosseis:

Annelii Traks, Astrid Hallik, Jaan Ulst, Kaido Otsing, Keret Altpere, Kristiina Oomer, Laura Kalaus, Lemmit Kaplinski, Marge Tänava, Tormi Kotkas, Sten Svetljakov, Kristiina Avik, Noella-Madleen Pärn, Lennart Puksa, Hegert Leidsalu, Helen Siska, Mari-Ann Saluste, Veljo Lamp. 
 

Siit lehelt leiab toetuse saajad toetusmeetmete ja kalendriaastate kaupa. 

Projektitoetused

Kultuuri suurprojekti toetus 2023

Kultuuri väikeprojekti toetus 2023 - I voor

Noorsootöö suurprojekti toetus 2023

Noorsootöö väikeprojekti toetus 2023

Spordi suurprojekti toetus 2023

Spordi väikeprojekti toetus 2023 - I voor

Koolidevaheliste karikavõistluste toetus

programmitoetused

Kultuuri suurprogrammi toetus 2023

Kultuuri väikeprogrammi toetus 2023

tegevustoetused

Asumiseltsi toetus 2023

Rahvusvähemuse ühingu toetus 2023

Huvihariduse tegevustoetus 2023

Esindusvõistkonna toetus 2023

Preemiad

Huvihariduse preemia 2023

2022

Projektitoetused

Kultuuri suurprojekti toetus 2022

Kultuuri väikeprojekti toetus 2022 I voor

Kultuuri väikeprojekti toetus 2022 II voor

Spordiprojektide toetus 2022

Noorsootöö projektide toetus 2022

programmitoetused

Kultuuri suurprogrammi toetus 2022

Kultuuri väikeprogrammi toetus 2022

Noorsootöö programmide toetus 2022

tegevustoetused

Kolmeaastane kultuuritegevuse toetus

Erahuvikoolide toetus 2022

Eraõiguslike sprodiklubide ja spordikoolide toetus 2022

Noorte huvitegevuse ühingu toetus 2022

Rahvakultuuriühingute huvitegevuse toetus 2022

Rahvusvähemuse ühingu toetus 2022

Asumiseltside toetus 2022

INVESTEERINGU- JA ARENGUTOETUSED

Kultuuriinvesteeringu toetus 2022

Spordiinvesteeringu toetus 2022

2021

Kultuuriprojektid

• Kultuuri suurprojektid
• Kultuuri väikeprojektide I voor
• Kultuuri väikeprojektide II voor
• Kultuuri väikeprojektide III voor

Kultuuriprogrammid

• Kultuuri suurprogrammid
• Kultuuri väikeprogrammid

MUUD

Kolmeaastane kultuuritegevuse toetus

Kultuuri arengutoetus

Kultuuriühingute huvitegevuse toetus

Rahvusvähemuse ühingu toetus

Asumiseltsi toetus