Biogaasibussid
Tartus on 25 bussiliini kogupikkusega 491 kilomeetrit. Igapäevaselt teenindab linna bussiliine 51 bussi. 2011. aasta algusest opereerib lepingu alusel Tartu linnaliine AS SEBE. Liiniveo aastane töömaht on 3,6 miljonit liinikilomeetrit.
Alates märtsist 2011 alustasid Tartu linnaliinidel tööd Eesti esimesed 5 keskkonnasõbralikku surugaasi (CNG – compressed natural gas) bussi. Perspektiivis on Tartu linnal siht suurendada gaasibusside osakaalu linnaliinidel. Esialgu kasutatakse bussides kütusena maagaasi. Vastavalt sellele, kui laieneb biogaasi tootmine ning alustatakse selle töötlemist autokütuseks, planeeritakse võtta kütusena kasutusele biogaas kui taastuvenergiaallikas.
Kliimamuutus ja keskkonna saastumine on tänapäeval aktuaalsed teemad. Kliimamuutuse tagajärgede mõju tunnevad inimesed sõltuvalt nende elukohast erinevalt. Elukeskkonna saastamine müra ja heitgaasidega on paljuski lokaalne probleem ja seda tunneme oma meeleorganitega vahetult ja igapäevaselt. Taastuvate energiaallikate kasutamine on üks efektiivsemaid kasvuhoonegaaside vähendamise võimalusi (lisaks kütuste efektiivsele ja säästlikule kasutamisele).
Biogaas (maagaas) on puhtaim looduslik kütus ja selle kasutamine autokütusena vähendab kordades keskkonna saastamist. Biogaas (maagaas) mootorikütusena on juba tänase tehnilise taseme juures massitarbimises kasutatav reaalne alternatiiv nafta baasil toodetud kütustele.
Sisepõlemismootori heitgaasid sisaldavad kliimamuutusi mõjutavat kasvuhoonegaasi - CO2 ja ohtlikke gaase: mürgist vingugaasi (CO) ja lämmastikoksiide (NOx), süsivesikuid (HC ja NMHC) ja tahma ning teisi tahkeid osakesi (PM). Biogaasi (maagaasi) sõidukid eritavad bensiiniautodega võrreldes kuni 25% vähem ja diiselautodega võrreldes kuni 12% vähem CO2-te. Mürgist vingugaasi eritavad surugaasi sõidukid bensiiniautoga võrreldes kuni 75% vähem ja diisliga võrreldes kuni 50% vähem. Tahked osised (tahm) surugaasiautol praktiliselt puuduvad (alla 0,4%). Oluline on asjaolu, et gaasibuss tekitab 10-15% vähem müra kui diiselbuss.
Vaatamata jõupingutustele, ei ole sisepõlemismootorile sõidukite jõuallikana massitarbimiseks sobivat alternatiivi leitud. Tänastele nõudmistele (keskkond, efektiivsus) vastava tulemuse saavutamise üks tee on uued kütused. Vesinik on ideaalkütus, kuid vaba vesinikku Maal ei ole ja selle probleemne tootmine lükkab vesinikumootori massilise kasutamise kaugemasse tulevikku. Metaan (biogaas, maagaas) on ideaalilähedane mootorikütus ja seda on Maal suures koguses, lisaks on võimalus biogaasi ka juurde toota.
Biogaas on väga perspektiivne taastuv kütus, sest tema toorainebaas on lai (biojäätmed, loomsed jäätmed, orgaanika) ja toormepinna efektiivsus (toormepinna ühikult saadav bioenergia) on kõrge.
Mis on biogaas?
Biogaas tekib orgaanilise aine käärimisel. Koosneb peamiselt metaanist (45−70%) ja süsinikdioksiidist (30−55%) ning vähesel hulgal lämmastikust, vesiniksulfiidist ja teistest osistest. Biogaasi saamiseks kääritatakse kinnises anumas kindlal temperatuuril substraati, mis sisaldab rohkesti orgaanilist ainet (reoveepuhastussete, läga, toidujäägid, roheline biomass vms).