Tartu raekoja kariljon
Kariljon ehk kellamäng pärineb Madalmaadest ja on kasutusel alates 16. sajandist. Tartu raekoja tornis kõlas see esmakordselt 2001. aasta jõululaupäeval, olles esimene kellamäng Eestis. 18 pronkskellast koosnev komplekt valmistati Saksamaal, Karlsruhe kellatehases. Kellamängu muusika- ja projektijuhiks on muusikprodutsent ja organist Merle Kollom, kelle initsiatiivil algasid 2016. aastal kellamängu ulatuslikud laiendamistööd koostöös Tartu Linnavalitsusega. Hollandi Kuninglikust Valukojast (Royal Eijsbouts) telliti juurde 16 uut kella ning olemasolevad saksa kellad häälestati samas tehases ringi. Välja vahetati kellamängu elektrisüsteem ja digitaalne juhtpult. Tornis säilitati kaks vana kella, mille funktsioon on kellaaja teatamine. Septembris 2016 toimus 34st kellast koosneva instrumendi vastuvõtmine. Rahvusvaheliselt tunnustatud löögikellade spetsialist, Taani kampanoloog Per Rasmus Møller andis oma hinnangu: „Kellade kõla on väga meloodiline ja häälestustulemus parim, mida nüüdisaegne kellavalu suudab luua.“
Tartu raekoja kariljoni kelladerea heliulatus on veidi alla kolme oktaavi, suurim kell g2 kaalub 96 kg, väikseim kell e6 kaalub 8 kg. Tartu kariljonil esitatav muusika lähtub aastaaegadest, riiklikest ja rahvuslikest tähtpäevadest, sisaldades originaalloomingut, klassika ja Eesti rahvamuusika seadeid. Uuenenud instrumendi avamispidustused toimusid 28. oktoobril 2016. Tartu raekoja kariljon on Eestis paiknevast kolmest kariljonist vanim ja suurim.
Kellamängu laiendamiseks andsid 2016. aastal oma panuse paljud ettevõtjad, tartlased ja Tartu linna sõbrad.
Tartu linn on väga tänulik kõigile, kes toetasid kellamängu uuendamist!
Kariljonist lähemalt
Kariljoni ajaloost
Kellamängu originaalpalade konkurss
Video: Tartu raekoja kellad Hollandi kuninglikus valukojas
Video: Tartu raekoja kellad, saabumine, paigaldamine, testimine
Video: Tartu raekoja kellamängu avamispidustused
Tekstid koostas Merle Kollom
