Palun tõenduspõhist selgitust vaba liikumise piiramiseks avalikul kergliiklusteel:

1) Miks on keelatud koertega liikuda asfaltsillutisega rannapromenaadil, mis on märgistatud kui tavaline kergliiklustee (jalgratta- ja jalgtee märgid)? See tee on jõe poolt tulles ainuke otseühendus Ujula tänava koertepargiga.

2) Millised keskkonna- ja riskianalüüsid sellisele keelule eelnesid, kellelt need telliti ning kus nendega tutvuda saab? Kas on võrreldud suveperioodil randa külastavate inimmasside mõju mööda teed läbi jalutavate koerte mõjuga?

3) Millist eesmärki kannab koertekeeld sellel jõeäärsel lõigul võrreldes mistahes muu jõeäärse teega. Ja kuidas koerte liikumise keelamine avalikul sillutatud kergliiklusteel seda eesmärki täita aitab?

4) Kas linnavalitsus oskab nimetada veel mõnda rannapromenaadi Eestis, kus oleks keelatud koertega liikuda?

Tere

Edastasime Teie küsimuse ja G4S esindaja Argo Raag vastas järgmiselt:
Emajõe rannapromenaadi läbiv asfaltsillutisega kergliiklustee viib rannaalale, kus kehtivad reeglid, mille eesmärgiks on tagada rannas viibijate turvalisus, heakord ja muude häirivate tegevuste piiramine. Lemmikloomade rannas viibimise keeld on seotud eesmärgiga tagada liival päevitajate ning laste mängu-ja spordiväljakute sanitaarne olukord.
Samas paarkümmend meetrit Ujula tänava poole kulgeb paralleelselt rannapromenaadiga kergliiklustee, mis sobib nii koertega jalutamiseks kui rattaga sõitmiseks.
Suplusperioodil (1.06.-31.08) jälgivad rannaeeskirjadest kinnipidamist ka rannavalvurid, kes rikkumiste korral teevad ka märkuse. Küll ei ole nimetatud teed mööda randa läbinud loomaomanike poole pöördutud, kui on näha, et loom püsib asfaltil ja lemmikloomaga ei jääda randa.
Eesmärk on vältida ebasanitaarse olukorra teket loomade väljaheidetest, kus liival lamavad inimesed ja mängivad lapsed.
G4S Eesti valvab üle Eesti 20 suuremat supelranda, kus kehtivad igal pool ühed ja samad eeskirjad.


Lugupidamisega