Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Küsimus

Küsimus

Valdkond: keskkond
Teema: Maarja kiriku kell

Tere

Valmistab suurt muret Tartu Maarja kiriku kellamäng. Alates sellest kui uus kell sai püsti, veel enne torni täielikku valmimist, toimub intensiivne kellamäng 7 päeva nädalas, hommikul kella 8-st kuni õhtul kella 8-ni, igal täistunnil ja pooltunnil, mõnel päeval ka veerandtundidel. Kellamäng on väga vali ja häirib tõsiselt nii ümbruses elavaid inimesi kui linnaloodust, keda kiriku ümber on palju (siin linnaosas elutsevad mitmed linnuliigid, pisinärilised, kärplased jpm).

Niivõrd tihe kellamäng on ebapraktiline ja lausa pahatahtlik. Me ei ela keskkajal, et vajaksime kirikukella, et saada teada mis kell on. Pea igal inimesel eksisteerib mingit sorti isiklik kell, kust aega jälgida. Tegemist ei ole ka kutsetega jumalateenistusele - ilmselgelt ei toimu need iga päev, igal täis- ja pooltunnil, hommikust õhtuni. Lisaks tekib ka küsimus, et kui igal inimesel on õigus praktiseerida ükskõik millist religiooni, on ka igal inimesel õigus olla täiesti religioonivaba - miks siis peab religioosne objekt niivõrd domineerima igas päevas ja igas tunnis ümberkaudsete inimeste eludes?

Tutvusin eelnõuga "Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2024-2028" kus oli ilusti toodud välja lubatud müra piirnormid ja autoliikluse, rongiliikluse ning tööstuse poolt tekitatava müra tasemed eri linnaosades. Küll aga ei leidnud ma sealt midagi muude müraallikate kohta. Enesel puuduvad vahendid mürataseme mõõtmiseks, kuid tunnetuslikult ütlen, et Tartu Maarja kiriku kell ületab lubatud piirnormi. Kuna kirikukell asub kõrgel, siis ei püüa ümberolevad hooned heli kinni ning see levib kaugemate paikadeni. Tuulisematel päevadel on kellamängu olnud kuulda isegi Tähtvere linnaosas. Otse kiriku kõrval asuvates hoonetes pole kellamängu ajal võimalik akent lahti hoida, sest siis on heli kõrvulukustav, kuid ka suletud aknaga on see väga vali. Ümbruses asuvate igast liigist linnaelanike elukvaliteet on tunduvalt langenud alates kella paigaldamisest.

Palun, et korraldataks mõõtmised kontrollimaks kuivõrd valju müra kirikukell teeb ning seejärel loodan, et jõutakse kompromissile Tartu Maarja kirikuga kellamängu drastilise vähendamise osas.

Lugupidamisega

Esitaja: A. Z.
Esitatud: 09.05.2024

Vastus

Tere

Mõistame, et kellamäng võib mõnel juhul olla ka häiriv. Kuid kiriku kellamängu osas on inimestel väga erinevaid arvamusi.

Välisõhus leviva müra häirivuse hindamine on sisuliselt mürataseme mõõtmine ning tulemuse võrdlemine kehtestatud normidega. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on kehtestatud müra normtasemed liiklusmürale ja tööstusmürale, normid on päevasele ja öisele müratasemele (päevaaeg 7.00-23.00, ööaeg 23.00-7.00).

Kuid puuduvad normtasemed, millega kirikukellade heli mõõtmistulemusi võrrelda ja väita normide ületamist või mitte. Kirikukelli ei helistata ka öisel ajal, kui inimesed on eriti helitundlikud.
See on ka põhjuseks, miks müra vähendamise tegevuskava kirikukellade teemat ei puuduta.

Pigem võiks olla läbirääkimiste küsimus kellaheli sagedus, kuid ka siin on kogudus toonud omad põhjendused. Samuti puudub teema vastu suurem avalik huvi.

Lisame siia ka Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse juhatuse kommentaari Teie pöördumisele:

Oleme kirikukellade helitugevuse vähendamiseks paigaldanud kellarõdu akendele puidust ribiaknad, mis aitavad kellade heli pehmendada, summutada ja suunata ümberkaudsetest majadest eemale. Algselt olid kellarõdu aknad projekteeritud lahtisena, kuid tegime muudatuse arvestamaks lähedal elavate inimeste heaoluga.

Kirikukellade helistamine pühapäeviti, muudel kristlikel pühadel ning talitlustel inimeste kirikusse kutsumiseks on kristliku traditsiooniga maades üldlevinud, nii on see olnud ja on praegu omane ka Tartu linnas. Tartu kirikud, mis on õnnestunud taastada enne Maarja kirikut, on selle traditsiooni juurde samuti tagasi pöördunud.
Täis- ja pooltunni lööke teevad kellad ajavahemikus 8.00-20.00, et mitte segada inimeste õhtust ja öist rahuaega.

Kellamängu sagedus on leitav Tartu Maarja koguduse veebilehelt postituste alt ning see avalikustati, enne kui kellade helistamisega alustati, ka pressiteatena ja ilmus ka Tartu Postimehes.

Meie tähelepanekute järgi hindavad paljud linnaosa elanikud, et kirikuhoone on hakanud nende elupaiga miljööd väärtustama. Oleme saanud väga palju positiivset tagasisidet kohalikelt elanikelt, kelle sõnul kellalöögid on saanud nende igapäevaelu osaks ning taastatud kirikutorni silmapaistvus linna erinevatest paikadest on lootuseks ja kindluseks.
Loodame, et praeguseks tehtud muudatuste juures kujuneb olukord vastuvõetavaks ka neile, kellele see veel harjumatu on olnud.

Lugupidamisega


Vastaja: Maarja Aedviir
linnamajanduse osakond
keskkonnateenistus
keskkonnaspetsialist
[email protected]
Vastatud: 29.05.2024