Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Küsimus

Küsimus

Valdkond: teede ja tänavate remont
Teema: Ravila-Viljandi mnt ristmik

Tere!
Suvel hakati rekonstrueerima pealkirjas mainitud ristmikku, mis oli suletud 3 kuud. Nüüd avatuna võiks mainida, et autojuhtidele pole olukord mitte paremaks, vaid halvemaks muutunud, kui võrrelda suve algusega. Foorid olid ja on ka nüüd. Ristmikul on pöörde raadiuseid vähendatud, mille tulemusena hakkavad pikemad masinad üle äärekivide sõitma (vähemal kesklinna suunal Viljandi maanteelt Ravila tänavale pöörates). Samuti on kummalised rattarajad tehtud Viljandi maanteele. Algavad mitte kuskilt ja mõlemale on pandud ka tähistamata äärekivi, mille otsa on pimedal ajal täiesti võimalik autoga sõita, kuna visuaalselt tundub Viljandi maantee sõidutee osa nüüd kitsam. Äärekiviga rattarajad sinna küll ei sobi või siis sobiksid, aga tänava laius oleks pidanud säilima ja äärekivi olema paremini nähtav.
Siin ilmselt mingit mõistlikku selgitust saada, miks muudeti olukord autojuhtidele halvemaks, on palju soovida. Kas linnas reaalselt ka tänavaid rekonstrueerides kõigi peale mõeldakse või on nüüd linnavalitsuse mõningaid ametnikke tabanud totaalne rattateede hullus, mida pressitakse teiste liiklejatega suuremalt jaolt mitte arvestades?

Esitaja: K. K.
Esitatud: 14.11.2023

Vastus

Tere

Linn lähtub tänavavõrgu rekonstrueerimisel ja uute tänavate ehitamisel üldplaneeringust. Üldplaneeringuga on määratud rattateede põhi- ja tugivõrk. Nimetatud võrk on kavandatud ka Ravila tänavale ja Viljandi maanteele. Inimlikult on arusaadav küsimus, et miks ehitati rattateed, mis äkki lõppevad ja nagu ei viiks kuhugi. Selgituseks on vaja öelda, et tänavaid rekonstrueeritakse tihtipeale hoonestuse arenguga seonduvalt ja järgmised arendused Viljandi maanteel toovad kaasa tänava samasuguse rekonstrueerimise, kaasa arvatud rattateede ehitamise. Järelepärimises nenditakse, et rattateid on asutud arendama autoteede arvelt ja on hakatud eelistama justkui ühte liiklejate gruppi. Linn selgitab, et rattateede aga ka kõnniteede arendamine on nii lähiaastatel kui kaugemas perspektiivis strateegiliselt vajalik, et võimaldada inimestel valida mitmekeskisemaid liikumisviise. Tegemist on aga eelkõige siiani vähese tähelepanu all olnud võrgustike arendamisega - kergliiklusteede võrgustiku mitte eelistamise vaid n-ö järeleaitamisega autloliiklusele. Ilmselt üheks markantsemaks näiteks saabki olla Viljandi mnt, kus ei jalakäijal ega ratturil polnud siiani mingeid turvalisi liikumisvõimalusi.

Lugupidamisega



Vastaja: Indrek Ranniku
ruumiloome osakond
valdkonnajuht (üldplaneeringud)
[email protected]
Vastatud: 14.12.2023