Ilmatsalu piirkonna üldplaneering

Tartu Linnavolikogu võttis 18. juuni 2026 otsusega nr 52 vastu ja suunas avalikule väljapanekule Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu.

Planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu külas, hõlmates Angervaksa, Raudla, Katsetiikide, Kalatiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi katastriüksusi. Planeeringuala suurus on ligi 200 hektarit.

Ilmatsalu üldplaneeringu alusdokument on Tartu linna üldplaneering 2040+. Planeeringu kaardirakendus kajastab planeeringuala uut ruumilist lahendust, selle elluviimiseks vajalikke üldisi maakasutus- ja ehitustingimusi jm üldplaneeringu ülesannetega seonduvaid andmekihte. Planeeringu seletuskiri täpsustab, millised muutused sellega Tartu linna üldplaneeringus kaasnevad ja selgitab muudatuste sisu. Linna üldplaneeringu kaardikihte ja seletuskirja peatükke, mille muutmiseks puudub vajadus, ei käsitleta, ning need kehtivad muutmata kujul ka Ilmatsalu piirkonnas üldplaneeringu alal. Muudatusi selgitav seletuskiri on kättesaadav kaardirakenduses. Muudatused viiakse kehtivasse üldplaneeringusse sisse kehtestamise ajaks.

Üldplaneeringu põhilahendus on koostatud ja avalikustatakse digiraamatuna. Planeeringu digiraamat on interaktiivne rakendus, mille abil on kõik kaardikihid ja planeeringu seletav tekstiosa elektroonsel kujul komplektselt ja mugavalt kasutatavad, võimaldades erinevate valdkondade koosmõju tervikuna hinnata. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega paberkujul on võimalik tutvuda infokeskuses raekojas, digitaalsete materjalidega Tartu linna veebilehel.

Tutvu Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu põhilahendusega

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 10. juulist 17. augustini 2026.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärk on kaasata avalikkust planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide huvitatud või puudutatud isikute seisukohad planeeringulahenduse osas ning tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

Planeering avalikustatakse veebirakendusena, mille abil on kõik kaardikihid, seletuskiri ning keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne elektroonsel kujul kättesaadavad.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega on võimalik tutvuda Tartu infokeskuses raekojas ja digitaalsete materjalidega Tartu linna veebilehel.

NB! Kõik materjalid on kättesaadavad hiljemalt alates avaliku väljapaneku alguse päevast.

Arvamusi on võimalik esitada

• veebikeskkonnas

• e-postiga aadressile [email protected]

• posti teel (Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakond, Küüni 3, Tartu)

Planeeringu tutvustamiseks korraldab linnavalitsus avaliku arutelu. Avalik arutelu toimub 10. augustil kell 18 Ilmatsalu kooli saalis.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga luuakse võimalused Ilmatsalu alevikku elanike lisandumiseks. Planeering loob paremad eeldused teenuste ligi meelitamiseks ja ühistranspordi paremaks toimimiseks suurema tarbijaskonna tõttu. Teenuste lisandumisel piirkonda tõuseb elukvaliteet, samuti väheneb autoga sundsõitude tegemise vajadus linna ja aleviku vahel.

Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse kasutusest väljas olev tehismaastik ning rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab Ilmatsalu küla, Ilmatsalu aleviku ja Tüki külaga loogilise terviku. Luuakse esteetilisem keskkond aleviku elanikele. Planeeringu rakendumisel antakse maakasutusele uus funktsioon, mis vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu ning tagab Tartu linna ääreala kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana.

Veekogud on Ilmatsalu maastiku oluliseks elemendiks. Endiste kalakasvatustiikide asemele tehisjärve rajamine/tiikide rekonstrueerimine tõstab ala maastikulist väärtust ja seob selle ümbritseva looduskeskkonnaga.

Uute puhkevõimaluste (golfiväljak, veeliikluse tagamine Ilmatsalu jõel) loomine võimaldab paremini kasutada Ilmatsalu-Kärevere linnutee matkarada, linnuvaatlustorni, matkaraja äärsete puhke- ja lõkkekohtade ja Ilmatsalu jõe puhkepotentsiaali ja toetab piirkonna arengut.

