Tartu esitas riigi kultuuri- ja spordipreemiate kandidaadid
Tartu Linnavalitsuse pressiteade
/ Tartu esitas riigi spordi- ja kultuuripreemiate kandidaatideks Rein Kirsipuu, Alo Ritsingu ja Krista Aru.
Rein Kirsipuu esitati pikaajalise väljapaistva spordialase tegevuse eest Eesti Vabariigi spordi elutööpreemia kandidaadiks, dirigent Alo Ritsing pikaajalise ja silmapaistva tegevuse eest koorimuusika edendamisel ja arendamisel kultuuri elutööpreemia kandidaadiks ning Krista Aru Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ja ekspositsiooni visiooni ning kontseptsiooni väljatöötamise eest kultuuri aastapreemia kandidaadiks.
Tartu linna aukodanik Rein Kirsipuu on kõigi aegade tunnustatuim jalgrattatreener Eestis. 1970-ndatel ja 80-ndatel aastatel töötas ta Eesti koondvõistkonna peatreenerina, olles samal perioodil mitmetel võistlustel ka Nõukogude Liidu koondise treener. Rein Kirsipuu kuulsaim õpilane on olümpiavõitja ja maailmameister ning viiel järjestikusel aastal Eesti parimaks sportlaseks valitud Aavo Pikkuus. Säravate võitudega on enda nime maailma jalgrattaspordi ajalukku kirjutanud Riho Suun. Kui paljudest Tartus oma sportlaseteed alustanud noortest on Rein Kirsipuu Eesti meistrid vorminud, seda on isegi raske kokku lugeda. Jalgrattaspordile täielikult pühendunud inimesena tõi Rein Kirsipuu lemmikala juurde ka oma mõlemad pojad – 1980-ndatel aastatel Rahvusvahelise klassi meistersportlase nimetuse teeninud Toomase ja maailma elukutseliste ratturite hulgas kiireima finišeerijana tuntud Jaani.
Rein Kirsipuu korrektsust ja asjatundlikke nõuandeid on jalgrattaspordi ringkondades hinnatud ka pärast tema aktiivsest treeneritööst loobumist ning teda on korduvalt valitud Eesti Jalgratturite Liidu juhatuse liikmeks.
Tema eestvedamisel ja toetusel on Tartusse rajatud Eesti esimene BMX rada, mis vastab rahvusvahelistele nõuetele ning mida aktiivselt kasutavad noored kogu Eestist. Parimad on osalenud juba tiitlivõistlustel ning on saavutanud seal märkimisväärseid kohti. Rein Kirsipuu on jalgrattaspordis tänaseni üks arvamusliider ja nõuandja, nii sportlastele, entusiastidele, ürituste korraldajatele, kui ka ala eestvedajatele.
Tartu linna aukodanik, koorijuht, helilooja, muusikapedagoog ning meestelaulu edendaja Alo Ritsing on teinud väga suurt tööd koorimuusika edendamisel ning kõrgel järjel hoidmise. 2016. aastal tähistas Alo Risting 80ndat sünnipäeva ning sai mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi. Tema teeneteks on eelkõige koorilaulu traditsiooni ning meestelaulu silmapaistev ja pikaajaline arendamine, Lõuna-Eesti meestelaulu päevade traditsiooni algatamine ning muusikaõpetajate ettevalmistamine Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Koorilauljate poolt armastatud ning jätkuvalt ka üldlaulupidude repertuaaris on tema helilooming kooridele. Koorijuhina alustas Alo Ritsing tegevust 1963. aastal, juhatades Tartu Akadeemilist Meeskoori, mille peadirigendiks ta sai 1974. aastal. 1972. aastast on ta juhatanud Eesti Metsameeste meeskoori Forestalia, 1990. aastast Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu Meeskoori. Alo Ritsingu poolt juhatatavad koorid on edukalt osalenud nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel, korraldanud kontsertreise.
Üldlaulupidude juhipulti tõusis Alo Ritsing esmakordselt 1985. aastal Tallinnas. Ta on olnud kunstiline juht Tartu laulupidudel, üliõpilaslaulupidudel Gaudeamus, maakondlikel laulupidudel, vabariiklikel meeskooride laulupäevadel. Alo Ritsingu loomingusse kuulub umbes 400 koorilaulu, neist mitmed on võitnud auhindu loomingukonkurssidel ning olnud laulupidude kavas.
Krista Aru on üheks väga oluliseks kui mitte kõige olulisemaks persooniks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone sünniloos. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ja ekspositsiooni avamine on oluline sündmus nii Tartu kui ka kogu Eesti jaoks. Krista Aru pikaajaline ja pühendunud töö, avatud suhtlemine ja avar visioon rahvusmuuseumi arendamiseks aitasid veenda nii laiemaid hulki kui ka riigijuhte lõplikult muuseumi hoone ehitamise vajalikkuses ning tagasid uue hoone ja ekspositsiooni realiseerumise tänasel kujul 2016. aastal.
Eesti Rahva Muuseumi uus hoone valmis 2006. aastal valitud võidutöö järgi „Memory Field“, mis tekitas ühiskonnas palju vastukaja, nii positiivset kui ka negatiivset. Krista Aru on ise öelnud: „XXI sajandi ERM pole enam see, mis oli ERM aastal 1909: kaasaegne ERM on harali elusid ühendav keskkoht, teede algus- ja lõppjaam, turvaline ja kodune. ERMi tähtsus rahva vaimu- ja mõtteilmale on endiselt suur: see on üks elu pidepunkte.“
Lisainfo: kultuuriosakonna juhataja Marleen Viidul, tel 736 1351, 5271723.
Viimati muudetud 10.01.2017
