Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Asjaajamine

Linnamajanduse osakond
736 1270
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
 

Asjaajamine

Rattaparkla, jäätmemaja, süvakogumismahuti toetus

Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja või süvakogumismahuti paigaldamiseks mõeldud toetust saab taotleda Tartu linnas asuv vähemalt kümne korteriga korteriühistu, samuti kaks või enam korteriühistut, kus on kokku vähemalt kümme korterit. Taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini ning need vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ettenähtud raha jätkub. Osakond teavitab taotluste vastuvõtmise lõpetamisest Tartu linna kodulehel.

Jäätmemajade ja süvamahutite toetuse saamiseks vajalikud dokumendid palume esitada Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonda:

Raekoja plats 3, tuba 218

Info 736 1273, Juhan.Voolaid@raad.tartu.ee

 

Rattaparkla toetuse saamiseks vajalikud dokumendid palume esitada Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonda:

Raekoja plats 3, tuba 204

Info 736 1281, Mihkel.Vijar@raad.tartu.ee

 

Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord (01.07.2015. a jõustunud)

Jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise juhend

Korteriühistutele jalgrattaparkla rajamise toetuse andmise juhend
Avalduse_vorm_jäätmemajad
Avalduse_vorm_süvamahutid
Avalduse_vorm_rattaparklad

Asfalteerimistoetus

Alates 2003. aastast saavad korteriühistud taotleda toetust elamute ümbruse korrastamiseks. Toetust saab taotleda järgmiseks eelarveaastaks. Selleks peab korteriühistu hiljemalt 1. septembriks esitama linnamajanduse osakonnale taotlus kirjeldusega, mida soovitakse teha, asfalteeritava ala alusplaani, garantiikirja omapoolse finantseerimise kohta, asfalteeritava ala kohta käiva ehitusprojekti (juhul kui soovitakse korrastada olemasolevat asfalti, pole ehitusprojekti vaja), ehitusmaksumuse kalkulatsiooni kolmelt ettevõttelt.  Soovitavalt võiksid ühistud oma taotlused esitada juunis või juulis, et eelarve koostamisel sellega arvestada.

Volikogu määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/427112013030

Lisainfo: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teehoolduse spetsialist Marko Metsma (736 1288, marko.metsma@raad.tartu.ee) või linnamajanduse osakonna riigihangete spetsialist Riina Lill (736 1265, riina.lill@raad.tartu.ee).

Korraldatud olmejäätmeveost vabastamine

Korraldatud jäätmeveo peatamiseks teatud ajaks (majas ei elata ajutiselt, seal on remont vms) tuleb esitada Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale avaldus.

 Soovitav_avalduse_vorm

Suvilate ja aianduskruntide puhul palume kindlasti avalduses märkida, kas suvel krunti kasutatakse. Kui kasutatakse, siis peaks sealt suvekuudel vedu toimuma ja veo peatamine on võimalik alates sügisest kuni kevadeni.

Jäätmevedu saab peatada maksimaalselt kolmeks aastaks.

Avaldus tuleb saata linnamajanduse osakonnale aadressil:

Raekoja plats 3, Tartu 51003 või

e-mailile: lmo@raad.tartu.ee

Keskkonnateemaliste väikeprojektide rahastamine

4. mail 2006. a kehtestas Tartu linnavolikogu määrusega nr 24 keskkonnateemaliste väikeprojektide rahastamise korra. Väikeprojektide rahastamist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Rahastamisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste esitatud taotlusi.

Rahastamise eesmärk on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätme-, vee-, õhu-, pinnase- või keskkonnateadlikkust. Väikeprojekte, mis on linnaeelarvelised või mida on linnaeelarvest rahastatud, ei toetata. Väikeprojekte rahastatakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2000 € ulatuses. Väikeprojekte rahastatakse jooksva kalendriaasta piires.

Puurkaevude likvideerimise toetus

20. aprillil 2006. a kehtestas Tartu linnavolikogu määrusega nr 21 kasutuselt kõrvalejäänud puurkaevude likvideerimise toetuse andmise korra. Puurkaevude likvideerimiseks saavad toetust füüsilised isikud, korteriühistud ja ühisused, kelle puurkaev, mida enam ei kasutata, asub Tartu linna haldusterritooriumil.

