Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-17°
-17°

Tartu Ülikooli loodusteadlased on maailmas endiselt mõjukad

Tartu Ülikooli pressiteade

24. november 2021 / Teabeettevõtte Clarivate Analyticsi äsja avaldatud maailma enim viidatud teadlaste ülevaates on viis Tartu Ülikooli loodusteadlast. Kokku pääses 6602 mõjukast teadlasest koosnevasse edetabelisse seitse Eesti teadusasutustega seotud teadlast.

Tartu Ülikoolist edetabelisse jõudnud teadlased tegutsevad kõik ökoloogia ja maateaduste instituudis. Need on elurikkuse informaatika kaasprofessor Kessy Abarenkov, molekulaarse ökoloogia kaasprofessor Mohammad Bahram, mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo, taimeökoloogia professor Martin Zobel ning esimest korda ka külalisprofessor Frank Witlox inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetoolist. Peale Tartu Ülikooli teadlaste jõudsid Eestist nimekirja Eesti Maaülikooli teadlane ja akadeemik Ülo Niinemets ning Tallinna Tehnikaülikooli turunduse valdkonna kaasatud professor Linda Hollebeek.

"Teadusartikli viidatavus on oluline mõõdik, mis näitab teadlase töö rahvusvahelist mõjukust. Mida rohkem on teised teadlased mõnele artiklile viidanud, seda laiemat mõju on konkreetne teadustöö uute teadmiste edasiarendamisele avaldanud," selgitas TÜ teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk.

Maailma ühel suurimal teadusandmebaasil Web of Science põhinevasse Clarivate Analyticsi 2021. aasta ülevaatesse pääses viimase üheteistkümne aasta (2010–2020) 6602 mõjukamat teadlast. Ülevaate koostajad võtavad aluseks Web of Science’i analüüsitööriista Essential Science Indicator (ESI) andmed, kuhu koondub 1% maailma enimviidatud publikatsioonidest. Teadlaste publikatsioonid on ESI-s jaotatud 21 valdkonda.

Ülevaate jaoks ei analüüsitud siiski kõiki enim viidatud publikatsioonide hulka jõudnud artikleid. "Arvesse läksid ainult need, mille autorid ei esindanud rohkem kui 30 institutsiooni. Sellise piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus rahvusvaheliste kontsernide (nt CERN) ühispublikatsioonid, mille autorite arv võib ulatuda sadadesse, ajaks üldise pildi tasakaalust välja," selgitas Lauk. Ülevaate koostamiseks kontrolliti ESI andmeid ja puhastatud andmete põhjal määrati valdkondlikuks lävendiks kogu valdkonna teadlaste arvu ruutjuur. Seejärel järjestati kõik teadlased viidatavuse põhjal ja ülevaatesse pääsesid need, kes ületasid lävendi.

Võrreldes möödunud aastaga on ülevaates kolm Tartu Ülikooli teadlast vähem. Laugu sõnul peituvad siingi põhjused statistikas. "Võib näiteks olla, et teadlaste viidatavuselt edukas aasta on jäänud analüüsist välja ja uued publikatsioonid pole jõudnud piisavalt viiteid koguda. Või on valdkondlikud lävendid mingil põhjusel tõusnud ja nende ületamine on muutunud keerulisemaks. Selliste ülevaadete ja näitajate puhul on kõikumised täiesti tavalised," märkis Lauk. 2019. aastal jõudis ülevaatesse sama metoodika aluse seitse ja 2020. aastal kaheksa Tartu Ülikooli teadlast.

Oluline silmas pidada, et andmebaas hõlmab ainult loodus- ja sotsiaalteadusi. "Siin ei võeta kahjuks arvesse humanitaarteadusi, mille viitamistavad on erinevad. Mõjukate teadlaste ja publikatsioonide tuvastamine on seal keerulisem," ütles Lauk.

Mitme naaberriigi võrdluses võime Laugu sõnul Eesti teaduse kõrge taseme üle jätkuvalt uhkust tunda. Nii on Leedust jõudnud ülevaatesse kaks teadlast, Venemaalt ja Poolast kuus. Meist ettepoole jääb aga Soome, kelle teadlasi on kaks aasta järjest olnud nimekirjas 20.

Tutvu Clarivate Analyticsi edetabeliga.

Lisateave: Kalmer Lauk, Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevuse analüütik, 737 6532, kalmer.lauk@ut.ee

Viimati muudetud 24.11.2021