Sügisõhtud Emajõe seltsis: Tartu Linnamuuseum alustab põneva teemaõhtute sarjaga
Tartu Linnamuuseumi pressiteade
/ Oktoobris ja novembris kutsub Tartu Linnamuuseum kõiki huvilisi avastama Emajõe kultuuri- ja loodusloo erinevaid tahke. Näituse „Tartu: jõe nägu“ raames toimuval neljal teemaõhtul toovad oma ala eksperdid kuulajateni sissevaateid jõe fenomeni – kirjandusest ja rahvapärimusest kuni kobraste ja jõe salapäraste helideni.
Sündmuste sari pakub võimalust mõelda kaasa Emajõe erilise rolli üle meie elukeskkonnas. Sarja jooksul jagavad oma teadmisi kirjandusteadlased Ene-Reet Soovik ja Elle-Mari Talivee, zooloog Nikolai Laanetu, folklorist Marju Kõivupuu ning fotograaf ja maastike helisalvestaja Andrus Kannel.
Kõik teemaõhtud algavad Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) kolmapäeviti kell 17 ning on huvilistele tasuta.
Ürituste sari algab sel kolmapäeval, 7. oktoobril, kell 17 rännakuga läbi kirjandusloo, kus tutvustatake põnevat valdkonda – sinihumanitaariat. Sinihumanitaaria uurib ja mõtestab inimkonna suhet veega. Vett ei vaadelda pelgalt loodusobjekti või keskkonnana, vaid nähakse mälu, identiteedi ja kultuurilise tähenduse kandjana. Tartu on jõeäärne linn – sügaval Emajõe veepinna all peitub rikas kultuurikiht lugudest ja mälestustest, mis seovad meid eelnevate põlvkondadega ning vormivad meie maailmatunnetust. Kirjandusteadlased Ene-Reet Soovik (Tartu Ülikool) ja Elle-Mari Talivee (Eesti Kirjanduse Teabekeskus) viivad kuulajad rännakule jõe äärde ja peale. Koos vaadeldakse jõe kirjanduslikke kajastusi aegade jooksul – alates akadeemilise Tartu traditsioonidest kuni agulirahva igapäevaelu ja jõeäärse elukeskkonna mõjutusteni. Vestlusõhtule järgneb kultuuriajakirja Methis (Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli väljaanne) sinihumanitaariale pühendatud numbri esitlus.
Järgnevad kohtumised oktoobris ja novembris:
14.10: Koprad ja Emajõgi
Zooloog ja koprauurija Nikolai Laanetu räägib sellest, kuidas aidati kobrastel pärast sajandipikkust pausi Eestisse naasta. Lisaks kuuleb värvikaid meenutusi Nikolai tudengipõlvest Kvissentali ühiselamus ning ansambli Rajacas aegadest.
28.10: Ei saa üle Emajõest ... Emajõgi rahvapärimuses
Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb Emajõega seotud muistenditest, nende kirjanduslikest mugandustest ja jõe tähtsusest ajas. Emajõgi on meie pärimuses üks populaarsemaid veekogusid, mida mainiti esmakordselt juba Henriku Liivimaa kroonikas (Mater Aquarum).
11.11: Milline on Emajõe hääl? Helirännak linnast metsikusse loodusesse
Maastiku helisalvestaja Andrus Kannel viib kuulajad põnevale helirännakule linnast metsikusse loodusesse, võrreldes jõe kõla Tartu südames ja puutumatul Alam-Pedjal. Arutleme looduse iseseisvast õigusest oma häälele.
Programmi toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus „Tartu: jõe nägu“ on linnamuuseumis avatud 31. detsembrini 2026.
Emajõe maastik.
Viimati muudetud 05.10.2026
