Uudised

Kolm uut näitust Tartu Kunstimajas

Tartu Kunstimaja pressiteade

Heikki Leisi isikunäitus „Elu alles ees“ / Suur saal / 02.02.-03.03.2024

Tegemist on keskkonnateemalise näitusega, kus kunstnik tahab tähelepanu juhtida paljudele probleemidele, mis meid ümbritsevad ja millega tema meelest ei tegutseta piisavalt. Kas on veel mingi on võimalus päästa meie loodus, et ka meie lapsed saaksid siin normaalselt elada?

„Planeet maa kihutab kuristiku poole ja selle asemel, et pidurit tõmmata, pannakse hoopis gaasi juurde ja kiirusenäidik visatakse aknast välja. Meid tabanud kliimakatastroof on kindlasti inimkonna üks suurimaid väljakutseid, aga paljudele pole see veel kohale jõudnud,“ selgitab kunstnik.

Näitusel tulevad esitlusele uus fotosari ja viis suureformaadilist pliiatsijoonistust. Ühte väiksemasse saali tuleb ka installatsioon ning näitust saadab heliline taust.

Heikki Leis (s 1973) on Tartus elav ja tegutsev vabakutseline kunstnik, kes hariduselt on skulptor, aga tuntud oma fotorealistlike joonistuste ning fotode poolest. Fotograafina tegutsenud üle 20 aasta. Tema suurimaks kireks on analoogfotograafia ning enamus oma kunstilistest projektidest pildistab just filmile, nii ka seekordse projekti puhul. Ta on välja andnud kaks fotoraamatut – 2017 a. "Afterlife" ja 2018 a. "Eesti meister". Leis on teinud kümneid isikunäitusi ja osalenud rohketel grupinäitustel nii kodus kui välismaal. Teda on pärjatud ka mitmete fotoauhindadega ja 2019 a. sai ta Ado Vabbe preemia Tartu Kunstimaja näituse „Ringvaade“ eest.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Pühaste Pruulikoda, Plantarium, Karl Bilder OÜ, Raamikoda OÜ, Seri Disain OÜ, Saviukumaja OÜ
Kunstnik tänab: Kristin Leis, Evelin Zolotko, Christer Veide, Margus Sootla, Tristan Priimägi, Magnus Andre ja kõik lapsed, kes osalesid projektis

Publikuprogramm:
10.02.24 kell 16.00 toimub vestlusõhtu „Kas maailma lõpus on kohvik“. Jutuajamises osalevad Heikki Leis, Peeter Laurits ning Aveliina Helm.

***************************************************************************

Vahram Muradyani isikunäitus „Mõttevabad joonistused. Väljavõtteid visandivihikutest ~2014 – 2024“ / Väike saal / 02.02.-03.03.2024

Näitusel näeme kunstniku joonistusi, mis enamuses on lehekülgede kaupa vihikutes, kust tal pole kunagi võimalust neid korraga vaadata. Ta ei esita neid näitusesaalis mingis kindlas järjekorras, nii et kui näitusejärjestuses ilmneb loogika, on see tõenäoliselt juhuslik. Graafiline sõnamulin, aga nimetagem seda luuleks.

Neid joonistusi joonistades hiilib paratamatult sisse gravitatsioon oma raskuste, masside, tasakaalu, liikumisega. Pinnad tekivad pliiatsitõmmetega, mis tiksuvad nagu peenike punane sekundiseier. Joonistamine on kunstniku jaoks ajapõhine meedium (nagu muusika või film). Valmis joonistust vaadates on loomulik suletõmbeid uuesti läbi elada, nende kiirust, rütmi, intensiivsust, järjestust arvata püüdes. Vahel ta juhib ja vahel laseb lahti. Laseb joonistusel ise endaga hakkama saada.

„Joonistan neid siis, kui igav on või kui on liiga palju muid asju teha. Kui on külm, valgustamata ja liigub aeglaselt või on suvepuhkus, rannas vedelemine. Kohvikus, näoga akna poole või arsti vastuvõttu oodates, luminestsentskoridoris. Natuke vintis olles muusikafestivalil. Või lihtsalt pärast ärevat telefonikõnet halbade uudistega. Voodis, enne magamaminekut. Autos, enne kui punane roheliseks läks. Lennukis turbulentsi leevendamiseks, mis iganes see ka poleks. Vannis...,“ selgitab kunstnik.

Vahram Muradyan (s 1983) on Tartus elav Armeenia illustraator, disainer ja trükikunstnik. Lisaks kohalikele väljaannetele Müürileht ja SIRP on temalt illustratsioone tellinud erinevad rahvusvahelised väljaanded nagu The New York Times, Newsweek, Financial Times, Wall Street Journal, Washington Post, The Atlantic, Observer, Sunday Times Magazine, Fast Company, Adweek, Politico, ja Wired UK paljude teiste seas. Tema tööd on tunnustanud The Association of Illustrators (Ühendkuningriik), Lürzeri arhiiv (Austria), 3x3 International Illustration ProShow (USA). Ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu ja Eesti Kirjastuste Liitu.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

***************************************************************************

Lisette Lepiku ja Brenda Purtsaku ühisnäitus „Tung” / Monumentaalgalerii / 02.02.-03.03.2024

Näitusel kohtuvad kunstnikud ja kuraator, et võtta luubi alla armastuse mitmepalgeline ja müstiline olemus. Nad kompavad piire ning väljendavad kunstis seda, millest kogu inimeseks olemine tõukub ja teostub – armastust. Armastus on sõnades väljendamatu, silmale nähtamatu ja käega katsumatu, seetõttu on seda raske leida, hoida, aga ka käest lasta. Kindlalt tuksleva tungina käib ta inimese elus kaasas.

Kuraator selgitab: „Brenda Purtsaku kunstipraktika tegeleb bioloogilise inimkehaga, leides inspiratsiooni muuhulgas otse operatsioonilaualt. Värvidega inimkeha lahates otsib ta vastuseid suurematele eksistentsiaalsetele küsimustele nagu: Mis on see bioloogiline jõud inimese kehas, mis tõukab ja tõmbab üht teise poole? Lisette Lepiku maalipraktika keskseks teemaks on olnud keha, aistingud, seksuaalsus ning sellega seotud traumad. Sel näitusel väljendab kunstnik armastusega seotud mõtteid, tundeid, aga ka hirme talle omases värvi-, kompositsiooni- ja vormikeeles.“

Brenda Purtsak (s 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna maalikunsti eriala (BA 2020) ning kaasaegse kunsti eriala (MA 2022). Aastast 2023 töötab Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna.

Lisette Lepik (s 1999) elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna maalikunsti eriala (BA 2022) ning on end täiendanud Islandi Kunstiakadeemias installatsiooni erialal (2019). Aastast 2023 töötab Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna.

Kerly Ritval (s 1996) on eesti kuraator ja kriitik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala (BA 2020) ja kuraatori eriala (MA 2023) ning täiendanud kuraatoriõpinguid ka Islandil (2022). Hiljuti täiendas ta end New Yorgis, aidates produtseerida performance’ibiennaali Performa (2023).

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linn.

Viimati muudetud 29.01.2024