Seadusloomes kõlab Lõuna-Eesti hääl valjemini, Ida-Virumaa jääb tagaplaanile
Eesti Linnade ja Valdade Liidu pressiteade
/ Eesti Linnade ja Valdade Liidu värske ülevaade näitab, et kohalike omavalitsuste osalus seadusloomes on Eestis ebaühtlane. Kõige arvukamalt tuli tagasisidet Lõuna-Eestist, samal ajal kui Ida-Virumaa panus jääb tagasihoidlikuks.
Kõigist omavalitsuste tagasisidetest pärines 28% Lõuna-Eestist, 20% Põhja-Eestist, 16% Kesk-Eestist, 13% Lääne-Eestist ja 9% Ida-Virumaalt.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVLi) analüütik Piret Zahkna selgitas, et omavalitsused annavad oma panuse just siis, kui arutlusel on inimeste igapäevaelu puudutavad teemad. Kõige järjekindlamalt on kaasa rääkinud Lõuna-Eesti vallad ja linnad ning keskmise suurusega omavalitsused. Samas tõdes ta, et väikeste valdade, suurte linnade ja eriti Ida-Virumaa hääl peab seadusloomes kõlama palju tugevamalt.
Ülevaade näitab, et kõige järjepidevamalt osalevad seaduste valmimise protsessis keskmise suurusega omavalitsused: 4000–8000 elanikuga KOVidest andsid oma panuse 36 protsenti ja 8000–16 000 elanikuga omavalitsustest 30 protsenti. Väikeste valdade osalus jäi nelja ja suurte linnade 15 protsendi juurde.
Linnadest olid kõige aktiivsemad Tallinn 45 arvamusega, Tartu linn 29 ning Pärnu linn 22 arvamusega. Samuti paistsid silma Narva linn (17 arvamust) ja Rakvere linn (15 arvamust). Valdadest olid kõige enam kaasatud Harku vald 27 arvamusega, millele järgnesid Kiili vald (14 arvamust), Räpina vald (13 arvamust) ning Raasiku ja Saaremaa (mõlemal 12 arvamust).
Osalust mõjutab ka majanduslik võimekus. Keskmiselt tulukatest omavalitsustest osales 38 protsenti, tulukatest 27,8 ja toimetulevatest 20,3. Kuigi tugev rahaline seis loob rohkem võimalusi, ei määra see üksi aktiivsust. Suurt rolli mängib, kui oluliseks peetakse arutlusel olevaid teemasid ja kui palju leidub valmisolekut kaasa mõelda.
Kõige enam kõnetavad omavalitsusi inimkeskse arengu küsimused. Tervishoiu, hariduse ja sotsiaalpoliitika teemadel osales pea kolm neljandikku kõigist tagasisidet andnud KOVidest. Suurima tähelepanu pälvisid nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekavale (31 arvamust) ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja erakooliseaduse muutmine (26 arvamust).
Jätkusuutliku arengu aruteludesse panustas 37 protsenti omavalitsusi. Populaarseim oli kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse seadus (9 arvamust). Riigikorralduse küsimustesse andis oma panuse 28 protsenti omavalitsustest, kus esile tõusis põhiseaduslikkuse kontroll PlanS §131 üle (8 arvamust).
Majandusinnovatsiooni ja kaasava ühiskonna teemad pälvisid tagasihoidlikuma, kuid siiski märgatava tähelepanu. Näiteks osalesid omavalitsused kohalike maksude seaduse muutmise (7 arvamust) ja rahvakultuuri andmete kogumise korra (5 arvamust) aruteludes.
Ajatelg näitab, et aasta esimese seitsme kuu jooksul oli osalus suurim mais, veebruaris ja juunis, kui arutati KOVide elu vahetult mõjutavaid teemasid. Veebruaris tõusid esile koolivaheaegade määruse muutmine (27 arvamust) ja õpilase tunnustamise tingimuste ja korra muutmine (22 arvamust). Mais kogunes enim tagasisidet nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekavale (31 arvamust). Juulis anti kõige rohkem sisendit alushariduse riikliku õppekava eelnõule (10 arvamust). Just nende eelnõude mõju omavalitsuste igapäevatööle oli kõige vahetum. Juulis langes aktiivsus aga 20 protsendi peale, mis näitab, et kuigi puhkus on puhkus, liigub seadusloome edasi ja meie hääl võib suvel nõrgeneda.
ELVLi tegevdirektor Veikko Luhalaid rõhutas, et seadusloomes ei tohiks kõlada ainult üksikud piirkonnad või teatud tüüpi omavalitsused. Tema sõnul on liit eelmisel aastal teinud palju selleks, et omavalitsustel oleks võimalikult lihtne ja mugav oma arvamust avaldada ka igapäevase töö kõrvalt.
„Oleme kasutusele võtnud ühtse digitaalse küsimustiku, mis võimaldab kiiresti ja selgelt oma seisukohti edastada. Kogutud tagasisidet kuvame nüüd reaalajas Power BI abil ning lisaks töötab liidus analüütik, kes teeb analüüse, et selgitada välja, millist mõju eelnõud tegelikult kohalikele omavalitsustele avaldavad,“ selgitas Luhalaid.
Tema sõnul on eesmärk anda liidul endast parim, et ükski omavalitsus ei jääks seadusloomest kõrvale. „Kui tahame, et seadused vastaksid kogu Eesti vajadustele, on oluline, et kaasa räägiks nii Lõuna- kui ka Ida-Eesti, nii väikeste küladega vallad kui ka suured linnad. Ükski hääl ei tohi jääda tagaplaanile ning meie ülesanne on hoolitseda, et selleks oleks olemas lihtsad ja toimivad tööriistad.“
Eesti Linnade ja Valdade Liit vahendab igal aastal omavalitsustele enam kui 200 eelnõu, mille kohta kogutakse seisukohti ja esitatakse koondatud tagasiside riigile. Ainuüksi 2025. aastal oli juuli lõpuks menetluses 113 eelnõud. Lisaks jõuavad üksikud eelnõud otse konkreetsetesse valdadesse või linnadesse, kuid suurem osa läbib liidu kaudu koordineeritud protsessi.
Viimati muudetud 29.08.2025
