Tartut kutsuti ühinema „Mitmekultuuriliste linnade‟ perega
/ 23. mail tutvustati Tartus Euroopa Nõukogu lõimumisprogrammi, millega on liitunud juba 135 linna üle maailma.
Euroopa Nõukogu lõimumiskava pakub programmiga liitunud kohalikele omavalitsustele võrdlevaid uuringuid ja tuge lõimumispoliitika arendamiseks ning avab neile hiiglasliku andmebaasi praktiliste näpunäidetega, kuidas kogukonnaüritustesse kaasata erineva taustaga linnaelanikke.
Programmiga ühinenud Poola linna Lublini sotsiaalse osaluse spetsialist Anna Szadkowska tõi Tartu linnaraamatukogus toimunud seminaril välja, et nende linnaametnikud on saanud sealt väga häid ideid populaarsete lõimumisürituste korraldamiseks, kuhu varem oli raske osalejaid leida.
„Meile on olnud väga kasulikud ka õppereisid teiste liikmesriikide linnadesse ja kohtumised sealsete ekspertidega,‟ rääkis Szadkowska. Ta lisas, et „samuti on väga hea silma peal hoida programmi integratsioonimõõdikul, kust saame jälgida meie linna lõimumispoliitikate arengut ja vaadata, millele tuleks rohkem rõhku panna.‟
Euroopa Nõukogu ekspert Phil Wood rääkis, et säärased kultuuridevahelised kohtumised aitavad linnade arengule palju kaasa, sest aitavad luua uusi loomingulisi initsiatiive. „Kogukondades, kus elab väga erineva taustaga inimesi, on väga suur potentsiaal kasutada neid innovatsiooni ja arengu ressursina. Sellised üritused aitavad ära hoida ka kogukondade vaheliste pingete tekkimist,‟ kõneles Wood.
ÜRO Pagulasameti Põhja-Euroopa piirkonna koordinaator Marcel Colun lisas, et „see initsiatiiv tuleneb vajadusest integreerida erinevaid kogukondi linnaellu, nii et kõik saavad oma potentsiaali realiseerida, sealhulgas ka pagulased. „Mitmekultuuriliste linnade‟ programm pakub selleks vajalikku ekspertiisi.‟
Seminaril integratsiooniteemalist vestlusringi juhtinud Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige Kristjan Kaldur tõdes, et ehkki riiklikul tasemel on Eestis välismaalaste lõimimise strateegiad küll olemas, pole kahjuks veel kõikjal kinnistunud arusaam sellest, et integratsioon toimub reaalselt kohalikul tasandil.
Seminaril osalenud Tartu linnavolinik ja Arengukoostöö Ümarlaua juhataja Gea Kangilaski tõi näiteks, et Tartu on küll multikultuuriline linn, aga eri päritolu lapsed käivad ikkagi erinevates lasteaedades ja koolides ning elavad eri piirkondades. „Kuna Tartus muust rahvusest elanike arv kasvab, tuleks üha enam mõelda sellele, kuidas omavahel paremini lõimida erineva taustaga elanikke ja tagada neile kõigi vajalike teenuste kättesaadavus,‟ leidis Kangilaski.
Tartus kaks ja pool aastat tegutsenud Tartu Rahvusvaheline Maja on lühikese ajaga oma lõimumistegevustesse kaasanud lausa 8000 inimest - nii kohalikke kui ka välismaalasi. Septembrist alates on nad andnud ligi 300 huvilisele praktilist abi linnaellu sisseelamisel, korraldades igal teisipäeval infotunde, kus välismaalased saavad infot perearsti, korteri ja töö leidmise kohta. Rahvusvahelise maja vabatahtlik Dan Prits rääkis seminaril, et „lisaks korraldame ka keeletunde ja palju hobidega seotud tegevusi, näiteks nagu jalgpallimatše ja kokandustunde.‟
„Mitmekultuuriliste linnade‟ seminari korraldasid Euroopa Nõukogu ja ÜRO Pagulasamet koostöös Tartu linna ja Tartu Rahvusvahelise Majaga.
Programmiga saab lähemalt tutvuda koduleheküljel https://www.coe.int/en/web/interculturalcities/
Viimati muudetud 10.06.2019