Uued teenused tõstavad piirkonna atraktiivsust. Näiteks on Ilmatsallu kavandatava golfikesuse asukoht Tartu linna elanikele paremini kättesaadav, kui praegu Tartu linnale lähim golfikeskus 55 km kaugusel Otepääl.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga (Ilmatsalu ÜP) nähakse ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala muutmine ning Ilmatsalu aleviku laiendamine kavandatava elamu maa-ala, sellega piirnevate tehisveekogude, lähialale jäävate rohealade ning Ilmatsalu jõest põhja poole jääva puhke- spordi ja kultuurirajatiste maa-ala ulatuses. Ilmatsalu ÜP lahendus oleks vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, kus on ette nähtud tootmismaa juhtotstarve eesmärgiga kavandada ulatuslik päikeseenergial põhinev taastuvenergeetika rajatiste kompleks (päikesepark). Seetõttu tehakse planeeringuga ettepanek tootmismaa juhtotstarbe muutmiseks kehtivas ÜP-s.

Ilmatsalu ÜP-ga kavandatakse kompaktse asustuse arenguala ja asustusüksuse Ilmatsalu aleviku tiheasustusala laiendamist planeeringuala poolitavast Ilmatsalu jõest põhja poole kavandatava golfiala ja elamupiirkonna ulatuses. Ilmatsalu aleviku laiendamine on põhjendatud maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna arendamiseks ja endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamiseks.

Planeeringualale kavandatakse rajada kaks tehisjärve. Suurema tehisjärve äärde on kavandatud supelrand. Veekogude ümber planeeritakse arhitektuuriüksustele ILM 11 ja ILM 13 grupiti elamumaad. Lubatud on nii ridaelamute, üksikelamute kui paariselamute ehitamine. Arvestuslikult on üksustesse võimalik ehitada ca 100 üksik- või kaksikelamut ja kuni 19 ridaelamut. Kruntidele Tellise tee 4 ja Tellise tee 6 on lubatud kuni 6 korteriga korterelamute ehitamine. Tellise tee 7 kinnistule, planeeritakse tootmismaa juhtotstarbega ala. Kinnistul tuleb säilitada ja restaureerida tellisetehase korsten kui väärtuslik ehituspärandi objekt.

Elamutele kavandatud arhitektuuriüksustel tuleb maa-alade planeerimisel ja projekteerimisel kujundada tänavalõikude kaupa ühtne ruumiline arhitektuurne keskkond.

Tehisjärve ümber planeeritud väikeelamugruppide vahele on kavandatud avalikult kasutatavad rohealad, mis võimaldavad vaba juurdepääsu tehisjärvele. Rohealad on planeeritud ka Ilmatsalu jõe kallastele ning Järve tee äärde väiksema tehisjärve juurde. Ilmatsalu jõe lõunakaldale ette nähtud roheala tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise.

Elamupiirkonda ümbritsevana ja kohati läbivana on planeeritud tänavad. Samuti on tee kavandatud planeeringuala lõunaossa sadamale ja golfikeskusele juurdepääsuks. Linnutee matkaraja algusesse kavandatakse parkla matkaraja külastajatele, bussipeatus ja liikuvuskeskus.
Ilmatsalu jõe äärde Sulaoja suudmega piirnevale alale kavandatakse väikesadam. Sadamas peab Linnutee matkaraja koridor olema varustatud jalgväravatega ning ööpäevaringselt avatud, samuti peab olema tagatud matkarada ja sellel paiknevate lõkkekohtade teenindamiseks vajaliku transpordi läbipääs.

Tellise tee 2 ja Spordimäe kinnistutele kavandatakse puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala ning Golfi kinnistule golfiküla – golfiväljakud koos golfikeskusega.

Arhitektuuriüksuse ILM13 ehitustingimuste kohaselt on Tellise tee 2 krundile võimalik ehitada lasteaed vms ühiskondlik hoone.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga 2040+ nähakse ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala muutmine ning Ilmatsalu aleviku laiendamine kavandatava väikeelamu maa-ala, sellega piirnevate tehisveekogude, lähialale jäävate rohealade ning Ilmatsalu jõest põhja poole jääva puhke- spordi ja kultuurirajatiste maa-ala ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tehakse ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks

Ilmatsalu jõe koridor soovitakse väärtuslikust maastikust välja arvata. Arvestades, et kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikule maastikule, peab linn võimalikuks teha ettepaneku väärtusliku maastiku piiride korrigeerimiseks. Planeeringualaga piirnev väärtuslik maastik säilib, selle kaitsetingimusi ei muudeta, seega tegemist ei ole maakonnaplaneeringu sisulise muutmisega.

