Praegu elab peaaegu kolmveerand Euroopa elanikkonnast linnapiirkondades ja linnastumine on kiirelt kasvamas. Kuigi linnapiirkonnad pakuvad palju võimalusi, näiteks töökohti ja teenuseid, siis kiire ja jätkusuutmatu linnastumine toob kaasa arvukalt terviseriske ja -ohte. Suur osa ülemaailmsest suremusest on tingitud kroonilistest haigustest (südame-veresoonkonna haigused, vähkkasvajad, kroonilised hingamisteede haigused ja suhkruhaigus), mis on omistatavad paljuski linnakeskkonnaga seotud terviseriskidele - füüsiline tegevusetus, transpordist põhjustatud linna õhusaaste, kuumusstress jm. Üha kasvav õhusaaste põhjustab kogu maailmas igal aastal linnades 3,7 miljon surma. Peamiselt on surmade põhjuseks kroonilised haigused.
Linnades esinev soojussaare efekt (põhjustatud eelkõige kivimaterjalide päikesevalguse neeldumisest, aurustumise puudumisest ja soojuse eraldumisest) võib linna keskmist temperatuuri tõsta ümbritseva temperatuuriga võrreldes 3–5° C võrra, tuues endaga kaasa kuumastressi. Liigne kuumus kujutab endast mitmesuguseid terviseriske, sealhulgas potentsiaalselt surmaga lõppevaid – näiteks kuumarabandus. Soojussaare efekt muutub veelgi teravamaks, kui kliimamuutustega seotud kuumalained muutuvad üha tugevamaks ja sagenevad. Kehaline passiivsus, mis on linnaelanike seas tõenäoliselt palju suurem, põhjustab kogu maailmas 3,2 miljonit surma aastas.
Kliimamuutuste mõju leevendamiseks on mitmeid võimalusi ja linnades on selleks hästi kavandatud roheline taristu. See pakub laia valikut ökosüsteemiteenuseid ning aitab kaasa linnaelanike heale tervislikule seisundile ja võimaldab kliimamuutustega kohaneda. Erinevate uuringutega kogutud tõendid näitavad positiivset seost linnaelanike tajutava vaimse tervise ja haljasalade hulga vahel linnakeskkonnas.
Tartu linn valmistab ette uut üldplaneeringut ja eesmärk on töötada välja põhimõtted ning kirjendada vajalikud tegevused linna rohelise taristu rajamiseks järgmisteks aastakümneteks. Eelkõige keskendutakse tervisliku ja elamisväärse linnakeskkonna loomisele - jahutuslahendustele, müra- ja õhus leiduvate saasteainete vähendamisele. Selle tulemusel luuakse keskkond, mis aitab kohaneda kliimamuutuste mõjuga ning edendab kodanike kehalist aktiivsust ja seeläbi tervislikke eluviise.
Tartu linna arengustrateegias 2030 on seatud visioon linna arenguks: “Tartu on aktiivsete, loominguliste ja õnnelike inimeste linn”. Visiooni elluviimiseks ja hoidmiseks on vajalik arendada muuhulgas ka linnakeskkonda.
Tartu linna peamisteks tegevusteks projektis on ekspertgrupi moodustamine ja koos ekspertidega tegevuskava loomine linna rohelise taristu arendamiseks pikemas perspektiivis. Tegevuskava on sisendiks linna üldplaneeringule.
Projekt viiakse ellu jätkusuutlikele linnadele suunatud programmi Urbact III kaasabil ja Euroopa Liidu Regionaalse Arengufondi rahalisel toel.
Projekt algas veebruaris 2020 ja kestab kuni maikuuni 2022.
