Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
24°
24°

Arhiivinduse professor Aigi Rahi-Tamm räägib inauguratsiooniloengul arhiivi ja inimese loost 1940.–1960. aastate oludes

Tartu Ülikooli pressiteade

17. mai 2022 / Neljapäeval, 19. mail kell 16.15 peab Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aigi Rahi-Tamm ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Arhiivi ja inimese lugu ning selle mitu palet 1940.–1960. aastate oludes: „kontroll peab olema igal pool““.

Nõukogude ajajärku ja ühiskonda on käsitletud eri teadusuuringutes rohkelt, ent ometi tuleb nõustuda tõdemusega, et nõukogude ajal elanud inimene on nii indiviidi kui ka kodanikuna, mehe või naisena paljudele endiselt mõistatus. Teada on tõsiasi, et elu nõukogude ühiskonnas oli allutatud pidevale järelevalvele ja kontrollile, kuid see, milliste otseste või varjatud võtete abil inimestega manipuleeriti ja milliseid tähendusi anti inimsuhetele, võib üllatada ka selle ajastu kaasaegseid.

„Ideaalis pidi kontroll toimima koordineeritud tegevusena, alates institutsionaalsest kontrollist kuni enesekontrollini, et viia miinimumini kõrvalekalded kehtestatud normidest ja arendada võimu jaoks sobivaid positiivseid tendentse,“ selgitas Rahi-Tamm. Elanikkonna masskaardistamisest ja mineviku tihedast läbikammimisest sai omamoodi relv. „Nõukogudevastase tegevusena tõlgendatava fakti olemasolu inimese või tema lähedaste minevikus oli kõige lihtsam viis inimese otseseks või kaudseks süüdistamiseks ning mugav argument manipuleerimiseks,“ lisas Rahi-Tamm.

Nõukogude süsteemi käekirja tundmaõppimine on üks professor Aigi Rahi-Tamme uurimisvaldkondadest. Inauguratsiooniloengul keskendub ta ühelt poolt ühiskonna kontrollimiseks vajaliku info kogumise viisidele, milles oli oma osa ka arhiividel, ja teisalt seab rõhu inimestevahelistele suhetele, mis on kontrolli tõhusust mõjutanud kõige enam.

Aigi Rahi-Tamm on lõpetanud Tartu Ülikooli 1990. aastal ajaloo erialal ning kaitsnud 1996. aastal samas magistri- ja 2004. aastal doktorikraadi. Hiljem on ta end täiendanud mitmes Euroopa ja Ameerika ülikoolis. Alates 1990. aastast on Rahi-Tamm töötanud Tartu Ülikoolis teaduri, vanemteaduri ja dotsendina. Tema uurimisteemadeks on olnud küüditamised Eestis 1941.–1951. aastal ning sundrände probleemistik; ühiskonna sovetiseerimisega kaasnenud poliitiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside analüüs; eestlaste sõjakogemus 20. sajandil; dialoogid individuaalsete kogemuste ja ühiskondliku konteksti vahel ning ajalooallikate tõlgendamine, eri lähenemisviisid ja allikaõpetuslikud probleemid.

2014. aastast juhib Aigi Rahi-Tamm Tartu Ülikooli arhiivinduse osakonda ja 2021. aastast on ta arhiivinduse professor.

Loengut saab jälgida ka videoportaali UTTV vahendusel. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.

Lisateave: Aigi Rahi-Tamm, Tartu Ülikooli arhiivinduse professor, 527 3717, aigi.rahi-tamm@ut.ee

Viimati muudetud 17.05.2022