KSH järeldused

• Üldplaneeringu elluviimine kasutuseta kalakasvanduse alal toetab Ilmatsalu piirkonna ja Tartu linna arengut. Piirkonnast kujuneb läheduses paikneva Ilmatsalu aleviku ja küla tiheasutusalaga (asumiga) sobiv ja sidus asustus.
• Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse endise tootmisala kasutuseta tehismaastik. Ilmatsalu alevikuga piirnevale alale rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, seega muudetakse praegust maakasutust ning ala funktsionaalsust. Üldplaneeringus kavandatu elluviimisel mitmekesistuvad Tartu linna ja lähipiirkonna elanike vaba aja veetmise võimalused. Golfikeskus ja väikesadam täidavad Tartu linnaäärse puhkeala eesmärki, kuhu on kesklinnast lihtne ja kiire jõuda. Planeeringu elluviimine vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagab Tartu linna ääreala kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana ning piirkonna elujõulisena hoidmise.
• Uute puhkevõimaluste (golfiväljak, veeliikluse tagamine Ilmatsalu jõel) loomine võimaldab paremini kasutada Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkaraja, matkaraja äärsete puhke- ja lõkkekohtade ja Ilmatsalu jõe puhkepotentsiaali ning toetab piirkonna arengut
• Planeeringuga korrastatakse vaated hooldatud ja seega esteetiliselt vaadeldavale alale.
• Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei tähenda asustuse arengu eelistamine tiheasumite alal ehituskeeldu mujal, küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ning pidamine on kulukas. Üldplaneeringuga ei kavandata põllu- ega metsamaade kruntimist, samuti ei moodustata ruumiliselt isoleeritud pisiasumeid.
• Planeeringulahendus tagab maakondliku tasandi rohevõrgustiku Rahinge tugiala põhieesmärgi, säilitades rohevõrgustiku sidususe ja loomade takistusteta liikumise. Angervaksa kinnistul metsa osakaal väheneb, kuid ala ei piirata ning tagatakse loomade vaba liikumine. Rohelise koridori peamine funktsioon, mis on seotud puhke-eesmärgil inimeste vaba liikumise tagamisega, säilitatakse, kuna üldplaneeringuga on ette nähtud Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkaraja uude asukohta rajamine (sõiduteest eraldi). Planeeringulahendus ei oma olulist mõju loomade liikumisele Laugesoo ja Ilmatsalu paisjärve ümbritsevate maa-alade vahel piki Ilmatsalu jõe kallast, kuna võib eeldada, et loomad on aktiivsemad öisel ajal, mil inimhäiringud on minimaalsed ning otseseid füüsilisi barjääre/takistusi liikumisele ei seata.
• Tööde läbiviimisel ilmneb mõju pinnaveele juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid ning ega valita tööde läbiviimiseks sobivat aega. Golfikeskuse rajamisest ja ala kasutusest tingitud väetamise- ja taimekaitsevahendite kasutamise vajadus mõjutab eeldatavalt pinnaveekogude seisundit juhul, kui selleks ei rakendata leevendusmeetmeid (õigesti doseeritud kogused, looduslikud taimekaitse vahendid, veekogudele liiga lähedal kemikaalide kasutamine). Projekteerimisel on ka olulise tähtsusega niisutussüsteemi lahendamine selliselt, et oleks tagatud veekogude veekvaliteedi säilimine, tungivalt soovitatav on kavandada integreeritud drenaaži- ja niisutussüsteemi, kus üleliigne vesi kogutakse drenaaži abil kokku vastavatesse reservuaaridesse või veekogudesse (tiikidesse) ja korduvkasutatakse niisutamise vajaduse tekkimisel.
• Sulaoja ja Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndite vähendamine detailplaneeringu joonisel näidatud ulatuses ei mõjuta oluliselt leevendusmeetmete järgimisel Ilmatsalu jõe ja Sulaoja, mis on ühtlasi Rahinge maaparandusehitiste eesvoolud, kaldaaladel olemasolevate looduskoosluste seisundit, ei too kaasa inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju, samuti ei piirata ega takistata inimeste liikumist veekogude ääres.
