Tartus tähistatakse Ungari 1956. aasta revolutsiooni 70. aastapäeva
Liszti Instituudi pressiteade
/ Pühapäeval, 25. oktoobril tähistatakse Tartus Ungari 1956. aasta revolutsiooni ja vabadusvõitluse 70. aastapäeva pärgade paneku ja kontserdiga „Revolutsiooniline jazz“. Sündmusi korraldavad Ungari Suursaatkond ja Tallinna Ungari Kultuuri Keskus.
Pärgade panek algab 25. oktoobril kell 12 Raadi kalmistul, kogunetakse Maxima parklas. Seejärel asetatakse pärjad Rahumäe kalmistul. Vanemuise kontserdimajas algab kell 17 kontsert „Revolutsiooniline jazz“.
Ungari revolutsioon haaras 1956. aastal kogu maailma tähelepanu. Teadmine sellest jõudis ka Eestisse, kus leidus julgeid, kes ungarlastele toetust avaldasid. Eeloleval nädalavahetusel meenutatakse 70 aasta taguseid sündmusi, austatakse kangelasi ning tähistatakse ungarlaste ja eestlaste vaprust kontsertidega Tallinnas ja Tartus.
Kontserdil esineb ansambel Guitar Madness koosseisus István Gyárfás (kitarr), Attila Rieger (kitarr), Gábor Szalay (kitarr), Márton Soós (kontrabass) ja Balázs Cseh (trummid).
Mõlemal kontserdipaigal esitab Guitar Madness albumit „Hommage á Gábor Szabó“, millega avaldab ansambel austust kõigi aegade kuulsaimale Ungari jazzmuusikule Gábor Szabóle, kes oli sunnitud pärast Ungari revolutsiooni sündmusi 1956. aastal kodumaalt lahkuma. Muusikavalik koosneb ansambli teostest, mille pealkirjad ja meeleolu viitavad maailmakuulsa kitarrilegendi elukäigule: sama aasta novembris raadiojaamas Ameerika Hääl mängitud lugudele, tema edu tipphetkedele, kodumaale naasmisele ja seejärel traagiliselt varajasele surmale.
Budapesti Ameerika saatkonna töötaja Ernest Nagy salvestas 1956. aasta suvel stuudios mitme Ungari jazzmuusiku loomingut. Salvestised toimetati hiljem Ameerika Ühendriikidesse raadiojaama Ameerika Hääl saatejuhile Willis Conoverile.
Ungaris puhkes 23. oktoobril 1956 kommunistliku riigikorra vastu revolutsioon, mille nõukogude väed lõpuks verre uputasid. Kuu aega hiljem, 23. novembril, mängis Conover Ameerika Hääle raadiosaates temani jõudnud helisalvestusi. Neid kommenteerisid tolleaegsed jazzi suurkujud Quincy Jones, Gerry Mulligan, Tony Scott, J.J. Johnson ja Billy Taylor, teadmata, kas salvestustel kuuldavatest muusikutest on veel keegi ka elus.
Ungari revolutsioon leidis vastukaja ka Eestis. Luuletaja Enn Uibo kirjutas võimsa sõnumiga luuletuse, mille pühendas Ungari noortele, kes kodumaa kaitsel revolutsioonis oma elu ohverdasid. Nõukogude võimuasutused pidasid ta selle peale kinni ja saatsid vangilaagrisse, kus ta lahkus meie seast 1965. aastal, olles 53-aastane. Tallinna Liszti Instituudi algatusel avati talle 2025. aasta sügisel Ungaris, Tartu sõpruslinnas Veszprémis mälestustahvel.
Uudis Ungari revolutsioonist käivitas ka noored. Tartu koolinoorte vastupanuorganisatsioon Eesti Noorte Malev toetas Ungari vabadusvõitlust lendlehtede jagamisega. Maleva liikmed olid kooliõpilased Jaan Isotamm, Enn Tarto, Voldemar Kohv, Jüri Rebane, Lembit Soosaar, Tõnis Raudsepp, Jüri Lõhmus ja Enn Kaupo Laanearu. Tartu linnavalitsus paigaldas 2023. aastal Toomemäele noorteorganisatsiooni mälestuseks pingi.
Enn Tarto lesk Piret Tarto meenutab, et Ungari ülestõus ja selle toetamine tähendas Tartu koolipoiste salaorganisatsiooni Eesti Noorte Malev liikmete ja nende vabadusvõitluse avalikuks tulemist. „Kui kogenud tšekistid küsisid arreteeritud koolinoortelt lendlehtedele viidates, et mis vennad need ungarlased teile on, vastasid poisid vapralt, et igatahes rohkem vennad kui teiesugused! Kui see oleks minu teha, pühendaksin need kontserdid eestlaste ja ungarlaste ühtekuuluvusele ja kokkuhoidmisele,“ ütleb Tarto.
Tallinna Liszti Instituudi juhataja ja ajaloolane János Tischler sõnab, et tema jaoks oli Ungari ülestõusus ime see, et ungarlaste valdav enamus nõudis vabadust rahumeelselt, et juhtida ise oma saatust. Kui võim kasutas vägivalda, paludes isegi välisvägede sekkumist, astus rahvas sellele vastu. Sellega võideti mitte ainult vaba maailma imetlus, vaid ka diktatuuri all elavate rahvaste, sealhulgas eestlaste solidaarsus. „Muu hulgas tänu sellele võitsid Kesk-Euroopa ja Balti riigid 1990. aastate alguses tagasi oma iseseisvuse,“ märgib Tischler.
Aastapäeva tähistatakse ka Tallinnas reedel, 23. oktoobril. Metsakalmistul algab pärgade panek kell 12 ning Vabamus kontsert kell 18.
Viimati muudetud 21.10.2026
