Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Filmitudengid toovad Lõuna-Eesti lokatsioonid kinolinale

BFMi filmikunstieriala tudengite pressiteade

"Maailma lõpus" tiim

/ Tuglase 1915. aasta novell “Maailma lõpus” jõuab BFMi filmikunsti 15. lennu tudengite filmiadaptsioonide kassetil kinolinale. Varasemalt on novell figureerinud teatrilavadel, nüüd toovad noored mitmetahulise armastusloo ekraanile.

Tallinna Ülikooli Balti, filmi, meedia ja kunstide instituudi 2. kursuse filmikunsti tudengitel on tavaks Eesti novelle ekraanile jäädvustada. Sel korral tulevad noored kahte filmi tegema ka Lõuna-Eestisse. Üks neist, filmiprojekt “Maailma lõpus” (rež: Martin Koldits, prod: Rea Haljasmäe, op: Kert Kõpper) filmitiim seikleb Tuglase loo radadel Peipsi ääres. Filmis astuvad peaosades üles Oskar Punga (Ugala), Maria Teresa Kalmet (Theatrum) ja Margus Tabor (Ugala).

Režissöör Martin Koldits usub, et alguses ehmatavana tunduv lugu räägib tänapäeval olulistest teemadest: “See on traagiline lugu kolmest hingest, kes otsivad oma õnne, kuid on määratud seda mitte kätte saama.” Tema jaoks õpetab film vaatajat valusates hetkedest ilusaid monemte otsima: “Ideaalmaailma pole inimeste jaoks, siiski peaksime me alati selle poole pürgima. Sama on armastusega. Me teame, et see teeb haiget, kuid suurem patt on mitte armastada.”

Kõige suuremaks raskuseks peab produtsent Rea Haljasmäe, aga loo maitsekat edasi andmist: “Eesti publik ei tunne end intiimsust ja raskeid suhteid suurelt ekraanilt vaadates kuigi mugavalt, mistõttu rõhume tugevasti esteetikale ja metafoorsetele lahendustele.” Ta usub, et film kõnetab paljusid: “Iga täiskasvanud vaataja leiab filmist midagi, millele mõtlema jääda, sest esimese armastuse dünaamilisi emotsioone oleme kord kõik tunda saanud.”

Filmi võtteperiood on 22.-25. mai 2024, mille jooksul filmitakse nii Peipsi ääres kui ka koduses BFMi filmipaviljonis. Film linastub käesoleva aasta talvel koos lennu viie teise Eesti novelli filmiadaptsiooniga. 

Filmi valmismist toetab Tartu Filmifond ja Eesti Kultuurkapital. 

Viimati muudetud 22.05.2024