• Üldplaneeringu ega detailplaneeringu koostamise staadiumis ei ole tingimata radooniuuringu läbiviimine vajalik, kuna see ei mõjuta planeeringute lõpptulemust. Hoonete projekteerijale peaks jääma võimalus otsustada, mil viisil ta garanteerib, et projekti kohaselt ehitatud hoone hilisema kasutuse käigus siseõhu radoonisisaldusele kehtestatud nõuetele vastab. On võimalik juba ennetavalt lähtuda eeldatavast halvemast pinnase radooniriski klassist või teostada pinnaseõhus leviva radoonisisalduse uuring, kui see projekteerija hinnangul lisab kindlust vajaliku lõpptulemuse saavutamise osas.
• Planeeringu alale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku ega kaitstavaid looduse üksikobjekte.
• Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne tagajärgi, mis mõjutaksid planeeringualaga piirneva Kärevere looduskaitseala ja lähedusse (ligikaudu 1,5 – 2,0 km kaugusele) jääva Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist.
• Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Kärevere linnu- ja loodusalale ning Alam-Pedja linnu- ja loodusalale on negatiivne mõju välistatud. Kavandatava arenduse elluviimine ei avalda mõju Kärevere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate lindude elupaigale, kuna tegevused viiakse ellu väljaspool liikide elupaika (väljaspool Kärevere linnuala), seega otsesed ehitustegevuse mõjud puuduvad. Planeeringu elluviimine ei muuda olemasolevaid keskkonnatingimusi Kärevere linnualal. Metsa ja planeeringuala vahele jääv kraav jääb looduslikku seisu, elanikele ülepääsu Kärevere looduskaitsealale sattumiseks ei rajata ja selleks eeldusi ei looda. Planeeringu elluviimisega ei kaasne selliseid tagajärgi, mis võiks linnuala kaitse-eesmärgiks olevate lindude elutingimusi linnualal, samuti loodusala kaitse-eesmärgiks olevates elupaikades muuta. Lähedal asuvad Kärevere ja Emajõe luhad pakuvad lindudele piisavalt mitmekesiseid toitumisvõimalusi. Kuna alal ei ole moodustatud kaitseala ja sinnani ei ulatu Natura 2000 loodus- ja linnuala, siis maaomanikku ei saa kohustada vabaveelisi tiike säilitama ega lindudele toidulauda tagama kalade kasvatamise või kalade kasvamiseks sobivate eelduste loomise näol. Samas on oluline välja tuua, et tehisjärve kavandatakse saar ning KSH aruandes on toodud mitmeid meetmeid lindude elupaiganõudlust arvestavate tingimuste loomiseks.
• Lihtsasti kättesaadava toidubaasina kasutatavad endised kalakasvatustiigid olid aktiivse inimtegevuse puudumisel paljude linnuliikide peatus- ja toitumispaigaks. Seoses elamupiirkonna rajamisega võivad esialgu kaasneda muutused ala varem harjumuspäraselt kasutava linnustiku arvukuses ja liigilises koosseisus. Endisi kalatiike (nende asukohti) elu- ja toitumiskohana kasutavatele lindudele pakub rajatav tehisjärv ja saar eeldatavalt soodsaid elupaiku (toitumis-, varje- ja pesitsusvõimalusi). Liikidele soodsaid elupaiku pakub ka rajatava golfiala tiiktakistuste süsteem.
• Ehitustegevus ei avalda negatiivset mõju lähialale (ligikaudu 500 m) jäävale Ilmatsalu käpaliste püsielupaigale. Ala veerežiimi ega kaitstava taimeliigi kasvukoha soodsat seisundit kavandatava arendustegevuse elluviimine ei mõjuta.
• Endiste kalakasvatustiikide ühendamine tehisveekoguks ilmestab ja muudab positiivselt piirkonna maastiku üldilmet.
• Ilmatsalu savimaardla ala on juba eelnevalt osaliselt hoonestatud ning planeeringuga kavandatud elamud enam savimaardla kui terviku olukorda oluliselt ei mõjuta. Ilmatsalu savimaardlale ehitamisel on väljakaevatavat loodusressurssi võimalik taaskasutada sihipäraselt samal kinnistul golfialade kujundamisel või madalamate alade täitmisel. Väljaspool hoonete ehitusala Ilmatsalu savimaardla kaevandamisväärsus säilib. Üldplaneeringu elluviimisel ei piirata ligipääsu Sangla turbamaardla varudele ega mõjutata loodusressursi kvaliteeti, seega ei avalda golfiväljaku rajamine turbamaardla alale negatiivset mõju.Arhitektuuriüksuse IMT 2 piiresse jäävad Angervaksa ja Raudla katastriüksused, mis on osa suuremast turbamaardla reservvaru alast, mis on arvatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Angervaksa katastriüksus jääb Sangla turbamaardla (kasutatav turbaala, maardla kood MRD0000165, registrikaardi nr 195) plokkidele nr 19 ja 20. Plokil nr 19 on vähelagunenud turba aktiivne reservvaru, plokil nr 20 hästilagunenud turba aktiivne reservvaru. Plokile nr 20 jääb ka Raudla katastriüksus. ILM13 arhitektuuriüksuse piiresse jäävad Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, Golfi, Kalatiikide, Katsetiikide ja Spordimäe katastriüksused, mis asuvad täielikult või osaliselt Ilmatsalu savimaardlal (1. plokk, maardla kood MRD000072, registrikaardi nr 759, keraamiline savi), mis on määratud aktiivseks reservvaruks. Maardlate kaevandamisloa menetluses tuleb hinnata tegevusega koosnevat keskkonnamõju elamu ja puhkealale.
• Kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavate keskkonnakaitse abinõude rakendamisel ja ohutusnõuete järgimisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest ja Tartu linna jäätmehoolduse eeskirja nõuetest, sel juhul puudub jäätmekäitlusest põhjustatud oluline mõju looduskeskkonnale.
• Planeeringu realiseerumisel ei killustata ümbritsevat maakasutust, senised piirkonna elamis- ja töötingimused säilivad: planeeringu elluviimine ei avalda põhjas ja läänes piirnevate metsamassiivide, idas ja kagus paiknevate põldude ja üksikmajapidamiste kasutamisetingimustele negatiivset mõju. Planeeringu elluviimisel on võimalik jätkata ümbritsevatel kinnistutel olemasoleva maakasutusega.
• Golfiväljaku maa-ala on ulatuslik ja tugeva inimmõjuga, mille projekteerimisel tuleb eelkõige arvestada ümbritseva keskkonnaga ning kavandada ala looduslähedasena, et võimaldada erinevatele liikidele (linnud, kahepaiksed, putukad) selle kasutamist elupaigana.
• Planeeringu lahendusega kavandatava tegevuse puhul võib ajutiselt, ehitustööde ajal, kaasneda õhukvaliteedi halvenemine ja mürataseme tõus ehitustööde tsoonis ja lähialal. Inimeste tervist kahjustava välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist ega müra normtaseme ületamist ei ole ette näha. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja õhusaaste teket.
• Üldplaneeringus on arvestatud Euroopa rohelises kokkuleppes prioriteetidena nimetatud keskkonnaeesmärkidega: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide taastamine ja kaitse. Planeeringulahenduse elluviimisel ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju nimetatud eesmärkide täitmisele. Planeeringu elluviimisel puudub eeldatavalt koosmõju ja kumulatiivne mõju teiste piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate tegevustega.
• Üldplaneeringu rakendumisel antakse kasutusest väljas olevale tootmismaale uus funktsionaalsus eesmärgiga vähendada kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagada linna lähiümbruse kasutuselevõtmine elu- ja puhkepiirkonnana. Planeering arvestab ümbritseva keskkonnaga, tehismaastiku kui endise tootmisala taaskasutamise ja ala arendamise parima lahendusega ning võimalikult soodsa keskkonna- ja loodusliku seisundi säilitamisega.

• Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga seotud kirjavahetus.

• Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsus nr 139)
• Informatsioon Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtadest ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise (KSH) hindamise programmist (Tartu Linnavolikogu 26.03.2024 nr LVK-I-0098)
• Saabunud ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ja linna seisukohad
• Vastavalt esitatud ettepanekutele ja linna seisukohtadele muudetud ja täiendatud üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (märts 2024)
• Üldplaneeringu lähteseisukohad
• Seisukohtade võtmine Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste osas (Tartu linnavalitsuse 22. juuli 2025. a korraldus nr 537)
• 11. augustil 2025 Ilmatsalu koolis toimunud Ilmatsalu üldplaneeringu eelnõu avaliku arutelu protokoll. Arutelul tutvustati avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ja selgitati linnavalitsuse seisukohti ettepanekute kohta.
• Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ning avalikule väljapanekule suunamine (Tartu Linnavolikogu 18. juuni 2026. aasta otsus nr 52).

Lisainfo:

Indrek Ranniku, Tartu Linnavalitsuse planeeringute valdkonna juht (üldplaneeringud), [email protected], tel 511 0990