Elanike arv: 2125 (2020), pindala: 48 ha
Üks omanäolisemaid linnajagusid terves riigis. Tegu on pesuehtsa aguliga, mis aga kesklinnale nii lähedal asub: sisuliselt algabki Supilinn keskaegse linnamüüri tagant, sealt, kus jookseb Kroonuaia tänav.
Ühest küljest piirab linnaosa Emajõgi ja teisest järsk ürgoru nõlv, neljas, kirdekülg on avatud juba looduslikele jõeluhtadele (kus nüüd asub spordipark). Asend linnamüüri külje all viitab võimalusele, et juba ammust aega on linnaelanikud siin köögiviljamaad harinud, tasapisi tekkisid ka elamud ja tänavavõrk, mille kohta on teateid juba 19. sajandi algusest. Nii on Supilinna puitagul ühevanune ülikooli peahoonega ja üldse kogu uhke klassitsistliku Tartuga. Sajandeid kestnud vaesed ajad ei ole õnneks lubanud agulit millegi muuga asendada ja nüüdseks on tegu juba muinsuskaitseliselt olulise linnamaastikuga. Jääb ainult loota, et ka uuel Eesti ajal ei arendata piirkonda üle ja see säilitab oma igipõlise agullikkuse.
Tartu puitlinnaosad, sealhulgas Supilinn, on miski, mida rikkad „läänlased“ kadestada võivad. Linnaosale lisavad olulist värvingut ka siinkandi erilised kohanimed, mis on pärit otse „maast ja mullast“: Kartuli, Oa, Herne jne (siit Supilinna nimigi), vürtsiks Meloni jt.
Pisut teistsuguse ilmega on Supilinnas Lepiku tänav, kus valdavad suured kahekorruselised üürimajad.
Linnaosaselts
Supilinna Selts
Asutatud: 2002
Koduleht: supilinn.ee
Facebook: facebook.com/groups/supilinn
Kontakt: [email protected]