Puurkaevu likvideerimise projekteerimis- ja tamponeerimistöid toetatakse kuni 75% ulatuses tööde kogumaksumusest.

Toetuse saamiseks peab kinnistu omanik esitama:

  • avalduse, kus on kirjas puurkaevu asukoht;

  • puurkaevu andmed (passi nr, sügavus, konstruktsioon jne);

  • litsentsiga ettevõtja hinnapakkumise projekteerimise ja likvideerimise kohta.

Välisõhu saasteloa taotluse kooskõlastamine

Välisõhu saasteluba saab taotleda välisõhu kaitse seaduse
(RT I  2004, 43, 298) järgi.

Välisõhu saasteloa taotlemine:

  1. Välisõhu saasteloa taotleja koostab ja esitab taotluse välisõhu saasteloa andjale (Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, Aleksandri 14, Tartu).
  2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon esitab välisõhu saasteloa taotluse koopia koos taotlusmaterjalidega Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale arvamuse saamiseks.
  3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja tutvub ettevõtte tegevusega (vajadusel ka kohapeal).
  4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid välisõhu saasteloa taotluse kohta arvamuse avaldamiseks.
  5. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond esitab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile kirjaliku arvamuse kahe nädala jooksul alates taotluse koopia kättesaamisest.

Jäätmeloa taotluse kooskõlastamine

Jäätmeluba saab taotleda jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) järgi.

Jäätmeloa taotlemine:

  1. Jäätmeloa taotleja koostab taotluse kolmes eksemplaris (Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm” (RTL 05.05.2004, 56, 933)) ja esitab taotluse Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile (Aleksandri 14, Tartu).
  2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon esitab ühe jäätmeloa taotluse eksemplari Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale arvamuse saamiseks.
  3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja vajadusel tutvub ettevõtte tegevusega kohapeal.
  4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid jäätmeloa taotluse kohta arvamuse avaldamiseks.
  5. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond esitab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta.

Vee erikasutusloa taotluse kooskõlastamine

Vee erikasutusluba saab taotleda keskkonnaministri 26.03.2002. a määruse nr 18 järgi.

Vee erikasutusloa taotlemine:

  1. Vee erikasutusloa annab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon.
  2. Vee erikasutusloa taotleja esitab taotlusmaterjalid (üks eksemplar) esmalt nõusoleku saamiseks Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale.
  3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja tutvub ettevõtte tegevusega (vajadusel ka kohapeal).
  4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid veeloale seisukoha andmiseks.
  5. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond annab kirjaliku seisukoha veeloa taotluse kohta ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest.
  6. Vee erikasutusloa taotleja esitab taotlusmaterjalid koos linnamajanduse osakonna nõusolekuga loa väljastajale.

Raieload

Raiumaks puid, mille läbimõõt on rohkem kui 15 cm ja mis ei ole viljapuud, tuleb kinnistu omanikul luba taotleda linnamajanduse osakonnast.

Avaldus elektroonilises keskkonnas

Avalduse vorm

Pärast avalduse esitamist vaatab puu üle linnamajanduse osakonna arborist, kes otsustab, kas puu raie on põhjendatud. Kui raie on põhjendatud, väljastatakse raieluba.

Volikogu määrus „Puu raiumiseks loa andmise kord“.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise toetus

Keskkonnaministeeriumi pressiteade
17.05.2018

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu hakata taotlema alates 5. juunist. Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.

Toetust saab küsida elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimalus on olemas, siis antakse toetust vaid liitumiseks. Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub ehitustööde mahust ning rajatava torustiku pikkusest. Toetuseks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot, keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Arvestades liitumata majapidamiste arvu, võib sellest kõikide tarbeks väheks jääda.

Toetust ei anta elamu siseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks. Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.

Täpsem info tingimuste ja toetuse taotlemise protsessi kohta SA KIKi kodulehel
 

Viimati muudetud 11.06.2019