Tartu Raefondi värsked stipendiaadid käsitlesid Tartu linna kestlikke arenguid
Tartu Linnavalitsuse pressiteade
/ Tartu Raefond andis välja kuus 1500-eurost stipendiumit Tartu Ülikooli bakalaureuse üliõpilastele silmapaistvate uurimustöö või essee eest, mis käsitleb Tartu linna väljakutseid ja/või linnaga seotud arenguid ÜRO kestliku arengu eesmärkide võtmes.
Avaldusi hindas viieliikmeline komisjon, kuhu Tartu linnapea esitas kolm liiget - Raimond Tamme, Reno Laidre ja Lemmit Kaplinski ning Tartu Ülikooli rektor kaks liiget - Katrin Pajuste-Kuule ja Martin Aleksander Noorkõivu.
Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse ekspert ja nõukogu liikme Martin Aleksander Noorkõivu sõnul on palju tudengeid, kes võtavad kestlikkuse teemat tõsiselt ning on lisaks stipendiumikonkursile tegelenud igapäevaselt sellega, et ümbritsevat kestlikumaks teha ning laiemalt maailmas toimuvaga suhestuda. „Kuigi täna võib jätkuvalt paljudele tunduda, et kestlikkus on kauge tuleviku teema, on nende noorte elud juba tihedalt põimunud mitte ainult lahendustega, vaid ka juba mitmete varem lahendamata probleemide tagajärgedega. On inspireeriv, et heitumuse asemel võetakse hoopis vastutust.“ Lisaks rõõmustas Noorkõivu TÜ nõukogu liikme ja elupõlise tartlasena, et paljud noored hoolivad Tartu käekäigust, panustavad siia oma õpingute jooksul ning plaanivad ka tulevikus seda jätkata.
Kuus silmapaistvat Tartu Raefondi stipendiumi saajat aastal 2024 on:
Talis Hillar Aulik: „Minu essee põhiliseks teemaks on Annelinn, Tartu kõige suurem linnaosa ning selle planeerimise tagajärjed tänapäevases Tartus. Mida saab õppida nõukogudeaegsetest rajoonidest, mida peaks unustama. Ka nõukogudeaegsel minevikul on oma väärtus.“
Riin Selart: „Minu essee rääkis Tartu linna ühistranspordist ning ÜRO 11. säästliku arengu eesmärgist. Täpsemalt käsitlesin seda, kas ja kuidas saaks Tartu linnas implementeerida BRT-transpordisüsteemi.“
Annabel Pops: „Stipendiumile esitatud essee käsitles Euroopa rohelise kokkuleppe meediakajastust Eestis. Täpsemalt, milline on olnud meediadiskursuse euroopastumise muster, roheleppe kuvand ning millised trendid tulevad veel debatist nelja aasta jooksul esile. Töö fookus on kliimapoliitika teemakäsitlusel, mis seostub tugevalt 13. säästva arengu eesmärgi ehk kliimameetmetega, mille ala-eesmärkide hulgas on toodud välja nii kliimapoliitiliste meetmete tähtsus riiklikul tasandil, lisaks ka kliimamuutuste teadlikkuse tõstmine.“
Jürgen Öövel: „Essee teemaks on Annelinn, Tartu kõige rahvarohkem linnaosa ning selle planeerimisajaloo seosed tänapäevase Tartuga. Mida saab õppida nõukogudeaegsetest rajoonidest, mida peaks unustama, ning mis väljakutsed ootavad piirkonda ees.“
Marten Aun: „Minu essee kujutas endast kerget kriitikat Tartu rattastrateegiale ning soovitustele, kuidas seda parandada. Tegemist oli võrdlemisi sissejuhatava esseega ning kindlasti sooviksin selle põhjalikumalt ette võtta, et sellest ka päriselt mingit kasu oleks.“
Adeele Rei: „Minu essee rääkis sammudest, mida Tartu linn on ette võtnud oma koduta elanike abistamiseks ning mis päädisid olukorraga, kus 2021. aasta rahvaloenduse andmetel polnud Tartu linnas enam ühtegi eluasemeta inimest.“
2015. aastal võeti ÜRO tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Maailma riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud deklaratsioon sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki.
Viimati muudetud 16.05.2024
